Ja tere taas kuulama rahvateenrite saadet. Väljas on ilus suvi. Tõepoolest esimest korda ka päris suvised kraadid ja sellele vaatamata rahva teenrid jätkavad iga laupäev kell on tiksunud 11, null viis ja nii läbi kogu suve. Ja siis siin vikerraadios ümmarguse rohelise laua taga. Kolleegid Vallo Toomet, Eesti päevalehest rahvateenrite tervitandina, Mart Linnart ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe endiselt Eesti televisiooni, Mart Linnart, ununes ütlemata. Kanal2 tõesti ununes. No paar sõna sissejuhatusega tutvustuseks, Mart kõik teavad sind rohkem raadiohäälena rohkem kindlasti raadiohääle nagu mind ja Vallot, ma arvan, et sinu kogemus raadios on mõõtmatult suurem, aga see raadiojaam, kus sina olid, on nüüdseks kinni pandud. No ma täpsustaks, et raadiojaam ei ole kinni pandud, vaid on pandud kinni Eesti ja teiste või enamiku Euroopakeelsete saadete toimetused. Raadio Vaba Euroopa Raadio vabadus jätkab, kuigi kuigi seal nüüd endist Ida-Euroopa On on väga vähe järele jäänud, nüüd lühikest aega oled saanud siis eratelejaama raadio, kanal2. Palgal kaua saab rahalise Prahas kokku ligemale kaks pool aastat ja enne seda tegin Vaba-Euroopale kaastat siit Tallinnast korrespondendina. No kui me seda teemat veel natukene arendame, siis arvad sa, et, et Ameerika maksumaksja tegi nagu õigesti, kui selle ära lõpetas, siis ma mõtlen nii-öelda uuesti vabanenud rahvastekeelse raadiojaama või, või oleks pidanud jätkama. See on jah, päris muidugi keeruline küsimus. Noh, ühest küljest võiks tõesti öelda jah, et kuna kuna Ida-Euroopa on nüüd saanud vabaks ja demokraatlikuks, et siis miks peaks ameerika veel andma selle jaoks raha? Teisalt siiski noh, ma arvan, et Eesti ja ilmselt ka teiste Ida-Euroopa väiksemate riikide pressile ei ole piisavalt võimalusi ja vahendeid, et niisugusi välispoliitilisi asju ja kajastada piisavalt laialt ja noh, selles osas võib-olla siiski Raadio Vaba Euroopa ja Ameerika hääle kinnipanekuga jäi teatav auk Eesti Eesti meedias. Aga ma küsiks küsimuse juurde, et mis suunda need raadio praegu lähevad või mis nende nagu huvi huviorbiidis on praegu? Noh, eks huviorbiit laieneb üsna selgelt Aasia poole on ju viimastel aastatel, noh ma räägin nüüd vaba Euroopa eest, Ameerika häälest ma palju ei tea, on avatud raadio Afganistan, mille direktor muide, on eestlane Andres Ilves siis Iraak, Iraani keeletoimetus, siis Põhja-Kaukaasia keeltes saated, mille pärast oli Venemaaga kõva kanakitkumine, kellega sa üldse ei meeldinud. On loodi seal täiesti uus nagu raadio üldnimetuse all raadiosharda, mis andis välja pärsiakeelseid saateid, nii et täiesti ilmselgelt on. On see nihkumine sinna Aasia poole, mis on, mis on muidugi Ameerika seisukohalt ka mõistetav, sest sest sealt need peamised ohud praegu Ameerikat ähvardavad. Samas Timi raadio Vaba Euroopa jääb nagu natukene imelikuks. Ma küsin, et kas näiteks Tšetšeenia keelseid raadiosaateid võiks anda edasi, mis arvad? Keelset satun on olemas olemas ja see on selle Põhja-Kaukaasia toimetusel. Aga kui me võtame nüüd mardi küsitlemise, siis ma olen vahel mõelnud, et tegelikult muidugi on kahju et sellist raadiojaama eesti keeles enam ei ole, ta pakkus ikkagi väga suurt vaheldust meie üldisesse niukse meediapilti, raadioeetri pilti ja, ja selles mõttes, kes on, on kahju, et Ameerika maksumaksja ära lõpetas, kusjuures see on täiesti arusaadav otsus, miks ta peaks seda edasi finantseerima. Aga kui selle raadiojaama nagu nime peale mõelda, siis väga vahva oleks minu meelest, kui oleks niisugune noh, ideaalis Euroopa rahvaid või Euroopat ühendab niisugune raadio. Ma ei, ma isegi ei tea, kes, kes nagu peaks seda finantseerima kõigis nendes Euroopa Liidu töökeeltes mis, mis, millest siis suheldakse praegu Brüsselis ja Strasbourgis. Et päris päris vahva oleks Euroopas ühtsusest on ju tegelikult väga vara rääkida, seda enam, et Euroopa Liidu laienemine ei ole lõppenud ja ja uued liikmesriigid on vaieldamatult ukse taga koputamas osa päris jalaga ukse vahel osa kaugemal. Ja, ja tänasel päeval eriti, kui Prantsusmaa põhjarannikul kogunevad maailma juhtivate riikide juhtivate tööstusriikide juhid tähistama siis Normandia päeva või siis Tiideid, nagu, nagu seda inglisekeelses versioonis öeldakse. Uudis, mis sealt tuleb, saame ikka aru, et kui, kui, kui kaugelt tegelikult Euroopa on, on tegelikult ühtsusest ja Euroopa liidu probleemidest kõnelemata. Vaatame näiteks kasvõi seda niisugust, noh, ütleme varasematel aastatel skandaal, panime haigulist Saksa kantsleri mitteosalemist Tiidei päevaid Normandia päeva tähistamisel. Nüüd kantsler Schröder tuleb, eks ole, kohale mis on nagu märk, et, et Euroopa on muutumas, aga samas tegelikult Euroopas on palju lahkhelisid, nii et ma, ma olen vahel mõelnud, et tegelikult selline raadio raadio, noh, kui kui meedium tegelikult töötab väga hästi, võiksid tegelikult olemas olla. Tegelikult, ega see mõte päris räägin ka meie Prahas arutasime teoreetilist niisugust võimalust, et võiks olla mingisugune Euroopa Liidu raadiojaam siis Euroopa liidu finantseering misel, aga noh eks eks, eks see algatus peaks jah Brüsselist tulema ja. Põhimõtteliselt miks? Ei jah, ega, ega Euroopa liidul jagub ja rahu raha päris paljude asjade finantseerimiseks, aga eks elad ja nii palju nüüd selle taustal ei maksaks. Ja ütelda töötab ilmselt ainult siis, kui ta, kui ta, kui ta nii-öelda eetriväljund on, on rahvaste keeltes, mitte siis ühes kahes kolmes ütleme Euroopa suures keeles võime tõesti albaania keelest kuni eesti keeleni läti keelest, kuni kuni ma ei tea baski keele nii et, et kõik kõik rahvad tunneksid, et, et see on nagu nende oma põhimõttel, mida üritatakse teles teha. Palju kallim meedium, et EuroNews tegelikult läinud seda teed, et lülitab oma programmi järjest rohkem keeli ja ja, ja vaieldamatult ta elab hästi, sest et tal on, on päris kindel vaatajaskond olemas. Noh, aga see rong on praegu läinud, see Vaba Euroopa meie jaoks kinni pandud ja Ameerika hääl on suletud, kuigi olen kuuldavasti kuld, et nende nende töötajad veel nagu, nagu palgal on, aga, aga see on ainult aja küsimus, kui, kui see asi lõpeb. Noh, ma selle kohta täpsustatakse, et siin oli suhteliselt oluline erinevus, kui Raadio Vaba Euroopa töötajad olid noh, sisuliselt nagu nagu erafirma töötajad, siis Ameerika väljatöötajad on vormiliselt USA riigiametnikud ja nende lahtilaskmine on palju keerulisem sõelad. Jah, ainult, et Ameerika hääl omal ajal edastas, kui ta oli niuke aastakümnete vältel sellisel väga selgelt Ameerika propagandatoru, siis viimastel aastatel järjest vähem ja vähem antideliga palju vabadusi esindanud ainult Ameerika sellist ametlik. Nojah, neil oli USA välisministeeriumi nii-öelda juhtkivi just Lugast, just et see, et meil Vaba Euroopa on läinud seda teed, et nagu sa mainisid nii-öelda Lähis-Ida ja Kesk-Ida rahvaste keeltesse, on, on täiesti arusaadav, sest et maailma sündmuste keskel punkt nii-öelda kõik kõige kuumemad poliitilised uudised tulevad sealt sealtkandist ja, ja kui mõni siin on aastate vältel öelnud, et ah, mis teie ajate oma jama see üldse nagu meid ei huvita ja räägime ikka eesti asjadest, siis noh, nüüd on päris selge, et kui lähete bensiinijaama, siis, siis näete, mismoodi see meid täpselt huvitab ja puudutab, ma ei räägi siin enam kindlasti mitte. Bensiiniaktsiisi tõstmisest, mis toimub seoses esimese mai liitumisega, vaid vaid pärast seda, on, on bensiini hind mitu korda tegelikult kerkima. Ja see on selles mõttes hästi huvitav protsess jälgida, et milles bensiini, bensiini hind ikkagi sõltub maailmaturul ja ja kohalikus tanklas, et laupäeval on siis juurde tulnud nii-öelda terrorismimoment või terrorismihind ja ja selle eest tuleb lihtsalt täiendavalt maksta, et terrorismiaktsiis terrorismiaktsiis kahjuks jah, midagi teha ei ole ja Saudi Araabia, kes on kõige suurem tootja, võimeline kiiresti oma toodangu mahtu tõstma, tegelikult praegu on hästi rünnata, nagu me väga hästi teame ja terroristid võivad seal teha ühte, teist ja kolmandat, nii et siis tuleb meil maksta kahjuks ka kallimat hinda. Praegu veel teine hästi suur. Hästi suur tegur, mis bensiini hinda meil mõjutab, on Ameerika sisetarbimine. Nii kummaline kui see ka ei ole, et ta on ikkagi suurem, kõige suurem riik suurema kütusetarbimisega ja sõltuvalt sellest, kuidas seal, nagu see tarbimine on, on, on ka bensiiniturul. Need numbrid on tõepoolest kolossaalsed, kui ütleme naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPEC siis annab umbes noogutame sõltuvalt pärast, aga, aga ütleme kolmandiku ja 40 protsendi vahel kogu maailma naftatoodangust siis sellest sellest 40-st protsendist 40 protsenti tarbivad ära Ameerika ühendriigid, nii et et nüüd, eriti kui, kui Ameerikas on suvi nagu meilgi, ainult et seal natuke odavam ja, ja ütleme, konditsioneerid huugavad ööd ja päevad läbi ja ja inimesed hakkavad minema puhkustel ja bensiini tarbimine hüppeliselt tõuseb. Mis tähendab seda, et, et see loob nagu lisasurvet sellele kogu sellele protsessile. Nii et. Ja tuleks, vaatame, mis tulevik toob. Et tavaliselt nagu uurisime ka natukene seda protsessi või seda kogemus, mis nagu bensiinibensiiniga tegelevatel on noh, nad ei olnud väga pessimistlikud, et põhimõtteliselt need hinnang siis, kui oli see, see peaks minema alla see hind, et et praegu on saavutatud ikka hästi kõrge tase ja kuni Saudi Araabia kiiresti suurendab oma oma tootmist, siis on üks mõjur. Ja, ja no ütleme siin teisigi aspektidele. Tegelikult see bensiini hind peaks nüüd ikkagi allapoole vaikselt minema, küsimus on lihtsalt selles, et ta, kuidas ta madu rullex järgi tuleb ja noh, siin Tarbijakaitse vähemalt väitis meie lehele, et et müüakse veel enne esimest maid sisse toodud bensiini, mis tegelikult tähendab seda, et et müüakse nii odavat bensiini kallilt. Kui, kui täpselt see nüüd just nii on, seda ma ei oska hinnata, aga õige siis muidugi on bensiinimüüjatel vanad päevad. Kui lisada siia juurde, kuidas veel Eestit võiks puudutada, siis seoses pinev olukorraga. Naftat tootvates Aasia maades. Paratamatult kasvab teiste mujal piirkondades naftat tootvate riikide, sealhulgas Venemaa roll maailmas. Seda märkis eile ära ka NATO-teemalisel konverentsil esinenud Marshalli keskuse mees. Venemaa üks probleem, et nad toodavad naftat ikka hästi palju Siberi kandis ja seal on see küsimus, et nad ei saa nagu hüppeliselt ei suurendada ega vähendada oma tootmist, see on nende kõige suurem probleem, et see rootslased tuleb ja tuleb ja ta peab väga ühtlaselt nagu tootma, seda, nende võimsused nagu ei suuda noh, ei ole, ei anna võimalust hüppeliseks arendamiseks ja ka kõik need kanalid, kus nad välja veavad, on suhteliselt nisu täis. Nii et selles mõttes Venemaa on küll tegija ja saab praegu väga head kasumit. Aga ta ei ole nagu regulaator sellel turul, see nagu probleem praegu. Jah, aga ütleme Venemaa majanduse jaoks ja ütleme Venemaa sealtkaudu ka Venemaa poliitilise sõna kaalu jaoks on äärmiselt oluline see, kas kas naftabarrel maksab, eks ole praegusel tasemel mingi 40 42 dollarit või või 35 30 dollarit, nii et Venemaa on nagu, nagu viimastel aastatel üldse olnud, tänu sellele ebastabiilsusele ikka ikka täitsa võis nagu eesti keeles öeldakse, et et riik, kus kõrgtehnoloogia osa on ikka äärmiselt väike ja, ja kõik muud sektorid, noh, ütleme esialgu veel kiratsevad, siis nafta ja gaasitootmine on, on ikka põhiline, mis selle sissetuleku annab. See ju see viib ju vene eelarve eelarve uueks positiivseks nüüd noh, see on ka üks näitaja. Ja muidugi, mis kui me räägime Eesti bensiini hinnast konkreetselt seda, mida siis meie oma autodesse sisse laseme tahaks ikkagi jäänud suhteliselt ebaselgeks see asi. Et kuidas ikkagi see hind nagu vastavalt reageerib vastavalt maailmaturuhindade muutustele, olgu siis tõusudele või langustele. Et just see, mida sa siin Vallo praegu puudutasid, et läksin nagu just nagu enne esimest maid, eks ole, sisse toodud, seda aga müüakse uute hindadega. Kui OPEC tegi nüüd oma uue otsuse, et esimesest juulist suurendatakse tootmist, hinnad läksid kohe alla. Et kuidas, nagu ikkagi see meil peaksid mõjud mõjuma ja kui kiiresti mõjub ja kus on see, kus pump nii-öelda, kust kust me sisse ostame ja kuidas ta jõuab mööda toru, siis meie, meie jaemüügi tanklates No tegelikult muidugi OPECi otsus ei toonud otseselt kohe hindade langust. Siin tuleb eraldada nagu kaks turgu, üks on siis naftaturg ehk tooraineturg ja teine on siis jaeturg ehk juba siis rafineeritud toode ehk meie mõistes bensiin ja Eesti turule toodab bensiinipõhised marlikkei. Ja sinna tuleb nafta, millest siis bensiini tehakse Venemaalt. Nüüd kuidas nad kalkuleerivad siis vähemalt nende tehase direktori sõnul käib see umbes nii, et nad võtavad siis kolme Rotterdami Amsterdami ja veel mingid mingi Euroopas asuva sadama hinnad ja sealt lähtuvalt kuidagi korrigeerivad oma oma väljamüügihindu, et ma ei ole väga suur, noh, nii nii detailselt ja nii nad umbes arutlevad, aga siin on jah, tõesti see nõks tegelikult nende toornafta tuleb Venemaalt ja Peaksid tegelikult jälgima hoopis seda protsessi, mis Venemaad, kui, kui, kuidas seal hind kujuneb, mitte seda, mis nagu võib-olla ülem on, ülemaailmne turg teeb, et noh, muidugi venelased müüvad ka vastavatele selle, mida ülemaailmne tuur teeninud, noh ta on omavahel seotud. Ja see on nihkes, et kui toornafta, see umbes, mis, mis q kaheses nihkes umbes peaks olema. Et hakkab mõjutama. Aga, aga ütleme, et praegu muidugi on võimalik tõsta hästi kiiresti öelda, et see on sellepärast, et. No nii nagu muude kaupade puhul kaupmehed oma hindu tõstavad, see on nagu meile juba harjumuspäraseks saanud. Piltlikult öeldes võime siis öelda tegelikult, et kogu Eesti bensiin tuleb tegelikult ühest torust praktilist küll. Olgu selle bensiininimi siis Neste, Statoil, Alexela või, või mis iganes lapsed küll kannab ja, ja rääkida siis sellest, et minu, minu bensiin on parem, kui sinu oma. On, on nonsens. Ei ole mõtet teha, mõned mõned väikesed osad tulevad neste puhul, viska Soomest ja diislil on natuke teistmoodi. Diislil. Mašike jäi, osakaal on kas oli vist 50 60 protsenti, aga harilik bensiin 95 E või mis iganes ta ei ole q. Üks paneb ühte lisandit teinud Eestis. Üks ütleb, et Doro bensiin, teine ütleb, et mis iganes muu bensiini. Valtra 2000. Tegelikult on ta lihtsalt üks ja sama bensiin, kui midagi lihtsalt lisatakse sisse. Ma ei tea, kuidas teile tundub, aga, aga näib nii, et ükskõik palju nad seda hinda nüüd on tõstnud, noh, praegu on ju tõstetud kroon ja natuke peale liitri pealt. Ega see oluliselt nagu tarbimist ei ole tähendanud, et et Eesti inimene on, on selles mõttes juba piisavalt nagu ütleme, Euroopa mõistes konkurentsivõimeline, et nii väiksed tõusud ütleme, tarbimisele ei mõju ja mingisugused sõidud ütleme, selle pärast tegemata ei jää. No võib-olla on siin ka see Sekt, et bensiini tarbides nagu samal hetkel ei tunneta seda hinda sellepärast et saab paak tühjaks aset selle täis ja siis siis sa lihtsalt sõidad, sa ei mõtle kogu aeg selle peale. Kõigile sõita vähem, eks ole, võiks ju mõne sõidu jätta tegemata või mõelda, et ma sõidan mööda seda seda tänavat ja mitte seda siit ja sealt seepärast, et siit saab otse, siin ei ole nii palju peatusi ja nii edasi, no nii nagu tegelikult peaks niimoodi pea kalkuleerima sõidu puhul. Jah, seal seesama küsimus, et kui küsitakse, et miks Euroopas keskmiselt on aktsiis bensiinile kuskil 50 60 protsenti, vastus on lihtne, sellepärast ette vähem sõidaksite bensiini hinda juba sellega ülesse ja see raha peaks minema teedesse, mina, mina ei tea, kus ta Eestis läheb Euroopas ta läheb ilmselt sinna kuskil teedesse meile ilmselt kuskil kaob ära. Aga et, et USAs on aktsiis tunduvalt väiksem ja ka bensiin bensiiniliitri hind on tunduvalt väiksem kui Euroopas tunduvalt väiksem. Ja, ja mina olen ka seda meelt, et ega need sõidud ikkagi nagu tegemata ja nüüd küsimus on, kuidas ta mõjub nagu üldisele majandusele kogu see pensiinindus ja kütuseturg siis uus ala on see olnud rahvuslik väärtus. Nad on hinnanud seda madalat kütuse hinda nagu hästi tähtsaks. Nad on hoidnud seda, püüdnud seda hoida. Euroopa käitub teistmoodi. Kui Ameerikas oleks bensu hind, maksaks sama oleks sama sama tasemele kui Eestis näiteks ma arvan, seal tuleks sotsialistlik revolutsioon. Sotsialistlik, tegelikult on ka Ameerikast tõusnud kõvasti, mille üle on väga vihased, on võib-olla hakanud siis väiksemad autosid tootma? Ei tea, seda ma ei usu. Esialgu jah, ei tea, sest kogu sealne elu käib ju ratastel ja Ameerikas olles saad sa aru, mida tähendab alles auto ja auto sinu elus, et neil siin on suts sinna suts tagasi ja ühistransport, see võib seda sageli. Vaata aga seal on ju linnades sageli täiesti võimatu liikuda ilma ilma autota pole olemas ühistranspordis. Ütleme, neil moekaubaks muutunud suured džiibid, need lähevad nagu soojad saiad. Suur suvi on käes ja eks bensukulu ka meil nagu läheb üles, aga, aga olulisemaid asju on see, et et meie, lapsed, soolo tahtsid rääkida sel teemal lähemalt, mis mida su lapsed teevad suvel, mida üldse meie lapsed teevad suvel? Jah, ma mõtlesin tegelikult saatesse tulles, et et millest veel võiks inimestega nagu arutleda, mille üle arutleda ja ja lõpuks tuli meelde, teile ju lõppes, koolera ja lapsed on nüüd kuskil kes siin, kes seal rockil, kes kodus, kes läheb siis võib-olla maale. Et mida nad teevad, aga, aga noh, minu nagu põhimõte jooksis sinnad. Et mida nad ikkagi sulle tegema hakkavad ja, ja see vastuse leidmine ei ole lihtne. Vanemale poisile otsin ise tööd ja püüan leida ta kuhugi saasta, tahab tööle minna, ta on ise otsinud. See ei ole nii lihtne. Ma nüüd loodan, et ma mingite noh, nii-öelda jutumärkides tutvuste kaudu leian talle mingi autoremondi töökojas koha kuuks-pooleteiseks. Aga, aga niipalju kui manama tuttavatega rääkinud, see on hästi keeruline leida lastele suveks tööd ja, ja kõik see, mis näitas siin selle nii-öelda Tallinna õpilasmaleva ümber või kuidas seda kutsutakse, et kus olid kohutavad järjekorrad, lõng, sabad ehk tegelikult noored nagu tahaksid midagi teha. Aga praegune majandus nagu ja, ja ka seadusandlus muide ei soosi seda seepärast, et ega keegi ei taha last tööle võtta, sellega on seotud väga suured bürokraatlikud kohustused, vastutus, neljatunnised, viie tunnised tööpäevad ja kõik see muu asi. Nii et ega ettevõtjad ei ole ka väga aldid nagu asendustööjõudu, nagu noorte hulgast võtma, et see on keeruline probleem, mida lapsed suvel teevad, noh päris nii ka ei võiks olla, nad lihtsalt magavad, okei, kuu aega magavad, teisigi magavad. Aga mis siis, noh, see on nagu läheb hulluks kätte. Ei, nad võivad ka ju kolm kuud magada, siis toimub ühel hetkel ärkamine, siis tulevad äkki lollid mõtted pähe. Ja see, see seis, kus meie ühiskond on, pakub selles mõttes igasuguseid halbu kiusatusi. Just nimelt jah, just nimelt alati, kui on staadion, staadion suletud ka nagu siin kuskil kalevi, seal, kus nad ei saa isegi mitte jalgpalli kuskil taguda, siis noh, ongi keeruline seis kuus ja nad viidi, mis sa nendega teed vahepeal? Niisugune idee, et teha seaduses mõningaid soodustusi alaealiste tööle võtmiseks, et avastasel osa sotsiaalmaksust, aga aga see, see mõte vist jäi soiku, sest siis hakati arutama, et seda saab kurjasti ära kasutada. Seda sotsiaalmaksuvabastust ja, ja nii edasi. Jah, eks eks ole mingit mõtet kusagil olnud, aga lõppkokkuvõttes on ikkagi keeruline, kuna tegemist on alaealisega ja sealt tekivad probleemid. Vanasti oli lihtne, eks ole, vene ajal olid meil roosid ja sovhoosid ja sinna läks töökäsi ju lõpmatuseni ja ja tegelikult kõik olid rahul, põllud said kividest puhtaks ja peenrad said ära rohitud ja vastik töö oli küll, aga mis siis, ja maksti ka? Ja nii sihukesel all, noh, ma ei tea, 10 14 15 aastasel seal vahemikus oli ju ikka suur asi, kui mõnikümmend rubla taskusse tuli, aga, aga nüüd on tõesti keeruline. Villast maleva näide, seal on väga hea näide, et, et midagi on nagu puudu. Et midagi on puudu ja, ja keegi peab nagu midagi kellegi eest ära tegema. Aga, aga praegu ei ole seda, kes teeb. Seal võib-olla see näide, kus võib öelda, et turg ei pane asju paika, kõiki osa asja tuleks reguleerida ka muudmoodi. Ja kavatsen sotsialismiaeg nii-öelda et siis oli ka noh, ütleme, me olime ju tegelikult põllumajandusvabariigiks ja, ja sellest nii-öelda üle liidus tööjaotuses läks meie põllumajandusel hästi ja tõesti töö töökäsi vaja, kuna me tootsime ikkagi mitte ainult enda turule, vaid veidi ikkagi noh, ütleme siin Leningradi ja Leningradi oblasti ja Moskva kuhu iganes. Et, et meil oli nagu seda turgu selgelt rohkem taga, mis puudutas põllumajandust. Et sinna muidugi oli töökäsi vajavad täna me oleme selles olukorras, kus me põhiliselt kõik oma toodangu üldjuhul müüme ikkagi ära no Eesti turule või, või siis vähe on osalejad välja ja siin tekib see probleem, et pole nagu kuhugi inimesi tööle võtta. Ja, ja sellest ma saan täiesti aru ka ega maailm on ikkagi, see pole ainult noorte tööpuudus on hästi kõrge kuskil eriti siis, kui nad veel kas lõpetajad raadiumi või lõpetavad ka veel kõrgkooli või õpivad kõrgkoolis, kui nad tahaksid töötada. See on hästi keeruline probleem ja neil ei ole seda võimalust ja seal põhiargumendid tööandjatel on see, et neil puuduvad kogemused. Ja selle tõttu noh, lihtsalt oodatakse, kui saaksid palgata inimesi, kes tõesti oskab ju midagi, see on suur. Eks siinselt naja põllumajandus on muidugi selles seisus nagu ta on, aga ütleme, teenindussfäär on tegelikult üks, üks koht, kus noor inimene saaks nagu rakendust alati üsna lihtsalt leida. On ju meilgi siin noh, tänavakohvikutest alates ja igasuguste muude lõbuasutustega lõpetades, kus, kus tegelikult noor inimene võiks ju suvel natukene leiba teenida. Nojah, eks see sõltub ka vanusest, ütleme seal võib olla mingi 13 14 aastane ei saa seda ettekandja tööd teha. No ei saa ehk sellepärast, et ei oska arvutada või ei oska rahaga ümber käia. See küsimus ei saa, kuna ettekandjatele panevad omanikud ikkagi selgelt rahalise vastutuse. Ja sa vastutad selle eest, aga sa ei saa lapsele panna ja ongi kogu lugu. Isambule. No vot loodame, et riik saab siin midagi ära teha selles mõttes, et nagu sa ütlesid, seadusandlus on, on kohati, on kohati nagu ta on. Ja noh, igasugused järjekorras olete tähele pannud, et Euroopa, nii Euroopa Parlamendi valimised tulevad, aga vaikus on kuidagi täielik. Just rääkisime siin enne enne saadet, et meil on, ajakirjanikel on, on on tegelikult praegu põhiliste tegu, et oma väljaannete lehekülgi või, või siis eetrit täita, et tõeline nagu hapukurgihooaeg, nagu nagu igal tavalisel juunikuus on olnud, et sõltumata sellest, et europarlamendi valimised on täpselt kaheksa päeva pärast. Aga, aga sellega seoses nagu ei toimu midagi, tähendab meie poliitikud on ka Ma ikka täiesti lõdva Vihaselt teles ikka mingid klipid tulevad mingitest kohmakad väljendused, et vali mind, vali mind, et see ikkagi on nagu näha ja linnaski ringi käia, siis noh, suuri pilt on ikka linn täis kleebitud. Ma olen ka seda meelt, et esiteks ma arvan, et peaks valima ikkagi minema, kui vähegi aega aega tahtmist on, et sõltumata sellest, kes kes kuidas sellesse europarlamenti suhtub. Aga teisalt muidugi ma olen ka seda meelt, et see raha, mis praegu linnas on üles riputatud ja teles ära raisatakse, on täiesti suurel määral mõttetu raiskamine ja mina seda küll heaks ei kiida. Ma oleks pigem südameid, mida tänava Jaanus Piirsalu Eesti Päevalehes ütles, et noh, seal on kokkulepete küsimus, kuus kohta suuremat parteis võiksid lihtsalt kokku leppida saadikud sinna saata. Arukad inimesed. Ja ma arvan, et raha jääks alles. Mõistus, hulk, mis sinna läheks, oleks okei. Noh, see on kena ettepanek, ainult et ma kujutan ette äärmiselt raskesti teostatav nii Eestis kui mujal Aga me võime olla sinisilmsed vahepeal ka siin, et unistada, mulle meeldib seda teha. Jah, no mind rohkem, kui see ära raisatud miljonid ja need rumalad plakatid linnas igasuguste naljakate all ja pealkirjadega mind ikkagi rohkem nagu häirib see, et, et valimiste tuhinas võetakse ette nüüd suuri aktsioone, kampaaniaid tegelikult väga-väga olulisel määral meie meie elu edaspidi hakkavad mõjutama, kui juhul, kui need asjad läbi lähevad, noh issanda abiga siin paar asja on, on pandud praegu kalevi alla ka see alkoholi nii-öelda seadusandlus presidendi otsevalimise seadusandlus, aga, aga mõned mõned asjad on jõus, noh ütleme siin veel putid ostetakse veel töölepinguseadust läbi suruda. Just nimelt selle mõttega, et saaks, saaks jumala pärast, enne enne valimisi nagu katuse alla, aga, aga tegelikult on tegu äärmiselt tähtsa seaduseelnõuga kõigi meie jaoks, kellel on olemas töölepingud. Nii et nende asjadega ei tohi kiirustada. No alkohol on see, mis on meie vaata siis ikka nagu jutuainet pakkunud nüüd riigi tasemel on vähemalt siis praegu seis selline, et sügiseni on asi edasi lükatud pärast tormilisi tormilise vaidlus Riigikogus, eriti just viimasel päeval. Noh, mis seisukohal teie olete, on see nagu õnnistus oleks pidanud ikka midagi nagu. Jõudma ära teha. Mart. Noh, võib-olla peaksid midagi tegema, aga selles selles kujul nagu, nagu see seadus oli ja taheta hakata tegelema tegema sel sel kujul ma ausalt öelda küll hingan kergendatult, et see seekord katki jäi, sest et noh, see oli kõik kuidagi toores ja, ja lähtus sellest, et keelame ära ühe teise ja kolmanda ja, ja nii see asi ilmselt ei oleks toimima hakanud. Nii või teisiti, mälex oleks saanud mingisuguse Gorbatšovi-laadse poolkuiva seaduse olukorra, mis, mis ei oleks kuhugi viinud. Ja samas on nagu täiesti huvitav, et ikkagi alkoholi hind on, on tõesti küllaltki küllaltki odav praegu Eestis, et pudeli viina saab kätte ikka ikka väga odava raha eest. Võib-olla oleks võinud hakata sealt otsast peale. No selle kohta ütlesid tootjad kohad, siis lähevad meie suured ostjad, soomlased lähevad Lätti. Aga noh, see selleks seaduse juurde tagasi, et et minu arust vabadus nagu ise kaevas endale haua sellega, et sinna pandi niivõrd noh kuidas ma ütlen viisakalt tobedaid asju sisse, mis saadikutel endalgi hakkas, lõpuks tundub, et see on ju rohkem naljategemine, mis, millega me siin tegeleme. Et kui vaadata Eesti rahva nagu soove ja sellist suhtumist, siis tegelikult ollakse selle poolt, et alkoholi tarbimispiirataks selle poolt joon enamik eestlasi või Eestis elavaid inimesi ja seda uuringut väga täpselt näitavad. Nüüd probleem on selles, et seesama riigikogu ei suuda seda realiseerida soovi saadavalt üheselt ja, ja ka seda protsessi mõjutavad, et see, kui Ken-Marti Vaher akas hakkab rääkima, et paneme alkoholipoeuste taha baarides politseinikud, võtame kinni, kuulame ta seal üle, siis läheme kauplusse, kuuleme müüa üle ja siis paneme, eks ole, selle omaniku vangi aastaks. No tule taevas appi, no see on ju rohkem nalja tegemiseks. Ausalt öeldes Mulle tuletab väga meelde ühte teist asja ideed seada siis maksuameti jaoks niisugune väike väike kaebamis telefon või noh iseenesest tõepoolest on vaja maksude eest kõrvalehoidmisega võidelda, on vaja alkoholismiga võidelda, veel paljude asjadega on vaja võidelda. Aga, aga need meetodid, kuidas seda plaanitakse teha, need kuidagi teevad nagu kõhedaks. Aga ja ongi, et, et mulle meeldis väga Margus Leivo ehk siseministri nagu väga selge seisukoht, kes ütles, et vaadake, sõbrad, te võite selle seaduse vastu võtta seal üleval, te võite need reeglid kehtestada. Aga siis andke raha, andke meile raha, et me suudaks seda ellu viia, tagada ja see oli väga selge seisukoht ja selle peale hakkasid mõtlema, eks ole, riigi või need saadikud, et okei, teeme ära. Aga kus me raha võtame, raha ei ole. Ehk nokk kinni, saba lahti seisukohast. No mis ei ole ju aegade jooksul riigikogul tegelikult takistanud võtmast vastuseid seadusi, mille jaoks elluviimiseks on samuti vaja raha ja raha ja, ja nii ta seisabki, mul tuleb siinsamas meelde, kuna me siin avalik-õiguslikus praegu istume laua taga, siis kuidas tele ja raadio arengukava vastu võeti kus on kirjas konkreetsed miljonid, sajad miljonid, mida oleks vaja ja arengukava võeti vastu ja, ja ei olegi kindlasti on seda raha, nii et noh, seadusi võib ju vastu võtta loomulikult igasuguseid. Aga ühiskonnas loomulikult see tekitanud igasuguseid mõtteid, noh, ei, ei ju eitame keegi seda, et alkoholi tarbimist Eesti rahva hulgas oleks vaja piirata, on need. Nüüd on küsimus ainult selles, kuidas ütleme, lastekaitsepäeval ei müü viina. Kui me, ma ei tea, jõulude ajal ei müü või mis peavad need olid siis noh, võtab niuksed imelikud Märt vormid, et mis asi see tegelikult on? Üks asi, reklaam? Kui me ikka meie nüüd läheme, Mart, sinu nagu sinna töömaale, aga kui me meie avalik-õiguslik on teatavasti reklaamivaba. Aga kui me vaatame ikka meie ka erameediaõhtust eetrit, siis noh, on on ju kole küll tegelikult tegelikult olla olemegi üdini ausad, siis seda on ikka jube küll see viinareklaam on, on ikka ikka õudne. Mis õhtul hakkab meie filmide ja sarjade ja, ja heade Prime taimi saadete vahel ikka sisse sisse tulema, nii et ei ole otsaga väärt. Et, et see nagu tahaks mingisugust reguleerimist, ma tean, Vallo, sina oled tõeline liberaal ja ja sa tahad, et asi reguleeriks ise, aga aga, ja, ja ma, ma, ma saan sellest ka aru, et miljonid voolavad kahe ja kolme kaukasse sellest ja kaks ja kolm teevad ka eetrist tõesti tõsist tõsiseid jõupingutusi, et jumala eest mingi alkoholiseaduses nagu läbi ei läheks. Või vähemalt mis see kõik, mis puudutab reklaami. Aga, aga pilte, no ütleme eesti keeles ikkagi üle. Ei, vaat selles kohas, et, et ma olen muidugi liberaalses oma vaadetelt, aga sellega ma olen väga nõus, et see reklaamihulk, mis praegu paisatakse just kange alkoholi puhul eetrisse nii Kanadas kui ka TV3 saanud on ikkagi täiesti täiesti äärmuslike, üle piiri läinud ja kurve. Vaata Marko Matvere, kes on ära näitleja, kes räägib toredat juttu, see tekst, mis räägib, on ilus. Ja lõpuks siis viinareklaam sinna taha, noh see juba noh, minul ületab igast nagu kujutluse piirid, et siukseid asju lastakse, lastakse tõesti kaks korda reklaamiklipi jooksul või selle reklaamiaja jooksul kolm korda, see tuleb ja tuleb ja tuleb ja see on selle üle mõistuse, aga aga ma jõuan mujale. Tegelikult peaks reklaami need viinatootjad ja müüjad ühest asjast aru saama. Vot see ongi see koht. Lõpuks viib sinnani, kus nende reklaam lihtsalt keelatakse täielikult ära. Et nad peavad nagu ühes ühte asja mõistma, mida maailmas Euroopas mõistetud. Ja kuna tahad üldse säilitada sellisel kombel kusagil Ki mingilgi moel, siis ta peab olema niisugune kuidagi pehme, tagasihoidlikum, teatud ajapiiridega. Mitte nii jõhker, mitte. On see nüüd tootjate küsimus või on see reklaamifirmade küsimus ikka tootjate, no ega tootjad ikkagi no ikka tootjate reklaami ja talle teenust ütlevad, et paneme siis, eks ole Matvere rääkima kõik joovad. Ma olen nii aru saanud, et keerised istuvad meil ikkagi seal kopereetäri toolide peal ja ja need, kes tavaliselt seda märjukest toodavad, et need annavad nagu üldiseid suuniseid näoga. Okei, no ma direktorile meeldib Matvere, eks ole. Kui näitleja Ei, ma ei arva nii, päris on, et ma arvan, et just kopulaatil ütlebki materjal ongi see mees, kes peaks viinareklaami, et see, see müüb väga hästi. Ja viinatehase mees ütleb, et okei, no teeme siis seekord nii. Tema mõte ei ulatusest kaugemale vaja viia see 300 liitrit 100 500000. Et ta ei taju seda, et seesama otsus, et okei, teeme nii tähendab seda, et et rahvas või inimesed või, või ka parlament lõpuks ikkagi ütleb selgelt välja, et sõbrad nii enam ei saa. Te lähete üleriiridele? Oma reklaamide üle piiri minnaksegi ja huvitaval kombel on, võtame seal sama materjali, näite sellepärast, et noh, tõesti tore näitleja. Aga, aga, aga see on väga iseloomulik. Et mulle meenutab ta nagu mingis mõttes nagu mingisugust kommionu juttu räägib ilusat üldse kordagi ei nimeta sõna piin, mitte ühtegi inetut sõna ei ole üldse ei propageeri ju midagi, eks ole, räägib Saaremaast tuulikust kadakatest ja ja siis tuleb otseselt parki tuleb see noh, nagu nagu see selle juhtunud nagu päris eesmärksõnaga jutt on ühest ja, ja eesmärk on hoopis hoopis teine. Et see teeb nagu see hakkab nagu iseenda vastu töötama, aga mina ikkagi. Ma arvan, et et, et vot just nimelt need, need reklaamib büroode mehed. Et nendel on kuskil ikka mingi mingisugune kõva lühis. Aeg-ajalt lööb sisse, vaadake kasvõi, ma ei tea, kas, kuidas Eesti teiste linnade tänavatel, aga ju ta on seal ka, vaadake sedasama. Brüsseli pissivad poisikest panek, mannekeen piss, eks ole. Sellega reklaamitakse siis ühte aparaati, millega saab võidelda laste öise voodimärgamine vastu ja ühesõnaga või õieti lihtsalt suvaline kujund suvalisest linnast, mis on tegelikult Euroopa pealinna ja üks üks suuremaid sümboleid, mannekeen piss ja hakatakse sellega mingit haigust tegelikult mingi haiguse vastu võitlema. Ma võin kihla vedada, aga ala isegi uurimata mannekeen pissi, tausta ja ajalugu, aga ma arvan, et sellel poisil ei olnud poodi märkamisega mitte midagi pistmist. Jah. Reklaami eetilisus on muidugi, see ei ole ainult Eesti probleem, aga sellest on ju maailmas räägitud varem õige palju, kui me võtame kasvõi köitvad benetoni, reklaamid ja nii edasi, et mida tohib reklaamis kasutada ja mida mitte. Ma natuke kahtlen, kas Eestis õnnestub selle mingise mingisuguse seadusega paika panna, sest et sellist asja reguleerida on ikka väga keeruline, et kust, kust kust tõmmata mingisugune mingisugune eetiline piir. Aga muidugi, kui sa rääkisid siin erakanalite alkoholireklaamist seda kuidagi reklaami reguleerida siis reguleerimise juures tuleks arvestada ka seda, et üsna asja ära telekanalite litsentsitasu tõsteti väga oluliselt. Et noh, et kui sul on vaja nagu juurde teenida taas öelda ei mitte seda juuda, teenida vaid seda, et noh, see oleks siis nagu niimoodi järjest mitu, mitu, mitu majanduslikku pauku, et kusagilt tuleks, siis nagu ehk arvestada, et midagi tuleks tasandada. Nojah, ega me ei ole selle vastu, et erakanalid eksisteerivad, jumal hoidku, sest et kui me seda teed, läheksime, siis me läheksime ühte, teise aega ja ühte teise riiki, vastupidi, terve konkurents on alati teretulnud, aga ma loodan, et sa oled ka nõus sellega, et, et noh, see, see olukord, siinne kentsakas, et mitte öelda kangemate sõnadega, et, et, et nii, nii see ei saa ju kesta, et kui reklaam tuled, siis on see viinareklaam. Et praegu meie õhtus programmi vaadates on, on ma ei tea, kui palju, võib-olla kolmandik, võib-olla neljandik, võib-olla viiendik tundub igal juhul, et see on seda, seda koletus koletus koguses. Ja see see ei saa, see vajab mingisugust regulatsiooni. Ma olen ka seda meelt, et ma ei arva ka TV3 ja Kanal2 peaks ütleme, oma rahadega kaotama, aga kusagilt on see tõesti mulle öelda, et kui ikkagi parlament arutab alkoholi tarbimise üle ja püüan mingeid seadusi vastu võtta ja samal ajal eks see reklaam inimesi nagu häirib otseselt siis siin peaks nagu natukene tasakaalu viima kuidagi selliselt vähemalt, et ta hüppaks niimoodi näkku. Et see peaks küll olema ja, ja mis on nagu seaduse, mis oleks tegelikult nagu tähtis alkoholi puhul on ikkagi ennetus, ennetustöö minu arust see, et me paneme politseiniku poe ukse seal nagu nali, rohkem nalja, naljarubriik. Peamine on ikkagi see, kuidas saavutada olukord, kus noored ei saa seda lihtsamalt kätte ja ja kus ühiskonda viisakaks nagu mõtisklema selle teema üle. Ma, ma saan aru, et see asi keeruline ja see on noh, niuke lause, et noh, et teeme midagi sellist, aga aga seal on nagu see see küsimus, et, et, et sealt tuleks alustada. Aga kui sa nüüd vaatad teistpidi, et niuke ilusaid reklaamitu laudis oli nagu sellise mõtte nagu vaikselt ära, et mis noorele ikkagi näidet ära ju ei ole ilus, või ära minu Ostaabe siis ta vaatab ilusat reklaam ja seal on ilusad inimesed ja peavad piduja panevad väiksed piinaja. Noh, ta vaatab seda ja küsib siis, et nad, millest me nüüd räägime, täpselt. Nojah, lihtsalt ma siin võib-olla tsiteeriksin mõnda Reformierakonna seisukohta, kes ütlevad, et kui mingi asi on vabas kaubakäibes, siis peaks olema võimalik seda reklaamida. Kui asi on ikka ikka nii halb, et seda ei tohi avalikult näidata, võib-olla siis tuleks ka selle müraga. Ei, noh, see on Euroopa Euroopas on, jah, see on täpselt nii, ongi, et kui ta vabast kogukäibest tuleb rekla peab saama reklaam küsimuse, kuidas ja kui agressiivne see on ja mis tähendab seal, noh see on nagu, ega ma ei ütle, et ma ei arvatud täiesti ära keelata, mitte mingil juhul. Ei seda ma ei arva, loomulikult peksa. Igal asjal on oma aeg ja koht mu meelest Euroopast vaadake, mis on tubakaga toimunud, eks ole, tubakareklaami ju näeb juba järjest vähem ja vähem ja, ja noh. Me võime siin fantaseerida igast asjade üle, noh koolide juures mingisuguseid sekslelusid ei reklaamita, eks ole, näiteks noh, mida iganes. Et igal asjal on nagu mingisugused ei ole olemas niuksed, suhteliselt seisukohta, et, et on, on käibes, järelikult reklaamime igal pool igal ajal ja uksest ja aknast ja, ja kogu aeg, et noh, see nagu jah, kui ma nagu ei liigu Kui nüüd väga häälekalt hakata võitlema selle vastu, et et noored ei saaks kätte alkoholi, et nad ei saaks seda positiivset imidžit sealt reklaamist siis me üldse ei räägi sellest, et näiteks igal noorel oma koolil lähedalt väga-väga lihtne osta narkootikume. Me me tahame, et paneme politseinikud seisma alkoholipoe ukse peal, aga need politseinikud ei ole suutnud isegi koolide juurest ära ajada narkodiilereid. Sinna me jõuamegi, et me võtame vastu seadusi. Politsei ei suuda nii niikuinii täita ja politsei raskustes täitmaks neid seadusi, mis on vastu võetud ja see ongi see meie probleem. Et teeks selles osas korra majja, mida, mida praegu peaks politsei suutma, et teeks sellega ära korrektselt ja seal on ega siis noored ja võib-olla ka seda alkoholi ega siis seal teatud piirangud, pea samamoodi. Nüüd hakkan politseinik panema tõesti ukse, ta. Sul on õigus, jah, muidugi. Noored saavad kätte narkootikumi, täpselt nemad tahavad. See ei ole mingi probleem. Kustus ajaks ajaks asja nii-öelda noh, terve mõistuse seisukohast lähtudes väheks asju normaalselt, et siin üks ettepanek oli just nimelt, et lastekaitsepäeval mitte alkoholi müüa, õnneks riigikogu liikmed said aru, et noh, et see, see on nüüd see naljanumbri koht. Aga samas vaatame, mis toimus lastekaitsega päeval ehk esimesel juunil, näiteks Saaremaal kus anti korraldus, et, et mitte alkoholi müüa oma kohalike omavalitsus tegi vastava otsuse ja poed toppis oma oma uksed kinni ja lapsed jäid ilmaga. Mitte ainult Vi viinast veenist veidi eemale jäätisest ellipsist tuli kümneid kilomeetreid maha sõita, enne kui järgmise järgmise poe juurde jõuad, nii et asjad pöörduvad niisuguste rumalate otsustega pea pealt jalgade peale ja, ja vastupidi ja keegi kunagi ei teagi enam, mis asi see normaalne on ja kus see normaalsuse piir tegelikult tegelikult peaks minema. Kõige hullem oli ikkagi see, et, et need nii-öelda ühiskonna jaoks olulised asjad ja alkoholism Eesti ühiskonnas on oluline asi nii nagu, nagu paljud teised asjad ikkagi keskenduvad nii-öelda valimiste aega, olgu need valimised siis mistahes valimised, olgu nad kohalikud või riigikogu või, või antud juhul noh, üleüldiselt arvamuse järgi nii tähtsusetud valimised, nagu need europarlamendi valimised on, et Eesti elu noh, kui, kui vähe sellest sõltub. Aga ikkagi meie poliitikud leiavad võimaluse, et, et nii-öelda ära kasutada seda, seda hetke ja ja noh, üks üks said Euroopast tuleb kohe meelde. Meie venekeelsetest, me ei ole täna rääkinud teemast, me oleme põgusalt sellest naftaga rääkinud, aga aga üks üks tont käib jälle ringi mööda Euroopat. Vene Vene Erakond on tekkimas saamart, sellest arvad, et nad ise räägivad, on kokku võtnud mingi müstilise numbri, et Euroopa liidus elab praegu kuus miljonit venelast? Võib-olla elabki, ma ei tea. Prantsusmaal on nüüd igalühel hästi palju. Ma just sel nädalal pärast pikki ponnistusi sain jutule Georgi Bõstrov Maardu linnapea, kes on Eesti venekeelset erakondade ja ühiskondlike organisatsioonide ühiskandidaate, kes tähendab pärast pikki ponnistusi see tähendab seda, et kõigepealt ma üritasin kostroofiga saada kokku siis, kui tuli ilmsiks tema keeleeksami lugu, kus, kus keegi tundmatu isik käis tema juhiloal eksamit tegemas ja, ja siis mul ei õnnestunudki temaga kokku saada. Ja, ja kui ma nüüd tahtsin temaga rääkida, siis mulle määrati aeg poolteist nädalat hiljem kindlasti märksa lihtsam saada Eesti pressi Eesti peaministrit ja võib-olla ka presidendi intervjuud, kui härra soovib. Ja noh, post sov oli ka see, kes kirjutas Eesti poolt alla sellele. Noh, ma ei tea, kas seda peaksid nimetama vene vene partei loomiseks selleks et luua Euroopa Liidus või Euroopa Parlamendi juures vene parteid, kõigepealt on meil vaja sinna sisse saada. Ma ei, ma ei tea, kuidas on nende venekeelsete kandidaatide väljavaated Lätis, Leedus ja seal Tšehhis või kust, kust veel olid nad alla kirjutanud siis vähemalt Eestis. Kuus-seitse riiki seal on Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Küprost ja Weba riike. Et vähemalt Eestis arvamusuurijad ennustavad, et venekeelsed saadikud ei või venekeelsed esindajad ei pääsesid parlamenti. Kui selles osas seltsimees Bõstrov on oma fotodega ilustanud ka Tallinna linna, eriti muidugi maardlast rääkimata, aga siin, Tallinnas on ka tema näolappi näha siin ja seal, noh siin keeleinspektsioon tegi talle teatas, et on nagu ükskeelse valimiskampaaniaga maha saanud ja postkastidesse saatnud ka minu enda postkasti tilkus seltsimees postroovi tulihingeline jutt sellest, kuidas tema hakkab venelaste õiguste eest Euroopa liidus võitlema ja edasi. Tõsi küll, koos postrovi valimisplakatiga tuli mulle ka üks v1 valimisplakat, seal reklaamib ennast Keskerakonna nimekirja esinumber, kes kus kokku plakat on samuti ainult vene keeles, et ma ei ole kuulnud, et keeleinspektsioon tema valimisstaabile oleks teinud hoiatuse, aga, aga nii see paraku oli. Euroopa ilmselt ei tea, et Bõstrov nagu tahtis vist hakata kodakondsust, oskused saama. Mis on, mis on jälle üks niisugune väga huvitav. Ma täpsustan, et kodakondsus on olemas, ta üritas seda keeleeksamit, oli tal, vajaksime, kõrgtaseme keeleeksamit teha, sest et asi lihtsalt selles, et varasema seaduse kohaselt see varasem tõend oleks pidanud kaotama selle aasta algul kehtivuse, vahepeal tuli uus seadus ja nii et see kehtis edasi, aga kogu see afäär oli sügisel, kus, nagu seda uut seadust ei olnud veel vastu võetud. Aga ma, ma arvan, et sellise rahvuslikkuse, rahvusliku sellel pinnal tehtud mingi partei või ühendus ja sellega parlamenti europarlamenti, milleks see, ma arvan, et see ei vea välja hästi kas rahvuslikul pinnal, mis minu arust on ka Eestisse läbi kukkunud juba et ka Eestis on juba ikkagi aru saadud, et pigem tuleks vaadata neid parteisid nagu ideoloogilised rohkem ja venestunud mõistest aru saanud rohkem või nad lihtsalt ei suuda kokku leppida, mis nende probleem tihti. Noh, selle kohta võib öelda ainult, et Riigikogus ei ole enam vene erakonda, keda seal kunagi kolinat pärast viimaseid valimisi viimased valimised näitasid, et, et see idee ei näinud nagu peale ennast olles. Noh, aga ega see ei tähenda, et teatud ringkonnad Venemaal ja, ja siin Eestis venekeelsed ringkonnad oma oma jonni oleks jätnud ja jätkavad edasi. Tegelevad tegeldakse igasuguste asjadega, üks äsja Pihkvas kuuli ja teine kandideerib parlamenti ja ja noh, mis seal ikka igasuguseid on, ega siis issanda loomaaed on rikas ja, ja noh, kui me võtame kas või selle, näete, et Eestis hakkab ilmuma jälle jällegi niisugune ajaleht Moskovski Komsomoletš, tõsi küll, tema mingisugune lisa ja tähtede MK taha on. Las ta siis ilmub, me oleme siin liberaalset ja, ja meil on Eesti liberaalne ühiskond, aga aga kui me vaatame ikkagi nagu asjale noh ilma eelarvamusteta näkku, siis Eestis hakkab ilmuma ajalehe Moskovski Komsomoletš mingisugune, ütleme nii, et tütarväljaanne vä. Siis on see, on see veider, eks ole. Jah. Ilmselt saab. Ma ei oskagi seda nagu kommenteerida, et kas hull sa just on, aga kes siis on need Venemaal kõik kättesaadavad? Mingi probleem minu arust ei ole, et las nad loevad, probleem on hoopis selles, et et kuidas kuidas eestikeelne või eesti eesti elu jõuaks nendeni või otsused või, või mis on tähtis neile teada Eestist ja, ja kuidas nendeni jõuaks, et see on nagu küsimus, et kui me vaatame Kahtlaselt peene sõnaga integreerumine. Sõnade Reisam. Noh, ütleme Eino räägimegi informatsioonist, et kui ma saan aru isegi, et, et Aktuaalset Kaamerat venekeelset aktuaalset kaamerat tänu vist ka natuke aja nihkumisel kella kuue peale vaatab ainult üks kuni kaks protsenti venekeelsest elanikkonnast, siis no ütleme ausalt noh, mis me sellega peale hakkame, et et nad lihtsalt on teine kogukond ja me ei ole võib-olla seda väga täpselt tunnistanud, aga see on niimoodi, et nad on teine kogukond ja ja nii kaua ja ma arvan, et Euroopasse me saime Euroopa Liitu, see tegelikult on ühe protsessi algus, kus me hakkame lähenema siin Eesti-siseselt ja ma sellepärast ei kardaks ta Venemaa niisugust väga suurt mõjujõudu enam mitte. Kas selles osas majandusega jah, täiesti nõus, et ega tegelikult ei olegi venekeelne eestikeskne informatsioon väga kättesaadav nad noh, ega ei jäägi muud üle, kui vaadata neid vene telekanaleid või siis nüüd, mis on eraalgatuse korras tekkinud Pervõi Baltiiski kanal ja siis veel MTV või üks üks üks kaabelkanal veel, mis on venekeelne, aga, aga annab Eesti uudiseid, eesti reklaame ja nii edasi. Et noh, midagi ette heita, ise me oleme jätnud üht-teist tegemata siin. Või on see lihtsalt objektiivne reaalsused? Noh, see see väide nüüd, et hunt vaatab metsa poole, on nagu natuke teise maiguga, aga põhimõtteliselt, kui inimestel on saadaval kümned ilma liialdamata kümneid vene Venemaal toodetud kalli raha eest tehtud, hästi tehtud professionaalsel ja, ja muul tasemel telekanalid, et siis järsku ongi nii, et see ongi paratamatu, et tee sa siin, aga, aga ega sellest vaatajaskond ju ei suurene ja ja tänu sellele ka oma informatsiooni nii-öelda läbi läbisurumine ei ole, ei olegi üldse võimalik. Ütleme nii. Ja ma arvan, et elu läheb edasi, et vist natuke takerduma sellesse positsiooni, kus me räägime natuke vanematest inimestest kes võib olla noh, tõesti ei suuda integreeruda, kui me kasutame seda sõna või ei tahagi seda. Ja kelle mälestus ütleme emakest Venemaast on ikka väga niukene selge ja kes toetub sellele mälestusele või sellele arusaamale, et Venemaa on ikka suur riik ja ta on selle kodanik ja nii edasi, mulle tundub, et ma arvan, et noored nagu vaatavat asja hoopis laiemalt mitte nüüd Venemaa peale minema poole selga pööraksid. Agana pööravad ikkagi näo näo juba, võib-olla Euroopa poole. Pööravad näo Euroopa poole, kust nende poole tuleb kõnes ja kirjas, eks ole, prantsuskeelne inglise keeles saksakeelne ja veel ma ei tea, miskeelne tekst, aga, aga see ei tähenda seda, et nad hakkavad meie, meie, kohalike vene nii-öelda kanalid rohkem vaatama. Loodan, et, et see ongi selle asja nii-öelda lõpp-produkt. Ehk utreeritud hakkavad eestlased ja venelased Eestis rääkima kunagi inglise keeles. Omavahel. Noh, see teatud määral juba toimunud minu noh, need on võib-olla üksikud näited, aga, aga, aga ega see ei ole mingi mingi kauge tulevik asi selles mõttes Nonii aitäh teile, aitäh stuudios olijatele, aitäh kuulajatele. Täna olid siin siis Mart Linnart kanal kahest Vallo Toomet, Eesti Päevaleht pina Aarne Rannamäe, Eesti televisioonist. Rahva teenrid sellega täna lõpetab ja tuleb järgmine laupäev siia laua taha uues koosseisus juba Mart Ummelas juhtimisel. Ilusat kevade lõppu ja suve algust ja head puhkust.