Teadusnaljas on vanem teadus kui teadus naerust. Kuidas ka peaaegu kõigist teaduste ja teaduse harude ajalugude algustest tuttavat lauset vältida püüaks. Ikkagi ei pääse mööda ka nalja ajaloo kirjutamisel, vanast naljast. Juba Aristoteles ütles. Ta ütles tõepoolest. Aga pärast teda on paljud teised öelnud ja öelda, katsunud nende hulgas rida kuulsaid mõtlejaid, nagu. Theodora lips, Allariiberg, soom, Sigmund räid, Härmert. Loetletud isandad olid idealistlikult filosoofid ja jõudsid naeru, nalja, huumorit, koomilist ja muud sellega seoses olevat, uurides peaaegu igaüks eritulemusele. Nende hädas selles seisiski, et alati huvitas neid rohkem küsimus, mis on naljakas mitte niivõrd küsimus, mis on nali. Sest naljakas, see on koomiline, on nali üldse. Aga kui miski väga üldse defineeritakse, siis tuleb vaevalt head nalja välja. Minult mõni näide tuhandeist, mida iga päev kohata võime. Koolipoiste kiri on täis ajalehe intervjuudes aga miks ka mitte päris teaduslikes. Maalimine on kunst, millega tegelevad mehed, kes pole leidnud korralikumat elukutset. Skelett on isik, kelle sisekülg on pööratud välispidi kusjuures väliskülg kõrvaldatud. Mõned le Madonkurjaad eriti pull ja härg Kokkuvõttes peab ütlema, et viimane verine tsaar Venemaa troonil ja nimelt Nikolai teine oleks vaevalt mõeldav oma isata ja isegi vanaisat. Koomilise kõigi mitmekesiste väljendusviiside poolt kasutatud naerurelv on kriitika esteetilise vormis. Maksaks kaks korda kuulata, et koomilisest õigesti aru saada. Ta paneb oma väljendusviisid relvi kasutama ja kriitikat esteetiliselt formeerima. Kuid teaduse viimane sõna laitmatus teaduslikus sõnastuses kõlab vähem Militaristlikult ja asjalikumalt. Koomiline esteetilise kategooriana on ühiskondlikus elus objektiivselt eksisteeriva koomilise peegeldus. Inimlikus teadvuses. Nagu siit nähtub katsutakse selle määratlusega rõhutada, et nali on nali ja aitab ainult, et nali pole mingi väljamõeldis, vaid tegelikult tõepoolest olemasolev nähtus. Anriiberg son, kes kirjutas küll oma nalja olemuse, uurimuse pealkirja all. Naer. Lariir aga käsitleb peamiselt koomilist ja veidrat väidab. Üks nali on humaanne. Pole nalja väljaspool inimlikku asjad ja loomad pole koomilised. Nad on asjalikud ja loomulikud. Kõik muu peale inimesi on naljakas ainult sel määral, kui ta kannab inimlikkuse jälgi. See on, meenutab inimest. Kaks nali on ratsionaalne, puht mõistuslik nähtus. Haleduse pärast keegi nalja ei tee, sest nali on halastamatu. Kolm nali on sotsiaalne. Vajab kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt jäetud keskkonda, inimlikku ühiskonda. Et nali olla. Aga näited nalja humaansusest, ratsionaalsusest, Diasotsiaalsusest võivad kõnelda seda ja teist keelt. Eelkõige jätavad mõned head naljad oma tõsidusega sageli nii kummalise mulje, et tekib tahtmine pead vangutades küsida. Kas nali ikka ongi nali? Wilhelm Raave vastus küsimusele, mis on inimene nõnda. Kui saaks küsida härjal teesilt või kirbud, saaksime kindlasti põnevam avastuse kui inimese enda oma, mis seisneb enda tunnustamises loomariigi ja isegi looduse. Inimkond koosneb meestest ja naistest, kuid mitte meeskondadest, stenaiskondadest. Inimkonna arenemine oli võimalik tänu soodsale õhkkonnale ja vesikonnale. Olgugi et tema peamiseks keskkonnaks maakond, mille mõju arengule oleks tühine. Maakonnavalitsuste kaasmõju. Kui meie magama heidame, siis Uus-Meremaal inimesed alles tõusevad. Vootkus loodu. Tuletõrje on tulekahju järel ilming. Peaasi on, et tulekahju ei toimuks pritsikuurist liig suures kauguses. Kõige kergem on kustutada põletatud viinavabrikuid ja ladusid võistlus kirjandist. Kadedus on ärrituse ja pahameeletunne sellest, et kahju rõõmutsemise võimalused puuduvad. Sõber on isik, keda läbi ja läbi tunned. Aga sellest hoolimata temaga suhteid ei katkesta. Alluvus on alluvas sihiteadlik, püüa veel rumalam ana näida. Kui ülemus on. Juriidiliselt võttes on läbikukutamine eksamil karistusväärne kuritegu, puna siin toimub teise isiku sihilik kahjustamine, tema teadmatus. Õnnelik ei ole see, kes õnnelik on, vaid see, kes usub end õnneliku olevat. Strateegiaks nimetatakse tule andmise jätkamist ilma laske moonata. Kes alati ahju taga istu, ei lähe kunagi roopast välja. Kusjuures vedurikütjad moodustavad reeglit kinnitava erandina. Soniteesile nalja humaansusest näiv vasturääkivat kodanliku kah esteetika teadlase Ernst nõimani näide, mille ta toob oma abstraktsete arutluste konkretiseerimiseks. Koomiline tegevus tekib siis, kui väike koer teisele palju suuremale ja tugevamale ägeda haukumisega vastu astub ja suur seda sugugi tähele ei pane. Verksane leiab siiski vist õigus, väike koer nalja pärast suurt koera ei hammusta. Aga stseeni transformeerimine inimlike suhete keskkonda on inimese jaoks koomiline. Nimelt mitte asjata, vaid inimesel, loogika leiab seesugusest tegelikkuse peegeldusega nalja. Üks Tartu professor seletas kunagi kauges ja kuulsusrikas ülikooli minevikus. Inimest eraldab loomast eneseteadvus. Ta teab, et ta on inimene. Loom ei teata, loom on. Kui siga teaks, et ta siga siis oleks ta inimene. Teised näited illustreerivad rohkem inimlikku loogikat kui eneseteadvust. Tuleb tähele panna, et viimane liitsõna nominatiivse liitumise näeb välja ise teadvusena, mis on sama inimlik kui tema genektiiv ja suhtub sellesse nagu ise valitsus enesevalitsusse mitte omavalitsusse. Ülemus ta lasi jalga. Kuidas, kas te siis ei sulgenud kõiki väljapääse, nagu käskisin? Seersant? Muidugi sulgesin, aga ta sull vist kasutas vunda sisse. Keegi sõber ütles kunstnikule külla minnes. Sind ei ootama esikusse üks patsient, modell ei, patsient. Kuule maa pole ju, tohter, vaata järele. Tüdrukul on toredad patsid. Inspektor oli kuulanud sajandivahetusel Tartus professor Rauberi loengut ja märkinud. Aru ma ei saa, aga näha on hästi, loeb. Sama Bergson muidugi Lüdine, idealistlik ja reaktsiooniline filosoof on päris tabavalt märkinud, et nali ja naer. On höövel, millega ühiskond oma pinnakonarusi tasandab ja lihvib. Õpetlik Berksani juures on veel see, et ta väga ei püüagi naeru, nalja ja naljakalt rangelt defineerida vaid markeerib oma uurimuses nalja, mõningaid peaomadusi. Seda väärib metoodiliselt eeskujuks võtta ja võib-olla saaksime nalja olemuselt rohkem aru kui uuriksime pisut naljaliike ja omadusi mingi muu printsiibi kui headuse alusel. Uuriksime mitte naljakvaliteeti, vaid karakterit. On võimalik tõsta küsimus nalja, vastandist. Kontrast aitab kergemini mõista mõnegi asja olemust ja nii ongi, et naljakat on paljud filosoofid iseloomustanud kontrastina. Aristoteles arvas, et koomiline pole muud midagi kui ilusa inetu vastuolu. Raske muidugi leida seda naljadest nagu. Asjamees naisele. Pese porgandit hästi puhtaks, maius kuulsime raadiost, et neis on väga palju vitamiine. Kant ja lips ehitavad oma teoreetilised kaalutlused tühise jää üleva kontraskile. Aga kus võiks peituda järgmises naljas? Kabinet või vidi farmad? Üks väike passipilt, palun. Pange siis so veidi kõvemini kinni. Jean-Paul ja Friedrich Robben Hour lootsid naljad tekitavad kontrasti leiduvat rumala ja aruka lollija, targa tatra ja mõistlikum vastandlikkuses. Hulk kauneid professori anekdoote näib seda kinnitavat. Aastal 1830 ähvardas Müncheni katk kui kuulsale liini koomikule sa piirile just sealt sõber külla tuli, kes arvas enda õnnelikult nakkusest pääsenud olevat. Kuigi mitmeid haigestumisi oli juba. Pärast sõbra lahkumist tundis safiir valusid all kehas ja heitis voodisse. Kohale kutsutud doktor Kochile jutustas safiir oma loo sõbraga. Topperkov vaatas haige läbi ja ütles. Teie juhtum on eriline ja vajab erilist arstimit. Retseptile kirjutas kov. Olen jänespüks ja rumal, kui härg. Seda lugege iga veerand tunni takka. Samal ajal käskis kohti Henryt härral iga veerand tunni järele ütelda, doktor ordineeris teele lugeda, et olete loll. Safiir seisund paranes kiiresti hiljem jutustest. Doktor Kochi härg oli mulle väga kasulik. Soovitan kõigile seda head retsepti. Oled loll kui härg. Ainult nagu kõigi arstimitega, nii sellegagi pead ise sellesse veendunult uskuma. Ma vaja mingit kooli ja õpetaja eest sugugi ei hooli juhtuda, mis juhtum veelgi vähem mõnd surnud suurust kummardama lähen. Kui ma ei eksi, selge selle selli roll, see mees on lihtsalt oma käe peal loll. Eelmine näide nagu mõned veelgi eelmised. Peaksid tõendama, et olgugi need naljad Mille hingeks lühidus kirjutatud värssides, neis säilib naljalikus, isegi värsivormi kannatab korralik nali välja. On rida teisi filosoofe, kes nalja on pidanud niisuguste vastandite võitlused tulemuseks, nagu seda on vaba Jäkwidgestatu Ast Schütze elus ja automaatlik mehaaniliselt elus seda vaadet. Ta esindab taas anryinberg saanud või jälle väärikas ja vääritu. Folkelt on juhitud tähelepanu sellele, et vormi ja sisu vastuolus on koomikat samuti tegevuse ja selle tulemuse vana ja uue või tähtsa ja tühise vastuolus. Kõiges selles on terake tõtt ja natuke nalja. Aga päris äras mõistatada see nalja olemust ei lase kui ainult ühe vastuolu või kontrasti abil kõiki koomilisi lugusid ja humoorikaid teravmeelsusi tõlgendada. Katsume vahest sellestki, kui välja tüürida kõike lahendavad tarkuse, nii et nähtus muutub koomiliseks ainult siis, kui sellel on ühiskondlikku tähtsust. Märg son toob automaatilisused koomika põhinäidetena hajameelsuse anekdoodid. Kaasaegselt lokaliseerida ja tänapäeva tegelast nimedega varustada jääb ikkagi ainult heaks usuks et teaduslikult loogiliselt mitte tõestatavaks arvamuseks. Et järgnevad naljad kuidagiviisi ühiskondlikke konarusi, võiksid. Beethoven on ühes sööklas juba kaua mõttesse vajunud, laua ääres istunud kuid äkki hüüab haavaarve. Teie lähkus ei ole aga veel mitte midagi tellis. Mida ma tohiksin tuua? Ühele töösse süvenenud professorile sajandi alguse Tartus, siis kui naised veel kodus lapsi ilmale tõid, püüad ämmaemandad juukse oi. Mis Nemil sellesse segate küsib, professor, kes mu naine pole kodus. Franz Lehari oli dirigeerimis kirge, ta kasutas selle rahuldamiseks iga juhust. Kord raudteevagunis kostis talle läbi lahtise kupee akna äge vaidlus, mis lõppes retoorilise küsimusega. Kes siin õieti dirigeerib, mina või teie? Võib-olla mina, pistis leer peale, vearkne perroonil tülitsesid jaamaülem ja rongijuht. Sama liini automatism naljadeks loeb vertson bürokraatlike aktide stiili. Kohapeal selgus, et kinnipidamisele kuuluv isik oli juba eeskätt põgenenud ja takistas sellega kahju rõõmutsades arreteerimise käigus. Saadetist ei võinud väljalaadimise juures meie jaamas kuidagiviisi keegi varastada, kuna siin selle eest hoolitseb juba vastav käskkirjaga määratud ametis. Haaran raamatupidajale kolm rubla rahatrahvi selle eest, et ta kella kaheksa asemel alles kell pool 10 ebakaines olekus töölil. Oma rangelt determineeritud käitumises on inimene siiski teatavasti vabam, kui ta on. Ta võib juua näiteks siis, kui tal janu ei ole. Ja ta võib teha nalja ilma tagamõtteta, piitsutada ühiskondlikke pahesid või konarusi. Välgukiirusel levis hea nali nagu kulutuli. Põnev raamat. Mölder leidis oma sõbra Meyeri rõdul raamatut lugemas. Mida sa loed? Kesid Mölder. Napolionist avastab meier. Oled sa juba nii kaugel, kus ta saadetakse Püha Helena saarele? Ei, ära räägi mulle keegi ette, ära raamatuid, nii põnev. Eesti kultuuriloos, jutustas akadeemik moora analoogilise, kuid optimistlikumalt peanteeritud loo. Villem Ridala leidis kord Johannes Aaviku selle kodus väga süvenenud, ühe raamatu lehti pööravat. Külalise küsimuse peale vastas Aavik ainult lühikeste märkusega, nagu see on suurepärane, väga põnev ja muud selles osas. Mis keelne, see põnev raamat ongi siis rida Portugali. Aga sa ei oska portugali keelt, ei jääda. Siin Justunudki põll. Ženni lind harjutas ühe provintsilinna tühjas kontserdisaalis päris üksi, kuid laulis suurepärasest. Mänedžer pöördus Rootsi ööbiku poole küsimusega, miks nii kõrgetasemelised, kui kuulajaid kohal pole. Aga mina olin ju kohal, vastas laulja. Pärast Brahmsi saksa reekviemi etendust, mille menu oli määratu kutsuseks pankur, helilooja tema auks korraldatud lõunale tõi tolmuse veinipudeli ja teatas, et kannab tänasest peale nime Johannes. Brahms maitses veini hapukal ilmel ja ütles. Kui aga serveeriksite oma tagavaradest Ühe Johann Sebastian Bachi. Ühe tänava on kvartalisse kolinud üks noormees ja ma ei saa enam riietuda paksemaid kardinaid JA TEMA õndolhoosto. Sa ei ütle ometi, et ma sind püüdma siin või sulle järele jooksin, püüdsid, hüüdsid, ega lõkskaiirele järele ei joo. Võitsin enda südame ja võtsin ta naiseks, ütleb mõni mees. Üks jänes oli hagija eest jutustanud, külma, panin nad jooksma. Vahetate oma arvamusi nagu särke. Oli see solvamine või komplini? Mees, kes oma rumalust varjata oskab, pole kõige rumalam mees. Koomilise vastandiks oleme üldiselt harjunud pidama traagilist. Vähemasti asuvad need mõisted dramaatilises kirjelduses skaala eri otstes. Naeru vastandiks pole aga pisarad, sest nii naer kui nutt. On konginitaalsed. Pavlovi viisil öeldes. Esimeses signaalsüsteemi refleksid, mille miimiliste ilmingute esilekutsuja vastavate analüsaatorite peaajus leiduvad lõpmed asuvad üsna ligistikku nägemiskühmus. Tugeva ärrituse puhul. Ir radieerub erutus naerukeskusest. Pisaratega keskusele jää refleksiks on naer pisarateni. Seda ei kutsu esile arg ega kurbus isegi mitte kurb nali, vaid vastupidi, hea nali. Ja kui me vähe kasu leidsime sellest, et heale naljale halba nalja vastandada, siis peame leppima sellega, et naljale sobib mõnel määral vastandiks ehk tõsidus. Mitte tõde. Sest tõe vastand on vale. Aga nali on valest kaugel. Hea nali, ütleb tõtt ja teenib tõde. Tõsine mees tavaliselt ei mõista nalja. Kas selles mõttes, nagu kohtunik mõistab. Aga naljamehed võtavad tihti nalja väga tõsiselt. Meie rahvanaljade käsi käis omal ajal natukene kurvalt just selle tõttu, et olgugi hinnatavate teenetega folkloorikoguja oli Matthias Johann Eisen kauaaegne Brow pastor, kes oma kristlik tõsise stiili ja kõlbeliste eelarvamustega sageli palju olulist meie rahvanaljadest lammutas. Oleme juba märkinud, et kristlus ja ristiusu kirik on ranged ja pähe lõbusad asutused kelle õpetuses ei puudu loosung. Hoia ennast eemale pilkajate killast ja kes naeru nii nalja ikka patuks on pidanud, selle eest koguni põrgutulega ähvardanud. Tänu kuradile oli keskaegne ristiusk pisut lõbusam sest oli aegu, mil kurat oli vägevamini tunnustatud kui kolmainsa jumala kõik kolmainsust välja arvatud ehk neitsi Maarja, kelle kultus koos kuradi kultusega levis ja parimaid õisi ajas. Lutter tegi Maarja kultusele meie maal lõpu ja uus usk oli veelgi igavam ja naljavaesem. Kui endine. Nii palju Mattias Johann Eiseni vabanduseks näitab, tema naljadest ei saa meid eriti lõbustama. Tuleb kahetseda, et käepärast pole ott Kangilaski paroodiaid Eiseni naljadele ja muinasjuttudele kirjutatud aastat 30 tagasi. Vanapiiga oli suremas, teine talle küll, oled sa nüüd õnnelik? Sa seisad juba ühe jalaga taevas, teine on veel maa peal. Kui häbi. Mis sa mõtled, kui meesterahvad juhtuksivad nägema? Need olivad surija viimsed sõnad. Värsked mu päevad, iso silmapilku ikka kutsutakse, kurat ja kurat, kaevanud vana õelus pojale. Kannata, isa, kannata, põrad, korra meile tulevad, söövad siis teist laulu, laulavad, vastanud kohe. Laose Tõnts lõhkunud vana puu aeda teise Toomas küsima, miks sa i Tõnts vasta niisamuti keetmise tarvis toomas kohe, kui aga pehmeks keenud? Kaks meestlevat saavad ühes aiva valmis teine ütlema. Kui üks saab juba on, siis võime korja valmis teha. Eksam, tolm ja kaks kaapaweegoyal ongi kuhi valmis. Võib välja valida ehk veel. Mõne niisuguse lühikese ja enam-vähem nalja nõuetele vastavalt sõnastatud pala 1340 loo hulgast, mis seisavad raamatus Eesti rahvanali Tallinn 1909. Lühidus ei seisne lause lühiduses. Mõte naljast peab olema võimeline lühiühenduseks pistes. Eilseni kirjapanekute stiilis ka kaastööliste nime kandvad. Tema redigeeritud just see puudub. Ja nii saab heast naljast Hald soolasest mage peenest. Korra rääkinud õpetajaraamat, mis meelt segavad ja südant rikuvad, käskinud niisugused enese juurde tuua, et ära põletada. Teisel päeval kaks meest raamatutega, õpetaja Inga. Põletage need kohe ära, need on meie rendimaksuraamatut, mis meile kõige rohkem peavalu teevad, südant segavaks. Peen humorist Wilhelm Raave 1910 arvas, et naerust sageli liiga kergemeelselt kõneldakse. Ma pean seda inimsoo üheks kõige tõsisemaks asjaks, ütles ta. Naeruga on siin muidugi nalja mõeldud. Koomilist huumorit ei tohi lisamata jätta, et naeruse näo vastand on tõsine nägu. Teiselt poolt maksab aga ka meenutada, et naerune nägu tähendab sedasama, mis nägu nalja täis. Pärast läbi kuulatud probedaiutikat näeme, et pole naljatöö lihtsalt ja selgelt ära ütelda, mis on nali, rääkimata sellest, mis on hea nali. Vähem mõtet on liigitada nalja, odavaks ja hinnaliseks. Arusaamine samast naljast on eritingimustes väga erinev. Neegreid Aafrikas ei aja tavaliselt naerma ükski euroopalik teravmeelsus von muu egapiste. Situatsiooni koomikale on neegrid väga tundlikud. Omaaegsete Ameerika naljafilmide rohked kukkumised pähe löömises ja muud sellist on tugevasti neegrid demaitsest mõjustatud. Karl August Hindrey kirjutas 1913. aastal ühes kirja vastuses oma kaastöölisele Kaarel Maasikmetsale. Maatuaini pisted ei paku meile küll mitte midagi, ameerika huumor on meile sel kujul täiesti võõras ja arusaamatu. Selles asjas on suhtumine poole sajandi kestel palju muutunud. Tuleb eeldada, et maak veiniteoste tõlkeid on meil mitte ainult ostetud vaid kal loetud. Teistsugune lugu oli kolmevalitsusega millest pärast ilmumist kõnelda teati, et peale tõlkija ja toimetaja Pole keegi iial seda raamatut lugenud. Ostjaid oli küll, sest teos ilmus sarjas. Hiljuti kuulsin uut varianti sellest võimsast teosest ja tema eripositsioonist eesti tõlke belletristikasse. Kellelegi. Noore Entelligendi aastane poeg oli pääsenud raamaturiiuli juurde ja kogu alumise riiulitäie suuri sõnameistreid põrandale tõmmanud et nendega mängida, neid purustada Murida ja kõverate kaante vahelt välja käristada. Keset riiulit seisid aga puutumatult paigal kolm köidet kolme valitsust. Teosel lugematus näib olevat juba muutunud päritavaks teadmiseks. On väga tõenäoline et ei neegreid ega ameeriklased seda nalja kuuldes ei naeraks, hiinlastest kõnelemata. Aga meie naeratame peenele ja väga varjatud ees lipistele. Järgnevas naljas. Aga mitte ainult võõrad maad ja rahvad vaid oma maa võõraks jäänud kombel võivad nalja mõist. Poiss saadeti koolist koju, kuna ta mustusest lausa lõhnast. Ta tuli tagasi juba poole tunni pärast, kaasas ema kiri. Minu poeg ei ole lill. Õpetage teda, aga ärge nuusutades. Lugupeetud kuulajad on aeg lühikeseks, kokkuvõtteks tegime katse näidete ja naljade abil mõnesuguseid mõtteid ergutada. Naljakalt mõtlemiseks ja naljast arusaamiseks. Kas naersime habemes või laginal, oskasime naeru pidada või muigasin viisakalt kulunud nalju kuuldes. Exep see ole iga mehe oma asi mida naersime. Mõte inimmõtte, ebatavalisi seoseid, lühiühenduste sademekesi, teravmeelsust ja teravkeelsust, aga mitte vähem ka nürimeelsust ja keelelist abitust ning Mannetust keda naersime. Kui koostaksime registri, siis selguks, et meie näitenaljade peakangelane oli naine üleüldse ja igatepidi naise kõrval ei kerki aga sellest huumoriudust mingit Pedabilkama ja tema üle naerva mehe kangelaskuju. Vastupidi naist naeruvääristades on meeski ennast esitanud õige naeruväärses valguses. Vähestele esitatud nalja näitest on autoreid. Nali on rahva vara Pole tähtis, kes selle välja mõtles kus see trükiti või kes sellest kõneles. Jõudsime kõrvalpilguga puudutada üht pisikest osa peenikeste naljade teooriast ja praktikast. Ei mainimatagi, kõnelemata pealiskausestki vaatlemisest. Terve rida lausa põnevaid nähtusi. Millised kuuluksid hea nalja ja lõbusa naeru temaatikasse. Palju põnevat võiks kõnelda niinimetatud lapsesuu. Teame, et on olemas tudenginaljad, sõduri naljad, võllanaljad, tsensori naljad ja palju muud. Aga neid me pole siin meenutadagi jõudnud. Kui lugupeetud kuulajad eelnud saatest midagi kasulikku eluks vajalikku isiklikult huvitavat ja ühiskondlikult tähtsad kätte said. Mis oleks meil siis selle vastu sama laadi valgustustööd jätkata, kui ainult teie asjakohane üleskutse saabuks Meie aadress. Tallinn, postkast 402, Eesti raadio, Rameeto. Nalja jätkub, kui ei öelda, naljas. Jätkub. Seks korraks 100. Aitab naljast. Benud saates olid kaastegevad Endel Pärn, Ain Jürisson, Helmut Vaag, Olev Tinn, Tõnu Aav ja Neumann. Teen näitejuht, oli Aksel Küngas.