Tere kena laupäeva kõigile rahvateenrite kuulajatele täna stuudiosse May, pöörman, Heikki Talving ja Mart Ummelas. Ja kõigepealt küsimus stuudio külalistele, et kas olete väga kurvad, et Eesti ei pääsenud eurofinaali. Rämpsu kurbus aitab, mina tegelikult arvasin, et, et ei pääse, sellepärast et sellisel rahvahääletusel on paratamatu, et seal tekivad kõik muud põhjused, aga mitte muusikalised põhjused hääletamaks. No see eks-Jugoslaavia täitsa selge, et ei, mina arvasin, et Eesti ei pääse, nii et ei olnud meile sellest Põhjamaadest ka toetust. Ega mina ei arvanud, et ta edasi ei pääse ja sellepärast mõnevõrra kurb on, muidugi ma tean ühte kolleegi, kellel on hea meel, et ei pea täna öösel televiisorit vaatama ja uudis tegema selle kohta, kuidas neiukese läks. Aga jah, Jugoslaavia, minu jaoks oli see täielik müstika, kuigi noh, seda, mis riik, kuidas kellelegi poolt hääletas, see, aga tõenäosus, et jugoslaavlased omavahel hääli andsid, et 10 aastat sõdinud rahvalt sellises asjas teineteist toetavad, see oli mingisugune müstiline asi, aga noh, läks, kuidas läks, eks järgmine kord läheb paremini. Ma loodan. See ei ole üldse müstiline asi, Indrek Tark Ta on seda asja vist seletanud küll kõikides infokanalites, iga kord eurovisioonil Eurovisiooni pärast, kes on kõik need aastad jälginud seda hääletust hääletussüsteemi on teinud selgeks, et noh, sellised kultuurilised ühtsed regioonid ongi, noh, see õla tunne, veri on paksem, kui vesi öeldakse, eks ole. Nii et ta on kujunenud juba selliseid seaduspärasusi. See on see sakslased, türklased ja see on see nii-öelda majoritaarne hääletuse ja kui meil oleks valimistel sammas, eks ju, et kellel rohkem naelise valitakse, eks ju, mitte ei, ei ole mingisuguseid põhimõtteid, ei arvestata, aga täna hommikul meie korrespondent seal Istanbulis Meelis Krumm buss tõi väga hea mõtte sellele seletuseks, et aga mida te, imestate, Euroopa keskpunkt on ju nihkunud palju ida poole. Et see ongi see reaalne resultaat, sellele, et me enam oleme ehk liigale järelikult või ütleme, Lääne-Euroopalikud oma oma kultuuri ja laulukultuuriga ei lähegi peale enam sellele laulule, selle ladva Lääne-Euroopale ja kõigile. Näiteks seesama sõjaprintsess Xena, eks ole, ukraina, kes langes tegelikult oma lauluga mingil moel samasse samasse auku, ütleme tervikuna, aga no see lava šovele lihtsalt Seal olid. No eks nad mängivad ka needsamad, et Eesti ongi väike ja püüab oma asju nagu õrnemal viisil ei aita need sarvekesed ka, ma ütlen, et ma ei ole kurb, aga mulle üks kuskil kommenteeris seda asja niimoodi, et noh, et võtame nüüd ikka natuke aja maha ja eks ole noh, et mida me siis ikkagi tahame, et seal no mina ei hääletanud selle laulu poolt muuseas ka eelvoorus ka Eesti eelvoor on lihtsalt sellepärast, et mida me tahame ja kui me tahame oma sisemiselt tunnetada, et me oleme vii soone ühtse identiteediga ja ja vot me alles näitame, siis on sellise lauluvalik absoluutselt õigustatud, aga siis tulebki arvestada just täpselt kõiki muid tegureid, eks ole. Sellepärast et kui me tahame sinna minna võitma, siis ilmselt võitmanni sellise lauluga ei lähe, mis, mida me tahame, et noh, nii nagu Kerttu rakke ta kirjutas Postimehes, et nüüd on kaks aastat on meil vä, et laul, et mida me, mille üle me oleme uhked, et et, et me oleme tubli. No mida sa, tubliduse on varsti olema nii nagu soomlased, kes muudkui laul vaid paremaks minna. Luuserid. Ammu, eks ole, nojah, eks asi arvestus sellise asja juures on. Suhtun skeptiliselt rohk rohkem siiski nagu emotsioonide värk. Aga eks need laule ole ju teisigi, mis on kaotanud läbi ajal vistoliks Cliff Richardile on ning mis hiljem küll võitis. Konglazzyulation. Just just hästi palju plaate, aga eurovisioonil läks tal natukene. Halvemini eurovisioonil on ju palju muid meetrid kui muusikalise tegelikult seda päris muusikakvaliteediga ikkagi hinnata ja noh, mõne riigi või laulu edasipääsemine finaali tundub täiesti uskumatu, kui me lähtuksime muusikalistest kriteeriumidest. Ilmselt see show ja, ja nii nagu öeldakse, et see on Euroopa suuruselt kolmas geifestival ja ja nii edasi ja nii edasi. Paljud selliseks aspektid endiselt mõjutavad seda, kes sinna lõppvõistlusele pääseb, aga. Nojah, ma ütlen siis, et noh, me teame, kuidas züriil olid, siis oli ju Iirimaa muudkui võitis ja võitis ja võitis, eks ole, neid laule nüüd ei jõua Iirimaa ka suhteliselt mitte kuskil, nad on küll lõppvoorus, ta ei pidanud eelvoorust läbi käima, aga ma ütleksin, et mina imestaks millegi peale, kui need mõne aasta pärast ongi, et muudkui me tähistame seda eks-Jugoslaavias, korraldame seda asja kuidagi, minule jääb selline mulje, et mida aeg edasi, seda enam vat hakataksegi, need rahvustunded hakkavad mingisugust sõbratundetust, sellised hakkavad mängima rolli ja see muusika kaobki sinna kuskile. Ära jah, eks see ole muidugi muusika surmaga ühel inglise ajalehe internetileheküljel veel päris huvitav artikkel, kus räägiti ka sellest Iirimaa fenomenist, mis peaaegu oleks Iiri rahvusliku televisiooni rolli ja siis oli just toodud võrdluseks Eesti, kes vastupidi, kuigi tak oli kulutanud selle eurovisiooni peale noh peaaegu kogu oma televisiooniaastase pitšetti, eks ju, samal ajal võib arvata, et ta riigi turundamisega võitis tagasi, vähemasti nii inglased arvasid, et sellega suudeti Eestit ikkagi teha tuntumaks, märksa kallima raha eest märksa efektiivsemalt kui see, mille, kui palju raha kulutati. Nii, inglased leidsid, et see oli turunduslikult õige tegu. Eestil panustada on. Ja, ja mulle tundub, et vot seda peabki nüüd mõtlema, et mida me mis teed, pidime selle eurovisiooniga siis edasi, lähme, eks ole. Väikse riigi jaoks nagu meie Malta, eks ju mingi Andorra on see kindlasti suur asi jõuda Euroopa teadvusse. Jah, mina arvan küll ja Maltal on see iga aastaga praktiliselt õnnestunud Maltale juba kinnistunud sama moodi, et lõppvooru pääseb see laul igal juhtumil. Ja nüüd paistab, et Albaania on ta samade või ise iseküsimus muidugi kui kauaks, aga siin meie korrespondent Meelis rääkis ka sellest segadusest siin ühel hommikul, mis tekkis selle hääletamisega ja selle Eesti ja Iisraeli häälte arvuga, et seal oli väga huvitav juhtum, nimelt selgus, et Monacos ei antud ühtegi. Ja süütuse põhjuseks oli see, et, et ta oli antud Monaco telefoninumbrid, aga kõikide inimeste mobiilid on registreeritud kas Itaalias või Prantsusmaale, nende pealt ei saanud anda. Ja siis oli tulemuseks see, et see arvuti, mis pidi edastama tulemusi, pani ise laulud järjekorda. Sellelt õlide mõtlevad masinad tuli see suurem erinevus, see kaheksa punkti, mis Eesti ja Iisraeli vahel oli, et lihtsalt Monaco arvutile. Meie laul meeldis. Aga. Minu arvates on nüüd tagantjärele need arvutused, et oleme uhked, et me esimesena esimesena jäime välja. No nüüd küll võime öelda, esimese teisena jäime välja. Kuulge tüdrukud tegid seda, mida nad suutsid ja kõik see, mis nende kõik ülejäänud olid, nende väline, Nende väline oli, ma arvan, et esitus oli tõepoolest väga hea ja nad olid särtsakad, neil ei olnud krampi, selles suhtes ei saa mitte midagi öelda. Aga nüüd tagantjärele kiibid, seda sellega, et et me olime tublid, oleme esimesed, kes kes ei saanud. Noh, see on selline natuke, mida natuke minus, väike lohutus. Kus siis seda, seda küll, aga võib-olla, et jah, kui me oleksime saanud lõppvõistlusele, et siis koosseis nüüd, kus on palju neid Lääne-Euroopa traditsioonilise riiki oleks võinud ka meie kohta tõsta natukene, ma arvan. Sest praegu ikkagi põhiliselt ju hääletasid kindlasti need endise Jugoslaavia riigid ja see idasopp seal Vahemeres. Ühesõnaga ikkagi vaatate täna õhtul kõigest hoolimata ei ole veel päris otsustanud. Mulle meeldib see hääletamine, mis sest, et noh, me teame enam-vähem ette, aga ikka see kinnitab paljusid asju veel. Üle ja selle hääletamise ajal pidi olema seal erakordselt huvitav tantsushow sel aastal, mis sisaldab ka nakatanud nii meestele Siis võtame, vaatame Läheks natuke tõsisema teema juurde. Eile trükkisin välja ühe Ria Novosti uudis, mis on tulnud Peterburist, kus kohtusid siis Venemaa duuma spiiker Boris Krõzlov ja prantsuse rahvusassamblee spiiker Shallu õide püree ja sellelt That hetk kohtumisel, nagu siin on öeldud, arutati mitmesuguseid Vene-Prantsuse, aga, aga nagu ka selgub Venemaa ja Euroopa Liidu suhete teemat ja siin on täiesti selgelt välja toodud, et ühe teemana, mida arutati, oli koolide olukord vene hariduse olukord Lätis Eestis kes ei tundunud natukene kummalisena, et kolmandate riikide asju arutatakse. Euroopa Liidu ühe suurima riigi Prantsusmaa rahvusassamblee juhi ja, ja siis Venemaa rahvusassamblee juhi vahel. Küsimus on, sõnas arutamine, arutamine, meie mõtleme, et see on selline pikk ja pidev lahkamine. Kui seal on RIA Novosti, siis ma võin öelda, et sellel uudisel võivad olla ka mingisugused muud eesmärgid kui. Ja ta ei peegelda absoluutselt võib-olla täielikult seda tegelikult selle jutuajamise sisu. Ma arvan, et Venemaa kasutab iga võimalust disongi vähekenegi nendele riikidele sisse sõita. RIA Novosti seda vahendab. Lootuses, et avalikkus võtabki seda vastu niimoodi, et Prantsusmaa annab sellele No tähendab jah, muidugi RIA Novosti siis ei ole nii hull, kui Interfax Interfaxi asju tasub küll niimoodi, et 99 protsenti peaaegu unustad ära. Aga siin võib-olla tõesti niimoodi, et Krõzlov lihtsalt ütle selle lause, et me oleme mures venekeelse hariduse pärast Lätis ja venekeelse elanikkonna olukorrast Eestis. Kõik prantslased, ma ei tea, kas juures seal olnud prantslased võisid midagi vastu öelda, võisid ka mitte midagi vastu öelda. Ka selle teadmisega võtsid teadmiseks, et Krõzlov mures, see, see võib ka täiesti niimoodi olla teisest küljest see, et Prantsusmaa ja Venemaa omavahel hästi läbi saavat, see ei ole ju ka mingisugune uudis, see on olnud läbi aegade välja arvatud ehk Napoleoni periood, aga pärast seda on Prantsusmaa ja Vene modele lülist piire ei ole ja kellel on olnud ühine vaenlane, Saksamaa on läbi ajaloo omavahel suurepäraselt läbi saanud ja prantsuse kultuuri mõju Venemaa 19. sajandi alguse kultuurile on ju siiamaani kõigil teada, niiet nii et ka täitsa võimalused. Prantslased, midagi seal vastaseid on täiesti olemas. Kas, kas sa ütlesid sinna Euroopa liit, noh, tegelikult ei olnud see ju Euroopa Liidu esindus, tegelikult oli seal Prantsusmaa Prantsusmaa parlamendi esindus, eks. Nii et Euroopa Liit Aga Euroopa liit ju ka, nagu me teame, kris pataljoni raportist on, on ju Venemaale andnud informatsiooni ikkagi Baltimaade. Tähendab raportit vähemusrahvust. Et näinud ei ole, aga mina olen kuulnud meie meie poliitikute ja välis välispoliitikategijatel lauset selle kohta, et, et seal on avalik informatsioon, seda tegelikult kinnitas meile ka Euroopa Komisjoni esindaja siin Tallinnas. Et see on ametlik avalik informatsioon, mis nüüd küll päris internetis üleval ripu, aga mis on? Kus on küla see, kui palju Euroopa Liit on andnud raha Eestis erinevate integratsiooniprogrammide jaoks, et see on see ülevaade, et seal ei ole mitte midagi etteulatuvalt mitte midagi sellist, et me hakkame tegema sunnime Eestit tegema seda, seda, seda üksainukene asi vist pidi olema. Mis puudutab tulevikus on üks foore programmis lõpeb 2005. aastal, et see on nii nagu tuleva tulevikusuuna olnud, aga see on ka kokku lepitud juba ammu. Nii et selle variandi järgi on see informatsioon ainult senitehtust. Ma ei oska öelda, ma ei ole seda pateni aruannete ise näinud, aga niimoodi on seda seletatud. Miks see teeb nagu natuke murelikuks, et kui meil kogu aeg siin kinnitatakse, et noh, nüüd meil on ühine Euroopa Liiduga ühine välispoliitika, et siis selgub, et siiski Euroopa liidul võib-olla on veel mingisugune välispoliitikaga üle meie Peade arvestame seda, et Euroopa Liit on 25 erinevat riiki praegu tulevikus, eks 20 80 29 ja jumal teab, kuidas see piirarv lõpuks juba, kui ma olen kuulnud, kui muuseas, selliseid selliseid väited, et näiteks siis, kui seesama vähemuste teema kusagil on üleval olnud meie sõbrad, leedulased suu kinni pannud, üteldud meil seda ei ole, neil tõesti ei ole, sest nende vene elanikkond on tunduvalt väiksem. Ja ma olen kuulnud ka seda, seda väidet, et meie hõimuveljed, soomlased, sellised teema ülestõstmise puhul panevad suu kinni umbes niimoodi, et meil on Venemaaga väga suur piiri ja me ei taha nendega tülli minna. Ja mingisugustel kohtumistel toetavad toetavad Eestit ja Lätit pigem Taani ja Rootsi, aga mitte mitte Leedu ja Leedu ja Soome. Nii et 25 riiki igalühel oma erinevad huvid ükskõik mis põhjustel, nii et ka see ei saa olla niimoodi, et kõik kõik teevad täpselt nii, nagu meie tahame. Ja mina ei ole ka nii naiivne, et arvata, et need Me oleme ühes reas ja kõik on kõik astuvad ühte sammu, midagi. Ma olen siinsamas laua taga ka seda öelnud, et kulla eestlased, mõelge kasvõi nende suurte peale, millised on nende maid, sõna, ambitsioon, nende kultuurilised, majanduslikud ja see pagas, mis on ja millist rolli nad Euroopas mängivad. Ma tean, et mõni eestlane tagus ka selle eurovisiooniga ja ikkagi vastu rindu, ütles, et pagan võtaks, mis pärast need suured saavad, eks ole, sinna koha ja meie ei saa aru. No võib-olla see ei ole koht, kus näidata võrdsed ja kõige võrdsemaid. Aga me peame endale tunnistama, et jah, me, me peale selle me võime moraalset olla tegelikkuses jäme ikkagi osades küsimustes nendele surnittidele alla. Me võime muusikavõistluses lauluvõistluse olla Venemaast eespool, aga see ei tähenda seda, et me oleme Euroopa jaoks tähtsam kui Venemaa. Jah, jah, muidugi, aga siit järeldusi. Tingimata, et me alla jääma, eks see sõltub siis juba meie diplomaatide oskusest ja sellest, kuidas seda asja seal ajada. Aga see, et huvi on teised, on ju selge. Kui Põhjamere nafta ära kaob. Mis ja kus siis nafta tulema hakkab, kui, kui Iraagist naftat ei tule? Venemaalt, see on elementaarne. Jah, ja kui sa küll ütlesid, et see oli Venemaa ja Prantsusmaa kohtume, siis siin on ka üks lõike kuskile slow just räägib nimelt Venemaa ja Euroopa Liidu suhetest ja ta kinnitab, et koostöö peab jätkuma neljal alal. Majandus ja kaubanduskodumaine julgeolek, Homeland Security. Edasi kütti of National intervjuust bürood, vaat millest ei saa nüüd mina päris hästi aru, mis on rahvuslikud huvid välismaal ja nende julgeolek. Siis on vabadus ja õigus või õiglus, haridus, teadus, kultuur, kunstid. No see on see. Need neli ruumi, mille üle hakkavad kuskil järgmisel, ülejärgmisel nädalal, ülejärgmisel nädalal arutama Euroopa Liidu ja Venemaa tippjuhid Moskvas, kus toimub siis Euroopa Liidu troika ja Venemaa tippkohtumine seal ammu kokku lepitud teema, et just need, need valdkonnad on need, millest, mille üle arutatakse. Aga muidugi, mida ma näen siin juures, noh need nad mingisugusel pinnasel sellised teated loomulikult loomulikult kukuvad, nad kukuvad suhteliselt kahele pinnasele ülimalt rahvuslikele natsionalistlikud jõududele, eks ole, kes näevad sellest ärapanemise momenti kellelegi või kellelegi või millelegi ja teiseks muidugi need, kes maa peal juba rahunesid ja kellega me näeme mitte-eestlastest, eks ole, või isegi mitte-eestlastest siin poliitikud ja need, kes näevad nüüd selles kohtumishakata ennast niimoodi järjekordselt upitama. Nii et ma ütleksin, et see langeb, langeb teatud pinnasele. No selle puhul võiks korrata siinsamas Karlssoni sõnadega rahu, ainult rahu, et meie diplomaatia peab ikka minema seda teed pidi, mida ta on läinud, need aastad mulle küll tundub, et viimasel ajal on, on noh, sellist teatud määral aga Salava ülereageerimist olnud siiski, et pigem mulle tundub, et selline stabiilsus ja kaine mõistus peaks olema siinkohal. No on ka hoiatatud, eks ju, et Eesti muutuks vaga selliseks tõrjuvaks Venemaa suhtes või kuidagi nagu Euroopa liidu sees saaks sellise märgi endale külge ta. Igal juhul on Venemaa vastu eksinud. No ma mõtlen ala reageerimise all sedasama Vene lennukit, eks ole, mis ikkagi noh, tuli ju avalikuks märksa hiljem ja kõik see välisministeeriumi no aeglane reageerimine või reageerimata jätmine, nii et ja teiselt poolt mõningad asjad ülereageerimine oleks ka see haiglane, kui nüüd kohe täna õhtul, eks ole, ma ei tea, kas hakkab Eesti raadio võtaks kommentaari, märkaks rusikaid, eks ole taguma, kuigi kindlasti on ka neid Eesti poliitikas. Jah, nagu Kadebree lõpuks reporteritele ütles, et Euroopa Liit on teadlik Venemaa muredest seoses liidu laienemisega ja teeb kõik selleks, et lahendada. Tähtsamad vastuolud seda tõesti 27. aprillil, kui ise pissi ei ehk partnerluskoostöölepingu alla kirjutati, kus 14 punkti vabast täpsemalt 12, majanduspunktiga. Nojah, see ei tähenda muidugi, et see paber paneb ka igaveseks alati lõppu. Ei, see on selge, see teema jääb üles seedima härma alates, eks ole. Aga läheme selle välisteema pealt, kui nii võiks öelda, teise välisteema peale üle, see on see väga piinlik lugu, mis on nüüd juhtunud kõigi maade ajakirjanikele ehk siis tõeli Merroris ilmunud piltide. Võltsimine võltsimine, ütleme niimoodi, mis, no me teame teile, Mirror ei ole ju väga soliidne ajaleht, on ikkagi rohkem see tabloidi tüüpi, aga, aga siin on nüüd küll võib-olla kõigil ajakirjanikel ikka üks väga tõsine mõtlemise koht, et kui kaugele võib minna selle läbimüügi kasvatamises. Toetudes sellistele materjalidele võib-olla isegi teadlikult võltsides neid. No ausalt öeldes see mind ikka tugevasti šokeeris, seepärast kui need teated tulid Ameerika ja Briti sõdurid, tõsist asja, ma ei kahelnud pike momentigi, et need on olemas, kui nad fotod on olemas, ma ei saa, räägi sinisega ajakirjanduseetikast, sellest sõnast jääb ka natuke väheks kirjeldamaks seda olukorda või kirjeldamaks seda, seda tegu, sellepärast et sa, mida sa tegid ikkagi reetsid oma maad, oma riiki, kus sa elad ja mida sa ka ajakirjandus esindab, eks ole. Ütlesid ju, tegelikult sa tegid need, ma ei tea, mis, mis sa tegid nende briti sõduritega, kes seal on, eks ole, sa sõna tõsises mõttes panid nendele sellise märgi külge, mis, mis kogu maailmas tõmbas nende sõdurite, nende riigi ja nende kõikide poliitik. Siin võib-olla veel üks aspekt, mida ma muidugi praegu ei tea, ma ei tea, kus Daily Mirrori toimeta Mil, milliste erakonna poolt. No vot seda ma ei tea, aga peatoimetaja lahti, lase lahti. Aga aga no tulemus oli see, et peaminister Tony Blairi letting pärast nende fotode andmist lamp kukkus kolinal, eks see võib haakuda sinna, aga ma ei julge praegu öelda mitte midagi, ma lihtsalt ei osanud selle asja praegu õhku, ma ei oska rohkemat Moskvat. Seda enam, et siiski piinamise juhtumid on leidnud kinnitust, ütleme liitlasvägede piinamise juhtumit, kas nüüd just konkreetses inglisetsoonis, eks ju, aga mujal Ameerika tsoonis küll, nii et seda enam see teeb selle olukorra väga nagu oluliseks tänavust olid liitlaste jaoks hommikul. Täna hommikul vist Eesti raadiost kuulsin seda uudist selle kohta, et kehtestati vangid. Kohtlemise uued reeglid, keelati ära mõned mõned asjad, mis kipuvad väga piinamisele sarnanema, nagu näiteks vangi asetamine ühte asendisse pikemaks ajaks ja muud sellised võtted, mida kasutati jänkide poolt. Need, need, need on need uute reeglitega ära keelatud. Et tegelikult ju näeme selles, kuidas terrorismi vastu võitlemine muudaks selle võitleja enda moraali ka kogu aeg alla, et see on tegelikult üks üks väga keeruline protsess, et kuigi sa oled nagu õige asja eest väljas, sa hakkad üha rohkem kasutama neid samu vahendeid, mida vastaspool sõjas minnakse vägivaldseks lugeda. Ka nimed marmortahvlil käiks, kus taga ta vange tagalasse viinud alist kõrval nad lihtsalt maha lastud. Minule meeldis Richard trooftimi, avaldasime tema SEE Postimees mõni aeg tagasi, kus, kus ta ütles väga ilusti, et terrorismivastane võitlus võib osutuda. Ma nüüd jätan selle epiteedi, kas ta oli jubedamaks või hullemaks kui terrorism ise ja, ja ma olen algusest peale siiski kahelnud väga tugev, vähemalt selle, selle sõja võiks tuba, mis selle operatsiooni vajalikkuses ja ma jään seda ka nüüd kahtlema pärast selliseid selliseid asju No on kinnitatud, et nii pea kui võimalik, antakse võim ülakohalikule administratsioonile, aga aga iseasi, kuivõrd ühtne nüüd Iraagi rahvas on, nagu me teame, viimaste küsitluste järgi üle 80 protsendi iraaklastest ei pea siis liitlasvägede kohalolekut ikkagi õigeks, nii et noh, selline selline natuke keeruline olukord ja muidugi niisugused ajakirjanduslikud Jamad skandaalid siin vähenenud lihtsamaks. Ei tea, kuidas Mirrori läbimegi nüüd järgmistel päevadel olla. Nojah, kui sa siin ütlesid, viskasid kalja jõhkrusele võimaliku parteilisuse aspekti aspekti kohta, vot see ei tule kohe selline asi pähe. Võib-olla me pole veel selle tasemeni jõudnud? Ei tea, pole suurel rahval suured. Kombed, aga ausalt mina haare laiem, eks midagi meie poliitika midagi blogisse ähvardava montaazi juurde nii jõhkra kujule. Nii oli jõhkralt ei ole mindud ja sellepärast, et päris otseseid võltsinguid nagu Eesti ajakirjandusest mul küll pähe ei tule, on kaheldava väärtusega informatsioon, neid võib leida peaaegu kasvõi sellest nädalast, aga aga päris otseselt võltsingut nagu meelde ei tule. Nojah, ütleme ajakirjandusele võib-olla iseloomulik see, et küll kasutatakse nagu seda faktilist materjali, aga mingisuguses kommentaari staadiumis võib-olla tehakse, selliseid seoseid otsitakse me mäletame, kui palju ja põhjalikult on näiteks omal ajal seostatud, eks ju, Keskturgu Keskerakonnaga, eks ju noh, mis ei ole nagu leidnud selles mõttes juriidilist tõestamist. Ehk see, aga kõikidel on see nagu koos mõtteseos või, või selline kujutlus, et see on olnud alati kaks püha kommentaar vabana. Minule tundub, et siin, Eesti eesti lugeja on selles suhtes ka väga kõrge nõudlikkusega siiski just fotodes koha pealt, kui me näeme isegi, kui millised kõned tulevad, milliste fotode peale ka muidugi kõik, mis on seotud vähekenegi perega ja ja eks lapsed ja kõik need nagu üldisema. No aga ma vaatan isegi seda, kus on mõni poliitik tabatud erakordselt lolli ilmega või sellisest kontrollimatus poosis, eks ole ka nende ikkagi vähemalt ajalehes, küll vaadatakse need ikka ikka väga tihkelt läbi ja püütakse nagu püütakse ikka elimineerida sellist asja, sest see maksab tegelikult väljaandele kätte. See maksab väljand. Selle kätte mis väljaandes oli see pilt, kus Kallas niimoodi hirmsasti kummardab, alles hiljuti polnud Alt tagasi. See ja noh, oma omaaegne kuulus pilt selle kohta, kuidas nugis Laari ees peaaegu kummargil on siis kui siis kui see suur isamaasõda seal käis. Nii et selliseid pilte on olnud, aga noh, need ei ole ju hõlstid. No nüüd Partsi kasse Evetanud vastu, nii et Jah, ütleme jaatava nihestatud vastuvõttu, taotlevaid pilte on ikkagi olnud küll. On, kus on tabatud see isik millegi taustal või. Aga ma ei hakka siin seda võtta, ei ole. Tähendab. Sel korral võib-olla ärapanija stiilis, et teed ära, aga, aga noh, seisa kujund noh, reegliks, sellepärast sellega väljaanne näitab oma mingisugust ikka suhtumist ja seda Testi Seattooniks ei ole jah soliidne ajakirjandus. Võib-olla mõni mitte väga soliidne ajaleht saab endale seda lubada, nimesid nimetamata. Tellimiran, Eesti mereno on meil siin levi Merrorit, kui on meil siin ka veelgi räigemaid. Räägemad, ajakiri, ajalehti, ajakirju vist saime andnud praegu üle, noh, tähendab no ikka välja, mis te siin keerutad? Nalja, millest, millest sina mõtled novot siis sealgi mõtlema, millal mina mõtlesin, ma olen. Aga, aga. Tõesti, see on selline kurb lugu ja sellest nüüd ei maksaks küll, Eesti ajakirjandus on mingil määral eeskuju ja ma loodan, et ei võta. Kuigi kindlasti Daily Mirrori läbimüük tõepoolest meeletult tõusis tänu nendele piltidele neid ju tehti ju ilmselt ka juurde või tilgutati üha juurde. Aga vähemalt koduste asjadega juurde. Räägime nüüd siis sellest, kuidas me europarlamendi valimisteks valmistume, vist esimesed plakatid on juba ka välja ilmunud, tänavatele ajalehtedesse veel eriti reklaami märganud ei ole, et on esialgu alles need kirjutised kandidaatidelt marajaid, reklaami, Tuleb suhteliselt vähe võrreldes kõikide muude kohalike valimistega, riigikogu või kohalike valimistega, sellepärast et noh, ta on ikkagi väljapoole suunatud tervikuna võib-olla selle võrra jääb ka vähemaks osavad, me ei tea, ju prognoositakse madalamad. Aga ma ei usu sellist reklaamibuumi. No nüüd on arvama, et kui seal nagu inimesi otseselt puudutavaid teemasid ei ole, siis jääb see valimisaktiivsus Tähendab seal, nii palju, kui mina olen praegu kokku saanud või me siin oleme, muutusid teinud, on, et valimiskampaaniakuludeks kavatsevad suuremad erakonnad vist umbes kolmandiku sellest sellest, mis oli riigikogu valimistel Riigikogu valimistel läks vist 60 miljoniga inteks. Jah, no siin on pakutud välja erinevaid hinnanguid üle 100, no räägi sellest ametlikult. Ja lõigati, mis praegu nad ametlikult välja hõiganud, summa, mis siis kusagil kolmandik sellest. Nii et noh, järelikult ei saagi kampaania nii väga võimas tulla osavate protsendi kohta, viimane viimane küsitlus, mida mina nägin, oli kusagil kolmandiku võrra, kolmandik võiks ka küsitlema, kolmandik kuni 40 protsenti. No vot väga raske on tegelikult seda kampaaniat ka lehe poole pealt teha, sellepärast et need küsimused ongi väga paljud sellised, mis, mis otseselt Eesti inimeste ei puuduta, seepärast, et see otsustamine läheb kaugele ja kõrgele ja teha neid asju, millest meie huvi tunneme, pensionid, palgad paraku lihtsalt on, on, ei ole võimalik, me oleme ise näinud neid küsimusi või püüdnud formuleerida neid küsimusi ja sundida neil ütlema seda just nimelt, et mida teie Euroopas saate praktiliselt ära teha selleks et oleks asjaks ja ma näen, kuidas erakonnad on ise hädas, sellega ma näen ka seda. Tegelikult andke andeks, aga nende paljude kandidaatide võimetust mõeldagi nendes kategooriates No Europarlamendi valimiste osalus on ju ka teistes Euroopa riikides madal ja alles eile ma vaatasin Soome uudist, kus üks Soome politoloog kar samal teemal, et argiinimese argimuresid need ei puuduta, ei puuduta ja inimene ei lähe lähe valima. Eile muide valitsuse, seda, seda enam, et ilus juunikuupäev just seda tahan öelda, ma tahan, et ka valitsuse internetileheküljel koduleheküljel on nüüd avatud ka selline Euroopa nädala ülevaade Euroopa liidus toimunud arutelude ja kui seda vaadata, siis tõepoolest see nagu eriti ei sütita meie inimest nagu osalema selles, et seal on ikkagi väga palju selliseid probleeme, mis meid otseselt ei puuduta. Tegelikult. Euro Euroopa Parlamendi enda ja siiski ka veel rolli ja, ja otsustamist ja kuidas see otsustamine on tegelikult pihustatud ja millistes küsimustes on sõnaõigust, seda on poliitikutele ka väga raske öelda, et mis, kus saadikud suudavad praeguse reglemendi juures üldse ära teha? Vaidlus selle üle, kas kas tulevikus otsustusmehhanism on 60 protsenti liikidest 55 protsenti rahvastikust või on 55 protsenti riikidest 60 protsenti rahvastikust taldab tavavalija. Täiesti ükskõik, siis nojah, praegu on õhus ikkagi Euroopa komisjoni suuruse suuruse muutmine, tähendab variant sellest, et ikkagi iga riik saaks oma esindaja Euroopa Komisjoni veel aastani 2014 nüüd sellesse põhiseaduslikku lepingusse peaks sisse minema tegelikult problemaatika Euroopa liidus Keerskeerlebki suurel määral just selle põhiseadusliku lepingu ümber, sest see hakkab määratlema kogu edasist integratsioonitaset ja, ja, ja noh, ütleme niisugust sisu. Aga, aga ma tahtsin just sedasama propaganda jutu juurest tullagi selle juurde, et noh, kuna on ka meie poliitikud ilmselt aru saanud, et Euroopa Liidu teemadega nagu eriti rahvale peale ei lähe, et siis on nüüd mõeldud selliseid teemasid, mis nagu kompenseerida, Eriksid seda siis mina julgen öelda, et näiteks seesama alkoholiteema, millest me oleme lubanud täna rääkida, on suurel määral kompensatoorne. Et sellega saavutada valijaskonnas nagu huvi poole hoidu. Sest me teame, et see jagab inimeste tundeid väga selgelt, igaühel on seisukoht selles suhtes tavaliselt. On üsna vastandlik seisuga, et sellega nagu tekitada huvi enda vastu ja näidata, et ollakse väljas oma oma huvide kaitsmise eest samasse kategooriasse liigitaks siin ka näiteks sellelsamal nädalal. Ma tegin saate Eesti vabadusmonumendist, kus kaks konkureerivat eelnõu väga teravalt vaieldakse, kas nüüd ikka Vabaduse väljakule või lauluväljakule tehase Vabaduse monument ja tundub nagu, et ütleme, Eesti tänase hetkeseisukohalt mitte primaarne, niisugune teema, mida, mida arutada. Aga mis jällegi on inimestes tekitab palju patriootlike tundeid ja sellega võib nagu Euroopa liitu kandideerides see, need erakonnad, kes kaitsevad niisugusi kuidas nendega on välja tulnud, võivad saada nagu nende patriootiliselt meelestatud eestlaste toetuse. Kuidas, kuidas Teie arvate naisiteks mulle koledasti? See käib närvidele see, seda alkoholi teemat, kui üldse püütakse siia sisse mässida, ma, ma, mul hing tõrgub seda vastuvõtmist, sellepärast et kui ma olen ka vaadanud, ma olen tõesti vaadanud neid uuringuid ja ma olen käest lastud tohutul hulgal arstide ja, ja, ja õpetajate ja ma ei tea politseitöötajate artikleid, andmed kõigest selle kohta, no kui see niimoodi on, siis see on absoluutselt vastutustundetu, sest see on probleem, kus, mis kuskilt otsast peab arutama, hakkame arutama, eks ole, ja, ja seetõttu, kui see niimoodi on, ma, ma, ma millegipärast arvan, et need ise ajakirjanikele teinekord politiseerimine selle asja lihtsalt tervikuna üle ja arvab, et, et kõik asjad on seotud sellepärast seda järelikult sellepärast ma ei oska seda. Tähendab nii palju kui mina tean, praegus, praegune praegused seadused, et ei takista omavalitsusse mitte mingil juhul öist alkoholimüüki piirama, sest seda on teinud n linna Eestis ma ei hakka nüüd kõik üle lugema. Seal Tallinn nüüd ka ilmselt Tallinn teeb ka, ma tean vähemalt seda, et vähemalt viht vähemalt ühes terves maakonnas Raplamaal hammas on täielikult ära keelatud, nii et selleks ei ole vaja ei rahvaküsitlust, ei üleriigilist seadust, sest et seda annab ta praegu praegused korraldada. Ei no seda küll, aga rasva küsinud muidugi. See korraldamine oli mõttetu, sellepärast et seda võis ette arvata öelda iga professionaalne ja mitte professionaalne sotsioloogia või inimene, kes natukene sedasi jagab, kahtlemata, aga loomulikult on see niimoodi. Aga ma veel kord ütlen, et, et mul on siiralt kahju, ma veel kord kordan, kui seda selle juurde ei tulda tagasi kui selle juurde ei tulda tagasi tervikuna. Sellepärast et kui meie istusime maas ja käia ja arutasime seda materjali, mis käsitleb, eks ole, kas matkida matkimine nagu ei saanud, see on väärtegu ja, ja selle tõttu kuritegu ta ei ole ja nii edasi, nii edasi politseinikud laiutavad käsi, siis andke andeks, mul nende politseinike pärast lihtsalt häbi, kes isegi ei vaevu tõepoolest nagu ütleb ka Postimehe juht, küll sellele mõtlema tegelikult sellel probleemi me ja leidma natuke neid võimalusi, kuidas ikkagi saaks neid müüjat karistada, eks ole, sellega sest või kallid poliitikud, algatakse siis veel kord seaduse seaduseparandusi tehti siis see seadus ära ja võtke karmimaks need karistused, kui me oskasime teha sellise seaduse, mis, mis sisuliselt ei lubagi kontrollida seda olukorda. Aga üks, see on üks asi, aga teine asi on see, et noh, et ega me nüüd, et valesti vist ilmselt arvame, et rahvas läheb valima Europarlamendisaadikuid europarlamenti selle alusel, et kuidas nad Euroopa asju teavad ja no ikka hääletavad koduste asjade järgi, seda näitas üks uuring kaadika. Praegu vist kuskil aprillis oleks toimunud Saar Poll tegi selle uuringu, siis oleks olnud ikkagi sisuliselt needsamad Keskerakond, eks ole, ja jõudude vahekord on täpselt sama. Tähendab, seal ei mängi rolli, et ikkagi inimene oma peas ei jaota neid asju niimoodi, et seal brüsseli asi, see on Eesti asi, eks ole, tal on, kas on selle erakonna vastu usaldust või selle erakonna vastu usaldust ei ole? Aga aga ma tahtsin öelda veel ennist, tegelikult ei saa sõna alkohol, suu seal oma. Üle-eelmise repliigi alguses, et kui vaadata nüüd neid eelnõusid, mis on kuskil viimase kuu-pooleteist-kahe jooksul tulnud riigikogus algatatud ja eelkõige neid, mis tulevad opositsiooni poole pealt siis suur osa neid kaldub, on sellest valdkonnast, mida nad algataks siis, kui nad ise võimu juures oleksid. Need on sellised rahvale meelepärased eelnõud, aga väga suure tõenäosusega need võimulolijatel on need erakonnad ise, neid jagatakse. Kas on seos valimistega või mitte. Nojah, kuigi mis mind selle juures hämmastas, on see, et Euroopa teatavasti Euroopa seadused ei lubagi, eks ole, alkoholireklaami täielikult täielikult keelustada, eks ole. No kuulge, kallikesed, mida te seal üleval mõtlete, võiks ju nii palju neid seadusi lubada või siiski lugeda tervikuna Rootsi peaks ju just need vastupidi, selle minema uuesti sele liberaalsema teed pidi, et see jätab nüüd poliitikus tunded, ta istub seal ja mõtleb ainult seaduse välja või seadus ettepanekutele ka tegelikult ei mõtle sellest mastaapidest. Just nimelt, kuhu me astusime, mille reeglite järgi me nüüd ikkagi peame. Eks ole elama tervikuna ja vot see oli see naiivsus, moment on üsna ja ettekujutamatu, et jah, niisuguses majandusruumis oleks võimalik täielikult mingi kaubareklaamist loobuda, sest on ju väga palju business to business reklaami ehk siis haride vahelist hulgimüüjate reklaamija, jaemüüjatele ja nii edasi, kust ei saa seda lihtsalt selles mõttes välja võtta, et sellisel juhul peaks lõpetama, nagu on öeldud, alkoholimüügi, eks ju, et kui ma täielikult lõpetataks alkoholimüügi, siis oleks võimalik seda täielikult reklaami lõpetada. Ja mis puutub nüüd aga müügi piirangutesse, siis selles suhteliselt ma tõepoolest nagu ei inimesega, kes ka ise kasutama, alkohoolik. Ausalt tunnistan, kuigi ma seda ei lähe öösel kusagilt otsima ja ostma. Ma ei saa ikkagi aru sellest, et kui meil on enamik kauplusi niigi lahti üle mõistuse kaua, võrreldes Euroopaga kus on saada seda alkoholi kella 23-ni, miks on siis nüüd vaja seda veel pärast kella kahtekümmend kolme kuni hommikul kella seitsmeni müüa, et milline on see sihtgrupp, kelle huve siis antud juhul teenitakse. Aga nüüd ma ei tea mingisuguste kaupmeeste, kellel on vaja just seda öist kauplust lahti pidada, sest tarbija seisukohalt minu meelest see tundub ikkagi täiesti arusaamatu ja need argumendid, et nüüd see läheb nagu salaviinatootjate kätte taas jäme ots ja nii edasi ja nii edasi. Ma arvan, et see jäme ots on nende käes alati olnud ju tänu hinnaerinevusele. Nii et, et see, see on nüüd niisugune veidi arusaamatu ettekääne. Nojah, no seda enam, et ju kohaliku omavalitsuse jagab ju ka neid müügilubasid, eks ole, ja kui ma mina ei mõista, mispärast peab siis need andma sinna Lasnamäe keldripoodidele, millega tahab, linn oleks võinud juba algusest peale valida, välja need kohad linnaosades on, ma ei tea, mingisuguse plaani alusel, et oleks erinevates linnaosades üks kauplus, mis oleks ütleme, 11-ni müüdud alkoholi ja kogu lugu, kui see kindlasti pudelist välja, noh, ma saan aru, et nüüd on ilus öelda, rahvas tahab seda džinni pudelisse tagasi. Pärispastatuubi tagasi toppimine ka meie alkoholipoliitika juurte juurde parast Gorbatšovi aega, eks ju, kui oli selline noh, ütleme silmakirjalik elupoliitika, siis korraga taheti ikkagi kõik lahti lasta, enam mingit alkoholipoliitikat ju ei olnud, teatud hetkel nii tootmine, turustamine, eks ju, kui reklaami praktiliselt lasti täiesti vabaks, eks piirangud, mis on olnud näiteks alkoholimüügile siin koolide või lasteasutust lähedased, need ei ole kunagi toiminud, eks. Mida me nüüd räägime, et lapsed saavad viina osta, eks ju, kui on kõrvalmajas kooli kõrval, eks ju sisuliselt viina poodeks tähendab minu meelest kui on ikkagi valitud väga liberaalne suund, siis ei saa rakendada liberaal reaalses turumajanduses ühtäkki nii-öelda sotsiaaldemokraatlikke meetodeid. Vaat nüüd oli hiljuti seoses selle alkoholimüügiga ja reklaamiga toimus meie lehes üks kerge väike sõnavahetusKalev Kuke ja kirjarubriigis ALS Ruusmani vahelises Kalev Kukk just nimelt süüdistas keskerakonda seda, et omal ajal nagu selle ku putkades tuli välja see alkohol. Ta ei pooldanud seda, eks ole aga ma lugesin seda vastuargumenti, ma ei mäletanud. Ta oli, ma ei mäletanud seda arutelu tõepoolest, aga, aga toona arutles näiteks sans Roosma, kes kuulus keskerakonda kuulub praegu, aga oli riigikogu liikmest liikmena Keskerakonna fraktsioonis ütles, et nemad just sellepärast seda järeldanud, et see oleks väiketootjate ahistamine ja suurtootjate-le vesi suurtootjate veskile. Aga mina tänan küll jumalat ausalt öeldes, et see välja tuli, sellepärast minu kodumaja ees enam vähemalt putkas ei, ei ole need ansamblid. Ja mis siis nüüd on juhtunud traagilist, kas tootjad said, ahistab väiketootjaid ahistada kastnud nagu kolonni läbimüük on nüüd oluliselt kasvanud, siis see oli esimene reaktsioon sellele, kui kaduseks lauai Folova õlu kioskitest. Ta oli juures, on üks putka kuld, mille ümber on küll, ma ei tea, kas seal on mingisugune kogunemispaik või pesa või, aga härrasmehi. Härrasmehel on küll palju öeldud. Naisterahvad, kes seda lõhnav lõhnaga vett, millel on siis on hästi palju, ostavad. No aga nad ostavad seda eelkõige ikkagi ju hinna pärast, hinna pärast, et tegelikult kogu asi taandub lõpuks hinnapoliitikale, et noh, ka, kui me räägime nüüd ka Soomest, kus on olnud küllaltki karm alkoholipoliitika siiamaani alkoholimüügipoliitika ja ka pärismonopoli enam ei ole, aga noh, üsnagi selle lähedane siis tegelikult ikkagi on see põhiline takistav tegur olnud ju juhind ja sellepärast need soomlased tulevad siit viina ostma mitte sellepärast, et nad oma riigist sedasama viina kätte ei saaks. Et seal on ikkagi see hinnapoliitika, millega saab üldse nagu mõjutada seda alkoholituru olukorda. Aga meil, Me vaatame tegelikult just see tootmise poole pealt, on mindud vastupidist teed ju kogu aeg, need meie suurtootjad toovad turule üha odavamaid, odavamaid viinasid millega nad väidetavalt võitlevad siis selle salaviina vastu. Et noh, siin on nagu see protsessi ei saa ühte teisest lahutada, eks ju, me peame kõigepealt salaviinale piiri paremad, siis me saame hakata rakendama seda hinnameetodit alkoholipoliitika osana, eks need asjad on kõik seotud omavahel ei saa teha ühes servas sotsiaaldemokraatlikku nii-öelda ühiskonnakeskset sotsiaalpartnerliku poliitikaid ja teises otsas jätkata liberaalturumajanduslikku avatust. Dustega oli jah, kuigi mulle tundub, et need, kes on sõna võtnud väga paljuski sellel nädalal ja Tartu linnapea Andrus Ansip kui ka Epp Kiviaed ma ikkagi näen seda, et mis meil nendest artiklitest paljuski läbi kumab, on see, et ütleme, olukord nii, nagu ta on, küll me kunagi lahendame selle probleemi, ma ei ole näinud ka tõsised, kas see pole see, Nad, ütlevad keelamine pole see mul kogu aeg, tekib tahtmine küsimus, aga mis on see, mis on see takistada, kui ma lugesin Lagle Suuroru uuringut, kus ta ikkagi ütles, et noh, kui ma nüüd mälu järgi tsiteerin siis põhikoolist olid ikkagi üle 60 protsendi, oli tulnud, olid olnud aasta jooksul 10 korda purjus, andke arvaks, andke andeks, see on tõsised arvud. Need on tõsised arus, ma tahan poliitikutena küsida, kes pretendeerivad, kes kes istuvad seal, mida. Ikkagi teeme, kui me seda ei tee, siis mida me tunnistame, eks ju, uimastite tarvitamise kahjulikuks ja uimastite vahendamist peame kuritegelikuks. Olgem ausad, eks alkohol on siiski uimasti, teatud uimasti ja ta on märksa rahvalikku uimasti, kui need päris narkootikumid. Järelikult see vajab piiramist, milleks meil on üldse olemas siis kriminaalseadustik, miks me vargust piirame? Ütleme, et ei, me ei hakka üldse vargusi, piirame, igaüks peab ise oma vara eest hoolitsema ja kaitsma seda, eks. Tähendab, mingil etapil on vaja lihtsalt otsustada, kui palju me nagu seda ühiskonda kui sellist üldse väärtustame, kui palume ühiskondlikke sidemeid, väärtust, et kui palju me jätame selle üksikisiku enda otsustada, meil on nagu noh, me räägime, et eestlased on väga individualistlik ühiskond, eks ju, me tahame ise asju otsustada. Aga, aga noh, ilmselt seal kusagil see piir tuleb ette, eks ju, me ei saa ise enam otsustada selle üle, kui meile murtakse uksest sisse, eks me ei saa seda otsustada, me saame end maha lasta. Ja siis selle sissetungi, vaata, mina saan aru, et nemad esindavad seda ideoloogiat, kes ütlevad, et küll kunagi kasvatus ja kultuur ja me jõuame sinna ja tänna. No seal on ka paljudel saame rikkaks ja siis hakkame õiglase raha ja, aga mulle tundub Noh, et kui nüüd ikka tunnistada seda, et me oleme, noh, ma maha maganud Nad on olulised asjad narkootikumid, HIV-positiivsed ja kõik muud asjad, et et no mis see siis tähendab nüüd nüüd magamegi maha ja ootama, et kuskilt keegi kuskilt tuleb, reageerib? Ma ei arva, ma arvan siiski, et jah, olemasolevaid seadusi tuleb kasutatud, oleb uusi teha ja ja, ja mingisugusel moel tuleb piirata. Tõepoolest, paneme needsamad kauplused kinni. Öösel ei ole vaja, las käivad 11-ni, jõuab igaüks endale ära osta, mis vaja, eks ole, võtame vastutusele need, kes müüvad lastele alkoholi. Jah, ja reeglina vigane seadusi keegaga taksost ostma, siis võtame talt selle taksojuhile ära, eks ju, ikkagi midagi tuleb ju teha. Kui me võtame sellise hoiaku, et me midagi teha ei saa, siis ei ole ju kogu õiguskorda üldse vaja nagu kaitsta ta jälle. Kahju on muidugi ka selles, et needsamad inimesed Kes suuresti alkoholireklaami keelustamist pooldavad, kuigi ma arvan, et see peaks olema õlle rekla, Angela kaheksast, siiski televisioonis ma arvan, et selle võiks tunniks küll rahulikult edasi lükata, ei juhtuks midagi, kuigi ma ei tea, võib-olla see on ka nii naiivne, et mõni miljon sealt kaob, aga aga on ju nende seas ka inimesi, kes ikkagi teavad ja seda mehhanismi, need majandus. Majandusmehhanismi mõtlen Tõnis Paltsu, kes on ju ikkagi täitsa tark inimene, rahandusminister ja Tallinna linnapea peaks teadma, kuidas üks eratelevisioon funktsioneerib eraringhääling, et, et mis siis ära kukub, eks ole, ja kust see tuleb ja tähendab millega kompenseerida? Keelata, lihtne, aga pärast tuleb need mehhanismid ütlegi mõelda, eks ole. See oli vist tell kadastik täna kirjutas, et siis peab eratelevisioonide litsentsitasu natukene vahendama ka. Tuleme ringiga juurde riigi sissetulekud, kuivõrd on, ja kõik see läheb sinna taha. Samale. Taksolitsentse tuletas mulle meelde meili, mille me saime kuskil noh, poolteist nädalat tagasi ühest PR-firmast, kes kes siis noh, niimoodi ka lobi teeb, eks, ja soovitas uurida seda pisiasja, et väikese, õigemini nendes linnades, kus Eestis juba on öine alkoholimüük keelatud on taksolitsentsi taotlejate arv järsult tõusnud. Helistasime üle selleks, et tegelikult ei ole küll see väide oli vale, aga noh aga noh, vähemalt seda argumenteeritud üritavad siis öise müügivastased kasutada. Tähendab mulle ka tundub, et nendes diskussioonides tihtilugu lüüakse lauale nagu kõige tugevama trumbina väga primitiivseid argumente, just selliseid, et nüüd läheb sisse Slavina peale, nüüd läheb see taksoviina peale. Et ühesõnaga kõik need asjad, mis võib-olla tõesti töötasid 90.-te aastate algul argumentidele, ma arvan, meie ühiskonna ikkagi arengu tulemusena tänasel päeval samamoodi ei tööta. On ju ka kuritegevus vähenenud, on kasemaffia tegelikult vähenenud või läinud äristruktuuridesse või valitsusstruktuurides ikka olukord on nii palju muutunud, et me võiksime siiski nagu usaldada nii palju ühiskonda tänasel päeval rakendada neid menetlusi, mida on ka mujal Euroopa riikides rakendatud samasuguste samasugustega eesmärgile ehk alkoholipoliitika teostamiseks, eks ju. Me neile ei maksa karta, et nüüd meil see kõik kukub hoopis teisiti välja, et me oleme nii erinev. Koht minu arust lausa irvitamine Tallinna linnavalitsuse üle on Tõnismäel vabadus või selle punase monumendi kõrval Rahvusraamatukogu vastas oleva alkoholipeopoe reklaam üleval kaine peaga Euroopa Liit, mitte ükski ei ole üritanudki seda maha võtta. Mitte ükski jah, kas tõepoolest pead andma palju litsents välja või lubasid välja alkoholi müügiks nii tihedalt kesklinnas ma saan aru, et, et siin nagu püütakse neid Soome turistide põhiliselt, sest vaevalt nüüd küll kliki elanike jaoks on mingit tähtsust, et iga 50 meetri järel on järgmine viinapoode, eks. Aga ka siin tuleks ikkagi mõelda nüüd selle peale, noh see Soome turistide enamik paraku hangib ikaga enamuse oma oma alkoholist, taanlaste üha rohkem otselaevade pealt. Et see on see, see tähendab mina näen ikkagi siin teatud korruptiivset sidet taga, kui neid lubasid välja antakse linnaosade valitsustes, näiteks või linnavalitsuses ma ei tea, kes seda luba välja annab. Mina ei näe põhjust, miks peaks neid nii heldelt jagama, samal ajal kui, kui me räägime jälle kesklinnast, siis nagu toidupoode üldse ei, ei ole meil kesklinnas võrreldes võrreldes viinapoodidega, meil on ainult suured kaubanduskeskused, kesklinnas aga lihtsat tavalist väikest korraliku toidupood ei ole küll, aga viinapoode on siin igal sammul. Kui me läheme ka siit praegu raadiomajast linna poole, neid tuleb iga 50 meetri järele. Mind riivas tegelikult veel enne esimest maid see asi, mida nüüd telekanaleid küll võimendasid ja ka ajalehed kirjutasid ja kõik on seesama, kuidas ikas aina suuremat pakid, aina suuremad viinakastikesed, korvikesed või mis asjad need on kõik viinatootjad meil välja mõtlesid, et hakkame nüüd alles panema, nüüd alles nad tulevad siia ja võtavad selle meie hea viina, kui see ei ole alkoholireklaami. Selle ma keelustaksid, ausalt öeldes, kui minu teha oleks küll need raudselt ära tegema. Ka uhati seda asja mõnuga rääkisid. Enamik ninatootjad said sõnani Liviko, Coremeedia ja kõik said sõnadele akendi keelamine. Ma ei kujuta ette, kuidas sa seda teed, et kas tohib olla, aga ma pean ütlema, meie mustamäel on, need seisavad päris ilusasti, sest noh, kuna ilmselt saame turistid sinna ei ulatu, siis Eesti inimene just ei võta seda viinapakki endale. Jah, aga sul on õigus selles mõttes vaieldud ka rääkides sellest me ju tegelikult ju reklaamime alkoholi või kirjutades sellest ja me sellega nagu ikkagi tekitame huvi ja kui me ütleme, et näed, soomlased tulevad siia ostma, siis on see juba meie meie inimeste ja eriti noorte jaoks teataval määral reklaami peaks. Tema selle Ave üle liidu Üle-Eestilise karskusliikumise asutamine, mis selle möödunud kevade minu mäletamise järgi minu klippi näiteks aktuaalses kaameras minu mäletamist järgi ei olnud seal küll need poliitikud ridamisi kohal, kes kõik nüüd Eesti rahva tervise eest võitlevad. Nii et selline silmakirjalikkus on ikka, on ikka harukordselt suur. No me teame, Eesti aega siis ikkagi seal oli tipp-poliitikuid, oli seda karskusliikumist vedasid ja isikliku panusega. No tänases lehes ka Mart Kadastik ütleb, et võib-olla aitaks sellest, kui kehtestada karistus sellele riigikogu liikmele, kes ise võtab näiteks presidendi vastuvõtul, laps no ta ütleb, et populismile tuleb vastata populismiga. Ta mõnitas seda küsitlust, aga, aga tegelikult pihta hakkab, eks ju, kuidas suured ees nii väikselt järel ja iga tavaline inimene saab alati näidata näpuga mõne purjus ministri või nüüd alles äsja haljasalal maganud endise riigiprokuröri peale. Et, et noh, see, see on see eeskuju, kust siis nagu see tegelik olukord alguse saab sellest hoiakust, eks ju, kui suured ees, siis väiksed järel. Et kui ikka kindel riigiprokurör on purupurjus ja magab haljasalal, siis noh, ma ei lihtsalt ei kujuta seda siiski üheski teises Euroopa riigis hästi. NASA on eneseväärikuse küsimus. Et kui ei ole seda eneseväärikust nendel inimestel, kes on, on nii kõrgele tõusnud, eks kuidas siis seda saab nõuda inimeselt, kes ei olegi kunagi tahtnud nii kõrgele tõusta, kes tahabki olla tavaline tarbija, tavaline keskmine inimene? Noh, eks siin tuleme selle juurde tagasi, et suurem osa riigikogu saadikud ju tahab pidevalt rõhutada, nemadki on tavalised. Ma ei tea, kui palju saadikuid, kes nurka pissinud, vaba, nii palju me oleme siin. Laua taga püüdnud neile seletada, et nad ei ole tavalised inimesed, neil ongi kõrgemad reeglid ja nende moraalinormid peavad olema teistsugused. Ei tähendab tavalised inimesed. Olukorras teises olukorras jälle siis, kui on näiteks Meelak oli tavaline inimene sellel haljasala. Olukorras, kui jutt käib. Näiteks palgast ja sissetulekutest ja muudest lisatasudest, siis ei ole tavalised inimesed, eks. Aga, aga kui on sellised delikaatsed teemad? Siis siis nad on muutunud kõik tavalisteks inimesteks, kellele on lubatud kõik uskumatu nõrkused, aga, aga nad ei saa nagu vist sellest ikkagi aru, et ma arvan, et selles mõttes me oleme ikka veel üsna ühesugune. Teismelises eas ühiskond, kus ka need, meie liidrid, meie eliit peaks ükskord võtma endale moraalse vastu seda, ma arvan, et ma saan aru, siis pannakse vähemaks võrreldes kõik nad tunnistavad ise ka ju riigikogu. Ja kui. Vastavalt on läinud ikkagi tervikuna korrektsemalt tsiviliseeritud maaks ja, ja noh muuk, samm on astutud, aga ma arvan, et see kahju, mis on tehtud, neid oleks, nagu sa ütlesid ridamisi riigikogu saadikud, kes on nurka lasknud, kes on ka maganud peatustes ja kes on tõlgendanud, kellelt on vastu pead antud. Me vist mäletame neid, kes on purjus peaga sõitnud. Nii et vot see kahju on juba tehtud, vaat siis ei tunnetatud seda vastutuse momenti. Ja mäletate veel, kunagi sai kuulmani opmanni sinist purki, eks see tundub lausa naeruväärsena võrreldes sellega, mis kõik hiljem on olnud, eks ju, see on ju naljanumber, aga kõik on jäädvustanud, talletanud mällu, talletunud mällu rahvale ja ja kõik töötab kogu aeg, me, ma ei tea, kas poliitikud sellest aru ei saa, neil peaksid olema suhtekorraldajad, nõuandjad hästi palgatud, märksa paremini palgatas kui ajakirjanikud, kes peaksid neile selgeks tegema, et kõik sellised asjad jäävad ju rahva mällu palju kauemaks ajaks kui kõik teie suurepärased ettepanekud alkoholimüügi piiramiseks, reklaami piiramiseks või või ma ei tea, mis sammaste püstitamiseks, eks see ei jää inimestele mällu, aga jäävad just niisugused asjad. Aga too päev tuleb ma ühe märkuse ütlen, et kui sellel nädalal ju need unustatud uuringu tulemused jutumärkides unustatud, eks ole, mis ei läinud üles, siis ma tahaks öelda, et tuleks vallandada sellised suhtekorraldajad, kes ei tea, ei tunne seadust ja tagantjärele vabandavad noh nii nagu ikka, et see on minu viga ja viskavad ambra suurile. No kuulge, kas nüüd keegi usub tõepoolest, et see oli inimese viga, kes sellele endale enda peale võttis, et tema seda üles ei pannud, nii et mulle tundub, et seal on selline ongi topeltmoraalireeglid on seadus, aga teate, meie võime aeg-ajalt unustada, mitte et me võime, aga juhtub teatri. Nojah, aga ma tahtsin ka küsida, et, et miks see on ikkagi nii, et noh, nagu valitsus näiteks tellib oma uuringut põhiliselt ühelt uuringufirmalt, et kas selle üle ka ei ole nagu veidi arutletud, et miks see on just nii läinud, ma arvan, et seal on kõik need riigihanked või muud taolised asjad. Varas aga on selgelt näha, et noh, viimasel ajal teatud valitsused tellivad teatud uuringufirmadelt, et see ka nagu minu jaoks nagu õõnestab natukene usaldust selliste uuringute vastu. Olgem ausad, Tõnissaar. Saan seda ise suunatuse saatas, vastanud nende kohta, ma ei tahaks panna ühelgi avaliku uurimise firmale jumala pärast silti külge silti külge, et seda ma arvan, et seal on mingisugune sisemine armastus, aga, aga ma arvan, et seal ei ole küll mitte midagi tegemist, et võltsid ja teine võitsid. Nathan piisad labida läbinud igasugused rahvusvahelist standardit, Eesti ühiskond on lihtsalt ja nii vaid laike kuulatud näiteks eelses meie oma vikerraadio päeva südameprogrammis on Andrus Saare kommentaari, siis tulevad küll natuke teistsugused mõtted seoses sellega, sest noh, need usaldus usaldusväärsus selliste asjade puhul on väga tähtis, eriti valimiste lähenedes me teame, kuivõrd palju siiski need hinnangud, mis tulevad uuringufirmadelt nii erakondade populaarsuse, kui üksikisikute populaarseid valitsuse reitingu suhteliselt võtavad, seda tähendab erakonnal ei ole ju kasulik sisemiseks kasutamiseks tellitu võltsitud tulemust see, see, Kui siinjuures mina arvan, et käisid sotsioloogid vastastikku igasugustest süüdistustest hoiduma, sest Andrus Saarelt panga piisavalt tellinud riik uuring. Jah, aga üsna küsitav on, et miks just põllumajandusministeerium peab jällegi tellima erakondade populaarsuse uuringut ka seal õigus? Vahel see on, kas vagude vahel asi paistab natuke teisiti, noodivälja aitäh. Maive äärman Heikki Talving tulemast stuudiosse, saatejuht oli Mart Tummelas ja järgmisel laupäeval on siin juba Aarne Rannamäe seltsis järgmine seltskond kuulmiseni ja üha päikeselise mat laupäevadel.