Aastaarvud on kergelt peast lipsama, aga see oli aastal 1960, kui ETV ja Eesti Raadio estraadiorkester oli esinemas Moskvas. Samal ajal olid korki pargi rohelise teatri vabaõhulaval Kaarel plahvi orkestri kontserdid. Siis polnud veel nõukogude liit jõudnud esimese džässi kevadpääsukesed teedel haageni ja Benny Goodmani orkestrit kuid Tallinnasse olid tulnud müügile 30 sentimeetri läbimõõduga sellakplaadid. Karel Vahi orkestrilt kaks plaati Glenn Milleri paladega ja kaks plaati pealkirjaga juukja Clintoni variatsioonid. See oli tõeline sensatsioon. Tollal Viru tänavas asunud plaadipoes olid nad kohe otsas. Üldse sai neid peaasjalikult tutvuse kaudu nagu üldse, väga paljusid muidki asju suurel Nõukogude maal. Kõigil neil oli ühine nimetus, defitsiit. Mul on need plaadid veelgi alles, kuid pole enam riista nende mängimiseks. Entika Kirill kivi ja olid need ju minu peaaegu esimese džässiplaadiga. Õnneks andis lahja orkestriga paar päevast kontserti seal Moskvas, nii saime meiegi ühele kontserdile. Õhtul olime ju ametis oma kontserdiga. Ehkki suure osa plahi kavast täitsid muidugi meie kos kontserdinõudel estraadilaulud küll maitsekalt organiseeritud, oli kavas ka puhast sessi milletaolist me olime kuulnud vaid plaatidelt. Muidugi läksime pärast kontserti lava taha pillimeestega juttu ajama. Endise Austria-Ungari ajast oli Tšehhimaal veel üsna palju saksa keele oskajaid. Vahetasime kaadrisse Herbert kulmul oli pikka aega kirjavahetus bariton saksofonistiga ja minul Alt saksofonistiga, kes hiljem kutsuti mängima Saksa DV leipzigi raadio orkestrisse. Tema perekonnanimi oli Honsak, aga kas eesnimi oli arromil Jaroslav või Hirschi, ei mäleta. Kaarel Vahi dollaselt koosseisult on ilmunud album, kust valisin José Fobruva pala periskoop. See on täpselt kaund Peisi orkestri pealt maha lõigatud, aga mängitud väga hästi. Altsaksofonisoolot mängib ununenud eesnimega on saak. Tenorsaksofoni Venegnovaak. Lisan veel, et Kaarel Vahiorkester muidugi teise juhi ja teise koosseisuga töötab veel praegugi.