Kott tere kuulama taas vikerraadio Rahva teenrite saadet täna üks päev enne suuri eurovalimisi, ma ei tea, kas vihm ka kuidagimoodi võiks eurovalimisi mõjutada, mis ta arvab. Tere päevast. Siinpool Rein Veidemann mõjutab kindlasti kogu nädal olnud võrdlemisi nutune vahelduv pilvisus. Praegu lubatakse muide samasuguse ilma jätkumist, nii et kogu selle ta toob, tõi endaga kaasa mingisuguseid väsimuse luuvalu muide on toonud luuvalu vanadele inimestele ja, ja, ja ütelda, et vanad inimesed ei lähe siis valima vä? Ma ei välista, kindlasti tõesti ei, ei lähe nüüd, kui homme see ilm on sama, sama rõhuv nagu ta, nagu ta täna on aga mitte üle kogu Eesti, nii et võiks öelda, et võib juhtuda igast üllatusi. Nagu see praegune, see ilm on meile meile meile pakkunud. Sa äkki Tallink been ja üsna mõnigi inimene võib mõelda, et linn on näiteks, et kui sajab, mida ma sinna suvilasse sõidan üks ja päev vaba, mida teha, et lähen parem hääleta, mis on teine võimalus. Ja teine võimalus on muidugi ka see, et vaatab aknast välja vihm, vihma sajab, et tulemus, eurovalimised, kedagi niikuinii ei huvita, mis ma ikka haukumine maksavad edasi ja magavad mõlemad. Mõlemad variandid on minu meelest praegu võimalikud. Aga mida ma pean tunnistama küll see, et olles ise väga tihedalt kokku puutunud meediaga, on mingisugune niisugune halvatuse halvatuse seisund. Et tähendab kuidagi väsimus ja tülpimus. No kõik taadion, niidid paistavad läbi, kõik on nagu juba noh. Teada, või vähemasti, kui mitte teada, siis üsna üsna selgesti spekuleeritav. Ja ometi see, see mäss peale rõhud, rõhumine jätkub, see tundub nagu mingisugune maailma viimane õnnetus, mis meil olid, kaela sajab, iga teine lehekülg oli järjekordne Natreemist. Naaseme hommikusi lehti jagades. Oli, oli, oli päris kõhe, hakkas nagu maailmalõpu ootele. Homne päev toome. Nüüd jookske kõik ülima, nii et see üldine väsimus on tekitanud mingisuguse mentaalse vaimse emotsionaalse halvatuse. Võib-olla on see palju küll öeldud, aga vähemast tunnenikenes tülpimust küll. Küsimus on ju selgelt napi pooleteist aastaga neli neljad, valimised, kohalikud 2002 lõpp riigikogu kakstuhatkolm, rahvahääletus, eelmine aasta september lehe, siis nüüd see tak otsa neli valimist järjest lühikese aja jooksul ei ole ju ka erakondadel näha. Ta ei ole võhma, ei ole isegi seda raha, kui nad riigikogu valimistel ametlikult väikest, mida küll osa ütleb, et see on vähendatud number oli 60 miljonit krooni kampaaniaks, siis praeguseni järgnenud räägid umbes 20-st ehk kolm korda vähem. Rääkimata sellest, et pingid ei ole nii pikad ja jah, no loomulikult on teatud väsimus. Nojah, Martin. Me läksime nüüd käima, ilma et see oleks saanud teemat välja kuulutada. Mis siin kuulutada, eks ju. Mina olen Mart Ummelas, siis ma sain ka nüüd öelda lõpuks vahele ja meie nagu selline teema või idee, millest me tahtsime täna rääkida kõigele neile sündmustele toetudes, mis on nüüd juhtunud viimasel ajal on. Et kas nüüd europarlamendi valimised toovad meile vasakpoolsuse edu või näitavad nad seni valitsenud ideoloogia eba edu just nende ennustuste valguses. Aga ma tahtsin enne seda, kui me selle juurde läheme, natukene täiendada siin Eikid selles mõttes, et on olnud palju valimisi. Aga kui nüüd oleks toimunud koos europarlamendi valimistega ka näiteks rahvahääletus presidendi otsevalimise küsimuses, siis oleks see kindlasti vastupidi aktiviseerinud inimesi saanud osa võtta, sest näiteks Leedus toimuvad erakorralised presidendivalimised praegu koos europarlamendi valimistega, nii et see mõte lasta nii-öelda põhja presidendi otsehääletamine ju mingil määral toob paratamatult kaasa selle madalama valimisega. Aktiivsus ja loomulikult, eks seda olla ju vihjatud ka, et need, kes surusid maha mõte, et see põhiseaduse muutmise rahvahääletus oleks, ollakse homme, et need just püüdsid kuidagi ka Europarlamendi valimistulemusi või õigemini valimisaktiivsust mõjustada, sellepärast et mõnele erakonnale on kasulikum, kui valijaid on vähem. Kui ma ennist mainisin tülpimust, siis selles mõttes mina tunnistan ausalt, et mina olen ikkagi sel määral valmis ja, ja harjunud või harjumus kodanikuühiskonnaga oma kodanikukohustusega, et mina olen käinud kõigil valimistel ja lähen ka homme valimistele valima. Ja siis ma muidugi ei kutsu üles teisi, kuid võib-olla riigiraadio seda peaks tegema. Tülpimus mitte valimiste tülpimus maid, selle valimistele eelnenud ettevalmistuse valimiskampaania üheülbaliseks, mis on kõik viimased kolm valimist juba nüüd olnud ja mis need on, need valimised iseloomustab siis siis India pärast võitlus siis selle ja paistmise pärast, mis omakorda on toonud mängu midagi, missugust mis samal ajal on jäänud müstiliseks, see on nimelt, on tegelikult suurelt jaolt me valime ikkagi siis suhtekorraldusfirmade ja, ja, ja reklaami raamikontorite vahel ja mina tahaksin teha ettepaneku. Ettepanek on siis järgmine, pärast, kui need valimised on läbi, see, see suur taifuun on meist üle käinud, siis ma tahaksin teada kõigepealt valimisteks kulutatud reklaamirahasid. Teiseks, ma tahaksin teada, missugused suhtekorralduse firmad on, kellele missugusele erakonnale tööd teinud, kõik need loosungid välja mõelnud, kõik need tohutud ruutmeetritega pildid üles pannud, määrinud, rentinud ja nii edasi ja nii edasi lipukletid valmistanud. Ja tahaksin teada, mida suhtekorraldusfirmad, need noored inimesed või ka keskealised, kes seal ta iganes töötavad, mida nad ise on kuidas nad kommenteerivad oma suhteid nende siis nende klientidega. Esimene küsimus, raha see peaks nagu enam-vähem teada, kui need numbrid õiged, õiged on, aga suhtekorraldusfirmade kohta võiks aeg-ajalt olla läbi lõikul lipsanud. Mul ei ole praegu küll peas, sest ma ei oodanud sellist. Huvitav, keda Corporation abistanud oste tähendab, see? See haakub selle mõttega, mida me siin Mart sinuga enne saate algust rääkis. Õiget skandaale pole olnud. Jah, see nädal ma olen otsinud ja vaadanud, ma teadsin, et pean saadet tegema ja väikeski skandaali poisikest aga ei leia. Hele oli kümmeli raamat, aga see oli ka üle-eelmise nädalaga, see nagu tänase poliitikaga kuidagi ei haaku. Mõnevõrra. Korral Kümmel 10 lisanud Päevalehes kirjutanud, et teda on õigemini on Isamaaliit, teda on kahekesi süüdistatud koos, et see on. Aga kelle vastu see siis nagu nojah, aga istub juba Brüsselis tallukas tema vari. Päike. Ja corpore skandaal. Kui sellest otsida valimiseelset siis on see kasvunatud Refonevast. Huvitav kui kuradi, kui see on, sa, Atonen skub jah ja nii edasi, millest me oleme siin korduvalt rääkinud? Ja ega muid skandaale ei, ei ole, no hea küll, see. Reinsalu üritas vist Res Publica üritas Toomas Hendrik Ilvese vastu välja mängida. Mingid kastidega vedasid mingisuguseid pabereid. Nojah, see, see on alles pooleli, seda ei ole mina kuulnud. See oli see, kui esitati arupärimine. Arupärimine. Peaministrile Juhan Partsile elektrijaamades. Ah soo ja, ja et on neid kasutanud neid rahvaliidu kogutud all ei midagi muud, ilves siis selles, et üritas neid maha müüa iga hinna eest. No näete, kolleegid, teie tähendab omavahel, see dialoog praegu toob esile tõesti selle, minul oli üks kohtumine, ma ütleksin täitsa tavalisi Eesti inimesi, kes kes ütles mulle, et tema muidugi ei lähe sinna sellepärast, et et need niikuinii nad toovad sinna ära ja, ja, ja, ja mõtled siis, kes ka sinna, kes valitud saada. Ja muidugi neid, et seal olgu siis üks või teine, ega see midagi ei muuda, tema ütleb, et et kõige naljakam on see, et siin kodus laua taga katkuvad üksesse karvu peast välja, seal peavad nad istuma ühes fraktsioonis ja, ja lõpuks ütlesid, et see kõik seal on niisugune pudru ja kapsad, siis ma parem hoian, teen ma ennast ei määr sellest räägime hiljem, aga iga vigased ühest fraktsiooni siis seal see on täielik jama ju. Ilm, ilves ja ilves ja noh, Res Publica või Isamaaliit, kui nad saavad eksruumide ühes. Sonis ilves istub sotsialistlik sotsialistide fraktsioonis ja Res Publica Isamaaliidu esindaja, kui saavad, siis istuvad rahvapartei fraktsioonis. Kui saab reforme esindaja, siis ta istub liberaalide fraktsioonis, kus saab rahvaliidu esindaja, siis ta istub sellel hästi keerulise nimega fraktsioon selles fraktsioonis, nii et nad ei istu sugugi mitte ühes fraktsioonis. Aga kui skandaalidest veel rääkides, noh see, ma ei tea, kas, kuivõrd see Keskerakonna võitlus selle üüri piirmäära vastu on ja see istung ja pikad vaheajad on valimistel, sest nad saavad alati öelda, et meil on see teema kogu aeg päevakorras olnud. Jah jaa. Et kuidas see haakub Euroopa parlamendiga see ja kui Euroopas Parlamendi kas haakub, see haakub praegu pigem selle praeguse valitsusliidu ründamisega? Ja nad tahavad ka näidata ennast sotsiaalsete väärtuste kaitsjana, millega nagu sotsiaaldemokraadil laineid Aga aga ma usun, et kui see eelnõu ei oleks päevakorras olnud, oleks Keskerakond tõenäoliselt välja tulnud mingisugusest teise teise teemaga ja teise teise eelnõuga, kus oleks riigikogus pinged üles võtnud. Ja see noh, ametiühingute võitlus No vot seda nüüd süüdistate sotsiaaldemokraate, nemad on nagu väga alatult ära kasutanud umbes oma mõju ametiühingutele neid keeranud üles kuigi mingit reaalset. Probleemi ei ole, tähendab jah, et noh, eks seal see on ju ka fakt, et suur osa võib, vähendab üsna mitmed ütleme siis niimoodi, et ametiühingu aktivistid ja aktiivsed tegijad praegu on olnud seotud või on praegu Seal demokraatlikus erakonnas mulle tundub, et huvigrupid ise on huvitatud olnud niisuguste skandaalide või skandaalikese ülespuud, mis, kuid ma pean siin küll nüüd au andma ajakirjandusele, kes ei ole võtnud sellest tuldega kaasa läinud nii-öelda hakanud lisaks veel näpuga näitama, et näed, vaid on lasknud nii-öelda ühe päeva uudisena läbi käisid, avaldasid seal meelt seal täitsa mingid kastid mingite nendega. Nii et aga ühte asja selle ajakirjanduse ja ETV, ma tahaksin küll Rein kui ka Postimehele kaastöölisega aas tööliselt küsida sinult äike kui BNSi sisetoimetuse juhilt, et kas ei ole toimunud üks niisugune kummaline pööre meie ajakirjanduse suhtumises, meie ajakirjandus on nagu võtnud ette Res Publica põhjalaskmis. See tungib küll läbi väga mitmest kohast selline soov nagu näidata nüüd Res Publicat tõesti siis sellise populistliku kergelt vapsliku noh, mitte just eriti aruka, mitte just eriti kaugelenägeliku ja, ja nii edasi ja nii edasi parteina ajakirjanduse poolne rohkem kui poliitikute poolne sugune aktsioon. Tähendab vaata mina, minul on siukene rumalisel oma mina selliseid üldistusi nagu ajakirjandus tervikuna, rahvas tervikuna hästi ei sallita. Nojah, ja kui sa, kui sa nüüd natukene konkretiseeriksid, see väljaanne on ta võtnud eesmärgiks Hispaanial eriti raske siis ma oskaksin. Ma võib-olla mõned persoonid ja nende perekondlikud seosed kukkusid. Nõuteooriate elavalt eesti meeste loen ja, ja seal kirjandus, Postimees on reformi ära. Mis ma selle peale ütlevad, tähendab, kaks võimalust üles tunnistada ja ei, no õnneks mul selles mõttes niisugust sügavat seost ei ole. Selle väljaanne nii-öelda ideoloogilise grupiga, et ma võiksin seda hakata vaidlustama või siin või teiselt poolt siin kaasa hüüdma, mida ma tahan küll öelda, Postimehe aktiivse tegija lugejana on küll see, et et ta on skeptiline olnud tõesti Res Publica suhtes, aga Ma arvan, et see skepsis, eks on, ikka on ikka kuhjaga põhjust ka, nagu üldse minu meelest demokraatlikus ühiskonnas ajakirjandus tervikuna. On olla skeptiline, valitseva võimu suhtes on juba traditsiooniliselt Reformierakond ise kai valitseb jah, seda, seda küll ja, ja vot seda nii tahtsin. Aga ta ei oska, aga, aga läbi on küll paistnud, et need aktsioonid, mida on ette võetud siin ütleme niisuguses Skaotliku uljusega või, või siis noh, mõned ütlevad vapsliku välja kutsumusega. Need on leidnud kriitilist suhtumist. Nojah, mina olen paaril korral on juhtunud ka mõne inimesega kokku, tegelikult ka nemad ei räägi niivõrd vapsusest patsist, keda nad eeskujuks. Hätslasest siis see pomm, mis puudutab, mainisid Pätsi, ma loodan, et see alles meil ootab nii-öelda lahti munkimist, sellepärast et üks eelmise nädala kõige silmatorkavam uudis, mida siiski eimiskipärast ei kassi juletud, ei osatud esitada. Põhjus on ilmselt ka see, et äsja Helsingis kaitstud Magnus Ilmjärve doktoritöö, mis on inglise keeles järgmine nädal peaks eesti keeles, ah, no vot siis hakkab ta lainetama ja siis seda hoiti ka enne valima. Ma arvan ka, et see võidi hoida, sest et sahtlis, et tema hääletas tulemusega tahtsin tagasi tulles nende valimiste juurde, tähendab eurovalimiste juurde siis sind teine näide, minu kokkupuude siis niisuguse teise keskmise valijaga üpris nagu ma ütlesin, on see, kes ütleb, et niikuinii see kõik on üks pudru ja kapsad ja, ja, ja silmamoondumise mängi, seetõttu tema valima ei lähe. Aga teine, kellega ma rääkisin nimetamisest keskmiseks, eestlaseks valijad ütleb, et ta läheb. Ta läheb ja tal on kindel kandidaat, isegi kaks või kolm ja tema valimiskriteeriumide on väga lihtsad. See inimene peab olema tõepoolest silmatorkava hariduse. Siia suhtlemisoskusega suhtlemisoskuseks vajab toaga keeleoskust. Üks ühtäkki on vaat siit nimelt see keeleoskus, mis meil osutub äkitselt nii määravaks, et et tunnistame seda või mitte, kuid, kuid ma ütleksin, kandidaatidel taustana, see toimima hakkab. Ja, ja, ja tema läheb. Esinumbritel riigikogu erakondade esinumbritel vist vist probleeme ei tohiks olla? Mingit keelt nad ikka tõlkavad, aga üldse alustasin, vala kogu seda saadet vihmast, sellepärast et ma mõtlesin tagasi mingid 15 20 aastat, kui kirjutati Nõukogude Eesti ajakirjanduses sellest, et vat lääne valimisi mõjutab vihm või hiljem ja siis meie kõik imestasid, kuidas Wism võib valimisi mõjutada, kui kõik me läheme 99 protsenti valima ja isegi laulva revolutsiooni ajal, kui me valisime Rahvasaadikute Kongressi esindajad Moskvasse, kes oleks julgenud öelda, et nüüd mingi raju hoov võiks takistada eesti rahvast minema valima, aga nüüd me oleme muutunud üsna tavaliseks Euroopa igavaks rahvaks, kelle puhul ka vihma all igasugustel muudel asjadel on väga suur mõju sellele kas tahetakse osaleda selles demokraatlikus protsessis või ei taheta, aga ma tahtsin siia kohta vahele tuua root, tähendab, me räägime üsna umbmääraselt, et aktiivsus on kõrge või madal, siis eelhääletamise tulemused euroopalikus traditsioonis annavad üsna täpse nii-öelda prognoosi selle kohta, mis on tulemas ja meil oli seekord siis seitse 7,8 protsenti D-air hääletamas käinud nendest valimisõiguslikeks, sellest 68000. Kui me võrdleme nüüd kevadiste riigikogu valimistega eelmise kevade riigikogu valimistega, siis seal oli 14,5 ehk umbes kaks korda rohkem 124000 ja lõpule homseks jäi kuskil 58 protsenti aktiivsust, järelikult me ei saa kuidagimoodi. Ta homsetelt valimistelt palju üle 30 provints, Bront protsendi aktiivsest me võime siin üles kutsuda või mitte üles kutsuda. Ma arvan, et niisugusele tasemele see lõpptulemusena jääb ning seda on. Erinevad küsitlused pole näidanud ka umbes sama suurusjärku, kõige väiksem number, mis mina näinud olen, oli üheski esitus sellistel 20 829. Nii et kui 40 kanti jõuab, siis on hea. Aga noh, ega seesama ainukene, kes praegu on niimoodi ametlikult oma tulemused, avalikustame Holland, aga seal jäi Ugala 40-ks. Nii et see on Hakkame tõesti muutuma selleks rahulikuks, igavaks põhja, aga müüakse need analüüsid ja selle sama teema valgused, mille ma tõstatasin, et kas see on nüüd teataval määral vasakpoolsuse tõuse, valitsev ideoloogia tagasiminek. Kellel on nüüd sellisest madalamast aktiivsusest kasu? No siin ma mõtlesin selle peale minu meelest siin põrkuvad mitu niisugust jõujoont, mida ma siis tähistaksin nii oma ootuste kui hirmudega, selge on see, et kõikides erakonna kontorites antakse endale väga selgelt aru, et europarlamendi valimised nii ühel või teisel viisil peegelduvad tagasi Eesti sisepoliitilises elus. Ja seetõttu noh on näeme seda loosungitest, et iga siis saadikukandidaadi taga püütakse siis rõhutada selle erakonna mingisugust ideoloogilist kontsepti, nagu siis kaitse, Eesti edu või kaitse. No nii, võtame kaks niisugust selgelt välja tood. Ja nüüd on niimoodi, et et, et võistlevad erakonnad, siis püüavad näidata seda, et juhul kui Toomas Hendrik Ilvest selle ütleme niisugust maailmavaatelist taustami võime eraldi veel arutada, kuivõrd see on, läheb kokku sotsiaaldemokraatidega ja nii edasi või on tegemist retoorilise pöördega, oportonismiga ja nii edasi. Igatahes võistlevad erakonnad on tõepoolest muret, mure muretsevad ja põhjusega selle üle, et kõigele vaatamata Toomas Hendrik Ilvese edu annab siis isiku valimisena tagasipeegelduse kogu tähendab sellele noh siis ideolooge loogilisele seisule, mis praegu Eestis on tugevalt kaldu just nimelt parempoolsuse suunas, ehk siis eriti peenelt öeldes ideoloogilisele paradigmale. Nojah, seda ma ei tahtnudki. Otsin praegu pingsalt just, muidugi otsisin pingsalt just seda sõna, et kuidagi olla rohkem lihtsamini arusaadav. Nii et see on see hirm, eks ole, ja teiselt teiselt poolt ma pean ütlema, ootan seda, mina ootan, sest et ma olen siin ka ümmarguse laua taga ju avalikult deklareerinud, et ma kuulun niga ühiske konnakeskset, siis ütleme, inimnäolise kapitalismi esindajate hulka ja see taga tuunita nüüd veelkord, et sa ei kuulu sotsiaaldemokraatlikku erakonda täpselt kõva häälega, eks ole, kuulub parteiliselt määratlenud, aga võtan seda tasakaalu sündi ja ma arvan, et teatud tendentsid miks siiski viimasel hetkel püüavad ka mõni teine erakond selle siis Henrik Toomas Hendrik Ilvese poolt jutustatud pehmete väärtuste varjus ennast valud otsa peale upitada. Ma tahtsin öelda, et see haakub üldiselt peaaegu sellega, mis mina mõtlesin. Noh, praegune europarlamendis 786 liiget jääb umbes 50 vähem ja see tähendab siis seda, et iga, kes valitakse, selle osakaal tõuseb 600 europarlamendis on nüüd valima seitse, 32. Praegu on seal kõige suurem on parempoolne fraktsioon 294, kus siis meid, Eestit esindavat Res Publica, Isamaaliit ja heal sotsialistidel 232. Praegu, kui nendest, mis Euroopas on toimunud, teada, on meil sisuliselt ainult pool teisteks. Hollandi avalikustas tulemused, kuigi saab selle eest Euroopa komisjonilt võrrelda ja brittidel on siis kohalike valimiste tulemused Hollandi tulemus ja brittide tulemus näitas, et mõlemad, seda, et valitsev erakond kuigi Hollandisse konservatiivid ja brittidel leiboristid kaotas tähendab brittidel küll kohalike valimiste järgi, aga Hollandis juba ametlikult kaotas euro parlamentides. Jah, kuid naastes lehtedest ma veel vaatasin üle, oli kirjas küll, et Hollandis võitsid konservatiivid, aga noh, tegelikult see oli pooltõdesid, nad said küll kõige rohkem protsendiliselt hääli, aga valitsusliit kaotas Hollandis, ma kontrollisin üle. Meil oli siiamaani, oli 17 kohta parlamendis, europargile, Parlamendis, nüüd on kaks teisteks ehk viie häälemine languses. Kuna kuna Hollandi, Hollandis väheneb saadikute üldarv siia, siis meil oli 31 jääb 27, siis tähendab, et kui Chiazmanni valitsusparteile poole kohtadest europarlamendis selle riigi omadest, siis nüüd jääb allapoole. Ja sama tendents, kui on, siis Suurbritannias välja tuleb, siis oled, tundub niimoodi, et väga paljudes riikides, Euroopa Liidu riikides kujunevad need valimised haledalt protestihääletuseks antud konkreetse riigi praeguse võimul oleva erakonna vastu, ükskõik kas on siis kas see on siis konservatiivne, parempoolne või siis turistlik nagu Inglismaal. Kui seal nüüd, kui see teooria tõele vastab ja see üle kanda Eesti tingimustele, siis tõenäoliselt ja et tähendab see, mida sa ütlesid, et selle. Ma ei taha, sest valitsuskoalitsiooni põhierakond Res Publical noh optimismiks erilist optimismiks põhjust ei ole, ühesõnaga valitsuskoalitsioonis valitakse tema nagu selleks peksupoisiks antud. Paistab, et sinnapoole asja peaministeeriumi Res Publicas. Aga teisest küljest nüüd, kui püüda analüüsida, miks just sotsiaaldemokraadid, aga miks mitte näiteks Keskerakond, kes Roland küllaltki sotsiaalne partei, siis siin me näeme nüüd ikkagi jällegi seda sisepoliitika mõju, seda Keskerakonna enda sisemist olukorda, mille tõttu ta nagu langes juba enne valimisi ära selle nagu sellise põhitegija koha pealt. Vaata, ma lisaksin siin ühe mõttekäigu juurde, mida me siin vahetasime Mart, sinuga enne nii-öelda elektronposti teel. Kui me rääkisime tänase saate põhiteemast, siis mulle tundub, et et Eesti rahvast on ikka kõikide nende roosamannat lubadustega nii palju lollitatud ühelt teiselt poolt, et et paistab, et see sümpaatia hakkab tasahilju siiski kalduma arukuse poole jäävat seda nii-öelda arukuse mõõdet või dimensiooni, on tegelikult endas kandnud vähemasti noh, nii palju Meil on jõudnud, on, on kandnud ikkagi just nimelt sotsiaaldemokraatia Euroopas Euroopa sotsiaaldemokraatia, sest et et nad on kogu aeg püüdnud hoida eemale igasuguseid äärmusi üritanud valida keskteed ja, ja, ja seadnud tingimuseks sellele selle, et sotsiaalne nii-öelda suunatust, sotsiaalse tasakaalu poole on see tagatis, mis tegelikult lõppkokkuvõttes on ka Euroopa rahu tagatis, sest mida rohkem igasugust nii-öelda konkurentsi Eriti fetišeeritud üle pingutatud konkurentsi sisse psühholoogilisel pinnad kandub kõikidesse erinevates elusfäärides ja võib lõppkokkuvõttes anda kohutava riikidevahelise niisuguse konkurentsi, millel on väga kahetsevad tagant tagajärjed võivad olla. Ma tahtsin kommenteerida, kui seal lugesin neid arve, eks ju, et europarlamendis on kõige suurem fraktsioon Euroopa Rahvapartei konservatiivide ja siis teine on sotsiaaldemokraadid. Aga kui ma nüüd vaatama selle Euroopa Rahvapartei fraktsiooni sisse igat karvategelasi, eks ju, et see on nagu täiesti kunstlik moodustis, samal ajal kui sotsiaaldemokraatlik fraktsioon on esimenteerituaalne täiesti tsementeeritud üsna ühetaolisele ideoloogilisel baasil sellel suurel määral selle kolmanda tee ideoloogia ja tuleneb, et selles mõttes need jälle, mis meil siis jagatakse, räägitakse sotsialistidest, eks. Aga sotsialistid ei kuule üldsegi mitte selles mõttes europarlamendis ja sinna sotsiaaldemokraatide fraktsiooni niivõrd ametlikult nad nimetavad. Lähevadki ennast DSC järgi ja Euroopa sotsialistlik partei, Jaanus. Eile see sotsiaaldemokraatlik fraktsioon on tegelikult selle noh, nii-öelda kolmanda tee või võtta ei ole. Ei ole, ei ole ametlikult see kuhu, kuhu ilves hakkaks minema hakkab minema, kui ta võidab, ongi euroopas sotsialistlik partei. Euroopa sotsialistlik, seal ei ole demokraatia sees. Milliseid jõudusid siis ühendatud selles mõttes? Teada noh, seal on siis ma ütlen, et kahjuks Euroopa Parlamendi siseelu ei tunne nii hästi, kui peaks tundma. Aga seal on, seal on needsamad prantsuse sotsialistid, Saksa sotsiaaldemokraadid. Meil on Põhjamaade sotsiaaldemokraadid, onju, aga ma tahan selles mõttes nagu juhtida tähelepanu, et need ei ole mitte mingisuguseid, armus seda, seda, seda ja, ja nii, et see, kuhu Toomsalu partei üritab armus armuseltskond, eks ju. Et selles mõttes noh, tegelikult ju ei ole ju mingisugust järsku pööret toimumas, ütle ka mitte-eestlaste teadvuses, vaid see on teatav niisugune noh, ütleme kainenemine, mina ütleksin selle kohta. Et nüüd sellest armuslikus parempoolsest libe äärmus, liberalistlikust mõtteviisist ollakse natukene minemast tsentri suunas. Ja sotsiaaldemokraatia Euroopa mõistes esindab tänapäeva tsentreid tsentreid. See on just nimelt tähendab see pidevalt tasakaalupunkti ja kompromisside sündiva tasakaalupunkti otsimine. Kuigi siin on muidugi veel üks, üks nüanss, mida ma ka tingimata arvestama Isiksuse roll, eks kui palju inimesi valimite ideoloogia järgi vaid kui palju viskaks sellise no näiteks jah, siin juba Reino mainisse keelteoskus ja oskus toime tulla kahtlemata Toomas Hendrik Ilves näiteks oli silmapaistev välisminister. Vot kirjandus inimesena julgen ma veel lisada selle Toomas Hendrik Ilvese fenomenile. Veel ühe niisuguse tausta, mis nii või teisiti mõjutab siis tahtmatult nimelt Eesti väikeriigina teatavasti rääkis suureks Euroopa ja maailma mastaabis Lennart Meri. Tegelikult Toomas Hendrik Ilvese isikus, natukene peegeldub seda ka Lennart Meri arrogantsust, muide tema suurejooneliselt. Väljakutsuvast siis niisugust erandliku isiksusliku omadusi või mis need väljakutsuvat käitumist oli, on ju, oli nimeris ja on ka Toomas Hendrik Ilves, mis on, koguneb talle ka palju vastaseid nii-öelda puht käitumusliku pinnal, tähendab, et, et naiste keemia ei sobi, eks ole, tähendab keemiline reaktiiv ja vastu vene ajakirjanike rätsepistes laua hiljem tegelikult ausad, ehkki Lennart Meri ei ole kunagi ennast määratlenud poliitiliselt on temast väga palju just nimelt sotsiaaldemokraatlikku ja mõtteviisi ja seda näitab kasvõi tema poeg, kes on eluaeg kuulanud. Varasemad Lennart Meri Isamaaliidu seosed. Nii et märja kuninga ta ju väga selgelt ikkagi distantseeris ennast Res Publica nii-öelda juhtimisel on ju seda välja öelnud, et tema ei ole selle partei looja olla Nonii, lihtsalt, mida mina tahtsin rõhutada, on see valla koos Taagepera küll idee andjaks, aga mingil hetkel nii nagu Taagepera. Kuulge, aga ma usun, et kolleegid olete minuga nõus, et teatud see niisugune Lennart Mere vari tähendab toetaval viisil mõjutab ka Toomas Hendrik Ilves. Et see mees võib-olla tõesti räägib Eesti suureks suure parlamendini. See kus vaheline mees väga hea koju, et kui ema on juba kogemuseelsed rahvusIlves ei ole just Lennarti mantlipärija, siis ta vähemasti lipsu päri. Jah, et, et selles see on küll tõsi, et siinse isiksuse osa ajaloos aga mängib väga, aga samal ajal tähendab noh, sotsiaaldemokraatiat, Eesti oma sotsiaaldemokraatide valimiskampaania, mis on fokuseeritud ilvesele ja, ja, ja, ja see kompleks, mida ilves on esiplaanile tulnud, noh tunnistagem, see on nüüd ikkagi see nii-öelda pehmete väärtuste kogusumma kompendium, mida, mida Euroopa Liidust on püütud, Eesti tähendab senised poliitilised jõud kogu aeg eemal hoida, sest meie meile sisendatakse seda, et me lähme sinna metsikusse võitlusse halbade ja ega see, mis meid ootab, on võitlus elu ja kroon ja ei, ma ei tea, riikidevaheline konkurents, tähendab, ma tahaksin rõhutada, et, et kui see, kui võimendatakse riikidevahelist konkurentsi Euroopa liidus siis seda, seda liitu. Ta ei ole kauaks, ma võtsin kaasa. Suhe põhjanaabrite soomlaste uudisteagentuuri STT uudised kuskil seitsmendast kuupäevast siin on ja seal on ilus ilus pealkiri on pandud, sisu on meile kõigile teada, aga pealkiri kõlab vabastakis nimetada Eesti valimiskampaania, kui Euroopa Liidu vastane sõjaretk. Tere tulemast leida paraku välja, kuhu jalgrattad, sa just vaatasin ka seda suurt valimisdebatti. Eesti televisiooni tööliskus. Toomas Hendrik Ilves esines nii, nagu ta ikka esineb natukene noh, niimoodi boheemlaslik. Aga minu meelest tema ainsana kogu sellest seltskonnast tegelikult tabas ära selle tõe, mis asi see euroop, poliiton ja miks sinna minnakse, see on. Kui nüüd Euroopa Liit laieneb, ta võtab nagu eestlasele tuttav võrdlus on korvpallimeeskond ekse, ta võtab pinki, pikendab ta, võtab uusi mängijaid juurde, eksju võtab ühte mängu mängima ühe võidu nimel, mitte ei võta sinna seltskonda, kes hakkaks mängu lammutama, hakkaks aeg-ajalt oma korvi pihta viskama ja, ja nii edasi ja nii edasi, eks tähendab, aga ülejäänute kampaaniast jääb mulje, nagu me läheksime kaklema oma meeskonnaga, et ülejäänud maailmaga, milleks Euroopa liit on loodud, et me oleme, Euroopa liit, konkureerib ikkagi maailmas väga suurte jõududega väga suurte probleemidega, ütleme niimoodi, mitte ainult jõududega, asi ei ole ainult majanduslikus võitluses asjaga ideoloogias Talle tungimas islamism, mis näitleja, eks see sõel, Euroopa Liit peab kaitsma nagu mingil määral ikkagi Lääne tsivilisatsiooni demokraatia võitlus terrorismi vastu, kus on kõige vähem terrorismimaailmas Euroopas. Tähendab Euroopa Liidus, Euroopa liidule, et ma tahan öelda Europoli Euroopa liidu sees ei ole ju terror omavahelist, Eino see seda, mis ei no see, et Madridis lendavat rongid õhku, eks ju, see on ju tegelikult Ameerika ja islamismi vahelise vastuoluline aja, hakkame pihta kusagil seitsmendas aastates, punastes brigaadides Baader Maierrystaks järgi võttes on seal muidugi Euroopas sündinud, eks terrorism, mitte kuskil mujal. Aga no kui me räägime ikkagi turvalisuse Bakuuninist üldisest turvalisusest. Sõjalises plaanis loomulikult ei saa. Valdsemaid ja ka Euroopa liidus ei ole küll mitte see küll sõnastanud, vaid see oligi tegelikult just nimelt asja. Lisaks Euroopa liit oli Euroopa päästmiseks ju loodud saksa prantsuse vastu lõpetamine, see oli selleks aeg-ajalt ning igavest, aga ma tahtsin öelda, et mardile juba vahel öeldes tahtsin öelda, et selles mõttes, et miks nad sinna Euroopa Liidu Parlamendi lähevad. See loosung näiteks Eesti edu eest täiesti eksitav. Ei saa sellest üldse aru. Panime Gonsiori tänavate valla, Eesti eduiga. Oleks tahtnud olla aus, siis oleks pidanud just nimelt see erakond, kes on liberaalsuse lipukandja istet ainult ütlema, et Euroopa edu eest Euroopa edu eest. Sest et põhimõte tegelikult kogu valimiste põhimõte on taandatav lihtsasse lausesse, kui Euroopal läheb hästi, läheb lõppkokkuvõttes ka meile täpselt, aga nii see ongi ja see vastandus tõepoolest jääb minule arusaamatuks, sest sellisel juhul ei oleks mõtet sinna Euroopa liitu minna. Eks viron valikampaanian, kuni eluvastane. Enamiku erakondade puhul see ongi niisugune olnud, välja arvatud sotsiaaldemokraatidel, et kas need ei ole nii, et noh, ütleme, rahvas ongi tegelikult targem kui need suhtekorraldusfirmat, kes on üritanud pähe määrida igasuguseid niisugusi, kontrolle, versiaalseid, jälle hea sõna, sellepärast mina tahaksingi meiega ükskord ühise laua taga istuda, kui, kui ütleme, kultuuriteoreetik ja, ja, ja, ja ka iga semiootik, ma tahaksin lihtsalt natuke kompida nende, nende võtteid, nendes strateegiat ma tahaksin teada missugustelt juriidilistel alustel, miks nad trambivad kogu aeg ühte. Ma võiksin ka areneda, ikkagi magada, aga ühes asjas ma päris nõus ei ole. Poliitei saa kogujutadega ainult lüpsilehma ana, et toome Euroopa Liidu raha Eestisse. See ei ole need kes arvab, et sotsiaaldemokraadid on nagu sellele aktsepteerinud. No kahjuks on üsna, mitmes klipis on läbi. On küll jah, mõtlesin seda tuua, aga asi on selles, et haldussuutlikud, seda raha absorbeerimine juba nüüd toodi näitajaid, et selles mõttes selle aasta eelarve suhtes, mis on välja käidud ja millest suur osa peab tulema nii-öelda saatoritud Euroopa rahad, sest me ei suuda, katke ka sellest rahaasjast nagu üldse loobunud, kuigi ma saan aru, et Eesti rahvas on suurel määral Rehepapp ja ta mõtleb selle peale, et kuidas need kratiga sealt Brüsselist võimalikult palju kulda ära tassida, aga mina oleksin aktsepteerinud ka sotsiaaldemokraatide asemel ikkagi selle peale nagu euroopalike väärtuste omaksvõtmise ülemat väärtusega väärtustatakse klippides ka läbi, aga tahab tagant aga tihtipeale lauset toomise raha siis tuleb, see tuleb see raha ka sinna kaasa, see on jälle selles mõttes ilmselt õigustatud, et siiski väga paljud inimesed mõtlevad ja seostavad Euroopa Liitu minekut oma elatustaseme märgatava kasvuga, see on vaevalt küll niisukeses polaarsus mõõtmes, mida nüüd sel nädalal, mis lehes oli, esitleti, et me läheme juba 2030.-ks aastaks Soomest mööda. Ei teinud, muidugi on ju tore arendada aga see eeldab seda, et meil jutt palgatase, palgatase ju ei, ei tõuse ja nii kiiresti, sest ainukene võimalus siia investeeringuid tuua on ju ikkagi pida, hoida, palgatase madalam. Noh, minu meelest üks põhiline punkt, mida, mida ka tähendab jällegi sotsiaaldemokraadid, esinumber Toomas Hendrik Ilves on rõhutanud, et et on täiesti ebaloomulik ette kujutada Euroopa liidus seda, et inimene oma nii-öelda põhitöökohalt palga eest ei saaks. Neid ütlesid selleks, et ta tunneks ennast inimesena, vaid ta peab rabama siis tohutult ületunnitööd. Ta peab mitmes töökohas korraga töötama. Et vaat see perspektiiv. Aga tegelikult see raha toomine on selles mõttes küll õigustatud praegusel etapil ka valimisteemana, sellepärast et tegelikult ju Euroopa Liit on pürginud kogu aeg sinnapoole, et liikmesriikide elatustasemelt ühtlustaksid. Nii et selles mõttes tõepoolest see, mis me saame, Euroopa leidub, on teataval määral nagu garantii tulevikuks, et me tõesti hakkame andma ka tagasi, aga enne aidatakse see meid järje või see on nii, et selles mõttes ei ole selles midagi halba lüpsilehmast selles mõttes. Ega lehma annab ju ka lapsele toitu, ega ta sellepärast halb ei ole, ma tahaksin öelda, et see on see tegelikult Euroopa Liidu tegevusstrateegias olnud kogu aeg olulisel kohal isegi nende Euroopa Liidu piirnevate riikide suhtes nii nõndanimetatud lähisvälismaade-ga seotud projektid. Nii sai kaelarihma lähisvälismaa Euroopa Liidu poolt. Venemaa nähtub nimelt, et juba manuaalne lugenud töötanud rasseli ühte artiklit suure liberaali Sümboli artiklit sellest, et kui sa tahad, et sul omaenda kodus oleks turvaline, siis sa pead hoolitsema selle eest vähemalt sul lähinaabrite ümber oleks enam-vähem ka asjad tasakaalus ja, ja, ja seetõttu on sinna on kogu aeg sellest hoolitsetud lits tõepoolest Euroopa liidus ka, kui tekivad agressiivsed perifeeria, kuhu meie nüüd ennast istutame, väga agressiivne me läheme ja, ja lööme laua puhtaks. Siis see lõppkokkuvõttes häirib seda üldist tasakaalu. Muidugi mitte stagnatsiooni, tähendab meie muidugi ütleme, et Euroopa liit kipub stagneerume ja me tegelikult tahame neid elustada. Me oleme reanimatsioonirühm, eestlased rea oma piir 0,8 protsendiga. Et, et me läheme sinna nii-öelda taaselustamisprotsessi toetama, siis tegelikult asjad on just nimelt. No kui sa Mart väga hästi esile tõid, et et see ressursside nii-öelda laialijagamine tuleneb just nimelt selles, et lõppkokkuvõttes tuleb Euroopa liidule kasuks, kui ta aitab esialgu järele seda vaesperifeerijat. Jah, ega ta ei oleks muidu laienenudki, ta sai aru, et Euroopa Liidu kui nähtuse arengu eeltingimuseks on ikkagi sellel alal, mis identifitseerib ennast euroopana saavutada võimalikult heaolu tase, sest see heaolu tagab ka selle, et on vähem igasuguseid konflikte. Eks konflikte selliseid tõsiseid konflikte rahvuste usutunnistuste majandusgrupeeringute vahel, et seda vähendada, et luua niisugune suhteliselt turvaline olukord samal ajal mitte ikkagi hakates ühtlustama, ütleme, kultuuriliselt või, või, või mitmekesisust mitmekesisust säilitades, et see on tähtis, mõista, ütleme kui nüüd ka räägib Toomas Hendrik Ilves föderalismist, siis ta räägib tõesti sellisest föderalismist, kus igal Föde, föderaalse riigi või liitliidu osal on tõesti väga oluline otsustusõigus teatud küsimustes, eks ju. Igaüks loobub oma õigustest ainult sel määral, millest ta loobub vabatahtlikult keegi saadeta sundida. Kes ei ole nõukogude liitu Ameerika Ühendriikidega, ei ole ka ÜRO midagi. See on hoopis midagi muud ja ta põhineb ja peaks põhinema vastastikku kasu saamisel. Kahtlemata igasugune suur asi sünnitab košmaar, ekse sünnitab bürokraatiat, sünnitab absurdsus ei, aga kui need jällegi mitte nüüd niimoodi nagu tihtilugu ajakirjanduses käsitletakse kui ainult mingite kurioosumitena. Kui me püüame ka ükskõik, kas või seesama banaani kõveruse ikkagi lõpuni rääkida, miks selles on kokku lepitud, eks ju miks see annab lõppkokkuvõttes kõigile kasu, siis siis me Hämed totrus, et ei ole mitte totrus, et selle sõna otseses mõttes totolased, kui me neid asju vaatama väga pinnalised, nendel on oma ajalugu näiteks see, millest on väga palju räägitud, mille vastu tegelikult on protestinud ka nüüd Eesti erakonnad, et miks peab ikkagi vahepeal parlament käima Strasbourgis, et miks nii palju selleks raha raisata, istugu seal Brüsselis, eksju. Nii, aga sellel on väga pika ajalooline taust ja, ja see on üks Euroopa liitu nii-öelda kivi jalgadest või nendest vundamendiplokkidest, millel ta püsib. See on just see, et ei ole ainult üks riik või üks keskus, eks ju. Vaidonstrasbuur koopa Saksamaa Prantsusmaa vahelisse kunagise vastasseisu ja paljude sõdade nii-öelda lähtekoht, et see sümboliseerib just seda Euroopa ühtsust ja nende vanade vaelude unustamist, eks ju, kui me selle ära võtame, eks see see on, see on sama hea nagu öelda, et lammutama Toompea maha. Kellelgi pole see Toompea lossiga enam midagi teha, praktiliselt küll jätame. Tuleb natuke. Ei, ma tahtsin öelda asja, mis ma olen viimasel ajal olen oma erialaloengutega seoses lugenud üksjagu palju Euroopa kultuuriajalugu. Ja siis ütleme, Euroopa kultuuride, Euroopa kultuuriajalugu ja ühelt autorilt panime tähele ühte minu jaoks väga olulist lauset, tähendab see nüüd puudutas võib olla see, see kõigepealt muidugi ei sobi ühte, tähendab nende kivistunud mõttemudelitega, mis siiamaani on figureerinud poliitilisel majanduslikul pinnal, et nagu Euroopa liit oleks siis kõigepealt poliitiline kokkulepe, eks ole, ja seejärel majanduslik kokku terasühing ja nii edasi saksa, prantsuse vast vaid tema, tähendab, autor rõhutab seda, et tegelikult on see esmakordselt ajaloos nüüd see nii-öelda põhineb kultuurilise diversiteedi, kultuurilise mitmekesisuse kui liikumapaneva jõu ära kasutamine majandus-sotsiaal- kui ka poliitilises väljal või sfääris. See on minu meelest üks väga olulisest. Esimene Euroopa Ühendus oli ju ladinakeelne Euroopa siis oli teine, Euroopa oli vallutuste Euroopa, kus üks riik püüdis totalitaarse iseenda oma mõju levitada. Nüüd see katse on esmakordselt ajaloos skulptuuride mitmekesisuse kaudu tähendab võimendada seda kõigi erinevatesse kääridesse ja siis ta ütleb selle kuldse lause, mis minu jaoks on. See projekt on nii ainulaadne, et kui see ebaõnnestub sisse, saab õnnest ebaõnnestuda ainult üks kord. Jah, sul on õigus, aga tõesti, nagu Erkki ütles, tulema nüüd jälle ma tulema tulema Eestimaa pealinna munadele, mõtleme nüüd messist ikkagi juhtuma hakkab ühe või teise tulemuse. Nii, kuidas see mõjutab meie sisekatsume tulemas, ära ennustada, sisepoliitiline, katsume kõigepealt püüame välistada, milline saab olema valimisaktiivsus, mida. Arvate, mida Eiki arvab? Vist ütlesime, et tollal nelja tundi. No kuskil no ütleme, 35 35, no mida sina ei, no mina pakin seda maagilist 33 protsenti. Mis on siis puhtalt üks kolmandik, 33 koma on üks kolmandik ja mis mina pakun siis veel kõige vähem, ma pakun 30 protsenti, aga ma arvan, et see on natuke alla alla selle kuskil 30 35 vahel ja sinnakanti, nii, ja nüüd siis kes, kes või, või pealitsionaalsest tühjaktsionaalsel jah. No siin tõepoolest neid erinevaid prognoose lugedes võib üllatada, rahvaliit sellega koha kätte saab. Sest et rahvaliidul on selle kõrval, mis Tallinna, seda teete muidugi, et pildikampaaniat ja, ja aga see siin läbi ei lähe. See pole Tallinn. Tallinn, vaatamata pingutustele rahvaliit ei suuda siin ennast maksma panna, põhjustada Haqqani praegu. Kaaluma aga see Järgne mati töö, mida maal tehakse, mida tihti presidendi valimiste ajal, mida on tehtud kohalike valimiste ajal, see ilmselt annab tulemuse nendele, et nad saavad oma koha kätte, mis tähendab seda, et isamaaliidul tõenäoliselt ei ole väljavaateid nendel valimistel. Nüüd küsimus on selles, et kas Toomas Hendrik Ilves saab piisavalt nii palju hääli ja ta veel tooks ühe lisakoha siis sotsiaaldemokraatidele. Ma olen selles mõttes optimist. Ma arvan, et nii juhtub, kui pidada silmas, et tegemist protestivalimistega valitseva võimukoalitsiooni vastu, mis tähendab seda, et Res Publica siis Res Publica on tõsist võitlust sellega, et saada oma koht kätte. Sest Res Publica valimiskampaania kütatud Karmen kassist Reinsalule. Carmen kass ilutseb siinsamas Stockmanni kaubamaja kõrval paralleelselt ühe siis selle lõhnaõli reklaamiga. Nii et üks koht Ma siis Reformierakond, Toomas Savi, ilmselt Reformierakonna truu valijaskonna tõttu või kindla Nissi valijaskonna tõttu saab komakoha ja nüüd on küsimus selles maagilises 200. kas Keskerakond võtab need kaks kohta või peab ka tema, lepime ühe kohana. Me ajasime. Sajaseid lõhkenud laselgaks sotsidele üks reformil üks jääb rahvaliidule Res Publica lükse. Siis paraku Keskerakond, Keskerakond oleks võinud kaks saada, kui nagu öeldakse, sotsiaalliberaalid oleksid olnud seltskonnas, siis ma ei oleks selles mitte kahelnudki. Minu prognoosi keegi nendest oleks kindlasti, et ei saanud ühe koha, on see siis Sven Mikser või Liina Tõnisson või Peeter Kreitzberg? Kreitzberg, kes oli seal niikuinii vaatlejana, eks? Jah, aga noh, sellega Keskerakond ühe koha kindlasti kaotanud Eiki heki. Laias laastus sinuga isegi no see proportsioonid obstruktsiooni tasase Rahvaliidu puhul on ju, üldjuhul on valimiseelsed küsitlused on alati näidanud rahva lihtsalt vähem kohti, kui teil tegelikult on saanud ja see on see sama, kui seal oli headel muti töö. Kui ma loen nüüd näit pressiteated viimase kahe-kolme nädala jooksul meie toimetuse postkasti laekunud, siis on niimoodi, et avatakse see ja see asi avaja. Rahvaliidu esimees, keskkonnaminister Villu Reiljan, järgmine päev, uus pressiteade, avatakse see ja see asi. Avaja keskkonnaminister Villu Reiljan ja nii edasi ja nii edasi. Niipeaaegu igavene, ollakse liialdus öeldud, aga noh, enam-vähem enam-vähem viimase kahe nädala jooksul ma ei tea, viis-kuus tükki näiteks vist. Ja hea, kui arvata arvad, arvatav nüüd, et kõiki neid üritusi ei kasutata valimiseelses võitluses, noh see oleks natukene liigne naiivsus. Nii et. Aga mis juhtuks näiteks siis, kui kui tänu sellele kampaaniale härra Reiljan Villu rohkem hääli kogub, kui tema vend siis tekib naljakas olukord. Müüa siis tekib küll naljakas olukord, aga ma arvan, et Villu Reiljan vast ei lähe. Ei, tema ei lähe, tema ei lähe niikuinii, aga aga. Seaduse järgi saab minna mitte see, keda rahvaliit ise tahaks, vaid see, kes, Ja kui me vaatame hääli Vennad Reiljani mõlemad üks on siis esimene ja teine, teine apale valimistele eelneva päeva ajalehte, siis on Maimu Berg seal väga jõuliselt esile toodud. Et sellisel juhul võiks olla tema kompromissvariant. Aga siis, et asendusliige loob ja, ja, ja seal rida jah, nonii, aga nüüd mina ise, mina valan, tähendab üldiselt sellega nõus, kuigi ma olen natukene ettevaatlikum selle sotsiaaldemokraatliku erakonnaga koha suhtes, sest see nõuab ikka hirmus palju hääli. Ja kas nüüd Toomas Hendrik Ilves üksinda on selleks suuteline, et ka teist sisse tõmmata, sest see võrreldes ikkagi kuu aja taguse ennustusega on see kas liiga suur, et ta võib olla ja ta võib ka mitte olla, et see nagu fifty-fifty, see teine kandidaat, aga nüüd mind huvitabki, mis te arvate, kui ei saa sotsiaaldemokraadid kahte kohta, kuhu siis avab see võimaluse keskerakonnale, sest Keskerakonna elektoraat ei läheks siis heal juhul keskerakonnal mitte näiteks Isamaliit? Ma arvan, et see läheb keskerakonnale, sellepärast et Keskerakonna valijaskond on olnud ka nii-öelda kindlalt vormistatud formaat tähendab kindel formaat. Ja kõikidele nendele sisetülidele vaatamata, kui vaatame, kas viimaseid küsitlusi siis ja nad on alati aktiivsed valijast valimas. Mängijad on nii, et selles mõttes noh, nende nii-öelda elektoraadi sisene solidaarsus on väga tugev ja küsimus on, kellel on kasulikumalt valima. No vaata ka seda nii-öelda küsiks veel lõpuks, kes isikutest kõige rohkem hääli saab, ma arvan, et siin on vist üsna suur üksmeel, aga kes oleks sel juhul teine? See on hea olla aga võib ju välja pakkuda esimese osa, siis ei ole meeldiv lahkarvamusi, me arvame, et Toomas Hendrik Ilves on nüüd niivõrd selgelt kõikides ka üleeuroopalises hinnangus juba jõudnud sellisele kohale, et me võiksime siis tunduda natukene naeruväärsetena, kui me nii ei arva, jah, no ma ei tea, kas siis Toomas Savi või, või, või, või Siiri Oviir või nii, et noh, ma eeldan, et üks nende teiste järgnevate erakondade esinumbritest kuna nad niikuinii nimekirjas on ees juba, eks ole, jätad. Sest nagu muuseas esinumbrites ma tahtsin korra korra öelda ühe väikse repliigi, kui sa ütlesid Res Publica kampaania kahestunud Reinsalu, kas tegelikult kast kastasin rohkem nagu oma kampaaniat selle peale, sellepärast et see jooks on see, millised on tassi läbi vele. Vot, milles on lõpetatud Urmas Reinsalu asemel näiteks sellepärast, et kas on ise öelnud, et ta loobus osalemist nendest suurtest erakondlikest klippidest läks ja erakond kampaaniatest, sest noh, andnud mõista, et see talle istunud tehes valis oma, teen, ühesõnaga Res Publica mängib siiski Reinsalu peole. Nii et sa oled Reinsalul, arvestades Res Publica rektoraati, võib isegi šanss olla ja miks mitte, miks mitte Nonii noorte valijate hulka, sellisel juhul võib arvata, et Reinsalu võikski olla see number kaks? Ei, seda ma ei öelnud. Ma ütleksin niimoodi, et aga noh, ta on Res Publicasse, no mina arvan, et number kaks on keegi Keskerakonnast. Aga kas tõenäoliselt Siiri Oviir, arvestades lihtsalt tema tuntust ja vilja Savisaar, Enn Eesmaa? Savisaar veel pigem eesmat rästi majja ja ma ei tahaks siinkohal hakata midagi ütlema sellel teemal. Nad on kõik võrdsed, tugevad kandidaadid, tähendab, see küsimus on praegu selles, kui tuntud nad on valijate. See oli, see oli, see oli vist üks Narva lehtedest, kirjutas sel nädala sees niimoodi, et üldiselt Narva Ena enamus venekeelset valijaskonda valijaskonnast on veendunud. Kandideerib Edgar Savisaar. Sellepärast sellepärast, et Savisaar Savi feno reisida reisida on täpselt soomlane Savisaare fenomen täna, nii et see võib viljale hääli tuua. Savisaare nime fenomenist on täna väga andekalt kirjutanud Andrus Kivirähk. Aga Ma tahaksin rõhutada siiski seda, milles, millest saadet ju algas, seda, et mina siiski oletan, et sellel Europarlamendi valimistel on teatud tagasipeegeldus Eesti poliitilise maastiku kujunemisel ja seejuures ka see peaks omama suurema võimaluse sotsiaaldemokraat. Seda me näeme õige varsti, Eiki, ütle sa seda, me näeme järgmistel valimisel. Selleks aga, aga mis juhtub vahepeal, tähendab sel nädalal Jaak Allik kirjutas Sakalas ühe huvitavama artikli kus mõte kõlas niimoodi, et kui rahvaliit saab Europarlamendi valimistel väga vähe hääli, siis tuleb tõsiselt kaaluda seda, kas praeguses paremus koalitsioonis olla. Muidugi. Rahvaliit lükkas selle kohe tagasi. Alliku isiklik arvamus, aga vähemalt selline mõttekäik on nendel olemas. Aga kõige varem saate teada Europarlamendi valimistel ilmselt kui te kuulate vikerraadiot homme, pühapäeva õhtul alates kella 23-st, kui algab meie valimisvalve nii vikerraadios venekeelses raadio neljas ja sealt saate te teada, kuivõrd paikapidavad on olnud meie ennustused. Täna olid saates oma firmal ka reklaami. Kage 23 Teie olete, kui olete arvuti taga. Heikki Talving, Rein Veidemann ja saatejuht Mart Ummelas. Minge valima, kõik need, kellel on valida, valid.