Tere hommikust taas kuulama rahvateenrite saadet, täna on siis 29. mai ja täna on stuudios kaks meest, lisaks minule Margus Mets Pärnu postimehest ja Sulev Valner. Ei ühest ega teisest. Ja eile saadeti pidulikult maalehest ära ja teisest juunist asun Eesti raadiost. Nii et sinul on selline interreeglemi periood, aga sellest hoolimata tere tulemast. Ja mina siis Mart Ummelas siin nüüd täna seda juttu juhtimas. Mai läheneb lõpule, eurovalimised on ukse ees ja väga paljud asjad, mis praegu nagu ühiskonnas esile kerkivad, tunduvad või ajakirjaniku nisugune. Intuitsioon seostab eelseisvate valimistega, et nii mõnigi protsess, mis võiks tunduda, et võiks kulgeda märksa rahulikumalt kuidagi valimiste eel nagu teravustubja saavutad sellise poliitilise värvingu. Kas teile tundub samuti? Täielik vaikus, keegi ei julge öelda ei ega ei ega jah. Vaata, mina nii väga ei tunne veel seda, nagu eile istusin Pärnu Postimehe toimetuses, arutasime ajakirjanikega, et, et kas õhus on tunda siin Pärnumaal mingit poliitilist kärtsu lähenevate valimistega, siis olime ühte meelt, tegid kuidagi ühe Pärnumaal kuidagi äärmiselt rahulik, et et ei saa öelda, et oleks mingit erilist särtsu. Eks ta ikka on suhteliselt rahulik, et see, need valimised jäävad paratamatult ikka suurusjärgu võrra vähem oluliseks, kui ütleme Eesti riigikogu valimised. Et seda näitab ka siin need uuringud, mis räägivad inimeste huvist selle nende valimiste vastu. Poliitikute huvi on noh, nii-öelda professionaalselt mõistetav tegelikult poliitikud elavad niikuinii kogu aeg valimiste tähe all. Kui üks riigikogu saab valitud, nagu öeldakse, siis nii-öelda edu lootev partei peab järgmisel päeval hakkama valmistuma järgmisteks valimisteks. Aga kas teie ei arva, et seesama riigisaladuse lekkimise lugu või ka näiteks teine suurema agenda, mis praegu käib, ehk siis töölepinguseadus et need ehk ei oleks nii dramaatiliselt esil kui, kui ei oleks selle taganud võitlust valimiste eel ja eelkõige kajastub see selles, et nüüd valitsuskoalitsioonisiseselt või, või hoopis teistsuguste jõujoonte järgi see vaidlus toimub, mitte ei toimu. Toimub traditsiooniline koalitsioon, opositsioon vastandasena. Minulgi mina kipun küll arvama seda, et kui ka valimisi ei ole, siis 13. juunil et siis oleks riigisaladus, täpselt samamoodi avalikkuse ees ja töölepinguseaduses ikka põhjustanud vaidlust ühiskonnas, et mina nagu ei seostaks seda seal ainult selle valimiste valimiste tõttu, ma ei tea, olete teist meelt. Mina isegi imestan, et näiteks töölepinguseadus just praegu valitsuskoalitsiooni poolt sinna riigikogu ette toodi. Minu meelest see on suhteliselt riskantne aeg sellist keerulist asja arutada, et et miks ei oleks võinud sellega kuu aega oodata? Ma ei tea, võib-olla ju siis oli põhjusi, miks ei saanud, aga, aga et selles mõttes on muidugi see, et, et sotsiaaldemokraadid kasutad, tahavad seda enda valimiskampaaniasse, ütleme, et nemad said naguniisuguse väga hea palli tegelikult ette mille, mida, mida valimiskampaanias siis püüda-püüda? Veeretada õigesse väravasse, sa tahad. Kuigi kuigi ega samas ma ei arva, et see ütleme näiteks, et sotsiaaldemokraatide niisugune mure selle töölepingu seaduse pärast oleks kuidagi põhjustatud nüüd lihtsalt mingisugune valimiseelne niisugune pseudomure, et, et ma, ma usun, et tegelikult need punktid tekitavadki väga loogiliselt ja mitte ainult ühes parteis, vaid väga paljudes ja palju laiemalt küsimusi, vähemasti. Aga ma tahaksin natuke Margusele vastu vaielda. Sa ütled, et ajakirjanikud arutavad ja ei leia, et seal oleks nagu politiseeritud, samal ajal kirjutab ju Teie oma emaleht Postimees üleeile oma juhtkirjas küllaltki selgelt, et noh, umbes sotsiaaldemokraadid on ise selle asja teravaks ajanud valimiste eel ka selle töölepingu küsimuseni, et jääb niisugune mulje siiski mingites ajakirjanduse sügavustes Öeldakse, et nagu nopitakse või püütakse punkte just nimelt valimiste nimel selliseid asju dramatiseerida ja nagu me teame, noh ametiühingud on asjale kaasa aidanud, eile ju praktiliselt transpordiametiühingud teatasid et on valmis alustama streiki ja kutsuvad üles üldstreigile ja nii edasi. Noh, see on ikkagi Eesti oludes küllalt ekstreemne. Ekstreemne asi. Kas võib siis tõesti naha siin, et sotsiaaldemokraadid praegu näiteks kasutavad ära seda olukorda? Aga ma küsiks jälle vastupidi, et kui nüüd kui oleks selline töölepinguseadus, mis tõepoolest tõstatab väga olulisi töötajate õiguste piiramise küsimusi ja sotsiaaldemokraadid oleksid vaik, mida me siis nendest arvaksime siis me arvaksime, et kuulge, sõbrad, et millega te tegelete. Et see on just õige küsimus. Aga Marta rõhutasin tegelikult ju seda, et Pärnumaal on vaikus ja ei ole seda poliit. Kristjan, kas teil ei ole siis äkki reaalseid kandidaate või millest see tuleb? Na küll, aga palun taustaga. Kui olid riigikogu valimised, rääkimata siis kohalikest valimistest, siis on igas maakonnas sellist vaidlust ja otsitakse kohalike poliitikute luukeresid ja plusse ja miinuseid, arutatakse siin programmide üle. Aga minu meelest ongi, et just selle valimiste särts nii-öelda ongi Toompea Toompea tasandil. Kuna pealinnalehed ka Suur-Postimees kajastab rohkem nagu Tallinna pealinna asju siis paratamatult selle lehe veergudel on ka sellist poliitikat rohkem. Aga mismoodi kohalikule tasandile Toompea poliitikud jõuavad, siis me täheldanud seda, et järjest rohkem kohalikes lehtedes poliitikute seisukohavõtte, arvamusküljel see laviin on päris suur. Ja on ka see, et need kirjutised ise on minu meelest tavaliselt tavalisest tunduvad sellised populistlikud. Ja mul on siis läinud nädalast just kaasas siin üsna üsna minu meelest iseloomulik näide, kuidas alguses võttis Kadi Pärnits kes on teatavasti sotsiaaldemokraatide erakonna aseesimees ja riigikogu liige. Sõna olemasolev valitsus ja riigikogu menetluses on tsiviilkohtupidamise seadustik ja seal on täiesti inimeste huve kahjustavad punktid sees. Ta toob siin täiesti rabava näite, et näiteks töövaidlused ei ole enam riigilõive Paat ja nelja kuu saamata palga, näiteks 6000 kroonise nõude eest tuleb maksta eelnevalt 1500 krooni riigilõivu. Noh, neid näiteid on tal siin veel, kuidas vaeseid koorima hakatakse ja kui inimene seda loeb, siis ta võib ju tõesti emotsionaalselt nagu tagajalga tõsta, valitsus jääb parts ja Talts on lolliks läinud, selliseid asju mõtlevad ja paar päeva hiljem, siis on sunnitud justiitsministeeriumi kantsler Priidu Pärna vastu nii-öelda kommentaari andma ja ütlema, et see tegelikult ei ole üleüldse nii näiteks elatist taotled, üksikvanemate ei pea üldse riigilõivu maksma ja samamoodi ka need inimesed, kes on teinud alla 100000 krooni. Nii et mul on tunne see, et osad poliitikud paraku just nii-öelda sotsid, kes seal kuidagi väga sotsideks hakanud pärast oma noh, veidi veidi kommunistid, eks ma isegi julgeks öelda, kes teadlikult nopivad välja minu meelest vale valesid ja püüavad neid just õigel hetkel avalikkuse ette tuua. Nii et sina ühined selle juhtkirja fraasiga, et tegemist on labase puna sõimuga. Ma punast sõim on selline asi, et sellest võiks juba peaaegu et kohtusse, kui laimu eest anda, et ma niigi räiget ei kasutaks. Aga minu jaoks on nagu minu omaenese peas. Kui ma mõtlen mõõdukate sotside peale, on selline kaksipidine näiteks lõhe. Et kui ma mõtlen Toomas Hendrik Ilvese peale, kes oli ka viimastes reitingutes poliitikutest kõige kõrgemal kohal, selline aristokraatlik, intelligentne, euroopalik mõistuslik, inimene. Aga võib-olla sotsiaaldemokraadid on Euroopas just sellised? Jah? Aga siis ma küsiks seda, et näiteks Kadi Pärnits oma oma seisukohtades on nagu hoopis 100 kaheksandat kraati teisal. Et kumb see nüüd siis niisuguse õige sotsion. Nojah, aga valitaksegi ju inimesi Või või kas sa kas saab ühes parteis olla nii vastuolulised inimesed? No me teame sotsiaaldemokraatliku partei ajalugu seal testi kirju lapiteki, eksju onju seal olnud ühinemisi ju väga erinevate jõududega ja Toomas-Hendrik Ilveski tuli sinna talurahva erakonnast, meenutagem mis ei ole nüüd kõige traditsioonilisem sotsiaaldemokraatia kants. Mitte. Tuletame meelde, et ega Tombak, Hendrik Ilvest ka Talumehena paljud ei kujutanud ette, suhtlesid alguses selle roolis vaatama selle, et tal on talu tõesti olemas. Aga see, et sotsid otsivad nagu oma kohta meie ühiskonnast, ega nad seda ähvardasid ju ennem ütles Mõõdukad kuidagi ebamäärased määratleda, kindlalt oma nime ära kindlalt. Määratleme ära oma seisukohad, mille eest võitlema tuliselt hakkame. Nüüd nad teevad seda, me näeme seda. Meie asi on hinnata, kas. Aga kas sulle ei tundu, et siiski natuke ärritust on juba tunda ühiskonnas, et äkki sotsidel lähebki läbi. Et äkki nad saavadki edu ja ilves veabki kaks Stemm sinna europarlamenti, mis tähendaks muidugi järgmistel kohalikel valimistel näiteks ju väga suurt plussi. Ma arvan, et see tähendas absoluutselt mitte midagi. Mul on tunne see, et inimeste peas on need erinevad valimised täiesti lahus, et sinna tegudeni isikuvalimised. Ja kui inimesed hindavad kandidaate, siis nad hindavad konkreetsete kandidaatide sobivust Nende Brüsselisse. Te ei hinda sedasama partei mingisuguseid poliitilisi euroopalikke seisukohti. Ja ilmselt inimesed arvavad, et Toomas Hendrik Ilves on just see õige sobiv inimesi. Ja kui me vaatame muud poliitikute reitingut, siis ülejäänud sotsid on hoopis tagaotsas. Mina olen täitsa sama meelt kui Margus, et ma arvan, et poliitikud ise on endale loonud mingi ettekujutuse, et see europarlamendi valimine on mille järgi Eesti rahvas hakkab valima ka järgmistel kohalikel ja riigikogu valimistel. Aga kui me võtame sellesama Toomas Hendrik Ilvese näita, siis mina arvan, et väga paljud inimesed arvavad teda äärmiselt sobivaks just nimelt sinna minema Eesti saadikuks välja. Ta on tõesti ju ka seni oma biograafias olnud mitmel korral nii-öelda tõeline Eesti saadik ja selle tööga ilmselt väga hästi hakkama saanud. Samas Eesti-siseselt näiteks mingitel järgmistel valimistel arvata, et Toomas Hendrik Ilves võiks todasama suurt edu näiteks Tallinna linnavolikogu valimistel oleks tõenäoliselt vähe reaalne. Tähendab, et kanda üle näiteks see, et ütleme, et kui Toomas Hendrik Ilves saavutab nüüd Europarlamendi valimistel hea tulemuse ja siis, kui tulevad järgmised, ütleme linnavolikogu valimised, et siis tuuakse Toomas Hendrik Ilves kas või Brüsselist ära siia oma nimekirja esinumbriks ja see kindlustab suurem mäekõrguse võidu. Dissee arvestus võib olla täiesti vale. Selgub, et järgmistel valimistel eeldatakse kandidaatidelt parteidelt hoopis Teist, eeldatakse teistsuguseid kandidaate ja siis hakatakse vaatama hoopis teistsuguseid, parteilise seisukohti. Ja, ja tõesti, siis ei ole nad tõenäoliselt ka üldse nii isikuvalimised kui, kui praegu. Ja võtame sellest samast uuringust teisel kohal oleva mehe, Toomas Savi. Eestis otsustati see, et tema ei ole see õige õige kandidaat, nii et Eesti vabariigi presidendiks Arnold Rüütel presidendiks. Aga see Toomas Savi on niivõrd küll kõrge reitinguga marodavaid hääli väga palju saada, seal hinnatakse taas sellesama inimese sobivust konkreetsele asugu ametikohale, nii et minu meelest on see Din positiivne tendents muidugi muidugi teatud sellise spekulatsiooni, ma loodan, et mind ei kahtlustata pahatahtlikkusest, aga ma ütlen, et teatud spekulatsiooni arusel võiks arvata ka nii et võib-olla osa inimesi hea meelega just nimelt need, need mehed lihtsalt saadaks sinna Brüsselisse ära. No ma hakkasin rohkem laastama neid, aga teil võib selles mõttes küll õigus olla, sellepärast Needsamad küsitlused, mis on nüüd viimasel ajal tulnud eri metoodikaga tehtud krossis Turu-uuringute või Faktumi poolt, näitavad, et inimeste arvamus kui räägitakse erakonnast või räägitakse konkreetsest isikust või väga suurel määral lahku minna. Ja näiteks. Rahvaliit, eks ju, ei pääsenud isegi kandidaadiga siia esikümnesse. Samal ajal tema reiting erakondade tasemel on kõrgemal kui sotsiaaldemokraatidel, mis näitab, et siin on inimesed nagu teatud skisofreeniline valiku ees. Teisalt, kas teile ei tundu, et mingil määral nii nagu te ütlesite, mitte ainult kandidaatide, vaid ka erakondade puhul mõjub see, kuivõrd euro küpsetena Nad tunduvad ehk milline imidž Jon valijate silmis nende suhtes võimelised, nad seal Euroopa Parlamendis on? Et kõikidel erakondadel nagu ei jagu seda teovõimelise tunne, et ma tahaksin nüüd hakata nimetama kreeklased erakonda, aga aga osa puhul nagu tundub, et nad on nii rahvuslikud, et arvatakse, et no mida nad seal Euroopa Parlamendis ikka korda saadavad, teised on jälle niivõrd kosmopoliitsed, eks ju niivõrd turumajandusele orienteeritud, et arvatakse, et küllap nad siis ka seal europarlamendis midagi korda saadavad. No mina arvan, et üks niisugune tunne, mis eesti rahval ka neid inimesi valides on, et tõepoolest valitakse Eestis saadikuid sinna väljapoole ja inimesed mõtlevad selle juures ka sellele, et see saadik peaks välja nägema esinduslik. Et tõepoolest jah, kas või lips ees, kikilips või muidu lips, aga aga igal juhul, et ta peaks. Ta ei tohiks eestile häbi teha, ma arvan, et see on paljude inimeste. Oletame, et keelteoskus niisugune poliitiline kogemus, et see kõik, ühesõnaga sinna ei saadeta igaks juhuks inimesi mingeid veidrikke nii-öelda, kes võib-olla eestisiseselt saavutaks nagu suurt edu. Aga parem siiski siit välja teda ei saada. Ka Ma väidaksin seda vastu, et kui me vaatame seda top kümmet poliitikutelt, siis, Või siis ei veidrusi mõiste leia aga põhimõtteliselt seda poliitilist kogemust, ma arvan, et see on nagu tõesti kõige olulisem, selline omadus, mis selle kandidaadil olema peaks siis kuuendal kohal antud Erki Nool, kellel absoluutselt puudub igasugune poliitiline partei, ei vastanud, on esindus Carmen kassi ma ei näe mitte. Ma arvan, et ta ei ole olnud võib-olla isegi esimese top top 100. maleva sajad Te, küsite, et, aga mis värkinaal ta siis ma tahan öelda, et hakkame õige varsti Götzises loodetavasti võistlema, nii et hoiame talle pöialt, aga, aga minu meelest me kunagi rääkisime siinsamas stuudios tükk aega tagasi juba enne europarlamendi valimisi, sellest, et tegelikult eestlased peaksid nagu valima sinna Eesti saadikud või nagu Eesti riigi ja rahvaesindajad, et mitte niivõrd poliitilise värvi järgi, vaid selle järgi, kuidas nad seal hakkama saavad. Mulle tundub, et vähemasti selle reitingu järgi. Nii, nii mõnegi puhul on see soovitus võetud tõe pähe. Mina arvan, Erki Noole puhul ütleks küll seda, et ikkagi Erki on olnud umbes 10 aastat või isegi tosin aastat ülimalt kõrgetasemeline Eesti avalikkust kui elu tegelane kogu aeg ja, ja mis sest, et mitte poliitik. Ja see on ikkagi kandunud ilmselt siia üle. Et tegelikult Eesti rahvas on üle 10 aasta näinud, milline Erki Nool on, mida ta teeb? Esimese 12 hulgas, muide lugesin kokku neli daami, nii et paistab, et eestlased usaldavad lõpuks ometi naispool. Üllatavalt üllatavalt hea tulemus. Aga ma küll. Pole see teema lõpetuseks ütleks seda, et kui tõesti nüüd kõrvutada kahte avaliku arvamuse uuringut üksis poliitikutama ja teine siis erakondade oma, siis ütleme ausalt, et ega see erakondade reiting eurovalimiste eel ei erine oluliselt ju nii-öelda nendesamade parteide üldisest reiting. Välja arvatud ikkagi seesama, mida ma ütlesin, et kuna Reformierakond võib-olla nagu tundub selline rohkem orienteeritud Euroopale ja Keskerakond rohkem sisepoliitikale, siis ta pigem selles võrdluses kaotab. Kas, kas see on nii, et, et see tõepoolest ei näita seda, milline olla nende edus kohalikel või üle või riigikogule? Kuigi mina kipun uskuma, nimetame selle esikolmiku ära igaks juhuks, kuula jaoks, et esimene reformierakond, teine Res Publica, kolmas Keskerakond Keskerakonna sellisele langusele populaarsuse langusele vastu vaielda, et te ei saa ja see, et Res Publica ei ole kõige populaarsem erakond, see on paratamatu, igasugune nii-öelda valitsev partei ei ole hetkel kõige populaarsem. See oli nüüd Turu-uuringute uuring, samal ajal ma tuletan meelde, et siin neljapäeval esines härra Savisaar Urmas Oti saates ja tema toetus EMORi uuringule, mille järgi nii-öelda üldises parteide reiting, kus on taas Keskerakond esimeseks tõusnud, et meile jälle pärast kesknädalas ei pandaks, nagu öeldakse. No tegelikult kahe nädala pärast saame näha Jah, ega ei peagi kauem kauem dist ootama. Kell 11 13-l. Ta juuni õhtul on kõik selge, mina olen seda meelt, et kui, kui uskuda seda uuringut, kus hinnatakse poliitikuid, siis eesti rahvas on oma selle analüüsivõimet minu meelest väga õigel õigel teel. Jah, aga ees on veel kaks nädalat ja nagu me teame, Eesti missuguste valimiste eel need viimased nädalad võivad veel väga palju asju muuta ja otsustada, tuuakse välja uusi luukeresid ja tänagi on Eesti Päevalehes eeltutvustus Toomas Kümmel, raamatule me muidugi siin seda käsitleda saalses raamatut lugenud pole. Ja ei oskaks ka selle peatüki põhjal, mis on seal avaldatud, arvata veel, kelle pihta see võiks olla tegelikult suunatud, sest ei Vahur Kraft ega Tiit Vähi ega paljud teised ju ei ole aktiivses poliitikas osaliselt küll, aga seoses sellesama riigisaladuse lekkimise juhtumiga, kas teile siiski ei tundu, et see mingil määral võiks, näiteks juhul kui nüüd Kaitsepolitsei enne valimisi jõuab mingisuguse järelduseni, kas süüdistuse esitamiseni näiteks, kas see võiks mõjutada ühe või teise erakonna ja kandidaadi läbimineku võimalusi? Ma eelkõige mõtlen siin selliseid nimesid nagu nagu Meelis Atonen, kes on nagu nüüd see süüdistatuna selles lekitamises või kui selgub, kes siiski sealt riigikogu erikomisjonist on välja tilgutanud. Selle Kubitsa avalduse, et kas see võiks mõjutada valimiste tulemusi? Mina nagu väga ei usu, et see väga palju kaugemale peale Meelis Atoneni isikliku poliitilise tuleviku see küsimus peaks laienema lähiajal. Nii et sina pead ikkagi nagu seda Atoneni kurja juureks. Ei, mitte kurja juureks, aga ma ütlen, et edasi puudutab ma ei, mina ei väida mingit kurja juurt, aga ma ütlen, et lihtsalt, et Atoneni isiklikule poliitilisele karjäärile on see kahtlemata väga raske küsimus juba tegelikult juba täna olenemata selle asja lõppemise tulemusest on see noh, ütleme tema tema kohale teatav niisugune talve, mis, mis on tal juba täna seal peal noh, nii nagu tegelikult Siim Kallase kohale jäi see 10 miljoni pilv, eks ole, mis sest et nii-öelda protsess jõudis nagu tulemuseni, et kõik on korras. Mis vestled, Atonen nagu tundub, eks ju, kaitses võib-olla Eesti riigi huve jääb ikkagi pilv tema pea kohale. Sellepärast et noh, kui me ikkagi mõtlema kogu seda protsessi, siis mina võrdsust vaktsiin antud juhul Atoneni selle isikuga, kes ikkagi selle asja valikusse tilgutada, sellepärast et tegelikult see käivitas protsessi, mis nüüd järjest avab meile selle asja tagamaid ja, ja võib-olla see probleem ei olekski nii tõsine, kui see ei oleks nüüd avalikusse nii laialt esitletud, siin Päevaleht kirjutas kaks lehekülge täis, sellest ei teinud suure uuringu ja inimesi tuleb aga juurde juurde sellesse ringi, keda võib süüdistada või kellele näpuga näidata. Minu meelest ajakirjandus ei ole siin ka päris ühte meelt, et kust alates probleem hakata, et ilmselt probleemi olnud seal, et Atonen sai teada riigisaladuse minister peab teadma saladusi aga see, kui ta edasi ütles oma siis mingis mõttes alluvale suurele riigetavate juhile Ja kuidas ta kulla rukkile ütles suusõnaliselt, siis see ei ole riigireetmine, ta seda ütles minu, kui ta annab talle selle paberi kätte lugeda, siis oli tegemist ikkagi. Ma ei tea, kas rikkumisega ma arvan küll, aus, aus. Siin on mina võib-olla oleks käitunud samamoodi mitte oma looga ka rääkima, et kuule, mul on teada, on mõned on, et mis võivad sinu positsiooni kõigutada, aga ma ei saa ütelda, see oleks ikka veel hullem. Et mina nagu seda tasandit ei, ei ka ei kritiseeriks. Aga kui nutad järgmist tasandit, siis Gunnar Okk ja Kubits, noh, mismoodi Gunnar Okk oleks pidanud Skubisse ütlema seda, et jälle, et ma tean midagi sinu kohta, mis on halb, aga ma ei saa ütelda, mis halb on, aga ma ei taha sinuga enam kohtuda. See ei oleks nagu ka aus äri, ärimehelik suhtumine. Ma tahaksin siin öelda, et vahele sulle sellise asja, Gunnar Okk on siin võtmeisikuks, aga ta on ka ise seadnud endale kahvli. Sellepärast et niipea kui tema ütleb, et Meelis Atonen on talle näidanud riigisaladusega paberit, siis sellega võtab ta endale süü riigisaladuse edasi kõnelemise eest. Meelis Kubits. Tegelikult ta ei saagi tegelikult niisugust avaldust tehasest, sellega õõnestab ta iseenda jalgealust. Niiet. Ma näen, et see protsess, kui see nüüd jääb ainult Gunnar Okk isiku peale, siis see lõpeb sellega, et et ei saagi mingit selget Vastust, aga kas ma kujutan ette avalikku debatti selle üle, et mis Eesti riigis üldse riigisaladus on ja kes seda riigisaladust teada võivad ja kes ei või seda teada? Olev Laanjärve tahab käivitada selle debati, et rahvas kui seda teada Selge see on mingi poliitikute saladus, mida ainult nemad teavad ja kui sina sina osutuda rahva hulgast valitus poliitikute sekka salsa saladuse teada. Nii aga ikkagi tuleme selle juurde, kes oli see isik seal riigikogu erikomisjonis, kes peab riigima riigisaladuse säilitamist ja neid organit, kes meil selle eest vastutavad, eks ju, et et selline riigikogu liige on sealt selle asjani lekitanud, siis tema on ju tegelikult veelgi tõsisem riigisaladuse lekitaja, sest üks asi on riigisaladus. Mis puudutab konkreetselt teabeameti võimalikku dokumenti, mida meist minul ei ole, aga teine on riigisaladus selle kohta, et selline teabeametidokument on olemas ja et sellega on esitatud kaitsepolitseile nõue asja uurimiseks. Täpselt kuigi me oleme ise kõik ajakirjanikud, siis paraku tuleb küsida seda, et kuidas selline informatsioon, et informatsioon on nihkunud. Atonen, Ok Kubits on jõudnud ajakirjandusse. No mina ütleksin, et siin vist on toiminud enam-vähem sama kett nagu omal ajal kotletikülastaja puhul. Et ajakirjanikud on, no ütleme, et mulle tundub, et töötu Postimehel oli väga hea ülevaade sellest Toomas Sildami poolt. Mismoodi see sündmuste ahel kõik olnud on, et selle sündmusteahela tuvastame ise oleme juba nagu riigisaladuse rikkumine tegelikult kuidas ikkagi tema sai sellises ellas küsimuses liikuda mööda valitsuskoridore ja seda informatsiooni kokku hankida? Osa ajakirjanik tegi ju väga head tööd. Aga see ongi hea küsimus, et kas ajakirjanik selliseid asja uurides ka rikub riigisaladust või, või läheb vastuollu riigisaladuse seadusega, poliitik? Kes temale informatsiooni andsid, minu arusaamist mööda rikkusid seda riigisaladuse seadust. Aga kokkuvõttes see kõik tundub ju jälle tõepoolest nagu ma ütlesin, kotleti bülastamisele nagu see tegelik rikkumine, alluv võrreldamatult vaiksem, võrreldes selle säraga, mis selle ümber toimub ja kõik need vandenõuteooriad, kuidas Venemaaga seotud on või ei ole seotud, et seda võib arendada lõpmatuseni. Nii et see on juba igaühe fantaasia vili, tegelikult. Kas siin ei ole nagu küsimus selles, et et kas tegelik rikkumine on need suur või väike, ei olegi kõige tähtsam, et tähtis on, et on toimunud selle rikkumise pretsedent ja iseenesest on kahtlemata ohtlik ja, ja nõuab tõesti olulist tähelepanu, kui mistahes riigisaladuse küsimustes rikutakse mängureegleid. Aga minu meelest on nagu suur küsimus selles, et et kas ikka üldse Eesti poliitikud Eesti avalikkusega eesti ajakirjandus üldse ikka saab õieti aru ja kas me oleme ikka üldse kokku leppinud, et mis need riigisaladusega ümberkäimise mängureeglid on? Et, et vot punkt, see, see ja see, eks ole, et, et kui tegu on riigisaladusega, siis selle asja nii-öelda liikumise võimalik tee on niisugune. Ja nüüd kas siis Meelis Atonen või Gunnar Okk rikkus seda reeglit number neli, reeglis number kuus reeglit number seitse. Ma tahaks nagu niisugust selget ülevaadet saada. Ma ei tea, kas siis riigikontrolöri või, või, või ka peaministri ütleme poolt. No ühesõnaga, ilmselt seda peab tegema keegi kolmas, mitte mitte Meelis Atonen ise, eks ole, peab andma hinnangu sellele, et kas, missugust mängureeglit on siis selles reas rikutud ja ilmselt need reeglid siiski ei saa nüüd riigisaladus ise olla, sest muidu me läheme täiesti skisofreeniat. Või muidu me peame lihtsalt ütlema, et see on teema, millest ei ole mõtet avalikult rääkida, sest me ei tohi mitte midagi selle kohta teada. No on võimalus niisugust ameerikalikku mudelit rakendada moodustada riigikogu erikomisjon, kes uuriks julgeoleku, asutuste erikomisjoni tööd. Ajakirjandus alustaks selle komisjoni tööd, üksikasjade avalik kuulamine, nii nagu Ameerika ühend. Ka kinnistada riigisaladuste diskussioon on ühiskonnale tegelikult vaja. Kas just, et võib-olla konkurentsi keissi näitel siis, sest et aeg-ajalt on ju ajakirjas ka küsinud, et miks üht või teist asja ajakirjandusele ei näidata, kuna öeldakse riigisaladus meenutame kas või eesti ekspressi pikka vaidlust presidendi kantseleiga, kus söödi riigisaladused, on kõik õnnitlustelegrammid, mis Rüütlile juubeliks tulid ja alles vist üle aasta läks aega, enne kui, siis kas lausa kohtu teel või või Ekspress võitis selle ja neid telegramme näidata. Mis ei sisaldanud absoluutselt mitte mingeid saladusi, kalli sarna, palju õnne. Nii et vaidlus, mis tuleb ära vaielda ja ma ei usu seda, et mingit väga tugevat, mina, nii et siin asi tahetakse ära lõpetada ja alla, kui meil oleks patuoinas leitud ja siis ongi jälle kõik korras ja ja asi jätkub samal kombel. Süsteem on õige, aga üks, üks persoon ehk siis on siis Atonen või kes tahes? Aitäh Margusele, kes meie saatest lahkub, me ei saa seda kuidagi varjata. Aga me jätkame siis juttu Suleviga ja ega ma siin juhuslikult Ameerika Ühendriikidele ei viidanud, sellepärast surevad Meil mitu nädalat ookeani taga ja ja ehkki ta ei olnud seal mitte selleks, et valmistada rahva teemika saateks kahjuks vaid vaid muude huvide tõttu siiski ja millised on sinu kogemused poliitika tegemisest, ameeriklase, eriti nüüd presidendivalimiste aastad? No ma ei uurinud seal tegelikult poliitikat, vaid hoopis niisugust minu jaoks ka päris olulist, aga väga huvitavat teemat nagu geenitehnoloogia ehk siis kõik on ilmselt kuulnud keemood. Võimalikul toidulaual esialgu küll nende põhiline kasutus piirdub siiski viljaga, mida reeglina kasutatakse loomasöödaks. Nii et selles mõttes on see arvata, et nii-öelda kogu Ameerika juba mingeid Frankenstein toitu päevast päeva kohutaval kombel sisse ajab, on ilmne liialdus. Aga, aga selle kõrvalt jah, nägime ühte teist aga samas muidugi nüüd öelda, et ma nüüd olen sellepärast mingi tohutu ekspert Ameerika presidendivalimiste küsimuses näiteks oleks ka ilmselt liialdus, kindlasti on inimesi, kes on seda jälginud palju põhjalikumalt. Nojah, aga sa oled seda näinud ikkagi maa pealt ja suheldes ka seal ajakirjanikega. Meil siin jääb tihtilugu mulje Ameerika presidendivalimistest, tõesti, ühendriigid nagu jagunevad kaheks selgelt ühest küljest siis vabariiklaste öelda ja teiselt poolt demokraatide pooldajad, et, et kas, kas niisugune vastasseis on seal ka tunnetatav, kas ka näiteks ajakirjanikel on selgelt sümpaatiad ühe või teise presidendi poolt? Ja ametlikult ju ei ole ilmselt, aga eks väljaannetel on teatud traditsioonilised sümpaatiad olemas. Me ju teame juba, et Washington Post näiteks on traditsiooniliselt pigem demokraatide Väljaanne, kes noh, ütleme alates water keedist on vabariiklaste patusid hoolega välja toonud ja kindlasti on ka teistpidi jälle väga konservatiivseid väljaandeid, kes pigem demokraatide peale hammast ihuvad, aga samas sõja väga rangelt minu meelest küll Ameerikas ka ajakirjanduses selles mõttes ausate mängureeglite piiresse tõepoolest tuuakse välja näiteks praeguse administratsiooni reaalseid patusid. Neid ei mõelda välja. See, need süüdistused, mis võivad olla väga karmid süüdistused, on väga selgelt ikkagi tagatud faktidega, nad ei ole mingi umbluu nii-öelda, et see ja selles mõttes kas noh, lihtsalt võib-olla väljaannete erinevus on selles, et mõni võimendab Ühte asja rohkem ja teine nii väga Sellest sa sattusid just sel ajal Ameerikasse, kui on ju paljastatud meid Iraagi Abu Craibi vanglas toimunud piinamisjuhtumeid ilmselt see oli põhiline agenda sealses ajakirjanduses. See oli ikka väga valdav teema, kõik need nädalad ja ega seal eriti eriti palju hulk aega ikka esikülgedele ja teleuudistesse muid teemasid eriti ei jõudnudki. Et see oli ikka päris päris kaua, et ilmselt siin kodus läks palju rutem ikkagi mööda oli paar päeva selline väga suur jutuaine, aga seal oli muidugi ja, ja ilmselt ameeriklased tõesti elasid seda väga tugevalt läbi kõik, kellega me kohtusime ja ja kõigest võis aru saada, et tegelikult nad, nad tunnevad ikka tõesti siirast häbi, see ei ole mitte nii, et noh et, et mitte mitte sellepärast kahju, et meist pahasti räägitakse, vaid nad tõepoolest noh, tõepoolest olid šokeeritud, et selline asi sai juhtuda ja ja minu jaoks oli see nagu rõõmustav ja lootustandev. Sellise Ameerika ühiskonna sisemise enesekriitika võime tundub, tundub tegelikult olevat päris tugev muidugi mis minu selline väga küll pealiskaudne mulje ütleb. Et ma nägin seal väga palju, ütleme, müügil olevaid raamatuid umbes 10 põhjust vihata, George Bushi. Nägin heliplaate rokkagendist push rock Bushi vastu. Et selles mõttes on ka see näitab tegelikult ühiskonna sisemist, ma ütleks niisugust tervist. Et et rääkida seal näiteks, et on mingisugust sarnasust mingi presidendi isikukultusele või seda, seda kohe pigem pigem täpselt vastupidine, pigem vastupidi, mulle tundub, et et presidendivalimistel võib olla, muidugi ma sattusin rohkem olema neis osariikides, kus on teine meelsus, võib-olla seal lõunapoolsetes osariikides on need rohkem Bushi pooldajad tugevamatele positsioonidel, aga, aga mulle jäi küll mulje, et et Bushil saab väga raske olema. Võib vaid ette kujutada, milliseid pendli liikumise on Ameerika ühiskond läbi elanud, võrreldes nüüd 11 üheksa ehk siis 11. septembri New Yorgi maailma kaubanduskeskuse vastu suunatud terrori reaktiga ja sellele järgnenud tohutu patriotismi lainega, millel ka Musch ratsutas. Ja nüüd siis selline noh, selgelt kukkumine. Et Ameerika ühiskond võib olla üsna skisofreeniline seisus selle tõttu Mingit pidi jah, on küll, aga aga mingit pidi lihtsalt nad on võib-olla tõmbavad natuke rohkem endasse ja muutuvad järelemõtlikumaks. Et ma arvan, et see ühiskond on jälle niivõrd laialdane ja tegeleb nii paljude erinevate asjadega ja ja selle tõttu, et ta ei ole ka nii kergesti haavatav. Teistpidi jälle, et selle noh, niisugust tohutut rahvuslik kui nüüd masendust jälle nad ilmselt ka ei, ei hakka läbi elama, nagu võib-olla lihtsalt mingi väike rahvas analoogse puhul elaks neil niisuguseid komplekse, ilmselt ei ole. Arvata on ja häda siis, Ameerika ühiskond ei ole ka homogeenne, eks ju. Seal on väga erinevaid gruppe juba rahvusgruppe kelle suhtumised võivad olla diametraalselt vastupidised. Aga. Aga ega me amet Ameerikast ei räägi praegu hästi pikalt. No ma ei tea, samal ajal ju Eesti just nimelt on teatanud oma välispoliitika strateegias, et Ameerika Ühendriikidega suhted on nagu kõige tähtsamad esikohal pikaajalises strateegias, nii et ju need Ameerika ühendriigid meie jaoks nii nii tähtsad on. Aga räägime siis noh, nii-öelda Ameerika Ühendriikides, selle lisakski sealsest raadiost, sest et noh olgem ausad, Eesti raadio ootak Sulev Palmerit järgmisel nädalal siia programme uueks oma. Ja kas ka sealt Ameerikast midagi kaasa tõid, sellist, mida võiks ehk siin rakendada või mis võiks olla siin kasuks. Et natuke uurime sealt neid saladusi ka. Mul õnnestus käia Nebraskas Lincolni linnas raadio stuudios, mis, mis siis edastab kohalikku sõda, publik, reisijat ehk üle Ameerika on siis avalik raadio, ma ei tea, nemad ei, nemad nimetavad. Ja avalike, mitte avalik-õiguslike masse kõlab palju suupärasemalt, see võiks meil ka siin rohkem rohkem võib-olla piirduda sõnaga avalik. Ja mulle oli tegelikult meeldiv üllatus, et et see, et see suunitlus on seal siiski päris tugev. Et, et see meie silmis äärmiselt liberaalne ühiskond, kus kaugelt vaadates tundub, et et ainukene, mida inimesed tahavadki, on niisugune kommertsiaalne eraja, ütleme just meelelahutuslik meedia. Et, et tegelikult ei ole nii, et väga paljud vähegi haritumad inimesed ütlevad, et et on väga vaja toetada seda avalikku raadiot, just ennekõike raadiot. Ilmselt avaliku televisiooni peale nad nii väga ei looda, selle konkurentsivõime nii tugev ei ole, aga avalik raadio tundub olevat päris konkurentsivõimeline ja ja ja nagu ma aru sain, ühest küljest on, sellel riigi rahad on osariikide rahad, aga päris oluline toetus, mida avalik raadio kogub, on ka lihtsalt eraannetaja lähtetoetus. Ja see ei ole sümboolne, vaid need on suured rahad tegelikult, mida, mida südametunnistusega kodanikud annavad, selleks, et oleks olemas niisugune seal, kus nemad muidugi mängivat reeglina klassikalist muusikat ja on võib-olla selles mõttes liiga poritaanlikud Eesti raadioga võrreldes veel rollid on teised. Aga, aga, aga nad teevad väga häid uudiseid, nagu võis aru saada, ehkki muidugi mina nüüd ei olnud, et ei saa öelda, et ma oleksin saanud niiviisi jälgida, et ma saaks seda hinnata, aga aga vähemalt nii võis aru saada inimeste hinnangutest, nende tegevusele ja, ja see kõik kokku tähendab seda, et tegelikult ei ole sugugi nii, et, et seal ollakse käega löönud sellisele avalikule meediale vaid selle, et kui tihti siin tahetakse nagu vastandada Euroopat ja Ameerikat, Euroopat pas ühiskond tunnetab avaliku meedia vajadust, aga Ameerikas kedagi ei huvita. Ta ei ole mingit avalikku meediat, see on tegelikult vale. On küll. Ja, ja selle olulisust minu jaoks ilmestas üks uuring, mida ma lugesin just viimasel äratuleku päeval ajalehest. See oli see, et, et millistest kanalitest ameeriklane saab informatsiooni presidendivalimiste kohta. Põhiliselt selle ajalehe artikkel keskendus küll sellele, et kuidas on tõusnud interneti osa valimistel. Aga mis minu jaoks oli väga huvitav, selles uuringus oli näha seda, et väga oluline protsent ameeriklasi ja võrrelduna aastaga 2000 ütles aastal 2004 rohkem ameeriklasi, et nende jaoks oluline kanal on raadio ja just nimelt see avalik raadio. Seda ütles selles küsitluses umbes 15 protsenti ameeriklasi. Mis, kui me hakkame arvutama Ameerika elanikkonnast, noh selle küsitluse andmetel peaks tähendama, et umbes 30 miljonit ameeriklast ütleb, et nende jaoks presidendivalimiste informatsiooni oluline kanal on avalik raadio ja see on ka väga oluline sõnum. Muidugi suured päevalehed, televisioon on, on selles uuringus seespool aga pigem oli see raadiotrend kergelt tõusev ja näiteks päevalehtedel kerges langeb. Nii et selles mõttes ka, et, et just nimelt, et see protsent seal oli 15. Mina ise arvasin olles kõike seda seni nii-öelda kuulnud meie Eestist vaadates siin ka selliseid kergelt halvustavaid kus, nii et noh, see avalik raadio Ameerikas küll olemas, aga ta ilmselt on täiesti marginaalne, mingi üks protsent või umbes nii ei ole. 15 protsenti inimestest vastab uuringule, et, et nende jaoks väga oluline kanal on avalik raadio. Natukene kurb oleks küll, kui Eestis ainult 15 protsenti väidaks, et Eesti Raadio on oluline kanal ja kui me nüüd räägime sellest Ameerika ja Euroopa mudelist, siis muidugi see erinevus sealse avaliku ja Euroopa avaliku vahel on eelkõige ju selles, et Euroopas on ta eraldi seadustega kodustatud ja, ja põhiline eesmärk, miks seda on tehtud, on just nimelt selle poliitilise tasakaalustatuse taotlemiseks, mis Ameerikas tõenäoliselt ei ole nii oluline küsimus. Kuna on tegemist kaheparteisüsteemiga, eks siin, Euroopas on see kõik palju keerulisem ja palju-palju komplitseerib üritama, aga, aga nüüd tulles ikkagi selle Eesti olukorra juurde ja, ja Eesti raadio juurde. Tänases Postimehe lisas arter on avaldatud pikem intervjuuga. Sinu peatse isegi juhatuse esimehe Margus Allikmaa ka kus ta küll üsna vähe käsitleb raadioteemat ja rohkem on juttu tema enda isiklikust saatusest ja eluteest. Milliste ootustega nüüd sina programmijuhina asud, selle töö kallale just sellest samast poliitilise mõjutatuse aspektist lähtudes, teades, et et. Siin mõnda aega Eestis nagu see ei olegi olnud muud, kui juhatada esimees, kelle kaudu on võinud poliitikut üritada rõhutada seda, seda tegevust, aga, aga nüüd tekib siis nagu öeldakse, juurde programmijuhi koht ja kas sa kardad, et siis teisel või kolmandal juunil kohe erakondade esimehed hakkavad selle helistama ja, ja noh, püüavad mõjutada kuidagi silu kaudu seda, mis, mis siin majas toimub, kas sa kardad sellist varianti? Ei, ma ei karda seda üldse, väga tore, kui helistavad, Ma räägin nendega hea meelega, aga aga ma arvan, et ma üldse ei. Ausalt öeldes ma ei mõtle üldse selle peale, minu jaoks on, on täiesti selge, et Eesti raadio saab olla ainult, et aus ja sõltumatu ajakirjanduskanal ja ma nagu teisi variante ei kujuta üldse ette. Mitte et ja selles mõttes jälle noh, ei ole ka võimalik, et oled aus niiviisi teatud protsendi võrra ikka kas oled või ei ole. Ja nii palju, kui mina olen aru saanud, Margus Allikmaa ettekujutus on, sellest on täpselt samasugune. Kas te olete jõudnud omavahel rääkida? No natuke ikka natuke ikka, et et selles osas mul ei ole mingit mingit hirmu ega muret ja ma kõige selle järgi, mis me seni oleme, Margus Allikmaa rääkinud loodan ma väga head koostööd. Kas teil on ka nagu tööautos juba kokku lepitud, et tema tegeleb majandusasjadega, sina tegeled sisu asjadega või või see alles seisab ees. No siin on veel täpsustusi kindlasti ees, aga kindlasti ei saa niiviisi öelda, et tema juhatuse esimehena sisuga ei tegele. See oleks täiesti nonsens ja ma arvan, et ma arvan, et me hakkame ikkagi tegema juhatuses head meeskonnatööd. Need dokumendid, mis on nüüd siin ette valmistatud ringhäälingu nõukogu poolt, nad otseselt muidugi ei seo. No ma mõtlen siin seda strateegiat, et rahvusringhäälingu moodustamiseks kõigele lisaks, niikaua kui sellel ei ole mingit majanduslikku garantiid, siis see ongi nagu rohkem ainult paber. Kehtivad seadused on ikkagi olemas ja need juhivad eelkõige mõlema organisatsiooni tööd. No seda nüüd ringhäälingu nõukogu poolt heaks kiidetud dokumendid ei seo, kindlasti öelda ei saa, eks ta, eks ta ikka seob ja ja mul ei ole ka mingit põhjust arvata, et nendes dokumentides sisalduvad põhilised eesmärgid ei peaks paika. Ma arvan, et kindlasti kindlasti on õiged suunad ja kindlasti nendes suundades tuleb liikuda. Sa oled nagu ühinemise pooldaja, nagu sa ütlesid siin ka esmaspäeval. Ja, ja olen küll ja ma arvan, et on täiesti reaalne näha selles ikkagi hulka häid efekte, mis ühinemine võiks kaasa tuua. Aga kõik oleneb kindlasti väga palju ka tempost. Ja, ja kuidas need asjad reaalselt kujunevad? No üks asi, mida juba vastuvõetud seadus sulle ette kirjutab, on see, et järgmise aasta jaanuarist peab reklaami välja viima Eesti raadiost nii raadio kahest või raadio neljast. Kui tõsiselt röömina sa seda näed programmi seisukohalt, sest et ütleme ausalt ikkagi raadio kahe ja suurema alaga raadio naljaprogramm on seni ju püsinud. Nende rahade toel, mida reklaami müük on, on tootnud, kust see raha võetakse, kas teiste programmide arvelt? No nii, detailselt on ju vara rääkida, sellepärast et noh, oleneb, kui palju raha sisse aastal 2005 tulevane ka eelarvestrateegia Eesti riigis, Eesti raadiole või ütleme, ringhäälingule annab ja sellele ei oska ju mina praegu kuidagi vastata. Ta, ja ma kardan, et kas Eesti riigis hetkel ongi päris seda inimest, kes sellele lõpliku vastuse tänase seisuga anda saab, sest eelarve kujuneb järgmiseks aastaks, aga kindlasti oleks, oleks vaja riigi poolt aru saada, et et see, see rahaline kaotus tuleb Eesti raadiole kompenseerida. Et et öelda, et lihtsalt, et oma asi, et, et niisugune, et riigikogu otsusega reklaam välja viiakse teie oma asi, kuidas ta sellest üle saate, siis ma arvan, see oleks natuke vastutustundetu. Kompensatsioonimehhanism kui selline on küll olemas seadusesse sisse kirjutatud, siis erakanalite maksu kehtestamine, ainult et siin on see väikene, aga et ei ole ühtegi üleriikliku raadiokanalit, kellelt seda raha praegusel hetkel küsida. Jah, ei, ma arvan, et, et see raha on ikkagi eelkõige riigipoolse tahtmise küsimus, et, et siin ei ole ikkagi tegu ka summadega sellistes suurusjärkudes, mis, mis mis oleks üle jõu käivad piisava tahtmise korral küsimus on nüüd läbi rääkinud, mõistes, et, et saadakse aru sellest ringhäälingu tõeliselt suurest rollist ühiskonnas, mis tal kahtlemata juba on ja, ja tehakse siis vastavad vastavad valikud, et minu meelest on on ikkagi poliitikutel ammu aeg aru saada, et ringhääling ümbritseb eesti inimest. Küsitluste järgi keskmiselt iga iga eesti inimeste mitu tundi päevas. Pune see keskkond on, mis, mis seda inimest tegelikult tundide jooksul ja eriti näiteks noori inimesi mõjutab. Kas ta mõjutab neid Eesti riigile ütleme tulevikus õiges suunas või ta või ta tegelikult pigem nagu risustab nende ajusid näiteks et selles on tegelikult väga suur, väga suur dilemma ja ja ma ütleks, aegsed kaasaegsed sõjad on suures osas meediasõjad. Ka seda peaks nii-öelda julgeolekuliselt Eesti riik kindlasti arvestama mingiteks võimalikes kriisiolukordades peaks olema väga tugevad avalikud kanalit Eesti riigi olemas, et, et selle tõttu seetõttu ei ole nagu kindlasti tegemist mingi 10. järgu küsimusega, nagu te võib-olla paljude poliitikute jaoks seni on tundunud olevat traditsiooniliselt mingit toetust sellele avalikule meediale antakse, sellepärast et eelmisel aastal oli ka eelarves selline rida, jätkame seda, hea küll, aga eriti tõsiselt nagu ei võta. Ja kuna järgmine aasta ei ole ka suurte valimiste aasta, siis võib-olla ka poliitikud ei pea meediat nii oluliseks, et talle märgatavalt raha juurde anda. Aga kui sa nüüd vaatad oma töögraafikut, nagu ma ütlesin esimesest jaanuarist traga kaks peab märgatavalt muutma ilmselt oma rammi, see toob ka kaasa tõenäoliselt muudatusi teistesse programmidesse, kuidas nüüd programmijuhina endale sead eesmärgi siin neis majades töötavad inimesed on kindlasti huvitatud, et millal siis me uute programmidega või uuenenud programmidega välja tulema kas juba järgmise aasta algusest või läheb sellega rohkem aega? Ma just värskelt olen kuulnud, et raadio kaks on juba juba tükk aega tegelenud selle mõtestamisega, et missugune ta edaspidi peaks olema ja ja, ja selle kohta on tellitud uuringuid uuringufirmadelt ja, ja seda on käidud siin üleis raadio suurimas ja ja selles mõttes ma saan aru, et töö käib, et et ei ole tegemist nüüd päris esimeste sammude astumisega. Ja on juba ka raadio eelmine juhtkond tegelenud sellega et raadio kaks peab muutuma. Nii et selles mõttes saan mina ainult kinnitada, et peab jah muutuma. Aga, aga eks me siis koos tegijatega hakkame arutama, et kuidas selles mõttes, et minu esimene sõnum on kindlasti see, et, et mul puudub igasugune ettekujutus, et raadiotegemine on, on üksiküritus, et mina tulen ja ütlen, et nüüd hakkame tegema nii et kindlasti siin tuleb ära kuulata seda, mida, mida teised inimesed on juba tahtnud teha, miks seni on niiviisi tehtud, nagu on ja mida tahetakse edaspidi teha ja ja siis koos otsustame, et, et nüüd edasiliikumise suund on niisugune. Ja siis on ka kõige parem, kui need inimesed tunnevad, et nendega koos on see otsus tehtud ja nad ise on selle otsuse teinud. Ja minu ülesandeks jääb sel juhul, kui me oleme kokku leppinud, et me nüüd edaspidi teeme raadiot niimoodi. Ja kui siis see, mis eetrist kostab, ei ole tegelikult niisugune, siis minu ülesanne on küsida, et miks, me ju leppisime kokku, et me teeme niimoodi. Nii et vähemasti meie kuulajad, kes on küllaltki noh, ma ei taha öelda konservatiivset, aga siiski armastavat järjepidevust ei pea kartma, et lähikuudel programmid drastiliselt muutuksid. Tänu sellele, et Sulev Valner on asunud neid ümber tegema Ei, ma usun, et, et mitte, et et kõik hea on ju niisugune, mida on mõistlik vähem torkida, aga eks siis probleemidega tuleb tegeleda ja ja samas ma ei kindlasti ei luba, et midagi ei muutu, kindlasti on, on vajalikke muutusi ja, ja on vaja, eriti sellistes strateegilistes kohtades on vaja vaja vaadata, et mida teha, sest sest noh, niisugust ühiskonna täielikku rahulolu, et, et tänane Eesti Raadio ongi täpselt see, mis peab olema avalik-õiguslik meedia ja, ja sellega kogu Eesti ühiskond alates otsustajatest kuni kuni lihtkuulajateni reaalselt rahul on. Mina pole nagu aru saanud, et küllap on ikka arenguruumi ka. Ja konkurents ei käi ainult Eesti Raadio ja eraraadiokanalite, vaid Eesti Raadio ja kogu muu ajakirjanduse vahel ka, sest me võistleme samade inimeste kuulajate lugejate pärast. Ja noh, tegelikult käib konkurents ka sellepärast, et et inimesel on üldse 10 muud asja teha kui, kui tingimata just raadiot kuulata või televiisorit vaadata või lehte lugeda. Ja, ja et selles, et selles konkurentsis peab ikkagi olema olema päris hea, et tõesti inimesed tunneksid, et ta, et see on oluline, et just nimelt kuulata eesti raadiot, saada saada neid sõnumeid, mida, mida meie arvates ühiskond peaksid saama. Ja päris lõpuks tahaksin sult küsida, saastub tähtedesse ametisse ega rahvateenreid maha jätta. Mina hea meelega ise küll ei jätaks, kui rahva teenrid mind mind enda seast välja ei heida. No sellist asja pole seni toimunud. Olgu siinkohal öeldud ka, et Eesti televisiooni programmidirektor Ainar Ruussaar on lubanud sügisest taas meie seltsi tagasi tulla ja me loodame lähikuudel ka mõningaid uusi inimesi siin laua taga arutlemas näha, nii et seltskond võib-olla isegi pigem laieneb, kui tõmbab kokku. Nii et aitäh sulle selle selle pika intervjuu, sest kui Miller kuidagi teisiti välja kui transiidi, küll rohkem Margus Mets, kes pidi ära minema, aga ma arvan, et juba järgmisel laupäeval Aarne Rannamäe juhtimisel on taas kolm meest, kogu saate aja siin laua taga. Täna olid siis saates Margus Märts, Olev Abner ja saatejuht Mart Ummelas ja ilusat päeva jätku ja häid suvistepühi.