Täna õhtul annab Rahvusooper Estonia Vene Draamateatris oma 98. hooaja viimase etenduse Rossini koomilise lühiooperiga senjoor pruskino. Lõppema hakkavad ka teie volitused tarnemik teatri kunstilise juhina. Jätame selle teise küsimuse nüüd täna kõrvale, aga räägime lõppenud praktiliselt lõppenud teatrihooajast. Kui pilk tagasi heita, siis milline see teie arvates oli? No need viimased hooajad on olnud põhilised ja pingelised selle tõttu, et nad on olnud remondi tõttu tunduvalt lühemad. Me oleme pidanud pressima nendesse kuudesse päevadesse rohkem üritusi kui tavaliselt. Sest et inimesed peavad tegema tööd raske on see balleti puhul, siis nemad ei saa teha kontsertettekandeid. Ma leian, et ooperi puhul näiteks alustadestan Oisheriga, lõpetas talupojaohuga, me suutsime ka remondikuudel anda inimestele väga motiivi, veeritud tööd lasta kõlada nendel teostel, mida me siin laval ei näe. Ja ka hinnangud on olnud väga positiivsed. Et me tõime sel perioodil lavale Prokofjevi balleti Romeo ja Juulia Britteni lasteooperi väike korstnapühkija, siis Timo Steineri uue algupärandi kosjas, mis koos eespere gurmaanidega oli laval siis Tšaikovski padaemanda. Ja nüüd lõpetuseks Rossini senjoor, pruss kiinamis kõlab Eestimaal esmakordselt. Ja kui arvestada veel, et koor tegi vahepeal ja orkester tegi siin kuningas Arturi Kaala kava, koor osales Pärnus Beethoveni üheksanda sümfoonia ettekandel ja tegelikult pärast nüüd selle tänase hooaja lõpuetendust siin koor võtab osadel laulupeost ja siis koor ja orkester koos solistide Eri Klasiga loovad, õpivad esitamisküpseks toorschecki reekviemi, millega formaalselt või ametlikult meie hooaeg lõpeb, 11. juulil Savonlinnas. Siis ma võin öelda küll, et see on üks väga pingeline, aga väga palju rõõmu teinud hooaeg. See tähendab, et meile publikule on teatri uksed küll homsest alates suletud ja avatede oma järgmise hooaja, millal. Järgmist hooaega peab jälle sellise heeloo ajana käisid tema nimelt septembris kahel õhtul kõigepealt 10 ja 11, september on kontserdisaali laval Tauno pilkas ooper ja tema poeg, kontsertettekandes rahvusooperikoor ja orkester ja Soome rahvusooperis solistid. Dirigent Hannu lindu ja ettekanne kahel õhtul salvestatakse. Sellest peab tulema välja heliplaat, mida siis 2005. aastal juba teisel aprillil. Me esitleme Soomes ja kanname ette ka selle ooperi Soome rahvusooperi laval. Siis oktoobri keskel tuleb unistari tennisehallis suurprojekt, Verdi ooper Raeda Meie koor, orkester, rahvusvaheliselt solistid, seda dirigeerib Arvo Volmer. Ja oma majja Me jõuame tagasi alles oktoobri lõpul, nii et ka siin on vahepeal küllalt palju muud tegemist. Aga seetõttu ka need päevad on juba planeeritud ära uute esietenduste ettevalmistamiseks. Te mitmel puhul siin mainisite Soomet. Kas võib öelda siis, et Rahvusooper Estonia on pääsenud ka üle oma lävepaku lääne poole Lääne-Euroopa poole, mujale maailmale, kus on teda hakatud arvestama võib-olla rohkem kui seni? Varasematel aegadel me oleme päris tihti käinud seal aga vahepealsetel aastatel on sõiduvõimalust olnud majanduse mõttes kitsamad. Aga ma arvan, et aastal 2005 ei ole see ainus külaskäik Helsingis on läbirääkimised selles suunas, et Estonia läheb taas tausala festivalile Rootsis ja et ka balletile on mõningaid teisi sõite võimalik organiseerida. See kõik on loodetavasti ühinenud Euroopas lihtsam korraldada. Kõik see, mis toimub lava taga ja eesriide taga mis ei ulatu saali poole, selles publiku osa ei saa. Ja alati ei olegi vaja saada. Me ei tea ka ja ei oska sageli ette kujutada, kui pingeline on praegu Estonlastel tööd teha selles remondi segases majas. Kuidas inimesed vastu peavad, milline on töötahe? No ma tean, et aastate jooksul on pidevalt õiglasi pretensioone olnud, et miks seda või teist ruumi värviti, just täna hommikul oleks võinud ülehomme värvida. Sest see kooskõlastamine proovide ja, ja remondigraafiku vahel on väga keeruline töö ja iga mees vahel vaatab oma rida, et kuidas tal on kõige kergem. Aga tervikuna meie rahvas on väga vapralt ja väga, ma ütleksin, teatri patriotismist ja lojaalsusest kantuna. Ja kannatanud need tolmupilved siin majas. Need ajutised prooviruumid, sest et kui vaatate kas või seda maja välispidist, et see on muutunud ju palju kaunimaks, need kõnniteed siin maja ümber on, on korda tehtud. Ja kui sellel suvel saab neid orkestriauk meil reguleeritavaks, teda võib erinevale kõrgusele tõsta, et tuleb juurde, teine külg ava et ka tuletõrjesüsteem saab välja ehitatud, siis jääb järgmisel suvel veel saal korda teha. Ja ma arvan, et ka publik tunnetab siis seda erinevust. Loodetavasti ka akustikat on võimalik selle tõttu natuke parandada. Nii et aastal 2006 on Estonia 100 aastane. Selle nimel inimesed on, on kannatanud palju ebamugavusi, aga kõiki. Me elame tuleviku nimel natukene. Aitäh teile, Aarne Mikk teile ja kõikidele Eston lastele. Ilusat suve. Suur tänu ja ilusat suve.