Mis Eestimaa suuremas roosikasvatuses Põltsamaa lähedal paiknevad osaühingus Joosti aiand teevad praegu kibekiiret tööd, on juba Roosi poogitud mitmedd jalad lillede potililled juba samuti ka õitsema puhkenud, kuid seoses sellega, et alates esimesest maist on Eesti Euroopa Liidu liige tuleb ka põllumeestele, ütleme, alternatiivpõllumeestele proovibki aednikke kutsuda, mõelda natuke ühiskonna- ja majanduselu peale. Muusikaõpetuse peremees Rein Joost, kas nüüd poliitilised muutused aedniku elu võrreldes teiste põllumeeste eluga, näiteks tooma kasvatajate, viljakasvatajat eluga muudavad keerulisemaks või, või mitte? Aedniku elu on olnud kogu aeg keeruline. Aednikud ei ole saanud suuremaid põllumajandustoetusi, aga Hollandist ka kaugtuleb regulaarselt meie hulgiladudesse ja see jagatakse Eestimaal laiali. Kuda nüüd Eestimaa lillekasvatajad saavad siin hakkama, on ainult see, et kasvatada veel kvaliteetsemat kaupa ja seda mitmete viisidega levitada üle Eestimaa. Selleks on kohalikud turud, laadad ja mitmesugused kaubaketid, kus saab siis oma kvaliteetset kaupa müüa. Peab ütlema nii, et Euroopa hinnad on meil kehtinud sellest ajast, kui hakkas kehtima vabakaubandus ja sellega me oleme igas valdkonnas arvestanud nii lõikelillepotilille kui ka ilupuude ja põõsaste ja kõigi muu materjali osas. Et konkurents on väga tugev, ainuke võimalus ellu jääda on ja head ja kvaliteetset kaupa. Kus on niimoodi, et see aeg kvaliteete kaugtuleb vaid suure tööga ja mis on selles töös kõige olulisem, et see kaup oleks hea ja kvaliteetne? Väga oluline on selle töö juures see, et teada, mida rahvas tahab ja mis ajaks peab üks või teine kaubaartikkel valmis olema. Seda on siin aastate jooksul kogetud ja Eestimaa eelis on see, et paljud lillesordid on kodumaised ja neid rahvas tunneb ja neid rahvas tahab oma koduaedadesse istutada. Mis puutub nüüd suvelillede ja teiste suvetaimede hulka, siis selles osas on Eestimaa aednikele teatud eelis, et neid väikseid taimekesi sealt Hollandist ja Taanist nii palju ei veeta kohale. Ja meie pinnad on küllaltki avarad. Et neid taimi lühikese kasvuperioodi jooksul kasvatada küllaldaselt. Ja ma tean, et lillekasvatajate eesmärk ei ole mitte ainult see, et püsid Eesti turul, vaid ka, et üks Eesti lill siiski Roosluvaks ekspordiks välisriikides on see päris utoopia kandjaga võimalik. Et Eesti Eesti roos vari eesti lill jõuaks välisturule, see jutt, utoopia, mitmed suured firmad juba viivad küll potililli, küll suvelilli ja ka ilupuid ja põõsaid. Välisturgu ja meie aiandis oli ka suhteliselt võimalused, et me oleme viinud kaupa Soome ja ja meil on nüüd nii meile harjumatu, aga meelde igapäevane asi, et sõidavad autoga õue, panevad koorma peale ja võtavad veeks paberid kaasa. Pauk käib, et seda vajab harjumistesse, saada nüüd Eesti aednikele seda julgust, et tuleb lihtsalt leida kontakte ja võimalusi ja, ja leida õiged kaubaartiklid, mida Soomes või Rootsis on puudu. Põllumehed on need, kes on siin mitmesuguseid organisatsioone seakasvatajate õige kasvatajatel ja samuti tootjate liidud, Põllumajandus-Kaubanduskoda Kaska lillekasvatajad saavad nüüd koostööd ja ühiste murede lahendamisel veel konkurents nii tugev, et nagu ühe mütsi alla ei sobi. Sellist suurt ühtset kaubandusliitu ei ole, tundub nii ja pilt on selline, et iga firma ajab ise oma rida ja leiab ise omale turu. Kuid elu näitab sedasi, et edaspidi tuleb ikkagi suur kaubanduslik organisatsioon, kes aitab neid kaubanduslikke küsimusi lahendada. Et igaüks oma kännu ootuste mätta otsast ei saa seda asja hästi edukalt läbi viia. Aga on olemas ka ju igasuguseid Euroopa Liidu struktuurfonde. Hakkasime kommeraatovi kukest peale Euroopa Liidu teemadel. Kahte oodati, et kunagi eurorahad jõuavad ka viljakasvatajat rahakoti. No kõik lootused on selleks olemas ja on ka esimesed tulemused Eestimaale tulnud ja sellega on tehtud küll kasvuhooneehitusi ja küll soetatud. Ja mida nüüd Eestimaa aednik kõige rohkem vajab, on muidugi energia ja energia läheb iga päevaga kallimaks. On siin põhjamaadel saanud varem ruutmeetri peale teatud rahasumma, millega ta sai oma küttekulusid. Kata aga meil veel seda ei ole kasutusele võetud.