Tere, kallid kuulajad. Täna räägime Tiibeti pühade tekstide ettekandmisest ehk retsiteerimisest budistlikes kloostrist. Miks neid tekste üldse esitatakse ja kuidas seda tehakse? Sellest me püüame järgneva tunni aja jooksul rääkida. Ei, ärge arvake, ma pole muutunud sedavõrd Aubaklikuks enda vastu, et ütlen nüüd juba enda kohta. Meie ütlesin meie seepärast, et täna oleme stuudios kahekesi. Aga külalist tutvustan ma siis, kui jutujärg juba tema kätte jõuab. Enne kui hakata rääkima religioossetest tekstidest ning nende laulmisest tuleks võib-olla teha üldisemat laadi sissejuhatus Tiibeti budismi. Aga sellest kavatsusest ma siiski loobusin kohe. Sest kui me püüaksime puudutada neid küsimusi kas või minimaalsel vajalikul tasemel väljuksime me igal juhul muusikasaate raamidest. Aga paarikümne minutiga anda ülevaade kogu tiibeti budismi ajaloost, mahajaana, Vaidžojana erinevatest õpetustest. See oleks juba lubamatu lihtsustamine ja ilmselge triviaalsus. Nii et asume kohe saate peateema pühade tekstide retsiteerimisel juurde. Missuguseid tekste siis üldse loetakse ja lauldakse? Loomulikult mantraid, austusavaldusi ja palveid mitmesugustele Budadele, Body sattvatele ning kuulsatele Laamadele. Aga samuti loetakse fragmente kanoonilistest teostest. Ja neid tekste on tohutu hulk. Ühe inimelu jooksul ei suuda neid keegi läbi lugeda. Kanoonilise literatuuri olulisema osa moodustavad kaks hiigelteost, õigemini kaks tekstide kogumit. Neist esimene can suur. See on buda šokeeemmuuni õpetuste ümberjutustus. Kirja on see pandud algselt India budistide poolt sanskritikeelsena ning alles hiljem, kaheksandal ja üheksandal sajandil tõlgiti tiibeti keelde. Ja püüdkem nüüd ette kujutada seda tekstide virna. Ainuüksi Vinoja ehk mungaelu reeglid hõlmavad Kansuurist 16 köidet. Järgmises, 24. köites selgitatakse platsina paramitaad ehk teispoolsusse viivad tarkust. 32 raamatutäit on õpetussõnu ehk suutraid 24 raamatutäit, tantraid ja nii edasi ja nii edasi. Kui konsuuri kirjapanijad pole meile teada, siis teise kogumiku, see tähendab Tanžuuri üksikute osade autorid on täiesti konkreetsed ajaloolised isikud. Ning see kogumik on veelgi ulatuslikum eelmisest, koosneb 225-st köitest. Suure osa neist moodustavad kommentaarid Kansuurile, aga palju on ka täiesti iseseisvaid ajaloolisfilosoofilisi teoseid. Ja järgnevalt nüüd kuulamegi üht kanoonilise teksti fragmenti kuhja samadža tantrast, õigemini selle tiibetikeelsest tõlkest. Teos ise on algselt kirja pandud Indias sanskritikeelsena arvatavasti kolmandal sajandil ja eesti keeles võiks selle pealkiri olla salaühingu, tantra või esoteerilises. Vennaskonna tantra. Tiibeti munkade laul on meloodiliselt muidugi üsna monotoonne midagi laulu ja kõnevahepealset. Kuid teiselt poolt sageli esitatakse kõige tavalisemat kõne teksti küllaltki laululiselt. Kuulake järgnev näide on sedavõrd peenelt intoneeritud ja rütmiseeritud, et seda võiks pidada täielikult muusikaks. Kuuldu oli lam, Timm tööd on mille luges või laulis praegu Tiibeti ühe mõjukama budistliku koolkonna kellukpaa koolkonna munk. Tekst kõlas praegu tervikuna otsast lõpuni ja see on tegelikult kokkuvõte ühest suurest ja väga kuulsast budistliku straktaadist nimega Lamrimm. Selles kokkuvõttes räägitakse põhiliselt surmajärgsest elust. Laulu meloodia oli huvitav sellepärast, et ta on küll täiesti traditsioonilises stiilis kuid on loodud kahe laama poolt, kes olid praegu elava Neljateistkümnenda dalai-laama koduõpetajateks. Vahepeal on end jõudnud mikrofoni ette seada ka meie tänane stuudiokülaline Johannes Skyl. Ta on täiesti õige mees kommenteerima budistlikke retsitatiive sest ta on mõnda aega leiba teeninud elukutselise lauljana ning seetõttu peaks omama ülevaadet hääle tekitamise tehnikatest. Ja tean, et oled ka uurinud muusika mõju inimesele ning sulle pole võõrad ka budism, jooga ning meditatsioon. Meil tuleb peaaegu kõigist neist asjust täna juttu. Aga minu esimene küsimus sulle puudutab laulu veidi teise kandi pealt. See seostub vokaali kui niisuguse ajaloolise aspektiga ja nimelt on ju teada, et tiibetlased on budismi ja budistliku filosoofia üldjoontes üle võtnud Indiast. Kas koos budaõpetusega on Tiibetisse üle võetud ka kultuslik laulumaneer? Olen seda asja veidikene varem uurinud ja olen jõudnud järeldusele, et eksisteerib selline üldine hääletehnika hääle tekitamise tehnika mille valdamine on kõigile rahvastele eriti vanade kultuurirahvastele ühiselt omane. See seisneb selles, et eristatakse hääles peaaegu et kunstlikul sellisel kunstipärasel tasemel erinevaid helivibratsioone üritatakse välja tuua, hääles nii kõrged komponendid eraldi kuulda, vana siis tavaline niinimetatud kõne hääl ehk kõri hääl eraldi kuul toona ja samal ajal mõningates koolkondade üritatakse siiski ka välja tuua eriti madalaid võnkumisi. Näiteks Tiibeti muusikas võib seda eriti täheldada. Probleem on küllaltki keeruline seetõttu, et ei ole kättesaadaval kogu muusikalist informatsiooni, mis puudutaks niinimetatud rahvalaul või siis kultusliku laulu kogu maailmas. Kuid nii palju, kui mul on õnnestunud materjali koguda, lugeda, kuulata ise muusikat, nii palju olen ma avastanud, et siiski põhiline hääle tekitamise tehnika on neil analoogne. Eurooplasest kuulaja jaoks võib tunduda Tiibeti munkade laul ühesuguse jorinana. Raske on vahet teha ka erinevate laulmis smaneeride vahel. Aga ma arvan, et see tuleneb lihtsalt väikesest kuulamiskogemusest. Ometi on teada, et Tiibetis eksisteerib vähemalt neli erinevat kultuslikku laulustiili. Milles seisnevad erinevused stiilide vahel ja võib-olla sa suudad koguni kohe praegu mõnda neist meile demonstreerida ja kommenteerida. Stiilide vahelised erinevused seisnevad põhiliselt erinevate kobertonaalsete ehk kõrgemate harmooniliste komponentide erinevas väljatoomises. Mõnikord eelistatakse selliseid kahisevaid, ütleks isegi selliseid sirisevaid helikomponente hääles. Mõnikord eelistatakse rohkem selliseid sinu sinus hoidaalseid helisid mis meenutavad orelivilet. Mõnikord eelistatakse eriti madalaid vibratsioonilisi helisid, mis nagu otseselt ei olekski konkreetne heli või ütleme, harmooniline vaid koosneks nagu paljudest helipunktidest. Ja olen pannud tähele, et ka tiibeti muusikas ja mitte ainult tiibeti muusikas vaid ka tänapäeva erilises psühhoteraapilise muusikas kasutatakse just nimelt teatud kindlaid vibratsioonilisi sagedusi ja teatud kindlaid tämbrilise varjundeid muusikas et avaldada inimorganismile jaga psüühikale spetsiifilist toimet. Ma olen kuulnud, et naistel on raskem tekitada selliseid Obertonaalseid helisid ega ei tea, millest see võiks tuleneda. Üldiselt ilmselt ei ole raskem tekitada, aga mees hääla, kuna ta on sisuliselt nii-öelda oktav, madalam kui naishääl. Tema kõla on selline, siis on mees häälel lihtsalt võimalusi opereerida, veidikene rohkem ken vahepealsete sagedustega. Naishäältel võib olla väga rikas, hästi rikas ja väljendusrikas ülemiste harmooniliste komponent, mida tõenäoliselt meeshääled niisama lihtsalt kätte ei saa. Kuigi selline hääle tekitamine pole ilmselt lihtne, aga ma olen siiski kuulnud, et sa oled seda teatud määral püüdnud õppida või omandada. Äkki demonstreerisid praegu ka meile, kuidas see välja võiks tulla? Proovinud? Praegu prooviks välja tuua sellised helikomponendid, mis on ühised niinimetatud klassikalisele lääne helikoolile kui ka ida muusika teatud koolkondadele. Tõsi küll, seda veidikene teravdatud variandis. Eksisteerib veel selline hääletehnika, kus lisa resonaator. Rina kasutatakse hääle tekitamisel erilist keele asendit. See sarnaneb väga palju niinimetatud tuva laulukoolile kuid erineb veidikene selle poolest, et on veidikene avatum ja sarnaneb eelmisele tämbriliselt veidike rohkem. Eksisteerib veel selline hääle tekitamise mehhanism, mis kasutab mitte ülemisi harmoonilisi, vaid erilisi hormoonilisi, mis peaks tekkima hästi madala positsiooniga laulmisel. Kuid ta erineb sellisest klassikalisest madalast passi häälest selle poolest, et ta koosneb nagu erilistest hästi vibreerivates madalatest nootidest ja selle poolest, et ta püüab haarata lisaks madalatele helilistele vibreerivatele komponentidele ka erilisi, kõrgeid toone. Püüame seda. Lamaistlikes kloostrites ja templites toimuvad jumalateenistused ehk putšad reeglina iga päev. Need algavad tavaliselt hommikul umbes kella üheksa või 10 paiku ning kestavad kuni lõunani. Mõnikord eriliste tähtpäevade puhul võib õhtul toimuda veel teine teenistus ning ajalises mõttes vähemalt pooljumalateenistust võtab enda alla just tekstide tsiteerimine. See teeb välja mitu tundi laulmist iga päev. Miks siis lauldakse nii palju, mis on selle eesmärk? Keda või mida loodetakse selle abil mõjustada? Laulmine ja retsiteerimine kuulub juba selle tõttu igapäevasesse. Tegevuskavasse et ta omab mõju nii siseilmale ehk inimesele, kes seda kordab kui ka inimestele, kes seda peaksid kuulma. Teatud kindla keskendumise puhul saavutatakse eriline hääleline väljendusrikkus mis haarab tervenisti nii retsiteerija, teadvuse kui ka kuulaja teadvuse. Võib-olla tahaksingi rääkida nüüd sellega seoses erilisest keskendumisvormist mis haarab inimese füsioloogilise külje. Jaga energeetilise külje ehk niinimetatud tšakrad. See lähenemine on väga tihedalt seotud ka raviga raviga nii füüsilises plaanis kui ka niinimetatud vaimses plaanis. Nad on tõsi küll, lahutamatult seotud, aga meil armastatakse seda üpris sageli nii eraldada üksteisest. On teada, et madalad helivibratsioonid omavad eriti tugevat mõju inimorganismi erinevatele organitele. Igal organil on oma spetsiifiline võnkesagedus ehk omavõnkesagedus. Ja neid omavõnkesagedusi võib tugevdada võib korrigeerida, kui nad on paigast nihkunud haiguse tõttu. Või muudel põhjustel võib korrigeerida ka väliste helisignaalidega. Näiteks kasutatakse mitte ainult tiibeti muusikas vaid ka paljudes teistes maailma regioonides erilisi madalaid võnkesagedusi. Tiibetis kasutatakse selleks erilisi pasunaid, mis on mitu meetrit pikad ja tekitavad helisagedust umbes 40 hertsi. Samal ajal kasutavad umbes samasugust tämbrillist komponenti ja samasugust sagedust näiteks austraalia aborigeenid tekitades samuti samasuguseid madalsageduslikke võnkumisi, mis nende arvates aitab inimesel saavutada erilise vaimse rahu ja tähelepanuseisundi. Erinevad organid omavad erilist võnkesagedust ja inimene võib oma hääle tekitamise abil haarata konkreetse organi lihtsalt häälega haaratada oma võnkumise välja ja sellega mõjustada konkreetse energiatsentrumis või organi energeetilist balanssi. Niimoodi võib hääle abil korrigeerida inimene nii füüsilist kui ka psüühilist tasapinda. Seega mantrat lugemine, laulmine, kordamine, retsiteerimine kumab nii ravieesmärki kui ka vaimset plaani üheaegselt Nadoneeristamatud. Ja kui inimene, kes valdab õiget hääletehnikat, tekitab õigeid võnkesagedusi siis saavutatakse selline nähtus, kus kaasneb eriline energeetiline tõus, vaimne energeetiline tõus niinimetatud sisekanalis mida mööda kõige tähtsamad energiad liiguvad tiibeti meditsiini arvamuse kohaselt. Ja selle energiatõusuga kaasnevad erilised vaimsed võimed. Kogetakse erilisi niinimetatud transmentaalseid seisundeid. Mida paraku praegult käsitleda ei saa, sest nad ilmselt teavad verbaalse loogika pinnast väljapoole. Enamasti pole ju tekstide tsiteerimine kui tegevus omaette. See võib olla meditatsiooni või muu religioosse praktika osa. Näitena võiks siinkohal tuua nõndanimetatud watchrasatava meditatsiooni. Tiibeti budistliku karmaba koolkonna üheksase hierarhia nimega Vunk. Theodor Chee on näiteks Vaikhrasatavale kontsentreerumise jooksul soovitanud korrata Vaidze osatava mantrat 111000 ja 111 korda. Ja see soovitus käis ainuüksi pika ehk sajasilbilise mantra kohta. Lisaks sellele peetakse soovitavaks ka lühikese, see tähendab kuuesilbilise mantra kordamist ja seda koguni 600000 korda. Mis asjad on üldse mantrad? Tean, et seda pole üldsegi mitte lihtne teha, aga püüa kuidagi selgitada. Võiks öelda et mantrad on võluvormelid, võim, maagilised terminid, kuid see oleks ainult üks vaatenurk antud nähtuse kohta. Võib-olla Montrate efekt tuleneb hoopis sellest, et nad on õige rakendamise korral samasid ehk identsed nende nähtustega, mille esindajad nad on. Niinimetatud igal peenmateriaalsel väel. Ja selle erinevatel aspektidele on oma mantra silp ehk niinimetatud vindia mantra. Eesti keeles võiks öelda seemnesilp mis on selle väe Essentsiks. Seega võiks olla selline väide, et mantra oleks ühtaegu nii sümboliks kui ka tõeseks reaalsuseks. Sellised silbid tekkisid võib-olla juba kõneeelsel perioodil. See ei ole teada, mis alusel on nad tekkinud. Võib vaid väita. Et mantrad haaravad väga erinevaid tasemeid nii energeetilisest plaanis niinimetatud vaimses plaanis kui ka füüsilises plaanis. Ilmselt on nad reaalsed nähtused mille kaasahaaramine jooga praktikasse. On vaid sõltuv jooga praktiseeriast. Tõenäoliselt on selline mantra line lähenemine joogapraktikale üks kõige vanimaid praktiseerimise vorme vaimse elu praktiseerimise vorme. Mantrad. Võivad kehastada endas väga suuri? Selliseid filosoofilisi arusaamu näiteks selline lühikene mantra nagu tramm On väga suur lühendus sellisest tekstist nagu astas Sahas rikka Bradžinna Paaramita. Kõigest üks silp, Pramm on jäänud järgi 8000 värsilisest mahajaana koolkonna tekstist. Mantrotteretsiteerimist. Praktiseerides võib korrigeerida vibratsionaalset harmooniat peenkehas ja realiseerida ta kuni Buddha kehaks. Täname Johannes Kaili ning selle teema lõpetuseks kuulame veel üht retsitatiivi, mis on esitatud Tiibeti sakiyabaa koolkonna munkade poolt. Salvestus on tehtud ühes mõistlikus kloostris Tartsilingi lähedal Põhja-Indias kuhu need mungad olid Tiibetist Hiina ülemvõimu eest pagenud. See retsitatiiv on mõeldud ühe kloostri rajaja kungaasampo helistamiseks ning pärineb 14.-st sajandist. Kuigi laul kestab seitse ja pool minutit. Kuulame selle ära tervikuna. Sest nagu Johannes Skyl meile juba täna rääkis, ei peitu kultusliku retsitatiivide väärtused ainult muusikas. Need väärtused ei ole ainult esteetilised. Kõik muud retsiteerimis eesmärgid võivad teostuda vaid mingi teatud aja kestel. Olen mõnikord varem öelnud, et hakkame otsi koomale tõmbama. Saateaeg hakkab lõppema. Täna võiks öelda, et hakkame otsi kokku võtma, meie saatehoone hakkab lõppema. Sest nüüd järgneva kolme suvekuu jooksul ei lähe eetrisse enam ükski uus orientaal tunni saade samadel aegadel, see tähendab iga kuu, teisel ja neljandal pühapäeval kell 21 15 kuni 22 15 on Eesti Raadio esimeses programmis kavas orientaal tund. Aga Me kordame juba kord eetris olnud saateid. Nii et juunikuus kuulate veel kord india muusikainstrumentidest, juulis india vokaalmuusikast ning roogadest augustis aga mongoli ja poriaadi muusikast. Mina ei sõida siiski vahepeal kolmeks kuuks Kanaari saartele päikest võtma, vaid tegelenud materjali kogumisega ning uute saadete ettevalmistamisega, et me saaksime teiega sügisel septembrikuus taas kohtuda. Enamasti on raadiosaadete tegijad huvitatud sellest, et neil oleks mingisugune tagasiside kuulajatega. Seepärast palutakse kirjutada, avaldada arvamust saate kohta, palutakse kirjutada ettepanekutest ja soovidest. Tahetakse teada, millist muusikat soovivad raadiokuulajad enam kuulata? Ma pole kordagi seda palunud, ma pole kordagi palunud, et teie kirjutaksite orientaal tunnile ja seetõttu oleme me ka kirju saanud üsna vähe. Ning oma soovidest kirjutada polema palunud, sellepärast et soovida osatakse reeglina ikka vaid seda, millest ollakse teadlikud. Ma kartsin, et kui ma tahan kirjutajate soovi täita siis pean saatest saatesse mängima ainult Travis, Ungarit või veel paari-kolme kõige tuntumat interpreet. Ja teiselt poolt, kui keegi oskaks soovida midagi väga spetsiifilist, no ütleme näiteks midagi väga konkreetset Filipiinide muusikast siis vaevalt mul seda soovi täita õnnestuks plaatide ja helilintide suhtelise vähesuse tõttu. Aga nüüd ma palun küll raadiokuulajaid, eriti neid, kes on orientaal tunni pidevad kuulajad. Kirjutage palun, millised oleksid teie ettepanekud järgmiseks hooajaks. Kas teid huvitab rohkem muusika või selle seosed üldkultuurilise taustaga või hoopis miski muu? Ja muide, Tallinna inimesed saaksid soovi korral abiks olla mõne järgneva saate tegemisel. Asi on selles, et nii Eesti Raadio fonoteegis kui ka minu isiklikus plaadikogus on mõnede maade muusikat üsna vähe. Selleks, et saadete muusikaline materjal ei jääks liiga igavaks või ühekülgseks, kasutaksin ma hea meelega ka laenatud plaate ning oleksin lahketele laenajatele ülimalt tänulik. Hiina, Jaapani, India ja Tiibeti muusika on küllaltki laialt levinud ja seetõttu ka kättesaadav. Aga väga raske on leida näiteks Indoneesia putani Filipiinide, Laose, Tai, Korea või Malaisia muusikat. Asja teevad keerulisemaks veel raadio, mõnevõrra kõrgendatud nõudmised kvaliteedi osas. Sobivad ju raadios mängimiseks ainult suhteliselt uued heliplaadid või Compact diskid. Nii et ootame teie kriitikat, ettepanekuid ja võimaliku abikirja teel. Meie aadress on Tallinn kaks. Null null üks null null Lomonossovi tänav 21 Eesti raadio orientaal tund kuulmiseni.