Maidma ilman tuhandi ja rahvitmitmit miljonit. Litsainus Mulgimaa. KuriGuilas Sollada, kui Pikasillast üle saa, suud anna mullal maa ja üte ainsa mõtegemaida õhtu magame ja tõusu ammuku. Kunas maasu jälle näe, oh kuule, taas kodun tõusupäev ja õhtu paistab kuu. Seinal nute kõrreke kodust kaugele lind, noka otsandus. Maikes pääl tar otseldi, teavitseebizare kiki, vii ta küljest ära, juus. Maid maailma on tuhandi ja rahvit mitmit miljonit, üts ainus Mulgimaa. Kui lugeda maarjamaal ilmunud raamatuid võib veenduda, et kenakese hulgas neist tehakse juttu Mulgimaast ja. Kidest mis isevärki maa sisse Mulgimaa on ja mis inimesed need mulgid on? Ühed väidavad, et mulgid olevat kitsid, jah, need teised, et nõukad, jõukad. Kolmandate arvates on mulgid uhked ja upsakad neljandate meelest aga ausad ja abivalmid. Olgu muuga kuidas on, ühte kogesime Mulgimaal küll. Vähemalt naljaga mulgid kitsid pole. Teinekord on nad valmis isegi enda kulul nalja tegema, peaasi, et mõnusalt muiata saaks. Täna aitavat meid sellele veendumusele viia Liivaku, Leena alma seep, Liisa Sikkut, Hendrik Adamson, Mart RaudKarl, Ader ja Elsa Pant. Kui mõnekümne aasta eest mulgid Tallinna maale tulivad, tahtsivad nad igapidi sedasama moodi olla nagu Tallinna maainimesed. Et keegi neist aru ei saaks. Mulgi nime kartsivad nad nagu kolli. Esiteks kiitsivad vanad mulgid, et mulgi nimi tähendada sedasama, mis mõistlikud on. Tallinna maainimesed ei pannud seda mulgi fon jaga sugugi tähele, nad ütlesivad ikka mulk ja mulk ja vana must mulk. Mulgid aru pidama, kuidas see võimalik on, et neid igal pool ära tuntakse. Mine, kas teise kihelkonda ka üteldakse, näe Vamulk. Aga vaat kus meid ära tuntakse. Meie mustast isemoodi kuuest. Mulgid kaotanud mulgi kuued ära ja teinud enestele niisamasugused kuued nagu Tallinna meestel ütelnud, ise, toonud kodainama mehed meid nüüd veel ära. Mulk kündnud väljal suure metsa ääres viinavoor läinud mööda üks hüüdnud. Vaadake seda mulki, kuidas ta Kõllab. Mulk, jäänud mõtlema, kuidas ta ometi äratundmise mulk oled. Viimaks saanud mulk aru kätte talina maamehed künnavad sahk varte otsas, Kolgid aga mulkidel kolkisid ei ole. Vat sealt tuntigi ära. Mulgid teinud kohe sahk kvartali Kolgid otsa adunud kuli öid. Mulk vedanud kruusa kruusaaugul küsinud teine mees teiselt, kust see mulk peaks olema mult kuulnud. Kuule neid mehi jälle tuntsivad ära, mis märk? Mul küll on, et jälle aru saivad hakanud hoolega järele vaatama. Vaat hobusel pole seedelgat. Mulk pannud ennast viiksisti riidesse läinud laupäeva õhtul koolimajasse mulgi selja taga ütelnud üks tasase häälega usse mulk peaks olema paasla paelad põlvini seotud. Multiehmatanud ära, et juba jälle on ära tuntud mulk, silmanud teiste pastlaid, kõigil paelad madalas hulk mõtlema. Ja hüüdma enam vastlapaelu nii kõrgesse Is ju et mind paelust ära tuntakse igal pool, kuhu lähed, ikka hüütakse mult ja mulk. Mulk läinud veskile, pannud ennast talinamad mehe moodi riidesse, hobusele sedelga selga vaadanud veel korra pasla paelad üle, et neid ei pea mind keegi ära tundma. Tee ääres niitnud mõisa teomede heinamulk ütelnud. Tere hommikust. Jätku tööle, teomes kohe vasta. Oleme algkoos, sa oled mulk pidanud hobuse kinni ja küsinud Teo mehe käest. Ütle nüüd ometi, kus sa tunned, et ma mulk, olen. Teomis vasta. No sinu jutt teeb sind mulgiks, meie ütleme jõudu tööle, sina ütled, jätku tööle. Mulk ütelnud, pagana pihta, siin talina maal mulgi nimest lahti saagi. Kui sumootsinud mulgi nimest päästab, siis Su jutt teeb sind ikkagi multikas. Liivaku, Leena on üks tuntumaid mulgi naisi, kus ta on aga üldse tulnud sõna mulk, kes siis mulk on. Jah, et kostis sõna mulk tullu on. Siin, need ei peagi esivälja selgitama. Nõnda palju, kui mina mäleta, näidki mulgi on muide muutma selle kohta ige midagi ütelda, aga ma ütles mulki endide kohta nõnda palju. Etna müts, uhke ja kange rahvas seda ärklemist ja üits teise üle trumpamist olidki peratu palju seal. Vanasti oli Viljandi nüüd linasaks, nimi on meelest ära minna. Kena oli käega saan, et Tallinnast on ka sinna üts töine linna ostja tuleman, kes olles, kas seal mulgi majanduses või seal Viljandi ümbruses ringi tiirutama hakanud. Kas teeme seda võiskannata seal kandingaswattide jo palju linu ja äriaidze kõvasti? Noh, ega seal Viljandi nina saksal oli käädu perest Mil päeveltsipeuine tuleb Tallinnast sõitses enne rongi sissetulekuid Kaksalise või sel ajal neid pättusi või omnibusse oli vaksalist linnaseid käisidki voorimeestega. Nuia läits Temases ja maski, nii kaitskümmend või rohkem foorimist kinni, kes seal maksalises rongi uutman, Olive ja pikk rodu hakkas tühjalt linna poole sõitma, täna esi oli siis troska sõitses keegeen. No ei käi, kas konkurendi oledki käigest jäägi muud üle, kui hakkas jalgsi linna poole maitsma, suur summat, ainult käe otsa, linna vaksalist hulk maad Viljandini ja seal valuoja kotan või seal klinki ehenda käändschweilsele Roduga vaksali poole tagasi ja sõit siis uhkelt sellest talinarrast müüde. Küll see oli kätega vehkinud ja aga mitte viitskivaarimises, pea kinni, sedasi oli neil kokku kõneldaja. Keelab sellelgi mulgi laimu, igamistetas, aita öösel jälle sead, ela nipsu, ära mängi. Missuguse mulgi iseloomujoonele kõige rohkem nalja armastatakse heita? No neid jooni on mitu, neid on igat sorti seal oliitmsust ja seal oli seal ooplemistia ja Egert oli kas mõnda nalja mulgi kahtaga teata? Oh, ega siis seda parandust ka muidu kokku saia ja seda rikkusse kiitust oli, käibki omajagu. Kas seegi jääb? Mäleta ühte perenaist, kes pides talu ohja surmatunnini oma käel? No tal oli ka vanapoisist poid, kes küll ainult peremehe aunimi, aga otsa line olidki seal vanaperenaine. Sügisel, kui rehepessuai kooli reheahjukütet ju sagestiku ate ülemann oli, ETA kasside kuuma vere kasuta, kütad perenaine seal Kahalia kartuli talvejaos valmis paninises suured tonni sisse, et ei ole segakõrt vaja tuld pliidi aladeta ja puid raisata. Kütse kartuli võis sealses hiigelajal võtta räimi soolimi sisse kasta ja süve. Kaldre põrmandud lask pühki pant laupäeva õhtul ja ütlen esiet mismi põrmandul labase tassi vastu peab, et kui iga päev tõmmatas Luubaga õõb pannkooke haruharva sellestki tegi, kui ta juhtus, vitsinda, kodun olema. Ja kui suits, kord küla inimene haises pääle juhtunuku Berenanist, hüüdsin talle ämmamann, koogitaldrik, ehing ja vot neid suure mõnuga süvese süüdel meeli, peremäe, nende kodupoolis. Talun oliga kaitsti tüdrukut ja vene vanaperenaine ainult kummagile lootust, perenaise saia. Teine tüdruk, Kadri nimeline käis põllu pääl, tühin. Aga hekk oli rohkem koduste talituste pääl ja nagu vanaperenaise abis või nõnda. Noh, pere, mis esirühmascachicki põllu pääl päevast päeva üten Kadriga, sest seal hättaasist vana perenaine kadrile kõrva, sissi. Sinust saab siia tulevane perenaine, sa oled tubli kärnasseni pärast võtab peremees sinu Eiki põllu pääl, endage ütel. Et sa oleksidki bene, lähiksin tema silme all Epule käävicel. Epi sii mis sa siin näed? Sina saad siia Pelenhississe. Peremees ei tihka sinu põllutööle laski, oled vilkja kärmas ja talituse pääle tsi küünagu lendab sinu käel ja koduna, mis sul ju kergem ka pere, mis hoiab su maha, jääb kohe silma. Terekest. Talka pirinaini Nil esmasse vaest arva küsket. Palka ei taha, seal õits puha. Kas see raha, mis sul oma tähen või talus ehend saabki Varstikkisinitscard kik? Nõnda ütelda kakrile ja nendega Epule. Perenaist sinnas sääsest kinnist kunagist küllap nüüd esikäsele pääle muigama, kuidas nalasse vennast, noorest pärast seal vanalia kavalal mässil ära petta? Mulkide yhtsusest ja rikkusest on väga palju räägitud uhkusest ka. Kas vahel nii ka juhtus, et see mulgi uhkus sai sellest yhtsusest ja raha kokkuhoidmisest teinekord jagu? Mis s juhtusede suurustamist sedasi oli, jäigi rohkem teinekord kui seda seda suurt laiajoon tykki taga ajada. Ma mäletan ühte lugu, vanast oli kõltzen või restorani, nagu neid kutsuti ioni kabareeetendusega. Noh, tulebki peenikesest linna restorani õhtu eeldivits, maamehemuudu vanamees istub laua manu ja ütleb kelmerile. Tooge mulluts, laastid. Kelner toob ruttu tee ära need vana, mis ennemgi minema saas, varsti algab ju kabaree ja külalisi tuleb murdu. Uhkide rikit, kellest hääd jootraha. Kelner luuta võib. Vanamis lörbib, teed, loeb lehti ja ei tee väljagi minema hakata. Pimete kutsub, kelneri ütleb. Tooge mulle Tonyal laas viil teed. Kelneri kulm läheb juba Tipra külalisi hakkavad tulema pillimehe timmile püüne pääl juba. Pille vanamees istub aga laua man rahuga edes ja peab lauda kinni. No mis seal oli, tullu teed. Lõpus Soometati hõikab, sest jälle hoobe. Annist läheb minema, et enne anamisega ütleb suure rahuga. Mammutas süterna tsiviil. Noh, see on jo pallinud kelneri pelismi juba nagu pooleldi viskab selle kolmanda klaasi Tiid selle vana ette sinna lava pääle. See aga juubumati ja lõpus küsib, et mis mul vasta tuleb. 60 senti. Kelner pahuralt anamis ulatab 10 kroonilise ja ütleb. See ülejäänud raha jätke omale teenimise eest. Assajeldus nyyd hakkabki Helmer kummardama ja tänama. Vana muikaga astub uhkelt usse poole ja munniga pahet. Vanasti tunti mulki mustast kuuest, jab vastlaBaltest ja ka mulgi mõttest, millest tänapäeval Multi ära tunneksite. Mina tunnistan küll ära ära, kas teie tunneb Matzia mesi? Küsimus muidugi siin murrak hakkabki kaduma joba ja nooremal juba kõnelavasside kirja kiil. Ta ei näegi, tänab noh, laulupidu, laulupidu, käsilasi laulu kuulen, ike on neid liilia ja neid talusid ja ega neid ennem võib-olla muuseid jommin, seate kohats, pihlaka ega neid muidu ennem ei ole, mõnel vanemal inimesel komjärgi. Aga ei tea, neid ei ole palju nüüd. Aga kas mulgi iseloom on ka aastakümnete jooksul muutunud teistsugusemaks? Ent käega mina seda vilu Sophiet nõnda paljusid unne mäleta, vanasti oli meil seal õits koolitama, oi ikka ja siis perest saadistest käädet, paiga õppiv Tartul mõtte tähedust ja jääviks naabrinaine olises küsiski nime käest, et mis ta õpib sul seal ka advokaat Augaadis või advokaadist või tohtrisse või tema ütlen, et ei, et teme, õpid mõtte käedust. Naabrinaine ütlen, et no mina küll seda ei usumääre, ütleb mis mina, mõtle. Nõnda. Nagu seal kehtiv või nagu ütlesime, mutandid muutsid sõnasid. Mulgid on väga uhke rahvas. Kuidas nad seda kannatavad, et nende kohta nii palju nalja tehakse. Mis nad kannatavad, nemad või keegi ka enda kohta vaest nalja jagu sinna liikisande äge vägersande, et Piper täis ei ole, et nad peavad kannatama ega midagi, et ta ei olnud selles süüdi või, või kuidas ütelda esisel põhjust andan. Aga Leena, kas vahel mõni on pahane kaarnad teie pääle? Te ei ole kuulu. Et nüüd just pahane, aga no võib-olla juhtub sedagi, kes seda käed, mis Kernikemas vähemen mõtleb. Nojah, aga ausalt ütelda, te olete ikka kõva Mulgimaa patrioot ka, ega ta mulkide kohta halba ei ole midagi rääkinud. Halba ei saagi nende kohta ütelda, aga palju vigurit andik, seansite konkse, neid on meil palju. See lugu juhtus ka seal. Sädemed pidasime maal kohta, olime vil kõbusaia ja vaikses tudi, Tartul. Poja pulmanoorik oli Peri Tartu linnast ja otsust ei tee siis nõnda et lauba beeta suits, pulmapidu, Tartul säält sõpreleja pruudi sugulasi leiab. Hammukuse poolen pidises noorpaar kodu sõitma. Obene oli saanika Puka vastu, saadetuja Jaguadonaliga suur ja vägev pulmapidu kõrraldet nagu Eiki maa pulm laava, Loogan rooge all, õllevaadi have vissi. Prae äristame Aado. Tiibu suuregi pole vahtma, kas noorpaar tuleb nüüd juba pähe tegelase Olivia Burman, mudu pidu, lappan, kaits tühja tooli, paluka lehtest grant, sega ehitu. Iseäranis rahutu oli peigmehe ime, kes siis Sulev ilmini nännungi, kelles ühe oli küll täis õnne ja rõõmu, aga muret ka, et siin minia raasuke nüüd ennast pikka tiiba ei külmeta. Linna laitzis ole Joarjumised, Seppida, saanisõiduga, pakatse talveilmaga. Haid läits, tähendab päevake lühike päev vajus juba Metsalate varju ja lumehange hakkas talvine märik juba omandi imikut laotama. Pulmamajas ruumis nagu meesi puu söödi, joodi ja lasti olemada noorpaarile elade. Äkki Õiga suits üleusse, toole. Ulmelise viibinal krabinal kohe ukse peale vastu ja sõitki uhke, sain Kullustega linalus ette. Pruut valgesse, vilatsin stalli näit vist pehme kõrval. Sess häkki hulgat, käin kupost seisma, sallisist paist vastu vuntse, kalja habemik nägu. Jälle viguri miis mõttel välja teemia Polmandistele räägiti hetsi, et ai kuute nigelas ei lääs ehk ennast naiste rõõm ise sidus valge sandli MRP salamahtu võeti liha Al tobenegi, assaan, sõideti läbi Ärmedget lepiku kiiru suure tee pääle ja seal uhke traavi tako räpist sissi. Sa mõtled küllapsi ämblil praegugi muigab, kui talle meelde tuleb epimene musu, mis ta oma habemik klemmile jale anud. Tede keel ja mede keel läheb ikka üsna ühte, ütleb mulk Tallinna mehele. Aga see hullu tartlase keel ei lähe tede keelega ega mede keelega sugugi. Teede loeb see uss ei või mind nõelada, meede loeb see uss, ei võiment nõklada ka Hull tartlane loettoos jõudes Valmelt, Salvador. Korra teeninud mulgi tüdruk, Tartumata luus. Ühel päeval ütelnud perenaine tüdrukule. Kae õige, kui kõrgen, päev on tüdruk läinud välja tulnud, aga varsti jälle tagasi ja ütelnud. Päev oli karges essaa kaeda. Tarvastu mees läinud pühapäeval Viljandi Viljandis löönud kirikukell kui löömine lõppenud, ütelnud Tarvastu mees. Viljandi kell on küll üsna ei eksinud, ei tea teine midagi, mina lootsin ikka kella ühe ajaks Viljandisse saavat. See lõi aga peale 90. Viljandi ja Tarvastu tüdruk ajanud korra kahekesi linnas juttu. Viljandi tüdruk tarvastase käest küsima. Kuule, mis teie puhul ka kördi kõrval antasse. Tarvastu tüdruk vastu, mis tühjas elik antakse, saame paar naela villu. Ja see on kõik Viljandi tüdruk käsi kokku lüües hüüdma. Oioi küll te Eilonia teenida, meile ei anta kördi kõrvale muud kui ainult Canikas leiba. Korra varastatud ühel talumehel härg ära. Varguse tagaotsijad tulnud teised allu, siin lapsed üksi kodu. Mehed küsivad ühelt lapselt. Vanemad on laps, vasta. Tean küll, aga ei ütle, mina olen tark, mitte ei ütle, et Taet tabab taredal härga ja memm aitab juures ka. Ega vist pulmad olidki ikka ühed kõige sellised lõbusamad ja rõõmsamad. Pikemad pikemat aega kestsid varudolly tiki või ristsed, nii tolli tykki ühe päeva pühapäeva hommikupoole ja õhtast ööd veel ja siis läksid külalised kõik ära. Aga pulmnaasi kestis iki, esimene päev oli siis pruuti pool onniku pulmarahvas läksid peitma ole ja teised pruudi poole, kus olid kutsutud, siis anti kord süüa kummagil pool ja siis täitmisse heitest pruudi järele peitmis võttis siis pruudi oma saani ja siis minti kiriku laulad selle Laurat sõltulti kodu. Eiki suures võiduka ja kellati jälje häis, mehed õikusid ja ja jälle siis pruudi poole. Nii kaua siis testis seal pruudi pool, kui öösi, noh, üle poole nii poole üks pool kaks, siis hakati minema siis, kui allid, jätkaasitajad, peitme poolt pulmaalles naised siis gaasitasid, et näitsikene noorukene meil on mõttekeele minna diile minna maale saia, koosnid, kuked söövad kulda, kuked kulda, kanad, karda, Hanid, haljaste hõbedat. Võta säägi säärepaelu, võta, katsu kappakida. Rajale oma uusikaatov, vaata maie, see Jolly gaasike gaasikesi käisigi siis ida vahel, aga ma lugesin ta ainult nii ja siis sõideti öösel ikk ja öösse ellik. Öösel sõideti, sellepärast olin laps ja kütsin ka oma isa käest, et mispärast siis nüüd pruut pimedas äreviliasse. Vaat sellepärast on komme ja usket ei näegi, ei leia teed ja ei tule tagasi, muidu tuleb isakodu tagasi, on lahkuminekut. Aga kui on viidud, et siis läheb ja jääb ja elavad kuni surmani. See oli vanarahva uskiti jätmine, sest ööstisest äraviimisest, pruudist. Kui kaua vanasti üks pulm võis kesta? No minu aeg, mina ei ole kammuimat näinud ka kolm päeva ja see oli Leieküles kallissaare talus perepoeg abiellus, võttis naist ja siis pulma, alles meie tahtsime kõik ära tulla, esmaspäeva õhtul kõiki ja aga vana taluisa ütles, et õige hull, et tereneb ulmet ei ela, et kahe päevaga ära, kolmas päev veel. Ja siis olime niikaua, kui tõsib õhta. Õige pime oli juba, kui me ju kodus saime. Pikauhkuse asi, mida kaugemal Heiki, mida kammerlik, et perena pulm pidite siis teistmoodi olema. Mismoodi pulmarahvas siis ennast lõbustas, kui nii kaua aega koos oldi? Noh, siis kui tulpi söödi, siis aeti lauda kõik sööma ja siis pill mängime seltskond, kes tihti palgaga hakati peale, siis oli valss oli teene siis järgemööda tulid kõik, kõik tantsud olid läbi tantsitud. Kui oli mõni laulu naine, siis ringmängu käed laiali ja ring mängu ja siis lauleti seal jälle neidki. Ringmängu laulusid ja vahe valsid olid siis jälle, mille järel siis ringmängus tantsiga sai, üks jahimees läks metsa, see täkk lauletas ju praegu ei ole alati esimene üks jahimees läks metsa. Üks jahini lähed sa siin ka otse metsa all ja eks, ja asi ants. Ja et sa sii ka see metsa all sui oli kätte tuulema talv, tämiine, naastaamingate õiepungad olid lahti minemas. Toromingate õiepungad olid lahti minemas, siis oli oht rasked andma päevad seda. Oh kui raske edu, kui rasked, oh kui rasked on minu päevad. Oh kui raske, ta on minu päevadzeeda, kõik minu vennad näevad Aaco rasked, on minu päevad, seda kõik minu vennad, näevad, nad esimene sai, seda on jälle jupik, laul. Kas pulmaliste kulul või noorpaari kulul Kahni naljade? Ei olnud Novollisi edasi pargutse võlli midagi, kui pruuti poolt hakati noosiks pulma, meeste vahvust, et kas nad hoiavad nüüd pruutikud tõesti Anid või kanasid kätte saadi või kuke või siis sviiti peitme poole. See olli, aga sigadusi viimatise Lott sääre pysti, tulli kaklemisi ja pahandusi, nikkuti jaani ühes pulmas Rolli toodi, pukk seoti küll kinni panti ahju otsa peale, kui pruudi poolt sugulastullid kukk saigi lahti lennas pruudile pähe Küts layer, Pulus ja kas niisugust nalja siis või niisugust ei ole nali, noh, lihtsalt ma ei mõista ütelda. Te olete 76 aastat vana, aga räägite nii ilusti ja teete veel talitusi? Näete vist lugeda ka veel. No kas siinkandi rahvas üldse on nii kõva tervisega? Heiti ja mina seda, kui kõvad nad on, munnid köögis naiisiga Ködise Nicki, aga noh, köis, rai juba lähen ja aga muidu käte, jalgade moodi svil, kolhoositööd ja kõik siis kui aega on, siis sukavardad kätte koos kõiksugumustriga sokke veel neid hõredaidi pakseksid kõiki rahvale ja oma perekonnale ja sedaviisi on see elu läinud. No kui teie noor olite, kas siis oli küla peal rohkem lauduja naer vä? Joo palju rohkem, siis tüdrukud läksid kokku noliit käies järve ääres ühtelugu, aga siis ei olnud. Käidi järve ääres õhtupoolikul natuke aega, siis tulime kõik siit tsaaritüdrukud lauluga, siis laulsime, jaguks kõlin ja rehepeksuaedõhtult Kodowniine kollijazzi oliiti lauluga ühte lugu, nüüd masinad sellekski laulavad. Aabia mees, läinud õhtu Ell laadale, kuulnud tee ääres paksus kuusemetsas koledat kisendamist. Öökull hüüdnud seal. Abja mees hakanud seda kuuldes kangesti kihutama, aga oh õnnetust, vankriratas jäänud kännu taha kinni. Aabiad, istud seda nähes Pukkama pühanud, ise. Las hobune jääb kus, seda ja teist. Ja kui isegi elud peasid. Kas teie juba küsinud üksteise käest Ohmis väeti, sellest teab aga kurja, vannub ta nagu vana inimene, vastanud, teine. Molk tulnud adrekülimast, suur rebasenahkne, karvane müts peas, kõrvad üsna mütsi sees. Eine mulk küsima, kas keeessweeka veel külid? Nädali pärast jaanipäev juba käes. Esimene Vasta mees Rootsis on tänavu külma aasta, põle Vello keskee koolja olnud. Teine Vasta, mis sa räägid, lõoke laulab juba kolm kuud väljas, laulab praegugi esimene jälle vöös jootlusaluiskot, kus siis melu kõrvatool. Teine vastan sinu kõrval mütsi sees. Tõstnud siis kaluse mütsi kõrvade pealt teisel mehel ära, näe nüüd lõoke kohe laulmas. Ei oleks teine karbuss mütsi kergitanud, oleks sui ilma loo lauluta mööda läinud. Mis vanasti, tüdruku päevil, nii need kõige ilusamad peod olid või ilusamad koosolemised olid? No kõige ilusamat sünnipäev oli, kui sünnipäeva peeti ja millised need tolleaegsed sünnipäevalaulud olid, mis peaasjalikult alati sain lauldud, kui me vanematel inimestel käisime näitus, me teadsime, et mõnel naabril oli seal olla perenaisel veel pere, meil sünnipäev, läksime siis salaja, laulsime öösel üles teda, siis oli üks väga ilus laul, veel üks lehvi lahke, laulutan väga ilus laul sünnipäevalaul. See oli alguse lõpp ikka alati siis seal. Praegu küll Meril kahel sünnipäeva ei ole, ka raadiokuulajate hulgas võib olla kindlasti kellelgi on sünnipäev, kui need temale laulaksid selle laulu ära. PA ta nada sapi idulahke. Laatsuke armas toos, niiduoskusi nuus töödes. Soo-Coola tulnud siia, et single ärrita lauluhääle Celi ja tärvist ülestähte. Kuivas liikuva vaas kurvalt bee Tiid ohkama algudu hoone liikuda laas sol selge piin. Sel ajal oli niisugused tantsu õhtukesed mõnikord laupäeva õhta ja nii siis siis tulid noored kokku ja siis tantsiti ja siis tehti ringmängu ja laulati ja neid oli ikka nii, kutsuti Kirmaskit tantsuõhtut hirmaski. No neid oli ja tihti ehk siis oli, kui mardi- ja kadrisondil käisime, siis jälle pärast peedipidu ja siis osteti teenitud raha eest komme ja ja limonaad ja, ja siis jälle pidu, kus need kadrisandiks käimised olid, kaadris andis käimine, märgi saadis käimine, see oli, see oli iga aasta väga hoos, meil sel ajal ükskord ma mäletan, see oli Viljandis, öeldi olevat kadrilaat. Ja meie siis läksime sulistlepist, halvustame pääles, läksime ringi Uuesuste kaudu üks üks 12 kilomeetrit, käisime jala maha ja lund 100. kogu aeg ja tuiskas. Ja mõnes kohas kolmest alus järjest lastud teid sissegi hirmsa kõnnivad. No mis me siis tegime täis ja kõht nii tühi ja külm ja. Mõtlesime, kas igal pool saime kas ja korjasime sandikotti sinna kolm musta kassi oli veel? No viimaks siis jõudsime väljaguni ühes talus andis meil tanguvorsti litult keedetud küpsetatud siis tanguvorsti, siis saime leebikud meiereisse, siis seal lasteni chissis, seal sõimes nii magusad vorstid. Ja, aga mis te nende mustade kassidega mustad kassid lasin viimaks krit lepikusele tihti, kui me juba ära lõpetame. Ükskord tulime suudlemist laulmast, lauluharjutused hommiku ja ütleme viie-kuuekesi olime ühele poole meil tulek ja teadsime, et seal voorus oliks Nabala mägi, väikene mäekolijas elaseks väega vana abielupaar. Ja nemad elasid päris suitsu, olidki korstnat, suitsu, siis elasid ja rääkisime, siis lähme laulan neile midagi, teeme nalja ja läksimegi seal, laulsime neile ka, ega me rumalatele ilusasti hirmsat laululgi laulsin, mina, Perastamine päev on läinud naine siis naabritallu sinnani rääkinud, et et nüüd me küll sureme, Tõnissoniga varsti ärad. Ingli laulis vöös akna taga. Aluda, et läinud laadale ost vahetama, vahetanud oma ilusa hobuse mustlase vanaonu vastu ära läinud õhtu koju, naine meiega plema. Miks mees niisuguse Ronu toonud? Mees aga kostab rõõmsasti nisukene. Olge parem vait, kui sa seda teaksid, kui suure mehe hobune, see on? Mustlane ütles see olla punapardihobune. Naine äratab hommikul meest unest ülesse, hüüab toamäes toas deus ameti ülesse, päike juba üleval kõrges toomas, pöörab teise külje ja ütleb kes teda käskis enne valgete ülesse tõusta, ütleb ja norskab edasi. Teekäija läinud kõrtsileti taga istunud viltu suuga kõrtsinaine teekäija ütelnud. Küll on ilm nüüd hukas, ei tohi enam tõtt rääkida, igal pool peab vale esimene ja viimane olema kõrtsinaine kohe meest noomima. Ilma valeta saada väga hästi läbi, rääkigu meie ees aga alati tõtt. Teiega jälle. No kui ma tõtt räägin, algab kohe riid ja pahandus. Mees jäänud natukeseks ajaks vait, ütelnud siis kõrtsi naisele. Kole saa viltu lõuga, valavina. Kussa, kuidas kõrtsinaine kurjaks saanud mees vastu, eks ma ütelnud, et vot ei tohi rääkida, siis alles algab tüli ja pahandus. Mulgid sõitud linnast soojade peadega kodu poole järvele jõudes ütelnud, kas nüüd kihutame nii, et tuli taga hakanud kihutama piibust läinud ühelaga heinakott selja taga põlema. Üks ta jäänud mees, näinud sedasi kisendama, mehed tulid, aga need vastu oli, peab taga oleva ja kihutanud ise edasi. Tuli imelik, kippus aga takka juba kallale, nüüd alles saadi asjast aru. Molk saanud tartlaste käest sugeda, naaber küsinud Meesadale peksu peale ütlesid hulk vasta. Ma võtsin labakinda käest ja ütlesin kindlasse. Kui manu olemaksaal külmašišelle kõrre sule tagasi alla. Mulgimaal on maaparandajad kõvasti tööd teinud. Süvendatakse jõgesid ja kuivendatakse soid. Ei tasu siiski arvata, nagu oleksid nüüd ka naljale teda ära kuivanud. Tõestuseks mõned lood Mulgimaamehe Mart Raua sulest. Teise Mulgimaamehe Karla tra esituses. Kus ei ole pead, on peatus, tegemata teod, On teotus, oma näota olek, näotus pole piiripiiritus, lõpeb luule, luuletus. Igavik ei külmalt paigal, püsi vaid ta põleb nagu tulevik. Minevik on must ja kõver, süüsi, aga teispool tuld on tulevik. Hestun kuulan. Aruanne aga mitte ei saa aru, kus siin aru, kus siin on? Seen mina seisan ja paigal püsin pelgamataga peletamist. Ise vastan, kui midagi, küsin, et poleks liigset seletamist. Igal poolise vool kaasik kasvat keemiata, ööbik laulab, preemiad, ise, vool igal pool. Tuleb alati kõnelda tõtt, mitte midagi välja mõelda. Aga emake, kallis juutot tohib ikkagi välja mõelda? Tänast saadet alustasime Hendrik Adamsoni luuletusega Mulgimaale. Veel üks tema luuletus. Kui sa ei ole hoovilaulik ega narri soovi laulik, kitu kaubaproovilaulik, keele pesu, kohvilaulik, siis sul raske olla, Aulik. Ole Ojamuliseja Kullus targu tilise ja räästas puurin viliste ja kõrtsi kandle kõliste ja kui sa tahad olla Aulik ära mõtle hinge pääle, kui Subannas pendi pääle saetas siidikanga pääle Sammetitse songa peale siis ei saa sa olla Aulik. Mõtle meelevalla pääle, kõliseja kulla pääle, tiliseja tõlla pääle vahi valge põlle pääle, siis varsti oled Aulik. Ära laula edus Uhkile etteheide, sõnu narri pääle näidu sõnu kurjel kinni, käidus õlu, kui sa tahad olla Aulik, olevagade vaeva ja kade ja pääle kaebaja sõge ja sage sõimaja kehvile kõrilõikaja kita esiet, see Aulik siis tuleb hoovilaulik ega narri soovi laulik, titu, kaubaproovilaulik keele pessu, kohvilaulik Jasa elat suret, Aulik. Kui need kokku võtta, milline siis oli see õige mulk või milline ta pidi olema? Vanasti üteldi sedaviisi, et see ei olegi õige mulk, kuidagi ole kübert kaotanu tarre palutanuija naisele naha peale andnud, võtan nulgeid omadusi, jah, neid nii Järplemise, jaja uhkustamise ja ja kick-Ni seansse suurelise olekki. Ikka nii ei ole ka ainsa mulgi iseloomujoone, kui seda nõnda ütelda. Seal kuskil kaugemal Svene põhjanna, Miki seda südamesoojust ja, ja seda ellust ka omajagu, aga seda ei lastasele kanguse mõjul välja paista. Hoia pigem oma salaJens sopin ja kusjuures maja ja paras haigeks seda, sest muidugi sealt ka ilmside tulevik omajagu.