Ja helistas meile helgi, kui ma õigesti mäletan ja küsis ühe väga põhimõttelise riigi kohta käiva küsimuse ja, ja see küsimus käis Eesti riigi põhialuste kohta, ehk siis tema küsis küsimuse, mis puudutas Eesti riiklikke tähtpäevi ja oleme helistanud inimesele, kes oli riiklike tähtpäevade nagu väljavalimise sündmuste lähedal pluss veel lisaks on ta veel ka riiklike tähtpäevade uurija täitsa professionaalselt. Tere hommikust, ajaloolane Lauri Vahtre ja endine riigikogu liige. Ei ole hommikut. Ja, ja küsimuse, mille Helgi meie käest küsis, oli siis niisugune, et miks Eesti riik tähistab oma riiklike pühadena, mida ju teadupärast väga palju ei olegi muuhulgas selliseid konkreetselt kristlikke tähtpäevi nagu näiteks suur reede nagu näiteks jõulud ja nii edasi, mis mis justkui lükkavad ümber selle, et Eesti riigis on kirik ja riik teineteisest lahutatud ehk siis miks teeb riik kummarduse mõnedele ühele konkreetsele religioonile, samal ajal võib-olla sellega hoopis solvates või diskrimineerides teisi. Et kuidas meil sündis just sellised riiklikud pühad, nagu sündisid. No kõigepealt alustame sellest lausest, et et kirik on riigist lahutatud, väga paljud inimesed saavad sellest lausest väga valesti aru. Kui kirik on riigist lahutatud, see ei tähenda seda, et kirik oleks kõigis pagendatud. Kiriku ja riigi lahutamine tähendab seda, et kui veel sadakond aastat tagasi ja ammugi varem oli kiriku struktuur ja kirikuorganisatsioon, oli võimu võimustruktuuri osa Inimene ei saanud oma elu elada kodanikuna, riigi alamana ilma kirikuga suhtlemata näiteks kiriku kaudu käis kogu rahvastikuarvestus. Abielu, registreerimine, surmade registreerimine ja mitmesuguseid tõendeid ainult või sealt välja, mida inimesed olid tarvis. Järelikult ta pidi olema kirikukohustusel kiriku koguduse liige ja kirikuga asju ajama. Siis kiriku lahutamine riigist tähendab seda, et seega kaotati ära. Et kirik on omaette organisatsioon, millega võib suhelda, aga võib ka suhtlemata jätta. Ei pea abi Eluri veerima, kirikus võib registreerida väljaspool kirikut ja nii edasi. Ja nüüd see praegune arusaam, jah, on niisugune mitte siis kiriku suhtes tolerantne, vaid kirik suhteliselt vaenulik ateistlik nagu eesti rahvas. Aga noh, ateism, võib-olla ka kahte sorti tolerantne sina usud, mina ei usu, aga on olemas võitlev ateism, mis käsib siis usklikel minema minna tagasi uuesti katakombidesse neid kuskil näha ei oleks, sest kedagi solvama. Aga kui võtta aluseks nagu see, et Eesti on ikkagi eestlased, on olnud ikkagi pigem, eks ole, taarausku niimoodi oma oma oma vere kaudu. Oi, oi oi, taarausust, me ei tea keegi mitte midagi, küll aga me teame väga täpselt seda, et meie teie, minu ja ka selle küsija esivanemad ja esivanemate vanemad mitmete pikkade sajandite poole aastatuhande vältel on käinud jõulude ajal kirikus ja suurel reedel on käinud kirikus ja nädal lugenud issameie palvet. Teda ei tohi muidugi kellelegi siin väga rääkida, aga nii see paraku on olnud. Ja seesama kirik on meie esivanemad õpetanud lugema poolenisti sunniviisiliselt, mitte registreerides. Kirjaoskamatutele abiellusid näiteks. Ja, ja selle tõttu me siin võib-olla üldse eesti keeles räägimegi. Et rahvas nii vara kirjaoskaja oli ja oma keeles lugema ja kirjutama õppis. Aga sellegipoolest mida me saame aru, et jah, me saame aru kiriku tähtsusest ja meie ajaloos ja nii edasi, aga miks nad ikkagi on, tähistatakse riikliku pühana samal ajal, kui nad võiksid olla lihtsalt umbes sellised mingisugused tähistatavad rahvapühad või rahva seas meelest? Tahaks võtta võimaluse jaaniõhtut. Ja meie ei taha siin midagi, meie lihtsalt vahendame ja küsime. Et pühad on nagu nii ammu põimunud kokku kristluse-eelsete uskumuste ja Kristimise aegsed uskumused on moodustanud siis seesama kuulus Eesti rahvakalender mis on segu väga erineva vanusega uskumustest ja näiteks jõulud. On ju silm kristluse lugu kokku läinudtalvise jüripäevapühadega, mis on palju vanemad kui ristiusk ja. Ja suur reedel nüüd on küll otseselt kristliku taustaga püha, aga samas see on Eesti rahvakalendris tsentri nii nii sügavalt sisse läinud, et tõesti see põhjus on see, et meie esivanemad on kõiki neid pühasid pidanud Su ja mõningaid neist lausa tuhandeid aastaid. Oleks väga veider, kui neid sellepärast nüüd jätaksime pühitsema ja ühiselt ühiselt pühisemata, et et neil on seos tekkinud ristiusuga, kus sel ajal ja, ja lõppude lõpuks, sest vaadake nüüd täpsemalt asi ja see on Eesti riik, eks ole, kellega kalendrist jutt. Aga mida see tähendab, et Eesti riik, see tähendab, tähendaks eesti keelt, et eesti keel pannakse kirja ladina tähestikus? Ega eesti keel ei ole parem kui näiteks baski keel. Aga kuna ta on meil riigikeel, ma ei usu, ükski pask tunneks ennast solvatuna, kui ta tuleb siia ja meil on riigi, on eesti keel ja kõneleme või tähendab, kõneleme küll ja kirjutame ladina tähestikus. Ma ei usu, et ükski venelane tunneks ennast solvatuna, vähemalt mitte tänapäeval enam. Et siin kasutatakse ladina tähestikku, mis iseenesest ei ole parem ega halvem kui Slovida. Ja niisamuti selle kristliku taustaga ka, et et kuigi jah, kirik on lahutatud ja peabki olema lahutatud riigist ei saa ristiusku lahutada oma kultuurist. Selge pilt, aitäh teile, Lauri Vahtre ja vastus on enam kui põhjalik ja ilusat hommiku jätku.