Täna kell 11 avati Jõgeval pidulikult Jõgeva sordiaretuse instituudi, Eesti Seltsi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldusel Eesti rukki päev ja meil on praegu telefoniühendus põllumajandusministri ester tuiksooga, kes kiirustab Eesti rukkipäevale ettekannet pidama. Proua minister Te kindlasti teate, kui palju Eesti rukkist üldse kasutatakse leivaviljana Eestis. Tõepoolest on meil rukiga niisugune kahetsusväärne olukord et teda eriti enam ei ole majanduslikult mõttekas külvata. Aga vaatamata kõigele rukkileib, on meie traditsiooniline toit ja eestlane sellest ei loobu, ükskõik kuidas aga turumajanduse situatsioonis on meil rukkijahu palju sisse toodud kindlasti ka terana. Nii et, et olukord on tänaseks siis kujunenud nii, et et selle aasta külvipind on 13,7000 hektarit ja ekspertide hinnangul sellel sügisel külvatakse rukist veel kuskil 10000 hektari ringis, nii et et niisugune on see tänane olukord. Tõepoolest. Kas oleks põhjust olukorda muuta ja ikka paremuse poole, sest rukist on kasvatatud ju veel ennegi Eestis kui krahv Berg siin hakkas sordiaretusega tegelema. Jah, tõepoolest ta nii on, et läbi aegade on Eestis rukist kasvatatud ja rukis on meile nii emotsionaalselt kui strateegiliselt olnud väga oluline. Vili. Nüüd Eesti põllumajandusministeerium püüab igati kaasa aidata sellele, et siiski Eestis rukkitootmine jätkuks. Et siin on olemas traditsioonid ja on ka toitumisharjumused, see tähendab seda, et et meie koos Läti ja Leeduga siiskil pole loobunud tumedal viivat söök, sest nii, et tarbija seda seda soovib. Juba sellepärast me peame seda jätkama. Kas on ette näha mingeid toetusi põllumehele, kes rukist külvab ja viljeleb? Toetuse võimalus on kahtlemata on, et nüüd Euroopa Liidu tingimustes on võimalik tootja loomulikult kanaliseerida oma toetus, ühtne pindalatoetus sinna kuhugi pidada, otstarbekaks peab, et siin ma leian, et kõikide vahenditega Priit riik nüüd appi tulema. Et just nimelt oleks otstarbekas siiski rukist külvata. Aga tarbija oma käitumisega praegu olukorda mõjutada ju ei saa, sest kusagil ühegi leiva pakendi peal ei ole märget selle kohta, et oleks toodetud ehtsast eesti rukist. Et tegelikult on viimastel aegadel tarbija teadnud toimunud üks niisugune oluline nihe just omamaise toodangu eelistamise suunas ja see teeb head meelt ja, ja meil on olemas rukkileiva, millel on pääsukese märk ja täna tähendab selgelt seda, et jahu selles tootes on eestimaine. Nii et tarbija võib väga julgelt sellist leiba osta. Ja tõesti teeb head meelt see, et tarbija oskab seda märki otsida. Need uuringud näitavad, et et see omamaisest rukkijahust küpsetatud rukkileib on populaarne. Teil on täna selle Eesti rukkipäeval ettekanne, milles te räägite? Räägingi sellest, et nüüd on meil aeg kasutada turundus võimalusi, et siiamaani võib-olla ei ole riigi tasandil seda nii väga tehtud, ehk siis pole tarbija teadlikkust tõstetud. Võib-olla tõesti, ainult ettevõtte tasandil on, on tehtud reklaami, aga ta on, meie tarbija on väga infosõbralik ja nii et me peaksime igati nüüd riigi poolt kaasa aitama, et tarbija just avaldaks survet, mida tema poeletil tahaks osta. Nii et minu ettekandemärksõnad on turundus. Kas te ise ka sööte rukkileiba ja kas te hoolikalt jälgite, et see oleks Eestis kasvatatud rukkist valmistatud leib? No ma olen tõepoolest suur Eesti toidu austaja ja ka ostja ja ma arvan, et ma olen üks teadlikumaid tarbijaid, nii et seda ma sooviks, oleks teised eestimaalased No ma loodan, et vähemalt täna kõik inimesed, kui lähevad poodi leiba ostma, siis vaatavad, kas leivapakendil on pääsukese märk ja et Eesti rukkil oleks rohkem austajaid, sõpru ja ostjaid. Aitäh intervjuu eest, ester tuiksoo. Aitäh.