Eile tuli avalikkusesse Tallinna linnavolikogust pressiteade, et Tallinna kaubajaamade olukord on äärmiselt plahvatusohtlik. Selle teema tõstatas Tallinna volikogu esimees Maret Maripuu ja tema ongi meil tänapäeva südamekülaline. Tere tulemast saatesse. Tere. Kui ohtlik Tallinna kaubajaamade olukord on ja kuidas teie selle endale teadvustasite? Tallinna tuletõrje- ja päästeamet on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et. Et Kopli kaubajaama kasutamine ootejaamaga on väga suur ohuallikas ja et seda ei tohiks teha, et see on liiga suur oht nii Põhja-Tallinnale kui ka kogu kesklinnale. Mina jõudsin teema juurde seeläbi, kui seitsmendal mail põlesid Suur-Sõjamäel umbes 10 bensiinitsisterni vahetus läheduses raudteeliin brite riit. Seni kuni raudtee neid eemale vedama hakkas, kastsid tuletõrjujaid siis terne veega, et bensiini maha jahud teada ja seeläbi ma rääkisin rohkem päästeteenistuse inimestega sellel probleemil, aga tegelikkuses tuleb minna tagasi 2003.-sse aastasse kui volikogu võttis vastu otsuse ja tegi linnavalitsusele korralduse töötada välja esimeseks oktoobriks 2003 koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi raudteeamet, tee Eesti raudtee, Tallinna Sadama ja Tallinna linna territooriumil tegutsevate keskkonnaohtlike transiidi veoste operaatoritega plaan veoste järkjärguliseks vähendamiseks kuni nende lõpetamiseni optimaalsel võimalikul ajal jääd Paldistid Ki suunal lõpetada transiidivedu 2007.-ks aastaks. Tänase hetkeni ei ole midagi tehtud. Ja nüüd te olete esitanud siis arupärimise täpselt nii, sest et, et alati loodame ja enamus ajast ju ka midagi õnneks ei juhtu. Aga ma arvan, et see, mis toimus alles paari kuues põhjaga rajas, kui põrkasid kokku kaks amooniumit, traati ja vedelgaasi vedavat rongi, mille tagajärjel hukkus üle 150 inimese, vigastada sai üle 1300 inimese, siis me peame hakkama järk-järguliselt ikkagi mõtlema selle peale, kuidas ohtlikud veosed viie linnasüdamest välja kõikides Euroopa riikides selle peale mõeldakse, sellega tegeletakse ja ka meie peame hakkama selle peale mõtlema, kuidas muuta Tallinn nii turvaliseks kui vähegi võimalik. Me kõik teame, et sadamalinnad omavahel võistlevad transiidi pärast, et võimalikult rohkem veoseid läbiks nende sadamaid, nende raudteid pidi veetaks. Nüüd ma kuulen teie jutust. Tallinn taotleb transiidi võimalikult suurt vähendamist ja, ja koguni lõpetamist. Mida see Tallinna linnale rahaliselt tähendaks. Te olete ju ka volikogu rahanduskomisjoni esimees, Tallinn transiidi. Viimisest Tallinn ei saa mitte mingisugust tulu. Üllatav Tallinna sadam, kes on kõikide nende transiidifirmadega sõlminud pikaajalised lepingud on riigi oma. Kogu Tallinna Sadama kasum läheb Eesti riigile. Tegelikkuses see ei ole uus asi. 98. aastal oli seesama teema volikogus üleval ja siis tehti ettepanek tellida keskkonnaeksperdid diis ohtlike veoste võimalikkuse ja vajadusel ka siis piirangute kohta. Ja samuti öeldi 98. aastal, et 2003.-ks aastaks tasuks kaaluda naftaproduktide veo lõpetamist siis läbi Tallinna. Tallinna linn saab aru, et, et sadam ei saa teha seda üleöö. Me üheskoos peame leidma neid võimalusi, kuidas viia see oht miinimumini. Rõõm on see, et majandus ja kommunikatsiooniministeerium hiljuti avas Mare projekti, mis annab päris suureks, kumma meie raudteede turvalisemaks muutmisele ja, ja see on jälle üks positiivne asi. Aga kui juba 98. aastal oli jutt sellest, et ohtlikud veod ei tohiks läbi linnasüdame sõita, siis esialgne kava, mis tegelikult Tallinna linnavalitsus 2003. aastal välja nägi, oli, oli tunduvalt radikaalsem, siis kohtuti ka volikogus erinevate transiidifirmade esindajatega, et koos arutada, sest loomulikult see tähendab töökohti, me ei saa ühtegi asja teha, üleöö. On tehtud investeeringud, on tehtud lepinguid ja neid kõiki peab täitma. Aga me peame ka järk-järgult liikuma selle poole, et võimalik oht viia miinimumini. Ja erinevad eksperdid on hinnanud selle transiidi läbi. Edu ja kõige suurem probleem on see. Kopli kaubajaama kasutatakse ootejaamana, kus on isegi korraga seisnud 350 vagunit. Eriti ohtlikke bensiini ja Monium nitraatidega kõrval ka teisi kõikvõimalikke keemilisi aineid. Et see on, on natuke liiga riskantne ja kui ka kõik need ümarlauas osalejad, mis siis toimus. Veebruaris 2003 pidid esitama Tallinna linna säästva planeerin, mis ametile oma kava kuidas võiks toimuda järk-järguline lõpetamine, üleviimine Muuga sadamasse, kogu see nahk, Ta vedu siis praeguse seisuga operaatorfirmad pole oma ettepanekuid esitanud ja siin on ka ütleme, et Tallinna linn pole nii pikalt võib-olla jõuliselt käitnud ja nõudnud seda, sest noh, volikogu otsus on tänaseni täitmata, mis pidi olema valmis meil esimeseks oktoobriks üks, 2003. Küll aga viimase viie aasta jooksul pole veosed mitte vähenenud, vaid vastupidi, vedajad on investeerinud uutesse mahutistesse rajatistesse. Ja seeläbi on ka linn andnud välja üha uusi ehituslube uute mahutite rajamiseks, et, et see on nagu vastutustundetu. Kui juba 98. aastal juhiti tähelepanu sellele, et see on linna seisukohalt väga ohtlik, siis tuleb hakata ka järk-järgult mõtlema, kuidas seda transiiti vähendada. Ja Te ei tohiks olla see, et linnasüdames need vagunid seisavad, et tegemist on uute jaamadega saaksime sellegi likvideeritud, et Kopli kaubajaama ei kasutata ootejaamaga, sellel on mitmeid kordi tähelepanu juhtinud Tallinna tuletõrje- ja päästeamet. Et nad läheksid otse terminaali, et see ei kuhjuks sinna ootama, siis Tallinna tuletõrje- ja päästeameti ettepaneku peale öeldi et enne aastat 2010 ei tule see kõne allagi. Enne seda intervjuud ma konsulteerisin paari asjatundjaga, nad ütlesid, et vene ajal ei tohtinud suured tsisternid rongid üldse jaamades. Jutt on siis Kopli kaubajaamast nii kaua seista. Vastupidi, nad tulid nad kiiresti, laaditi tühjaks, muidu oleks kohalikud töötajad jäänud ilma preemiat. Nad oleksid vastu pidanud pidanud trahvi maksma. Aga mööngem, et Eesti Raudteele on Kopli kaubajaama kasutamine ootejaamale äärmiselt mugav ja tõenäoliselt nad ei ole ka investeerinud sellesse ohutusse sest et see nõuab raudtees lihtsalt rohkem raha. Vist, aga see ei ole vabandus, sest et praegu me peame paluma jumalat, et mitte midagi ei juhtuks ja paljudega, kellega me oleme rääkinud, ütlevad, aga milles probleem on? Tänini pole ju mitte midagi juhtunud. Jah, nii sinisilmselt ei tohiks asjasse suhtuda kui otsustavalt. Nüüd teie volikogu juhina võtate selle probleeme oma südameasjaks, et, et nendest ümarlaudadest ja jututubadest ometi kaugemale jõuaks. Ma väga tahan loota, et Tallinna linnavalitsus hakkab nüüd tõsiselt antud probleemiga tööle ja, ja volikogu jälgib väga täpselt, et meie poolt vastu võetud otsuseid ka täidetaks. Aitäh intervjuu eest. Maret Maripuu. Tänan teid kutsumast.