Tere õhtust, kallid kuulajad. Kui tänane saade juurde arvata, siis võib öelda, et me oleme Siberi rahvaste muusikast rääkinud juba kuuel korral. Ja see kuues kord jääb ka viimaseks. Tõsi küll, algul oli mul idee teha eraldi saated ka Tõnguuside ja lamuutide, aga samuti Akuttide muusikast sest nende rahvaste muusikakultuur vääriks kindlasti tähelepanu. Aga ma siiski usun, et ka orientaal tunni alalised kuulajad on juba märganud, et muusikakultuur on Siberi rahvastel küllaltki ühtne. Erinevate piirkondade traditsioonides ja musitseerimist avades on palju kokkulangevusi. Ikka ja jälle esinevad nii-öelda märksõnadena šamanism, šamaanitrumm, parmupill, isiklik laul, eepiline lugulaul, kahehäälne kurgulaul ja nii edasi ja nii edasi. Ja nii võib juhtuda, et ka täna, mil me räägime Lääne-Siberis elavate Obiugrilaste muusikast võib ühtteist korduda. Miski võib teile tunduda juba tuttavana. Nüüd tahaksin ma tutvustada või ei, pigem esitleda, sest erilist tutvustamist meie tänane külaline ei vaja ja nii siis proua Ingrid Rüütel. Mul on tõeliselt hea meel, et leidsite aega ja tahtmist tulla, jagama raadiokuulajatele omi muljeid ja teadmisi aga nüüd siis asja juurde. Kandid ja andsid on kujunenud koos kasutatavaks sõnapaariks umbes nii nagu Mikud mannid. Need kaks rahvast on kokku laulatatud ka Nõukogude liidus praegu kehtiva haldussüsteemi poolt. Aga kas tõepoolest on need kaks rahvast sedavõrd sarnased, et säärane paariskäsitlus on õigustatud? No ma ütleks, et on küll, kuigi nad üksteise keelest aru ei saa. Aga muidugi nende kultuuris ja ka keeles ja ja etnogeneesi, see on väga palju ühist, samuti usundist avandites, kommetes laulutraditsioonis, nii et neid võib küll koos käsitleda. Ja eraldi ongi neid raske käsitleda, sellepärast ega need ei ole hästi läbi uuritud kultuuriga rahvad. Ja pigem on tõesti mõttekas rääkida nendest koos. Te ütlesite, et nad on omavahel lähedased aga on ju teada, et meie, eestlased, oleme ju nii huntide kui mansidega keelesugulased. Kas sugulus tuleb ka muusikas kuidagi ilmsiks? No kõigepealt räägime sellest, et me oleme keelesugulased tõepoolest me kõik kuulume ju soome-ugri keelkonda ja kes kunagi koos samojeedi tega moodustasid teatavasti Uurali keelkonna. No vaatame natukene meie kaugemat ajalugu, siis saab võib-olla ka see hilise muusika, millest me hakkame rääkima natuke selgemaks, mida see endast kujutab ja mis tähendas omad. Me teame, et juba kuskil 4000 aastat enne meie aja arvamist eraldusid samojeedi soome-ugri lastest. Ja teiselt poolt peab ütlema, et just hantide ja manside esivanemad, ugrilased sinna kuuluvad siis ka kuulusid ka veel ungarlaste esivanemate. Nähtavasti nad olid esimesed, kes tegelikult eraldusid teistest soome-ugri lastest ja see toimus juba umbes 1000 umbes 3000 kuni 1000 aastat enne meie aja arvamist. Ja teised. Muidugi me teame, et soome-ugri rahvad põlvnevad kuskilt Uurali ümbrusest, eks ole, see on üldiselt teada fakt, see, kus meie algkodu täpselt asus, selle üle on erinevaid teooriaid ja neid närisin Pole mõtet siin nendelt praegu täpsemalt teatada, aga igatahes ilmselt kuskil Uuralites lääne poole. Ja nähtavasti ka Volga ülemjooksualale ulatusse, meie kunagine ürgne algkodu, aga me teame, et juba viis kuni 6000 aastat tagasi asustasid soome-ugri hõimud juba laiu maalaseid Uuralites kuni Läänemereni. Kaua aega rääkisid nad ühist soome-ugri aluskeelt ja erinevused võisid olla dialekte tasandil. Kuid me teame, et just ugrilaste esivanemad olid esimesed, kes sellest keele ja etnilisest ühtsusest eraldusid. Ja noh, teatavasti nii hundid kui Mandsid jagunevad kaheks straatriaks, mos ja boor. Ja arvatakse nii, et Moss seon ehk seostatav sõnaga mansi. Sefraatria on siis see algsoomeugrilane, kes tuli Uuralites ja ilmselt on siis põhja algasukate fraatria. Ja kuna hantide ja manssidel oli selline abielusüsteem, see on kestnud veel mäletatava ajaloolise ajani, et abielluda tohtis ainult keri suguvõsade vahel abielu sõlmida, siis selle tõttu ka võib neid käsitleda koos, et nad on omavahel väga segunenud. Erifraatriad on omavahel segunenud ja. Siis nagu ma ütlesin, see poor nähtavasti algselt on nende siberi rahvaste hõim, hõimud kelle baasil siis on Obiugrilaste esivanemad kujunenud ja me teame, et on selline rahvuslik õnnetus, et nende aladel leiti naftat ja gaasi ja see tõi muidugi eriti viimasel ajal tohutu suure migrantide voolu nende aladele. Ja noh, me võime öelda, et nendel on ju olnud nii suured halad ja nad on hõredalt asustatud, tavaliselt arvatakse, et siberis on maad küll, et sinna võib igaüks minna elama kuid kui me räägime nende elatusaladest, siis need on Extensiiv elatusalad neid ei saa viljeleda väikesel maa-alal ja väga intensiivselt nagu põllumajandust või ütleme, niisugust karjakasvatust. Selleks, et pidada jahti, on vaja väga suuri metsi ennast elatada, jääd küttida nii palju, et saaks müügiks. Selleks, et kalastada on vaja suuri puhtaid jõgesid, kõik jõed nüüd reostatud metsad on need maha raiutud, ära võetud. Siis samuti on nendel marjakorjamine väga tähtis ja see kõik vajab suuri metsi ja ka ka ja põdrakasvatus on niisugune ala, mida ei saa ühel karjamaal järjest viljeleda, vaid põdrad peavad vahetama asukohta, sest tundra on väga õrn ja taastub paljude aastate jooksul. Me teame, et on tehtud siin vahepeal katseid intensiivmajanduse korras viljeleda põdrakasvatust, kuid see on viinud katastroofiliste tulemustele tagajärgedele tundra suhtes. Traditsioonilised kultuurid teavad täpselt, kui palju ja põdrad ise teavad, kui palju nad võivad ühel kohal paigal olla. Nad vajavad suuri maa-alasid, et paigutada ümber ühest kohast teise kuid sellest hoolimata ei saa öelda, et andide andsid, oleksid rändrahvad. See on siiski Nad on suhteliselt vaiksed ja eriti muidugi need, kes tegelevad metsastuse ja kalakasvatusega. Nendel on ikka oma paikne koht, kus nad elavad ja nad käivad siis küttimas ja kalastamas ja liiguvad põdra karjadega. Aga kuidas nüüd see nafta- ja gaasimaardlate kasutuselevõtt, venekeelne kooliharidus ja väga pikka aega kestnud anti religioosne propaganda kuidas see on mõjunud usundite mütoloogia ja ka üldse muusikalise folkloori säilimisele tänapäeval? Me teame, et nad nagu ma ütlesin, olid asustatud hõredalt, nad paiknesid mööda jõgede ääri ja harrastasid oma traditsioonilisi tootmisalasid ja nüüd seoses nende nafta- ja gaasimaardlate kasutuselevõtuga. Kõigepealt on hävitatud võimalus neil tegeleda üldse traditsiooniliste elatusaladega, sest nad on toodud, kus suurtesse asulatesse, see on ju muutnud täiesti nende eluviisi ja ka kogu nende eluviis, ka isegi elamud olid otseselt seotud nende usundi ja kultuuriga. Ja vähe sellest, kui on inimestelt ära võetud oma traditsioonilised elatusalad ja siia juurde liitub veel tõesti süstemaatiline, nende kultuuri hävitamine ka lausa otseselt. Ühelt poolt on see seotud just sellega, et lapsi hakati viima internaatkoolidesse. Ja sagedasti on nii, et kui need tulevad tagasi koju, nad ei räägi, ei taha enam rääkida oma emakeelt ja nad ei oskagi enam rääkida. Ja seoses sellega on ka olnud traagilisi sündmusi näiteks niinimetatud ka sõrmi. Mäss 30.-te aastate lõpul hantide juures, kui Handid hakkasid poolest nagu lapsi kaitsma jahipüssidega ja see niisugune vastuhakk suruti väga veriselt maha. Hantide vastu kasutati regulaararmeed, isegi külasid, pommitati, külasid, põletati, hävitati küla-külalt ja kes alles neid neid ka saadeti, Siberisse, muuseas osalt põhjaosa põhja fante on, on välja saadetud järglased, sõitmist on eales ja aga lisaks sellele süstemaatiliselt hävitatud teekujutuse esemeid. Pille rahvarõivaid, see muidugi see ei olnud. On nii, kuid samuti oli keelatud seda nende usundite, eks ole, šamanismi, samuti karupühad, need kõik olid keelatud, kuna see oli, mahtus kõik ühe nimetuse alla, selline kahjulik või vaenulik või tagurlik religioon. Ja kuid sellest hoolimata peab ütlema nagu eestlased, kes säilitasid ju tegelikult oma usu 20. sajandi alguseni välja teatud elemendid, kuigi ka eestlastele me teame, et oli keskajal ja protsessi ja põletati kümneid nõidu. Handi, tema andsid sellest hoolimata ka siiski säilitasid suurel määral oma usundi, kuigi noh, päris viimastel aastakümnetel vähem. Kuid salaja peeti ikkagi austati oma jumalaid ja, ja haldjaid ja vaime ja kaugemates paikades ega siis ikkagi nõukogude võim sinna tundrasse igale poole ei ulatanud, diabeeti ka karupidusid. Kui nüüd rääkida hantide ja manside mütoloogiast siis nagu ma ütlesin, on see suurel määral säilinud isegi meie päevani päevi. Nii või vähemalt ütleme viimaste aastakümneteni selle ajani, kui nüüd see nafta, gaasimaardlate kasutuselevõtt nii ja migratsioon aktiivsemaks muutus, no peab ütlema, et nagu kõikidel rahvastel, nii ka nende mütoloogia on muidugi suurel määral sünkratistlik sina mõningaid hilisemaid risti juhuse sugemeid, kuid üldiselt väga vähe. Küll aga on kokku sulanud väga ürgsed Tottemistlikud ettekujutused hilisema esivanemate kultuse, animistliku maailmakäsitlusega. Ja üldiselt need kaks fraatriat, nagu ma ütlesin, Mos ja por erinevad omavahel ka selle poolest, et neil olid eri toote neid ja ka eripuud, mida nad kummardasid. Por, see siis, kes seostub nende põhjapoolsete rahvastega. Nende tootem oligi karu, kuigi hiljem mõningate teadete kohaselt oli see noh, kõikide Obiugrilaste esivanem, kuid me teame, et esialgsete oli siiski porri toote ja näiteks manside Moss suguharu veel hilja ajani üldse karu pidustusi tundnud. Kuigi kuna need on omavahel väga segunenud, siis hiljem on traditsioonid segunenud samuti Porfraatria austas siis selliseid põhjapoolsemaid, tuvid, seedrit, lehist. Aga Moss oli rohkem seotud veelindudega. Ja Kask oli nagu niisugune püha puu, neil, see näitab nende lõunapoolsemat päritolu. Ja põhiliselt Mostraatriaga on seotud ka sellise taevaisa ühe kõige olulisema jumala Numi vormi ja tema naise kal tassi ehk faasanimaaema kujutelm, mis aga paljude teadete kohaselt, nagu ma ütlesin ka hiljem, on laienenud nagu kõikidele. Jaa, Nende mütoloogia on üldse väga keeruline ja sellest üksi võiks rääkida väga pikalt, aga peab siis mainima veel üht tähtsat mütoloogiline kuju, saan virtsust, need, kes on ka eriti iseloomulik just demansside Mosraatriale ja keda teadlased seostavad siis Iraani mitra kujutelm, aga et see on nagu kõige jumaliku kõige jumalikumate omadustega kõikidest hantide ja manside jumalatest, pooljumalatest, teised nagu siiski on rohkem hinged või vaimud. No Mirtsustne hum oli teatavasti siis tooriumi ja tema naise maaema poeg ja tal oli, ta võitis võistluse oma vendadega ja SAISis kõige prestiižikas funktsiooni tema valvassis inimeste käitumise ja nende omavaheliste suhete üle, samuti selle üle, kuidas inimesed suhtlevad vaimudega, tal oli nagu rohkem eetiliste normide järgimise funktsioon. Noh, jumalaid oli siis mitmeid, olid taevased jumalad, tähendab, mitte jumalad, õigemini me ütleksime siiski, kui me kasutaksime korrektset fold kristlikku terminoloogiat, siis vaimud või hinged olid taevased, olid maapealsed ja olid maa-alused üldse, Obiugrilaste kosmiline süsteem on kolmemõõtmeline ja meie esivanematele oli see ka vanasti niimoodi. Samuti on see indiaanlastel ja paljudel teistelgi rahvastel olnud alles kristlusest tuleb see taeva ja põrgu vastandamine, see kaks ja samuti ei ole nendel nii rangelt selliste hea ja kurja vastandamist. Teatavate vaimud võivad enamasti on head, nad kaitsevad, nad abistavad, aga kui rikutakse nendega suhtlemise reegleid, siis nad võivad ka olla halvad. Ja maapealsed olid siis eelkõige loodushaldjad säält tulema v ema siis metsaema või metsahaldjad. Teatavasti viimane oli muidugi neil väga oluline, kuna nad olid metsast ajad ja metshaldjad üldiselt soosisid. Jahimehi aitasid neid, kuid vahel ka eksitasid. Maa all muidugi toonela nagu meie esivanematel Ki oli see koht, kuhu läksid esivanemad, kuna kuid kuna me teame, et on hingekujutelm juba antidel mantsidel nagu ka läänemeresoomlastel viis, eks ole eraldud kehas, samuti võis mitu hinge olla, siis need hinged käisid ka maa peal ja võisid tõusta ka kõrgemale. Ja no siis võib rääkida veel. Tähendab nagu ma rääkisin, eks ole, fraatriate esivanemad olid siis tootemloomad või linnud ja pärast muidugi fraatlejad jagunesid veel mitmeteks suguvõsad, eks igalühel võis olla veel mingi oma tootem, kuid olid siis ka sellised perekondade ja noh, nii sihukeste, väiksemate liinide kaitsevaimud ja need olid siis nende esivanemate vaimud. Jällegi võib rääkida siin. Sellistest mütoloogilistest mõistenditest ja need muistendid kajastuvad ka lauludes üldse, nad võivad olla ka laulukujulised, näiteks räägitakse kahest vägilaste põlvkonnast, esimesed siis olid kunagi elasid väga ammu ja nad alalõpmata sõdisid ja tülitsesid omavahel ja nomitoorium hävitasid nad ära, tõenäoliselt veeuputusega. Ja siis tuli teine, räägi laste põlvkond ka nemad sõdisid omavahel. Ja nendest vägilastes, tähendab, nende nendest ongi siis saanud nende järglastest ongi siis saanud nagu andi tema andsid ja nende surnud esivanemate vägi, laste hinged on siis ühtlasi perekonna kaitsevaimud. Ja nad olid siis nagu hingekujutelma. Kandjad võisid olla niuksed, kujukesed, nupukesed, varasemad arheoloogilised leiud osutavad sellele, et need vaimud tulid sagedasti pronksist metallist, hiljem Puustjanitsis riietati vastavalt ja hoiti pühadest paikades, kas siis elamu noh, nii-öelda pööningul veel hakkab peale ka, samuti olid metsas omad pühapaigad, kus käidi siis suhtlemas nende vaimude ja jumalatega ja need olid nagu omamoodi looduskaitsealad, sealt ei tohtinud isegi marju korjata, seal ei tohtinud jahti pidada, kala püüda ja seal asetsesid niisugused sellised kultusemajakesed. Kogu sellise ettekujutusega mütoloogilise ettekujutusega on seotud siis muidugi ka kombed vaimudega, suheldi palvuste laulude ohvritalituste abil ja kõik see kajastub ka Handidemandis, manside lauludes ja, ja muusikas. See on väga huvitav ja mul tegelikult tekkis mitu küsimust kohe teile. Aga mulle tundub, et muusikasaate kohta oli see, see nii-öelda sissejuhatus küllalt põhjalik, sellepärast me oleme vist sunnitud kohe edasi minema tõepoolest muusika juurde. Te ütlesite, et, et mütoloogia kajastus laulude temaatikas, aga kas ka hantide-manside tegevus tähendab jahindus, kalanduspõhjapõtrade kasvatamine, kas ka see kajastus kuidagi lauludes ja siis mul on veel üks küsimus. Paljudel põhjarahvastel ja üldse Siberi rahvastel esineb laule, mis räägivad näiteks kosmonautidest, Leninist, sotsialistlikus ülesehitustööst või millestki muust säärasest. Kas olete kohanud ka Obiugrilaste sääraseid uusi rahvalaule? Ja kõik need nähtused, millest te rääkisite, on olemas ka Obioloogilastel kõigepealt nende laulud, muuseas nagu Põhja-Ameerika indiaanlased jaotavad oma laulud kahte noh, nii-öelda geneetiliselt kaheks rühmaks on saadud laulud ja tehtud laulud, saadud laulud on kuskilt ülalt antud ja tehtud on siis omatehtud laulud. Need saadud laulud on kõigepealt näiteks pühad karupeied, laulud ja üldse nii siuksed, mütoloogilised laulud, no Caropeedest võib-olla räägime pärast eraldi, need on laulud siis jumalatest, nende omavahelistest suhetest aga samuti maapealsetest, vaimudest, loodushaldjatest. Ja on ka laule, mis jutustavad nendest vanadest vägi lastest, kellest ma rääkisin, on muinasjutte ja, ja muistendilaule. Noh, ma jutustan kasvõi näiteks ühe sellise laulu sisu on näiteks selline manside põhja-manside laul, mis kannab nimetust vägilane, seedri tuum. Seal jutustatakse ühest Antsi vägilasest ja tema reetlikus naisest, kes meelitas ta linna, ütles, et läheme minu isa sõbra juurde külla, ta kostitab meid. Mees juba aimas halba ja võttis kaasa siis sõjaväe ja mindigi linna. Tegelikult oli see vene vürst, kelle juurde naine ta viis ja seal puhkes sõda mansi vägilase ja vene vürsti vahel. Ja selle tulemusena Saisemanssi vägilane seedri tuum, surma ja naine abiellus vene vürstiga. Siis veel selline huvitav rail, ET Zemansi vägilane skalpeeriti jadas skalt riputati saare peale, muuseas ongi teada, et ma andsid kaskvalteerisid oma vaenlasi. Ja siis sündis naisel poeg, kelle isa oli Zemansi vägilane. Siis Vene vürst arvas, et poeg tuleb hukata, kui temal siiski õnnestus ta säilitada. Ja kui see poiss hiljem kasvas suuremaks, siis tekkis neil seal väljas mängides lastega tüli ja lapsed reetsid talle saladuse, kes on täitsa ja manssidel, kui ka huntidel teatavasti kaua püsis veritasu, siis poiss tappis oma kasuisa ja õiendas väga julmalt arveid ka emaga. Nii et ema sai ka nagu alati inimeste jalgade alla ja sai surma. Ja see noormees siis Scalteeris omakasuisa ja riputas tema skalbi sinna saare peale oma isa skalbi kõrvale ja hakkasid siis koos oma vanaisaga oma rahva juures elama. No näiteks üks niisugune süžee, mis võib-olla iseloomustab neid mustendilisi laule, aga kahtlemata kõige populaarsem žanr ongi need omatehtud laulud või need isikulaulud või saatuse laulud, kuidas neid nimetatakse. Ja nende temaatika on ka väga rikkalik. On siis rohkem nii-öelda jutustavaid, eetilise sisuga laule, ütleksime eetilisi eetilist lüürilised ja teiselt poolt on siis eeskätt lüürilisi laule, kuigi need on ka sellised lüürilised jutustused ja nende temaatika on tõesti väga rikkalik, näiteks väga tähtis oli vanasti hällilaul, see on selline laulmisema, kinkis oma lapsele ja mis jäi tema lauluks edaspidi saatis ja kaitses teda tänapäeval hällilaule enam ei laulda ja ei tehta vähemalt ei ole selle kohta andmeid. Ja no see on samasugune nähtus nagu jällegi, ma toon siin paralleele näiteks indiaanlastega ja muude põhjarahvastega. Sellised maagilise tähendusega isikulaulud olid vanasti kobi ugri lastel kuid põhiliselt need tänapäeval on sellised improvisatsioonid mitmesugustel teemadel, on sellised oma eluloojutustused oma eluloost. Siis võivad olla jutustused konkreetsest tegevusest või tööst jahiretkest, on ka selliseid, mida me võime isegi töö lauludeks nimetada. On öeldud, et need on lauldud paadiga sõites või puid langetades või näiteks mustreid tikkides. On kaebelaule oma elust, näiteks tütarlaps laulab, kuidas ta isamees ta ära ühe rubla eest ja katkise katla eest ja kuidas ta viidi mehele, keda ta ei tundnud. Ja see tõesti oli vanasti niimoodi, nagu ma ütlesin, Erifraatriate vahel sõlmiti abielusid. Muidugi, see oli geneetilisest seisukohast väga oluline, et see aitas säilitada tugevat rahvast, et ei olnud lähedasi sugulasveresugulusabielusid. Kuid kõik see kajastub isikulauludes. Samuti olid laule oma armsamast või mitmesugustest loomadest, näiteks põhja, putradest ja kõigest muust, millega inimene kokku puutus, oli naistelaule kui meeste laule ja mitte ainult et oli, vaid neid luuakse ka tänapäeva ja isegi. Mul on siin ka lindil mõned näited nelja-viie 16 aastastest poistest ja tüdrukutest, kes samuti laulavad selliseid laule ja on võimelised improviseerima. Kuid mäletataval ajal vähemalt ei ole ugrilaste teada. Sellist keeldu ei tohtinud teise laule laulda, nagu mõnedel rahvastel on. Võis laulda oma sugulaste laule ja sagedasti nii säilisid kaaned kauem mälus, kuid reeglina üle kolme sugupõlve nagu ei mäletata teiste laule. Ja tõesti on kirjapanekuid ka sellistes nõukogude aegsetest lauludest kuidas on elu muutunud, kuidas nüüd on elektrivalgus ja kuidas me nüüd elame majades ja nii edasi, samuti on laule Leninist, kuid noh, nagu meestetudelgi muuseas taolise improvisatsiooni võib võrrelda, kui improvisatsiooni tava on püsinud ja ülistuslaulu niisugune žanr on olemas, siis noh, teatud tingimustel need omavahel liituvad, eriti, kui selle vastu on nõudmine. Siis selliseid laule ka kas sünnib ja ka Siberis on peetud selliseid igasuguseid teadja ja isetegevusülevaatus ja ma arvan, et nendeks puhkudeks selliseid laule on loodud. Kuid need on kirja pandud küll ja neid, neid on olemas ka selliseid. Meloodiate põhjal võiks Obiugrilaste rahvalaule jagada laias laastus kolme rühma. Esiteks loitsud, mida on ehk raske isegi lauluks pidada. Tegemist on pigem retsitatiiviga või kergelt betoneeritud deklaratsiooniga. Teiseks laulud, mille ulatus ei ületa Tertsi või kvarti. Neile on tavaliselt iseloomulik ilma hüpeteta, see tähendab astmeline meloodia liikumine. Ja kolmandaks juba keerulisema meloodilise liikumisega laulud. Need on harilikult suurema ulatusega, esineb samuti neis klissandosid ja muid figuratsioone. Enamasti on ju nõnda, et mida primitiivsem meloodiajoonis, seda vanema lauluga on tegemist. Kas me saame seda teha mingeid oletusi ka Obiugrilaste erinevate rahvalaulude vanuse kohta või te julgete koguni välja pakkuda mingeid aastaarve või sajandeid nende tekkimisest? See on muidugi väga keeruline küsimus, sellised jaotused on olemas muidugi nagu te ütlesite, kuid selgeid piire nende vahel ei ole. On ka kitsa ambitusega laule, kus esinebki lisandusid näiteks ja hüppeid on ka selliseid laule, mis koosnevad võib-olla ainult kahest helistajaga hüppelised. Aga teiselt poolt tuleks muidugi võrrelda Obiugrilaste muusikat teiste naaberrahvaste muusikaga. Sellepärast et erinevaid stiile võis eksisteerida kõrvuti, need võivad mõlemad olla väga vanad, aga neil võib olla lihtsalt teine päritolu. Ja me ei saa sugugi alati öelda, et kui on suur ulatus, et see oleks alati uuem sest kui võrrelda näiteks jällegi vaadata selliseid nagu inglise keeles öeldakse, kros Stadis, siis seal on esile toodud mitmeid meloodiaid, milliseid ja isegi Lomax väidab, et kõige primitiivsem muusika koosneb küll vähestest astmete arvust, aga on just suure ulatusega, ainult on noh, väga ebamäärased helilaadid, nad ei ole stabiliseerunud helilaadid ja näiteks üks väga laialt levinud maailmas üks selline meloodia liikumise skeem on nii, et algab väga kõrgelt, ülevalt tuleb väga suure hüppega alla ja siis jääb alla lainetama niimoodi madalasse. See on leitud indiaanlastel mujalgi mitmel pool maailmas, aga see on näiteks Objoogilastel olemas. Aga tõesti selline liikumine kitsa heliulatuse piires põhiliselt silpnootidele tuginev, ilma eriliste figuratsioonideta üldiselt laskuv teatooniline, selline stiil sarnaneb kõige rohkem läänemeresoomlaste järka teiste soome-ugri rahvaste kõige arhailise muusikaga ja me võime oletada, et see on just see, mis on soome-ugri rahvastele ehk kõige algsem, kuna seest stiil on tõepoolest olemas kõikidel soome-ugri lastele, kellel üldse on säilinud arhailised, muusika, kihistused, aga see ei ole sugugi niisugune stiil, mis on kõikidel maailma rahvastel olemas. Ja niisugune muusika on eriti just iseloomulik tõesti sellistele antud laulude lähmetoloogilistele, maagilistele, loitsu, listele, lauludele, karuteede pühadele, lauludele ja Nendes isikulauludes esineb siis tõesti ka rohkem arendatumat meloodiat ja suurema ulatusega meloodiat, kuigi ma ütlen, et see ei ole alati absoluutne näitaja. Ja teiseks, kui vaadata nüüd heliridade järgi, siis omal ajal juba Armas Otto Väisäneni 1939. aastal on avaldanud monograafia Obi-ugri meloodiates saksakeelse ja seal ta on teinud ka statistilist analüüsi ja leidnud, et Neil esineb niitendatoonikat, kui ka teatoonikat pendatooniliselt viisid, siis enamasti on ka suurema ulatusega kui on täielik Pentatooriline helirida, kuigi on ka kitsama ulatusega Anhimptonilisi heliridasid. Kuid tema just võrdleb ka neid, heliridasid siis muude tunnustega ja oletab küll, et kitsa heliulatusega teatoonilised viisid on Obeuri lastele vanemad. Kui nüüd rääkida heliridadest, siis kui me vaatame varasemaid väljaandeid, seal tunduvad nad olevat kuidagi niuksed, väga roopalikud, olgu ta siis pendatooniline, Anhemitooniline või teatooniline helirida, aga kui me kuulame helil inftidelt, siis tegelikult selliseid puhtaid heeridu praktiliselt ei kuule. Nad on tegelikult ütleksime võib-olla Euroopa kõrva jaoks vääritamat. Tegelikult on niimoodi, et üks heli võib esineda, noh, ütleme seal minaarne võima soorne pentahord on ka täiesti tavaline, võib-olla isegi nendes piirides, mis viimastel aegadel on jäädvustatud kõige tavalisem. Kuid puhast toore Dolly või toore myybimol Fasollime tavaliselt nendes lauludes ei leia võib-olla ainult päris hilisematesse nooremate inimeste poolt lauldud. Tavaliselt tuleb seal ette väikseid kõrgendusi, madaldusi siis esineb ka selliste laienevad laadi, nagu on kasutatud. Sellist terminit, tähendab ütleme, loodia koosneb seal kahest-kolmest astmest. Kuid heliulatus sealjuures laulu kestel laieneb äärmised astmed lähevad järjest laiemaks. Noh, see on näiteks kuttidele teistele väga iseloomulik. Seda ei ole võib-olla hobi ugri lastel väga palju, kuigi nendel ei ole kas ta spetsiaalselt jälgitud, kuid ta on olemas. Paar aastat tagasi ilmus ajakirjas teater muusika kino Olga maasuri kirjutis. Andi muusikakultuurist ja tema väiteid järgi on huntidel teada vaid kolm rahvapilli. Ta nimetas niisugused pillid. On nars, juh ja niine juh. Samal ajal mõned teised põhjarahvad tunnevad umbes kahtekümmend erinevat rahvapilli. Millega te, proua Rüütel, seletate Obiugrilaste instrumentaalmuusika sellist, noh ütleme mahajäämust? No kõigepealt ei ole see päris täpne nii Handidel komanssidel on siiski tuntud vähemalt kuus pilli. Ja lisaks veel mitmesuguseid selliseid noh, mida päris pillideks nimetada, aga millel ka mida kasutati ka hääle tekitamiseks. Jah, tuuletekitajad ja nii, aga vähemalt kuus pilli võib kindlasti nimetada ja võib-olla siis loetleksime, räägiksime neist natukene. Kõige põhilisem on see Objoogli ugri lüüra, mida siis Mandsid nimetavad sank Waltata, seal nimetusele on ka mitmeid variante, see tähendab siis mängiv helisev ja hundid nimetavad siis nors juh või Nares juh või panen juh siis mängi või helisev puu. See on paadikujuline, õõnestatud puust kuusest või Seedrist ta on suur pill, üks meeter pikk, umbes või isegi veel pikem. Sellel on kolm kuni viis keelt, tavaliselt varem olid need tehtud põdra sooltest, hiljem muidugi metallist. Teda võiks võrrelda Läänemeresoome kandlega. Ja ka mängutehnika sarnaneb meie kõige vanema teadaoleva mängutehnikaga. See on nagu me nimetame katmistehnikaga ühe käega, siis katab teatavaid keeli ja teise käega helistab siis nagu lööb keeltele. Ja niimoodi mängitakse. Mälestusi on erinevaid, kõige tavalisem on nagu lauludeski väga sagedane asoornemy, noorne pentahord kuid on ka mitmesuguseid muid, näiteks väisesel on niisugune motoorne pentahord, kus on teine ja neljas aste kõrgendatud võime, noorne pentahord, kus on näiteks teine aste madaldatud. Ja tegelikult on mitmeid muidki variante. Ja sealjuures siis võib veel kasutus olla erinev, näiteks mõnda heli ei kasutata või sagedasti ei ole põhitoon mitte alumine, vaid sagedasti on põhitoon just teine aste, nii et nagu kvardi, ulatuslik nagu nelja keelt kasutada põhiliselt ja siis liitub, võib liituda juhtoon. No mõningate andmete põhjal see juht toon, oli üks, üks kuuendik toon ja, kuid ma ei ole nüüd kindel, et see just nii täpselt alati on, küllap on nad ka erinevad. Ka ühel mängijal võib erineda häälestus, kuid me teame, et nii mansi kui handi kultuuris on väga erinevaid dialekte ja suuri erinevusi ka pillide kasutustes ja meloodiates. Kuid on ka mitmesuguseid veel haruldasemaid heliridasid. Ja me teame, et see selline kandletaoline pill oli siis ka pühapill. See oli väga kõige olulisem handi ja mansi rituaalsetesse kurtuslikest toimingutes. Ta oli väga oluline karutleyedel. Aga teda kasutasid ka sellised. Kuidas ma nüüd ütlen, niisuguseid spetsialistid, keda nimetatakse Arehta kuus, ei ole päris sama või see on midagi muud šamaani põhiinstrument on trumme. Aga Arehta kuu oli siis niisugune hea traditsiooni tundja, hea muusika ja laulutundja aga ühtlasi ka arst ja ennustaja ja tema põhipill oligi siis just see kannel. Kusjuures On teada, et sellel kandele muidugi tinglik nimi, eks ole, ütleme siis sankvaltap või Obi-ugri lüüra oli siis usuti, et sellel muusikal on maagiline toime ja laulul tähendab rehtagu laulul. Endal on otseselt maagiline toime ja ka muidugi sellel tegevusel on maagiline toime. Siis needsamad Arehta kuud olid, nagu ma ütlesin, ka arstjad. Nad kasutasid muusikate teisteks teistelt teraapia seanssidel koos selle pilliga. Need helid aitasid välja kutsuda abivaime või hingi, kes siis aitasid ennustada ja samuti arstida. Siin ta natukene puutub kokku Somanismiga, kuid see seal tehti vahet. Arehte kuue ei ole sama. Teine väga oluline, samuti pühapill on hobiugri harf. See on siis toorvõi Torop juh, mitmesuguseid variante oli sellele, kuidas nimetati, noh, tõlkes on ta siis nagu kurepuu või kurekaelakuud oli nagu kurekujuline ja seal lõppesid nagu mingi linnu pea kujutusega või võis olla ka vahel mõne muu looma tea, kujutus see asetati siis ka põlvedele või väljasirutatud jala pääle ja mängiti. Kui eelmine pill oli kindlasti ühehäälne, siis siin võis kaasa kõlada ka Portoon, kuigi see on haruldane, kuid sellel harfil üles tähendatud või lindistatud meloodiaid on üldse väga vähe. Nii et me teame, saame rääkida ainult selle põhjal, mis meil on olemas ja me võime öelda, et, et on palju sellist informatsiooni, mida me lihtsalt ei ole. Ja noh, sellel pillil oli siis seitse kuni 13 keelt üldiselt manside pillidel olid enamasti rohkem keeli Handide pillidele vähem. Ja see oli pühabil, teda kasutati ka kultusetoimingute jaga karupeede puhul. Ja selle häälestuse kohta on erinevaid andmeid. Vanades allikates on öeldud, et see on teatooniline pill kuid meil on siin näiteks võime lindilt kohe kuulata ühte häälestust. Ja see on küll väga ebatavaline. See on lindistatud 1981. aastal meie uurija Heiki Silveti poolt. Kusjuures ta jutustas, et ta püüdis seda pilli salaja ümber häälestuda. Ta öösel muutis häälestust ja hommikul palus siis esitajal uuesti mängida, kuid ta häälestas jälle pilli täpselt samamoodi. Nii et see ei ole juhuslik. Kuid lisaks on veel antidel kui kam Antsidel kaks poogenpilli. Esimene on lautokujuline, sellel võib olla üks kuni kaks keelt ja selle kohta on siis andmeid, et kui oli kaks keelt, siis teine oli Portoon. Seda nimetatakse tõlkes naistepuuks, mille põhjal on siis arvatud, et vanasti oli see naiste pill kuid rohkem on siiski ülestähendusi meestelt ja tänapäeval mängivad seda ainult mehed. Ja on ka siin, helilindil on siis paar näidet meeste mängitud pillilugudest see joonud püha pill, seda mängiti enda jaoks või väiksemas seltskonnas istudes pill toetub põlvedele. On veel kolme keeleline viiulitaoline pill natuke riiulist suurem. See on ka selline pill, mida mängiti niisama lihtsalt oma lõbuks ja oli parmu piltum Ran, luust või puust. Ja see oli siis tõepoolest naiste pill. See on teataval määral sarnaneb jällegi Kesk-Aasia rahvaste traditsiooniga, näiteks Tadžikidel, samuti naiste pill. Ja kui teatavatele rahvastel oli parmupill metallist, siis hobiõpilastel on seal luust või puust. Selline pehmema kõlalisem. Üheks kõige värvikamaks sündmuseks manside juures on karupeied. Kord otsustanud taevaisa oma last karistada üsna rängalt, muutes ta loomaks. Karuks. Ja karistust kandev poeg jäigi elama karu kujul maa peale, et olla kohtumõistja jaks inimeste poolt sooritatud tegude üle. Aga milles seisnevad rituaalsete pidustuste funktsioonid? Põhiliselt on kombetalituste eesmärgiks sõlmida vaherahu tapetud karuga, lepitada tema hing inimestega. Veenda teda selles, et jahimees ei surmanud teda meelega. Et see juhtus kogemata. Rituaalne tegevus algab juba metsas kohe pärast karu tapmist. Esmalt peletatakse eemale kurjad vaimud ja siis juba külale lähenedes lastakse kolm püssipauku õhku. See on märguandeks kõikidele külaelanikele, et karu on maha lastud ja tuleb ette valmistuda peoks. Välja on tarvis otsida maskid, pidurõivad muusikainstrumendid ja kõik muu peo läbiviimiseks vajalik atribuutika. Siinkohal ma pean kohe lisama, et kuigi karukultus ja karupeied on levinud väga paljude Siberi rahvaste hulgas tuleb erinevate rahvaste puhul rituaali läbiviimises ette küllaltki olulisi erinevusi. Võib-olla mõned raadiokuulajad veel mäletavad, paari kuu eest oli oriendaal tunnis juttu Amuuri alamjooksul elavate nihhide karu pidustustes. Nihvid kas ostavad või püüavad metsast karupoja, seejärel kasvatavad looma suureks ja lõpuks pidustuste ajal toimub tapmine ning rituaalne liha söömine. Seega siis väga oluline erinevus. Tegemist pole küttimisega, samuti ei püüta jätta muljet, et tapmine toimus juhuslikult. Aga nüüd tuleme tagasi Lääne-Siberisse manside juurde. Proua Rüütel, kas teie olete juhtunud isiklikult karu pidustusi? Nägema ei, kahjuks olen ma näinud ainult lavastusi ja filme. Isiklikud karu pidustusi ei ole näinud ja tegelikult ei tea maga ühtegi juhust, kus täiesti ehtsate naturaalsete karu pidustuste ajal oleks tehtud jäädvustusi. Seda on siiski väga raske teha. Ka see karupidustuste film, mis Lennart Meri on teinud on siiski spetsiaalselt tehtud filmimise jaoks. Kas teie poolt kaasa toodud arvukatel helilintidel on ka mõni helisalvestuskarupidustustest? Kirjandusmuuseumis on karupidustuste laule päris hulgaliselt. No meil on mõned omakogujad käinud, ehkki Silvet näiteks spetsialiseerus, Obi-ugri muusikalisele, folkloor ile kahjuks läks ta nüüd ära teisele tööle, kuid ta on kogunud rohkesti materjali. Samuti on mitmed teised meie isegi mitte ainult folkloristid, vaid ka muud Siberi huvilised, kes on seal käinud, lindistanud ja toonud kaasa linn. Samuti on meil olnud nii-öelda kaastöölisi korrespondenti kohalike inimeste hulgas kes on meile toonud materjali ja näiteid pidustuste lauludest. Nii pühadest kui ka muudest lauludest, mis seal karupidustustel on esitatud, on meil päris mitmeid. Nii et kuulaksime praegu ühte neist Aga Julien Haansium loo. Ja nüüd ongi aeg niikaugel, et peame hakkama otsi kokku tõmbama. Kui ma tahaksin järgida populaarse saate Teletutvus stiili ja taktikat siis ma peaksin lõpetuseks teilt Roworitel tingimata küsima, kui suur on teie perekonna sissetulek? Seda ma täna küll ei tee, aga siiski oleks viimane küsimus seotud rikkuse vaesuse probleemiga. Ja nimelt suur osa tänases saates kõlanud muusikast pärineb Tartu Kirjandusmuuseumi fonoteegist. Kui ma seda asutust külastasin ja nägin, millise kiviaegse heliaparatuuriga te töötama peate siis olin ma lausa rabatud. Igatahes muusika ümbersalvestamine osutus selles majas täiesti võimatuks. Millega on seletatav säärane olukord muuseumis? Kirjandusmuuseumi folklooriarhiiv on üldse eestikeskne folklooriarhiiv. Ka meie keele Kirjanduse Instituudi töötajad loovutame kogu oma materjali sinna. Kuid tehniline baas on muidugi allpool igasugust arvustust, ta ei anna ennast üldse võrrelda tänapäeva muu maailma analoogsete asutustega hoolimata sellest, et materjali poolest on see väga unikaalne ja väga väärtuslik arhiiv. No asi on muidugi seotud meie ühiskonna ja riigi üldise vaesusega kuid teiselt poolt ka sellega, et see tööala ja see noh amet, folklorist ja samuti üldse rahvamuusikafolkloor, religioon, selle uurimine, see ei olnud siiamaani ju üldsegi mitte kuigi prestiižikas teadusalad jagati üleliidulise tähtsusega vabariikliku tähtsusega ja ametkondliku tähtsusega aladeks. Folkloristika on siiamaani olnud ametkondliku tähtsusega ala. Oma asi, kui me tahame siin midagi teha, nagu see ei omanud üldisema ettekujutuse järgi suuremat tähtsust ja loomulikult eraldati meile raha väga vähe. Teine asi on see, et teatavasti nõukogude liit üldse ei tooda portatiivsed professionaalset helia aparatuuri. Seda sai osta ainult valuuta eest ja ka tänapäeval on võimalik seda hankida ainult valuuta eest. Ja noh, nüüd me oleme võib-olla veel vaesemad praegu kui mõni aeg tagasi. Ja sellega on see kõik seletatav, kuid teatavaid lootusi nüüd siiski on, kuna on viimasel ajal nagu suhted muu maailmaga avardunud. No ma ei tahaks ära sõnada, aga ma tegin siin aasta-paar tagasi taotluse avatud Eesti Fondi konkursile. Et selle ameerika Ameerikla, Ameerika, ungarlaste, Sorosi fondi kaudu on meil ehk lootus saada uut aparatuuri eelkõige selleks, et konserveerida meie väga unikaalne eesti ja soome-ugri folklooriarhiiv digitaalsüsteemis. Sest see on ainuke võimalus seda säilitada, sest vähe sellest, et me aparatuur, halb lindid on ka väga vanad ja teatavasti linti ei ole igavene. Mul oleks väga hea meel, kui teie lootused ja soovid täituksid. Nüüd lõpetuseks ma tahaksin teid tänada nii raadiokuulajate kui ka enda nimel. Ja lõpuks veel lühike informatsioon järgnevate orientaal tunnisaadete kohta. Nüüd mõnda aega lähevad pühapäeva õhtuti eetrisse saated, mis on juba kord kõlanud. Mais ja juunis räägime india sakraalsest muusikast ja tantsumuusikast aga samuti Indias elavate rahvaste ning etniliste gruppide folkloorist. Jälle kuulmiseni.