Ja tere taas kuulama rahvateenrite saadet nagu see on kombeks saanud juba aastate vältel laupäeva hommikuti kell on tiksunud siis 11 ja viis minutit, mida ta praegu ka on. Tänases vikerraadio stuudios, Sulev Valner. Eesti Raadio siin kohapeal peab väikse pausi peal pidama, et haridusele selle sõnade kombinatsiooniga. Margus Märts, Pärnu Postimees ja mina, Aarne Rannamäe täna saatejuhina veidi suviselt tõbine hääl on kuhugi ära kadunud. Mäe alustada mitte igasugusest tühjast-tähjast ja jamast, nagu vahe vahel, nagu hapukurgihooajal on, on toimunud vaid et me saame alustada, ei arva seda ealeski ära ka Europarlamendi valimistest vaid me oleme täna saanud tänahommikuse seisuga praktiliselt tegelikult me oleme saanud endale uue põhiseaduse. Kõlab veidralt. Jah, aga tegelikult me peamegi harjuma sellega, et mida ilmselt näitas ka see vähene osavõtt Europarlamendi valimistest, et Eesti rahvas ei ole veel harjunud, et tegelikult Euroopa Liit on meie sisepoliitika seal meie põhiseadus, meie parlament ja need volinikud ehk siis mida võiks nagu võrrelda, ütleme, Euroopa liidu ministritega meie volinikud, meie ministrid. No need, kes une segused veel on ja voodis võib olla külitavate, ärge päris ära ehmatada, aga siis Euroopa Liidu suured ja väikesed väiksed ja suured 25 on siis põhimõtteliselt möödunud ööl kokku leppinud põhiseadust veel ei ole, see on veel vastu võtmata, see vajab veel ratifitseerimist elementidest kui ka rahvahääletustel ja mis tuleb täpselt Eestis, seda me veel isegi ei tea. Aga, aga asi siis nii kaugel on need kaks aastat kestnud töö Euroopa tulevikku konvendis on saanud katuse alla ja kõik Euroopa suured ja vägevad. Sealjuures on leidnud siis sellise kompromissi, mis mis sobib kõigile. No mis see, mis see meie jaoks tähendab, kas siis kohe esimene küsimus, et ei saa olla ju. Ühel rahval ühel natsioonil ühel riigil nagu on Eesti kaks põhiseadust, et mis me selle omaga siis peale hakkame selle 38. aasta modifitseeritud variandiga on seda veel üldse enam vaja. No tegelikult on ju, tuletame meelde, et eelmise aasta suuri vaidlusi selle üle, et kas kas seda asja, mis nüüd täna öösel enam-vähem kokku lepiti, kas seda asja ikka saab nimetada põhiseaduseks või on ta on ta mingi selline põhiseaduslik lepe või on ta lihtsalt noh, et väga suur vaidlus oli ju just enne euroreferendumit meilat, et kas seda asja on ikka õige nimetada põhiseaduseks? Noh, just nimelt võrreldes selle ettekujutusega, mis meil on enda põhiseadusest ja seda, et tegelikult ju igal Euroopa liidu liikmesriigil jääb oma põhiseadus. Ja see, see on pigemini pigemini lihtsalt selle juba Euroopa liidus nagunii toimivate mängureeglite kokkuvõtmine ühte dokumenti, et tegelikult me nii palju, kui võib aru saada ju see, mis Euroopa liit on olnud, nii nagu me oleme seda tunnetanud läbi viimaste aastate ega tänase ööga selles midagi põhimõtteliselt ei muutunud. Et pigemini lihtsalt püüti kokku kirjutada üks dokument, kus seni väga hajali olnud seadusandlus on nagu kokku kogutud, et, et see oleks kuskilt ühest kohast nagu võtta ja lugeda, mis reeglid siis kehtivad. Sellel asjal on nüüd, kui me räägime nii-öelda sellest dokumendist, millel on olemas kaaned ja kaane peale on olemas mingisugune pealkiri. Sellel asjal on olemas nii, ütleme sisuline pool kui ka füsioloogiline pool. Ma mäletan, et mulle helistas mõned nädalad tagasi üks tark inimene, kes tegeleb Euroopa Liidu dokumentide tõlkimisega eesti keelde ja, ja kurjustas minuga natuke ja üldse kogu ajakirjandusega, et me kasutame sõna põhiseaduslik lette. Tema pidas paremaks kasvatada põhiseaduse leping. Noh, eks ole, seal on nüüd kas need pajumäe päris täpselt, et millised, millised nüansid seal nüüd vahet on tegelikult selle asja inglise keelsel variandil ehk siis noh, ütleme see, mis praegu nagu on põhimõtteliselt heaks kiidetud, sest tõlgitud on ta seda uut varianti ei ole rahvuskeeltesse. Seal on ikkagi peale kirjutatud selgelt Euroopa Liidu. Et seal ei ole nagu nagu kaksipidi mõistmist, kuigi noh, nii sisuliselt kui ka vormiliselt on tegu täiesti ise hoopis teiste asjadega, kui me hakkame, võrdleme teda riikide põhiseadustega, Eesti põhiseadus on mingi vihik. Mõnikümmend paarkümmend lehekülge paks, eks ole, aga, aga Euroopa põhiseadus, see on, seal raamat on. No ma ei tea, mingi kolm, kolm sentimeetrit paks ja, ja täis käis täis numbreid, arve paragrahv noh, meeletu töödokument. Ma arvan, et muidugi need nüansid, kas ta on leping või lepe või veel mingi muu dokument et enamik Eesti rahva jooksevad, sellised nüansid on ka arusaamatuks, sest me ütleme, et ei ole seda dokumenti tõesti näinud maid. Arnis, sina oled dokumendina lehis lehitsemine paljunõudvat läbi lugenud, tähendab kindlasti mitte. Kujul nagu ta möödunud ööl heaks kiideti, vaid vaid see, mis nagu arutelu all oli jah. Ja et võib öelda, et Eestis ju tegelikult see dokument nii-öelda arutelu all olnud ei ole ja ma arvan, et eesti rahvas tahaks kõigepealt lugeda kasvõi mingi lühikonspekti sellest samast dokumendist, et mida see endast kujutab. Et seetõttu on ka väga raske rääkida. Mina tunnistan ausalt, et ma olen kuulnud küll arutelusid ja infot dokumendi kohta, ka seda mina dokumente käes hoidnud, nii ei ole, et ma ei tahakski rääkida sellest, mida me, millest ma ei tea. Noh, tegelikult muidugi mina ütleks, et seal nüüd Euroopa liidu poolt üks paras sigadus, et nad seda asja võtsid vastu nii-öelda pärast pärast europarlamendi valimisi, tegelikult oleks ikkagi pidanud sellega tegelema enne europarlamendi valimisi selle vastu võtma ja siis Europarlamendi valimistel saaks ka noh, rahvas, ütleme sellele ikkagi mingi hinnangu anda. Siis oleks tõenäoliselt praegu nagu toimus umbes nii, et et rahvas sai oma tahte öelda ja pärast seda siis alles hakati arutama seda, et, et tegelikult, mis umbes nii, et nüüd teeme, teeme nagu noh, et kuna nüüd on nii-öelda rahvas on oma hääle öelnud, aga pärast seda me alles hakkame arutama, mille kohta. Aga ma arvan seda, et kas seis ei ole sama ka teiste Euroopa liidu rahvaste puhul, et see pole eestlaste häda, et me ei ole seda dokumenti emakeelsena näinud, et samamoodi ei ole ilmselt ka ei prantslastega sakslased seda omakeelsena nii-öelda käes käes hoidnud. Ma arvan, et tegu on ikkagi väga niukses spetsiifilise dokumendiga, et ma sügavalt kahtlen, kas see tähendab Europarlamendieelsete valimiskampaaniate arutelu sisu oleks ta kindlasti mõnevõrra muutnud ja noh, küllap nüüdki arutati kuigi enamuses riikides võib öelda, et 90 95 protsendise Euroopa Liidu riikidest oli, oli ikkagi sisepoliitilised asjad olid valimiste eel nii-öelda need teemad, mis, mis nagu vaidluse all olid ja millega endine nendele valimistele vastu, et vaevalt küll, et et see, see dokument valmis kujul või sellisel kujul, nagu ta siis möödunud ööl nüüd valmis sai oleksid oluliselt muutnud seda, seda valimiskampaaniat, sest tegu oli tegelikult niisuguse poliitilise lehmakauplemisega. Toome ühe lihtsa näite. Et selles lõpptekstis sellisel kujul täpselt ma pean uuesti rõhutama, nagu ta nüüd on praegu ära otsustatud. On kirjas, et otsused, mida Euroopa liit teeb kvalifitseeritud enamuse baasil vajavad heakskiidusaamised, et heakskiidu saamiseks seda, et neid toetaks 55 protsenti liikmesriikides ja 65 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast. No see on nüüd puhas aritmeetika, see kompromiss, eks ole, Eesti paljude teiste väikeriikide jaoks oli oluline, et see vot see esimene 55 ei oleks mitte 55 või 58 protsenti. Tähendab, meie välispoliitika kujundajad on, on, võib-olla, on esimest korda tegelikult võtnud nii-öelda arvelaua ja hakanud neid numbreid kokku lööma, et kui palju teatud riikide kombinatsioonid, kuidas nad neid protsente moodustavad. Et miks meie jaoks 58 oli niivõrd tähtsam kui kui 55? Mina tänasel hetkel seda öelda ei oska. Sellepärast, et seal tõesti arvepulki see ajab riikide elanikkonna arvutusi, et, et teada ja samas mingisuguseid poliitilisi mehhanisme ühe või teise küsimuse otsustamisel, et me oskaksime öelda, et vot kui hääletusel on, on need asjad näiteks oletame, maksude küsimus. Siis need riigid hääletavad nii side kokku, nii palju protsente, see moodustab nii palju Euroopa Liidu liikmesriikide arvust nii palju elanikkonnast ja nii edasi. No mis meil täna oskame öelda, on see, et need me saime nii-öelda vastu pükse, tähendab, väikeriigid said vastu pükse, suured sujusid möödunud ööl oma oma tahtmisi ikkagi läbi, see on nüüd nagu fakt. Kas te mäletate seda aega, kui me Euroopa liidust alles nüüd arglikult rääkima hakkasime, siis olid ju ju rahvaliidu vastaste põhiargument oli see, et see on teine Nõukogude Liit ja meie otsused, keegi hakkab meie ees nagu otsuseid vastu võtma. Veel minu meelest Europarlamendi valimiste-eelsest seal juttu juttu ei olnud ega Euroopa Liidu hääletuse puhul küll oli see, et justkui oleks Eesti võimalus ka üksiku riigina blokeerida teatud otsused Euroopa Liidu tasandil siis tegelikult, kui sa need protsendid ette lootsime, peame tunnistama seda, et kui Eesti jääb mingis küsimuses üksinda, olgu seesama tulumaksuküsimuse madalate maksude küsimus siis tegelikult, et meil ei ole võimalik blokeerida, tähendab, parandan uues põhiseadusleppes nii palju, kui mina olen seda jõudnud viimase tundma. Selle jooksul vaadata ja neid neid kommentaare lugeda siis maksuküsimused on nii-öelda veto all olevad küsimused, need otsustab iga riik ise ja, ja maksuküsimus tervikuna otsustatakse konsensuse. Aluseline tähendab, igal riigil on olemas vett. Jah, aga neid põhimõttelisi protsendid kehtivad muude muude asja nagu aga need põhimõtted on tulevikus võimalik ka muuta. No ilmselt mitte siiski väga lihtsalt ja selles mõttes ma arvan, et võib-olla väga-väga murelikuks ei peaks küsimus nüüd 55-st 58-st protsendist ehk tegema, kui arvestada, et et senine praktika Euroopa liidus on olnud ja ma usun, et ka tulevikus saab siiski olema püütakse saavutada, noh, ütleme enam-vähem konsensust, mitte täielikku konsensust, ilmselt küsimus, kusjuures, aga aga ütleme seda, et, et nüüd hakataks mehhaanilise enamusega näiteks 55 protsendiga 45 vastu otsuseid vastu võtma. Minu arusaamist mööda Euroopa liidus väga seda praktikat ei ole seni tegelikult olnud, kuid ka mingis küsimuses on näha, et näiteks mingi kolmandik kasvõi mingi oluline osa või isegi veerand riikidest on selgelt vastu, siis üldiselt ikkagi pigem nii-öelda räägitakse nii kaua kas või öö läbi kuni hommikuni. Et ikkagi leida mingi enam-vähem kompromiss, et nii paljud vastu ei oleks. Kogu see värk on hästi-hästi keeruliseks aetud, et ei saaks üks teatav riikide grupp oma tahet peale suruda, mis on igati positiivne, aga siin on olemas see võimalus, et kui e-riiki on vastu, siis otsusotsused lükatakse tagasi. Ja teine asi, see, mis puudutab nüüd volinikke küsimust, mis Eesti jaoks oli samuti viimaste kuude jooksul ju tegelikult hästi tähtis küsimus, et meil oleks nii-öelda oma volinik esindatud ja, ja kogu aeg nii-öelda nupu juures õige tooli peal istumas, et need, kus need otsused sünnivad, et eesti kõrv siis kuulaks alati pealt, siis selles mõttes tundub esimesel pilgul, et noh, me oleme saanud nagu vastu pükse, kuid otsus on siis praegu niisugune, et aastani 2014 on kõikidel riikidel oma volinik, ehk siis igal riigil üks volinik praeguse seisuga siis kokku komisjon koosneb 25-st volinikust. Noh, selle aja peale muidugi liitujaid riike tuleb juurde. Kindlasti liitub selle aja peale Horvaatia, Bulgaaria ja võib-olla veel mõni riik, nii et tegelikult neid, neid volinikke tuleb paras ports sinna. Aga siis aastast 2014 on volinike arv kaks kolmandikku liik liikmesriikide arvust, nii et teatud perioodil ja haka proteeruma teatud perioodil. Eestil ei ole oma volinikku Euroopa komisjonis, aga täpselt samuti praegu, kas anda, et ma uuesti kordan, selle praeguse plaani järgi ei ole, ei ole volinikuga Saksamaal ei ole, Inglismaal, ei ole ka Prantsusmaal, nii et. Nii et noh, ja sealt me saime jälle nagu, nagu nagu mingit positiivset sellest, sellist tagasisidet, et üle meie peade ei hakata niimoodi vägisi otsustama Ma eile vaatasin Soome TVC huvitav üldse selles mõttes, et kui ETV näitas väga pikalt jalgpalli ja selle jalgpallidele vahele peale AK nagu suurt midagi ei mahtunud, siis soomlased diskuteerisid just sellesama kahe küsimuse üles oligi seesama eurovolinike arv ja teine siis see hääletusprotsent ja see oli nende jaoks nagu väga oluline, et arvestades seal läbi neid samu igasuguseid tõenäosus, et kas võib kuidagi Soome hääl või Põhjala hääl nii-öelda kahjustada selle, et et mul on tunne, et Soome võttis seda ja palju palju tõsisemalt seda arutelu kui meie, et meie jaoks jalgpall palju, palju tähtsam. Jah, ilmselt ikka enamus Eesti rahvast ei ole veel aru saanud, et tegelikult meie, et meil, et see meile tähtis on ja et meie sõna seal ka üldse midagi maksab ja see sellest ka ilmselt ikkagi see väga madal protsent valimistel, et ma usun, et suur osa neist inimestest, kes valima ei tulnud noh, lihtsalt ei omanud usku, et tegelikult, et sellega midagi mõjutatakse või ei mõjuta, et noh, eks seda juttu enne valimisi oli ka väga palju, et noh, tõesti kuus inimest ainult ja ja mis nad seal suures 700 pealises kogus siis ikka ära teevad ja mis ju on ka õige. Aga see on hea, Sulev, et sa tõid nagu jutuks selle valimised, räägime valimistest nädala jooksul, mis nüüd valimistest on möödas, on, on tegelikult väga palju sellest räägitud, aga aga ma küsiksin teie käest praegu, et mis te arvate, et kui palju ikkagi need valimistulemused näitasid, nüüd? Näitasid nii, et asjade nagu tegelikku seisu või, või ütleme noh, Eesti jaoks Eesti sisepoliitilises kliimas jõudude tegelikku vahekorda. Ehk siis teisisõnu, kas sotsidel tasub nii palju hüpata, nagu nad on nüüd viimase nädala jooksul suuri sõnu teinud ja hüpanud või, või kas rahvaliidul ja Mul ikka tasub nagu nööri hakata otsima. Mina arvan, et ei näidanud, sest et kui analüüsida puhtalt sotside valimistulemusi, siis sotside häälest sai ainult üks mees ja võib-olla Marianne Mikko 5000 häält ja natuke peale oli ka arvestatav tulemus. Aga ülejäänud sotsid olid ju tegelikult kõik alla 1000. Ma julgeks isegi öelda, et minu jaoks sotsiaaldemokraatlik nagu maailma vastupidi, sai nendel valimistel lüüa, sest sama Nestor, kes on siin ka kõva kõva häält teinud tema paarsada häält ja see oli ka kõik sealse enam elamist. Sotsi kandidaadid tegelikult olidki, nii et näidata nüüd ennast kui peaaegu nagu Eesti vabariigi parlamendivalimiste võitjana ja püüd hakata meie siseelu Nende valimiste põhjal saadud mandaadi justkui ümber korraldama. Minu meelest see on väga-väga ennatlik. Selle teise poolega su jutust ma olen nõus esimese poolega mitte tähendab minu meelest see, et seda mitte üle kanda Eestisse on minu meelest täiesti noh, nii-öelda õige, et, et see ei ole adekvaatne. Aga nüüd selles, et, et Ilvese selja taga teised said vähe hääli. See mehaanika tegelikult on loogiline ja see kordub valimistest valimistesse, kui ikkagi parteil ütleme nüüd ühes ringkonnas näiteks on väga kõva üks kandidaat ja ta kogub nii-öelda enam-vähem kõik hääled ära, mis selle partei pooldajad nendel valimistel üldse annavad siis lihtsalt ei jää teistele midagi, nad, nad ei pea selle pärast olema väga nigelad mehed. Aga lihtsalt seekord öeldi, et andke seekord hääl ilvesele. Võib-olla teinekord öeldakse, et andke see hääl Padarile ja saab tema hoopiski noh, suhteliselt rohkem hääli. No oleneb, mis valimistega on tegu või mis, missugune on see nii-öelda ümbritsev kontekst, et et. Tegelikult ka teistes parteides, ütleme nii, et ikkagi nii-öelda esinumber, ütleme nii, et parteide esinumbrid saavad ebaloogiliselt ja ebaõiglaselt palju hääli võrreldes teistega, nad ei ole teistest nii palju paremad, eks ole, kindlasti no aga lihtsalt partei noh, nii-öelda kokkulepe on, et kampaania seekord mängitakse tema peale ja need hääled, tema saab 10 korda rohkem hääli kui teine mees, kes võib-olla oma niisuguselt põhimõtteliselt reitingust ja mõnel järgmisel või eelmisel valimisel oleks vähemalt samaväärne. No aga mida siis ikkagi Ilvese 76000 häält meile näitavad, kas nad siis näitavad seda, et et Eesti rahvas on või vähemalt see osa see 26 koma midagi protsenti, kes käis hääletamas? Et see osa on nii-öelda noh, äärmiselt professionaalne teadlik, et keda ja mida me valime ja hindasid lihtsalt ilvese Euroopa teadmisi või üldse laiemas mõttes välispoliitilisi teadmisi või, või on see puhas puhas, niisugune juhus ja mängiti tõesti, et noh, et keda keda sealt võtta noh, saadame Euroopasse, kelle Sisvee kui Ilves, eks ole, noh, et 76000, see on ikka noh, niivõrd niivõrd kolossaalne, et ta võttis kolmandiku kõikidest häältest üleüldse kõikidest häältest pluss veel 90 protsenti neid kõiki. Küllaltki vähe tegelikult jälle vaadates valimisaktiivsust, et suur osa just nimelt jälle jättis võib-olla ka sellepärast hääletusele tulemata ja ja kui siis anti need hääled ilvesele, et, et noh, et polnud teisi häid valikuid. Aga igal juhul ei antud hääli ilvesele kui sotsile ja seda ka Kivirähk ja Faktumi uuringud näitasid seda, et isikutena maailmavaade ei olnud antud juhul üldse oluline või selle valiku kriteeriumiks hinnata nagu inimese sobivust sellele. Ja seda enamasti seetõttu, et tema, et minu meelest sotsidel ei ole, ei ole rõõmus rõõmust Räkata põhjustatud. No hea küll, sotsid, me oleme nüüd nagu läbi nüpeldanud, olgu sellega sellega oleme suhteliselt üksmeelel. Mina ütleks isegi ka nii, et kui vaadata seda häälte arvu ja võrreldatuda riigikogu valimistel saadud häälte arvuga siis võib jälle nii-öelda, et peale Ilvese nagu ühtegi korralikku häälte kogujat sellel valimisel ei olnudki. Sellepärast et tegelikult, kui me vaatame riigikogu valimistel, Eesti jaguneb ju, mis ta on 11-ks 12-ks valimisringkonnas. Kui me nüüd jagame selle Ilvese häälte arvu näiteks noh, ütleme jämedalt 10-ga, eks ole, et ta kandideeriks ühes valimisringkonnas suhteliselt keskmise valimistulemus on, eks ole noh, samas muidugi ütleme, ega neid inimesi, kes üle Eesti igas ringkonnas sama hästi koguks, ega neid palju pole, aga see ei ole ka midagi müstilist. Et selles mõttes jälle, et kui me võrdleme teda jälle mõne mehega, kes on siinkohal noh, ütleme riigikogu valimistel mingis ringkonnas kogunud 10000 häält, siis noh, võib-olla oleks ikka mõni mees veel olnud, kes oleks võinud ka koguda tegelikult üle Eesti. Aga muidugi, seekord tuleb jälle arvestada, et üldine valimisaktiivsus oli väike ja neid hääli, mida saada tõesti ilves, võttis neist ikka kohutavalt suure osa üksinda. Nonii ehk teisisõnu paar meest siiski, eks ole, väga selgelt oli sellest valimist nii-öelda mängust puudu, noh ennekõike Edgar Savisaar ka Siim Kallas, kes oli siiski oma nonii, on ime ja kujuga esindatud, eks ole. Noh, päris ei olnud ikkagi, kui Siiri Oviir sai vilja savisaarest rohkem, siis ilmselt päriselt ma mõtlen ikkagi nüüd Edgar Savisaare nii-öelda kogu hiilgus ilmselt ikkagi nii-öelda üle ei kallal. Kuid kui me nagu sotsidega lõpetama, et siis kas sotsidel on üldse mingeid lootusi saada ligilähedaseltki samasugust tulemust aasta ja kahe pärast? Aga siis kohalikel ja riigikogu? Ei, vaevalt see on nii spekulatiivne küsimus, et ma ütlen, need valimistulemused iseenesest on väga vanad võimalust igasuguste spekulatsioonideks. Kuni selle sotsialismi, ütleme siin ei Eesti vabariigis, nii et enam ei räägi praegu sellest, kuidas nii-öelda erakonnad ise oma valimistulemusi tõlgendavad. Noh, see on selge, et nad tõlgendavad seda oma kasuks. Olen sinulik. Niimoodi oleks, aga tuletame ka meelde, et kes olid viimaste riigikogu valimiste suurim kaotajad, need olid sotsid ja isamaaliit, eks ole, kes noh, ütleme üldse napilt üle künnise tõusid ja, ja selles mõttes ja siis oli see jälle väga suur üllatus. Me kõik mäletame, et see oli meile suur üllatus, me arvasime, et nad saavad rohkem, sest enne seda oli neil jälle riigikogu esindatus palju suurem. Et mingis mõttes on see nüüd jälle nii-öelda noh, selles nii-öelda eesti poliitika kraavist kraavi käimise puhul noh, mingi nii-öelda, et see, see eelmise riigikogu valimise tase oli tõenäoliselt nende kahe partei jaoks ka nii-öelda äärmiselt madal. Ja see, et nad nüüd nagu seekord nagu tõusid, sellega võrreldes on jälle mingi tegelikult eelmise olukorra taastuv taastumine mõnes mõttes. Et ja, ja see, et Res Publica nagu langes, oli jälle võib-olla see, et, et see, mis nad ikkagi viimastel Riigikogu valimistel said, oli jälle ebanormaalselt palju ja nad said just nimelt Isamaaliidu ja sotside hääli, tõenäoliselt eelmine kord ütleme ebanormaalselt palju endale, kuna nemad olid nii-öelda ütleme aastal 2003 riigikogu valimistel oli Isamaaliidu ja sotside reiting äärmiselt madal, eks ole, ilmselt ebanormaalselt madal. Nende maine oli väga vilets nii-öelda selles valitsuses olemisest viimasel ajal. Ja nüüd lihtsalt Res Publica andis osa hääli tagasi päris selgelt. Kui nad võtsid Res Publicat osa hääli tagasi, ükskõik kumba pidi me seda ütleme Mina olen täitsa veendunud, et need tulemused järgmised parlamendivalimisi ei mõjuta kõige vähemalgi määral sest vahepeal on ka veel kohalikud valimised ja mahub mitu aastat siia vahele, kus võib juhtuda veel üsna palju ja kui me ka enne saadet rääkisime sellest, et võib-olla oleks mõtet rääkida sellest, mis nädalast, mis on juhtunud pärast valimisi juhtunud sel nädalal ka ju väga palju kummalisi kummalisi asju. Me jõuame nende juurde, me jõuame ainult et siin ma küsiksin siis vahel, et kas meie poliitikud on nagu täitsa lollid, et nad nii palju pingutasid, kuigi see pingutus oli väga niisugune sprinterlik, et see mahtus tegelikult kahte-kolmenädalasse ja et niivõrd palju miljoneid löödi, ütleme niivõrd tähtsusetut siis kes selle sõna, mida mõistab, kas jutumärkides või mitte selliste valimiste jaoks, mis nagu siseelu jaoks väga palju otsustanud. Ja, ja noh, et miljonit ei olnud nagu päris korrelatsioonis kõik see, mis, mis tuulde lastini tänavareklaamis kui ka mujal, eks ole, teleekraanil kui analüüsida rahalist Pood siis tegelikult oli valitsuse partei nii-öelda Res Publica Tuglas ju kõige rohkem raha ja seal oli see raha seotud, aga konkreetsete persoonide isikliku sooviga. Nojaa, aga tähendab ikkagi, poliitikutel oli ka mingisugune püüdlus ja nad pidasid seda oluliseks kui mingisuguse vaheetappi näitajad teel järgmiste nii-öelda korraliste valimiste pool Eestis. Ma ei usu, et need, ma kardan seda, et need kuus persooni, kes said nüüd europarlamenti, vaevalt et nad osalevad järgmistel Eesti parlamendivalimisi riigikogul. Ei, seda küll, aga ma räägin erakondadest erakonnad ikkagi pidasid seda ikka äärmiselt oluliseks, kuigi noh, need summad, mis raisati, ei olnud võrreldavad riigikogu valimistega. See, see musta pesu pesemine, kõik see, mis toimus nii-öelda enne seda paari nädala jooksul, ei ole võrreldav riigikogu valimistega. Aga oluliseks seda siiski pidada. No aga tõenäoliselt mõnele mehele see seekord mitte küll valituks osutumise, aga see kampaania, mis talle tehti, ongi järgmise korra nii-öelda eelmäng ja võib-olla näiteks Urmas Reinsalu, kas seekord veel väga palju ei saanud? Ta tegelikult saavutas selle riigikogu valimiste eel ta ei pea enam tegema nii-öelda enda tutvustamist, kampaaniat, see on nüüd seekord tehtud ja, ja näiteks kui me võtame kasvõi Marianne Mikko, kes viimane kord veel riigikokku ei pääsenud, võib öelda, et see kujunes temale nagu eelkampaaniaks enne Europarlamendi kampaaniat, kus tal need seekord läks juba noh, nii-öelda saab, asutas uue taseme, võrreldes eelmiste riigikogu valimistega, siis mina näiteks julgeks ennustada, et võib-olla Reinsaluga on samamoodi, nii et seekord ta veel nagu läbi ei löönud, aga tegeles väga tugevalt enda tutvustamisega järgmistel riigikogu valimistel. Noh, nii-öelda ta saab astuda järgmisele tasemele. Et mõne mõne inimese puhul võib see nii olla. Mõned ennustajad on ka seda öelnud, et tõesti see on ju tegelikult puhtalt kohvipaksu pealt ennustamine, et ka need kuus, kes pääsesid vähemalt osa neist ei kavatse nagu seda ülesannet nagu selles mõttes tõsiselt võtta, et nad tahavad tingimata istuda seal oma oma need aastad ära Brüsselis puuris vaid, vaid nad ka nende jaoks on siis aastal 2006 ja 2007, kui valitakse, eks ole, riigikogu ja, ja presidenti, et, et see on nende jaoks nagu ka mingisugune eelmäng, et oh, tühja sest Euroopa Parlamendis seal saab ju alati ära tulla, mandaadist loobuda ja tulla nii-öelda kodusele Kamelale jälle müttama. Jaa jaa. Poliitilisi võitlusi pidama sel nädalal ju kõlas läbi selline väike ennustus, et väga võimalik, et tulevast Eesti presidenti tuleks otsida nende 600-st, kes praegu sinna Brüsseli Strasbourgi poole teele asuvad. Ja miks mitte. Pigem presidenti kui riigikogu liikmeid. Pigem juba jah, järgmine tase, aga, aga mis minule väga head meelt tegi kogu selle kampaania ja tulemuse juures on just see, et kui riigikogu valimiste puhul eelmisel aastal räägiti väga palju sellest või tehti nagu nisugune fataalne järeldus, et kes kulutab kampaaniale kõige rohkem raha, seega võidab? No see järeldus oli nagu, väga selgelt nagu väga paljud nagu ütlesidki, nii et et ikka täpselt ühe riigikogu koha hind on umbes nii palju ja kes ikka sellesse kampaaniasse rohkem raha matab, see ikka edu saavutada, eks reeglina ei ole kogu maailmas nii, et, aga aga seekord ju ei olnud. Jumal tänatud, see näitab siiski, miski on veel oluline ja ja, ja, ja noh ei taha küll läheb partei loosungid nagu ärad siia sisse tuua, aga noh, et, et ilmselt miski maksab, mõistus maksab ka veel midagi, eks ole, peale raha hulga nii-öelda selle kampaania juures ja ja ilmselt mingid teised tegurid. Noh, siiski on ka olulised, et, et on võimalik kulutada ka väga suur raha ja saavutada ja ikka mitte midagi saavutada. Et puhtalt nii-öelda see tehe ei kehti, et paned miljoni, saad koha. Et see see tehe siiski õnneks ei kehti ja jumal tänatud, see on ju minu meelest tõesti demokraatiale üks väga-väga hea märk. Ma arvan, et siin küsimus, küsida tuleb teistmoodi, et kuidas seda raha kasutada ja kuhu see miljon panna olen kehvast, et seda tehti ikka väga kehvasti ja, ja kõik see, mis, mis eetrist meie tubadesse paiskus ja see, mida me tänavatel nägime, et see oli ikka noh, seekord allapoole igasugust arvestust, isegi võib-olla mitte tahtes ette heita nende asjade nagu organiseerijaid ja inimesi inimeste pihta kivisid, visatakse ennast suurteks strateegideks peavad. Ma arvan, et meie riigis neis strateegia suurt ei olegi. Sest et tegu oli ikka väga sellise eksklusiivse kogemusega, polegi sellist kogemust ja võib-olla järgmine kord tehakse seda asja targematega, kõik need kõik, need noh, murrame läbi loosungid ja võõraste sulgedega ehtinud enda ehtimine ja kõik selline mannetu, tegelikult. Loosungid olid mannetud nagu pesupulbrireklaame kritiseeriks stuudios vist viimaste riigikogu valimiste viimaste kohalike valimiste ja ka presidendivalimiste puhul raha Alba Alba kasutamist. Vaatan seda kasutatud väga kummaliselt, et tuleb meelde üks Tallinna ärinaine, kes jaaguari kapoti peale ronis ja nii edasi ega neid plakatid on olnud Tallinnas üleval iga igasuguseid, need. Sageli on ju see, et ega neid ideid iseenesest ei mõtle alati mitte poliitikud välja ja. Kaur Hanson tunnistas ju avalikult seda, et ilmselt tema poolt korraldatud Res Publica valimiskampaania oli täiesti läbikukkunud. Need teed olid paljuski tema ideed. See oli selge, et poliitikud ei mõtle väljad ideedega, genereeritakse mujal, poliitikud annavad mingisuguse nagu üldise suunad. Poliitikud usuvad reklaami ja PR-firmade ideid, mis võiksid nagu läbi minna, ei usalda iseennast ja see ongi minu meelest see vahel, ma arvan, et Ilves ja selle minu arust arvan, et see ilves iseenesest reklaamikampaania idee oli tema enda oma pigem kui kellelegi agentuur jama, sest agentuuri oma jaoks Reena lihtsalt liiga lahja ja eba ebahuvitav. Mõte selles ongi asi, et suured reklaamigurud lihtsalt ei tea, mis läheb hästi peale selline maalähedus ja ütleme lausa primitiivsete vahenditega tehtud telereklaam, nagu nagu ilvese puhul see ilmselt töötas. Tahavad teha põnevat. Tööd ka need on head summad kätte antud võimalus realiseerid ennast mis tahes viisil, siis nad teevad seda nii, kuidas neile põnevam. Tehniliselt tehniliselt jah, just, aga idee ja, ja ütleme puhtalt strateegia mõttes jupp kogemus puudub, ehk siis ei, ei, ei teata, et mis sinna vilgutamise taha nii-öelda myybilist sisu panna. No ilmselt on ka siin tegu valija maitsealahindamisega, et valijale kõik saanud kampaaniad suures osas lähtusid eeldusest, et valija tahab Pole mingit väga sellist meelelahutuslik, ma ütleks nii-öelda ajakirjandus, mõistes väga tabloid seda kampaaniat, kas väga väga niisugust primitiivset nii primitiivset loosungite tasemel kui kogu sellise visuaalse sõnumi tasemel nagu niisuguse koomiksini välja, eks ole, mis seal Res Publica üldi filmide mulje, et tegelikult ikkagi valijad tahab ilmselt olla nii-öelda käsitletud tõsisemalt võetavalt kuidagi niiviisi? No ma ei oska seda seletada, aga võib-olla nii täpselt, aga, aga valija ilmselt võib-olla isegi mitte niivõrd selle sõnumi tohutus sügavuses, sest eks see kampaania natukese pealiskaudseks jääks igatpidi. Aga, aga pigem selles, et valija tahab ikkagi, et teda teda käsitletakse kui sellist tõsist Eesti inimest natuke põhjamaist, kelle puhul rõhutakse sellele, et tegu on targa mõtleva inimesega olgu see siis või kasvõi kasvõi niisugune tõepoolest ainult suhtumine. Aga, aga ilmselgelt minu meelest see üks, üks nii-öelda valijate sõnum poliitikutele oli ka see, et ärge pidage meid selliseks, keda on võimalik nii kergelt püüda. Noh ja üks, üks teema nii-öelda siis need avaliku elu tegelased selles teises mõttes mitte poliitikud, vaid, vaid ütleme siis noole kassi juhtum Ei ole üldse lootusetu ju tegelikult Carmen kass, kes pani sinna muidugi kõva raha taha, aga, aga sai ka hulga hääli, noh tänu sellele, et Res Publica üldse läbi läinud, läksid hääled kaduma, aga, aga ma arvan, et suuresti tänu noolehäältele isiklikele häältele sai Tunne Kelam, eks ole? Euroopa Parlamendi, et ei, ei visatud seda raha. Jah, mina arvan, et Nool tegelikult aitas Tunne Kelami kõvasti, et ma arvan ikkagi, et noole kaasamine oli isamaaliidust üks, üks samm, mis kokkuvõttes Isamaaliidule tünnis aitas. Ehkki Nool ise ei saavutanud teab mis hiilgavat tulemust, aga ta lisas Isamaaliidu kogu sellele mainele värskust. Et kui oleks, kui me kujutame ette, et see rida Isamaaliidu kandidaate oleks olnud lihtsalt Kelam, Laar ja teised ehk nii-öelda kõik vanad poliitikud, keda me juba ammu teame, siis oleks sellel asjal üks maine, kui sinna nii-öelda number kahena toodi sisse Erki Nool, see lisas niisugust värskust, et meil on mingid uued näod ja kahtlemata noolel nii-öelda. Ehkki, ehkki tegu on sportlasega, eks ole, millele noh, nii-öelda juba traditsiooniliselt lisatakse ka juurde vahel noh, niisugune tähendus, et umbes, et nemad on treeningul sel ajal, kui mõistust jagati. Aga, aga siiski noh ma loodan, Erkki ei solvu selle peale, et ma ütlen, et see on lihtsalt selline üldine ettekujutus sportlastest. Jälle teisalt noh, paratamatult ikkagi noole puhul, kes on olnud ja avaliku elu tegelane, ütleme üle 10 aasta Eestis. Et tema puhul noh, niisugust seda kahtlust, et tegu on nagu ausa otsekohese inimesega see maine on tal ju kindlasti küljes. No aga samas ma ei usu, et nool kuidagi reformis Isamaaliidu nii-öelda põhimõttelisi fundamentaalseid seisukohti või loota seda, et Carmen kass andis Res Publical mingisugused erilised uued teadmiste ja kogemuste aktsendid. Siis nüüd tunnistame lihtsalt seda, et olid õnnestunud häältepüüdjad nii-öelda. Seda oli ta vaieldamatult ja selles mõttes noole puhul muidugi avaliku elu tegelane, siis tuleb küsida, et kumba rohkem, kas tänu suuvärgile või sportikele tulemustele, aga üks ei sega, ei välista teist, nii et nii või teisiti on see, ma arvan ka tulevastele pürgijatele. Kahju, et ei ole võimalik analüüsida seda hääletuskasti sisu sel viisil, et keskkonkreetsed Ta andis. Et Erki Noole ja Carmen kassi puhul ma arvan seda, et nendele andsid noored napilt üle üle kahe, 20 või 20 30 vahel, see on oletus, aga see tegelikult ka nii on selleks väga huvitav teada saada. Aga ma arvan, et mingisugused uuringufirmade uuringut ei anna lõplikud adekvaatsed. Uuringud on andnud viimasel paaril päeval olen lugenud täiesti risti vastukäivaid uuringuid ka ütleme sotside edu kohta, kui öelda siin, et, et noh, et ilvest valisid nooremad, targemad, haritumad rahvusvaheliselt avatumad inimesed, siis vastupidi, ma lugesin täna jälle ühte ühte uuringut, mis ütles, et ei, et hoopis põhimõtteliselt ütleme prostalt välja projetäriaateks, eks ole. Kindlasti mitte, sest et huvitav on see, et oma tutvusringkonnas rääkides selgus meil, et meie vanemad, mis on valdavalt kuskil 60 70 aastased, nemad Valdot, valisid Toomas Hendrik Ilvest ja kus oma põlvkond mulje tutvusheinast ühtegi vist, kes andis sotsidele häält. Et ma ei usu seda, et need olid need nooremad. Väga jutuga, edasi sa margus tegid siin nagu sissejuhatuse ära, et nädala aja jooksul on väga palju olulisi asju toimunud. Esimene mulje oli mul küll, et meie ühiskond koomas nende valimiste tulemuste pärast, sest et kõik nagu keerles selle ümber. Kuni millise teemaga me jätkame, kuni meie regionaalminister võttis nõuks teha üks üks kõva sooloetendus. Et ma pean alustama natuke kaugemalt peale, mul õnnestus poolteist päeva pärast valimistulemuste avalikustamist kohtuda koos mõnede teiste ajakirjanikega Juhan Partsiga. Ja meil nagu kindlat teemat määratletud ei olnud, toetasime seda, et me hakkame valimistest rääkima. Aga Juhan Parts tegi ise sissejuhatuse, sellest ütles, et noh, nüüd on valimised läbi ja nüüd on siis hea võtta kohese vanemate teema üles ja nüüd meil aeg nüüd ei ole spekulatsioone ja nii edasi, et lahendamisel ausalt ära, et kõik lõpu lõpusirgel. Kuna sa oled Valdot, olid, olidki Kona lehtede peatoimetajad, siis kõik noogutasid, keegi teravaid küsimusi esitama ei hakanud, ses mõttes, et lõpuks ometi jõutakse, see väga piinlik küsimus nagu viisaka lahenduseni. Ja see, mis siis päev hiljem toimus. See tõi nagu meid ajakirjanike uuesti kahe jalaga maa peale tagasi. Kas Juhan Parts rääkis siis mingitest teistest nimedest? Ta ei nimetanud üldse nimesid, aga ta ütles, et noh, kõik see konkurss ja see on nagu lõppenud ja nüüd on meil kinnitamise puhtalt tehnilisest küsimused jäänud. Kui nüüd lühidalt tagasi minna, siis mille üle on viimased, et poolteist aastat vaidlus käinud, on vaidlus käinud selle üle, et kes on ikkagi see, kes määrab nii-öelda maavanemad, et kas need inimesed sünnivad nii-öelda maakonna enda seest, et nad on sellised väikesed presidendid maakondade eesotsas või on need puhtlat? Valitsusliidu ametnikud haaratakse Tallinnast maakond juhtima midagi kuberneride sarnast. Ehk teisisõnu võiks ka nagu skaala teistpidi natuke keerata, kas maavanem on poliitiline poliitik, siis erakonna käepikendus maakonnas ja kogu Eesti oma 15 maakonnale jagatakse lihtsalt sõbralikult ära koalitsiooni vahel või on tegu ikkagi parteitu ametnikuga, mida koalitsioon on siiski püüdnud viimastel aegadel jätta muljet, et nendel on selline, et parteitu ametnike kõige parem Vot see mulje tekib Tallinnast maakondade poole vaadates, aga kui vaadata kondade poolt Tallinna poole, siis nagu sa mõtlesid, et kes on see ikkagi selle maavanema paika pale ja otsustaja ja kui need viimased muudatused tehti siis toodi sisse selline termin, et on nagu ekspertide komisjon, et justkui selline tõesti neutraalne kaalne komisjon, kellele esitatakse avaldused, mida ka kõik maavanema kandidaadid tegid ja neid oli tõesti palju. Ja see hindab nii-öelda mittepoliitiliselt neid kandidaate, kas nad tulevad selle tööga toime või mitte. Alati seda, et see kõik, mis järgneb, et ekspertide poolt välja valitud kandidaadid läbivad siis nii-öelda kohalike omavalitsustele tutvustamise vooru ja kui nad sealt saavad põhimõttelise heakskiidu, siis lihtsalt valitsus kinnitab, et kandidaadid, et põhiliselt otsustatakse, on see nii-öelda neutraalne ekspertide komisjon, justkui see omavalitsusliidud siis õunapuu tõesti minu meelest käitus selle järgi, kuidas reglement eelnevalt kokku oli lepitud ja avalikustas kandidaadid enne nii-öelda omavalitsusliitudele avalikustamist. Siis käis pauk. Ja rahvaliit, Res Publica reform olid kõik äkki kuidagi ühte meelt, et õunapuu regionaalministrina on ületanud oma volitusi ja nendega ei ole keegi rääkinud ja siis selgus, et tegelikult nemad olid ise juba heinateod kokku leppinud, kes peab saama, millise maakonna maavanemaks. Konkreetse Pärnu näite. Pärnumaal on Toomas Kivimägi olnud tõesti kümmekond aastat maavanem ja tal on vaatamata sellele maakonnast täielik toetus nii poliitikute hulgas kui ka omavalitsuste hulgas. Ärimeeste hulgas on see tööga nagu hakkama saanud ja Pärnumaa huve ka talli Tallinnas väga agarad kaitsnud. Ja nüüd selgus see, et kõige vihasema repliigi tema aadressil ütles Meelis Atonen kes on teatavasti siis Reformierakonna liige ja ütles seda, et mis üks mees 10 aastat olnud, mõtleb, et ta on igavene. Et ei, niimoodi ei lähe, et mina arvan teisiti? Jah, ta arvab tõesti teisiti, ta arvab seda, et Pärnu maavanemaks peaks saama Riina Müürsepp, kes hetkel on Pärnu linnavalitsuses ase aselinnapea, kellel Pärnumaal praktiliselt igasugune toetus puudub. Ja ma arvan seda, et kui Meelis Atonen tõesti niivõrd kindlaks jääb enda poolt valitud isiku poolest, siis Pärnu 31 suur suur pauk. No jätame nüüd konkreetsed persoonid sinna, võiksime arutleda veel mõne persooni üle, keda siis õunapuu on esitanud, aga see nagu täna ei puutu asjasse. Ühesõnaga, selle sinu jutu mõte oli siis see, et, et minister käitus täiesti normaalselt, noh, ütleme isegi seaduslikult oma volituste piires ja kui ta seda tegi, siis me saime noh, kõik said teada, et kuningas on tegelikult alasti, et mingisugust ausat mängu juba algusest peale maavanemate puhul polegi kavandatud ja iga erakond tahaks lihtsalt omad mehed pukki saada ja sõbralik kolmik jagaksist, kuid need maavanemate kohad Oli seesama, seesama konkreetne näide tõestas seda, et tegelikult see mäng oli juba ette ära mängitud ja kogu see konkurss omavalitsusliitudele kandidaadil tutvustamise, sekretäri, farss. Noh, mida me ju tegelikult ju teadsime, kas siis see nagu meile mingisugune uudis võiks olla, et et ima partei nõusolekuta meil lind ka ei lenda ja muru ei kasva. Et see on ju täitsa selge, ma saan aru ka seda, miks nad enne valimisi ei julgenud üldse sellega rahvet tulla, sest et kujutage ette, kui Res Publica rahvaliit ja reform oleks sellise käki enne valimisi korraldanud, siis oleks maakondadest häälte tulemus hoopis veel väiksemaks jäänud. Mida see näitab ministri kohta, et kas tegu on väga ausa inimesega või viletsa poliitikuga? Mõlemad võivad muidugi kokku langeda, et. Mina natukese kahtlen, kas Jaan õunapuu väga õigesti tegi justkui neil oli ikkagi valitsuse siseselt kokku lepitud. Et neid kandidaate tähendab, kas neil on? Tähendab, siin on nüüd üks küsimus see, et kas oli nüüd kokku lepitud, et nii-öelda maavanemad jagatakse parteide vahel ära? See on nagu nüüd üks üks küsimus ja see on, see on pigem niisugune nii-öelda ikkagi veel oletuslik kuigi kuigi see kumab läbi, eks ole. Aga teisest küljest ma saan aru lugu, et need maavanemad ei ole mitte Jaan õunapuu, maavanemad, vaid maavanemad, tõepoolest on valitsuse esindajad maakondades, mis tähendab, et on loogiline, et see ei saa maavanemate ei saa olla Jaan õunapuu soolo vaid nad peavadki olema kogu valitsuse ühisühiselt aktsepteeritud kanditud. On Sulev, selles on kokku leppimata veel. Küsimused. Kui Jaan õunapuu juba esitas naat kui maavanema kandidaadid, kelle tema on nii-öelda õigeks pidanud Ja ta ei ole, sest ta on tegelikult komisjon, see, see ei ole õige. Õunap, kui käitus täpselt reglemendi järgi, mis lepiti kokku Sizeczponud algusest peale, ütleme välja, et seda, et mingitel ekspertkomisjonidel omavalitsusliidul, mitte kellelegi valitsus, meie määrame maavanemad, valitsuskoalitsioon ja see oleks olnud aus. No aga valitsus, nad määrake, ega see on ikkagi ju reglemendi. Niiviisi aga siis ilma igasuguse ekspertkomisjonilt. Jutt oli sellest, et valitsus pidi kinnitama ekspertkomisjoni poolt esitatud kandidaadid. Siis milleks seda mängu üldse vaja oli siukseid näinud, kus kokku leppida reglemendi, et jah, meie rahvaliit, Res Publica reform, määrame maavanemad maakondadesse, kõik punkte, kogu see mäng oleks ära jäänud. Ei no see on kõik õige, aga samas ikkagi kui ka õunapuul, ütleme kui ka tema oma parteisiseselt oli kokku lepitud, et õunapuu ei esita neid mitte soolokandidaat nii-öelda oma soolona vaided, vähemalt tema oma partei teab, mis nimed õunapuu välja käib. Ja kui nüüd tema oma partei ütleb, et nemad ka täpselt ei teadnud, Villu Reiljan ka ei teadnud, kelle nimed üldse õunapuu välja käib, siis see ikkagi nii-öelda ei ole poliitiliselt korrektne käitumine lihtsalt ei ole mõtet. Isegi kui isegi kui mingid formaalselt kirja pandud reeglid seda lubavad siis ei ole mõtet ühel ministril teha sellist soolot, et ta ei anna n avalikkusele välja käimist oma põhilistele koalitsioonipartneritele teada, mis nimeta välja käib. Noh, see see selles mõttes ei ole lihtsalt korrektne. Aga ma arvan, et sa natukene sinisilmne nende poliitikute suhtes, sest ma olen sellega nagu lähemalt kokku kokku puutunud. See treiler ütleb, et ta ei teadnud, keda esitati. Pagan, see jutt on, et see on poolteist aastat vana ajalugu ja tea nüüd suured sinisilmad, nii et Atonen ei teadnud probleemi, et Pärnumaal ei meeldi tema poolt ülesseatud kandidaat Müürisep ja tahetaks Kivimägi maavanemaks? No seda teadsid nii rehiljad, Atonen kui kes kes iganes ei andnud tegelikult küsimuseks. Aga ma arvan, et see ei ole ka samas nii-öelda see, see ei saa ju olla ka mingi Atoneni soolo ütleme ka lisaks Atoneniga reformierakonnal on ikkagi valitsuses veel kaks osapoolt ja kui Atoneni poolt soovitud kandidaat neile ei sobi, siis ta ju ka läbi ei lähe, eks ole, täiesti ilmselt, et mina väidan, et siin ei ole õige koht, ei õunapuu soolaksega Atoneni soolaks vaid see valitsus peab ikkagi nendes asjades kokku leppima, aga noh, siin ma, ma tean ka nii-öelda oma eelmisest elust Maalehe peatoimetajana, et see, et see asi on tõesti poolteist aastat siin grillinud just nimelt nii-öelda, et rahvaliit ja õunapuu on nii olnud olnud nagu ühel poolel ja siis Reformierakond Res Publica mingil määral nagu selles küsimuses teistel seisukohtadel ja nad on nii-öelda lõputult nii-öelda kohtunud, vaielnud ja lahkunud vaidlustelt ilma tulemusi saavutada. Vaidlused vaidlused on ainult sellel tasemel, millisele maakonnale, milline persoon maavanemaks saab? No mitte ainult nad ütlesid õigesti, see asi on grillinud linn. Selles mõttes võib väga hästi isegi õunapuust aru saada, et, et teda, kas ta on ikka jah, vihkas ületanud. Nad ise teha endale nii-öelda poliitilise enesetapu ja on täiesti võtnud sihikule, ta peab lahkuma ja teeb seda siis nii-öelda väärikalt ja tema tema haldusala on ikka nügitud tõugata ikkagi selle aasta jooksul aasta ja pole nelja kuu jooksul ikka jubedalt kogusid haldusreformi järk ja maavanemad siin takkaotsa. Et ma arvan küll, et sellise käitumisega ta ei saa olla edasi selle selle ministrikoha peal, sest et kui juba oma oma erakonna inimesed, juhid ei, ei ei tea mida, millega minister välja tuleb, siis noh, teistest rääkimata, koalitsioonist rääkimata. See koalitsioon ongi olnud luik, haug ja vähk, et selles selles mõttes ei ole nagu midagi üllatavat. Kui rahvaliit tahtis teha järjekordse sooloetenduse, siis sellest ma saan täiesti aru. Ainult et noh, et ministrikäik tähendab ikkagi seda, et mina nüüd teen nii, nagu õigeks pean ja siis lahkun sirge seljaga. Aga me võime muidugi seda olukorda bee segasemaks ajada, et kui me oletame seda, et need kandidaadid, keda siis õunapuu esitas oli justkui kokkumäng omavalitsuste liitude ekspertkomisjoni ja kohalike inimestega siis Hiiumaalt tuli suured pallina see esitatud kandidaat ja sealt tagasi ja selgus, et sedasama Hiiumaa omavalitsuste liit ei toetanud regionaalministrikandidaati haavanemaks. Samas on toetanud samas see on üks võimalusi ei toetagi. Sulev Valner pandi ka Eesti raadio üheks juhiks ega ei küsitud Eesti raadio inimeste käest, eks ole, kuulajatega kohutavalt jaagu kuulajate käest, kas te õudselt toetate, Valner pandi ja kõige nii ja nii tehaksegi, tulevad uued juhid ja, ja ongi kõik ja, ja kui valitsus võtnudki sellise loogika käitumisjoonise, ma ei too siin nagu selles mõttes analoogi. Aga ongi, ongi otsustanud, et ei olegi vaja, mis siis, et omavalitsused ei toeta, tuleb siia, meie poissi hakkab siin asja ajama, reformima mida iganes. No põhimõtteliselt ju nii ongi, et see Hiiumaa omavalitsuste liidu toetuse küsimine praegu on ainult nõuandev ega valitsus võib ikkagi teha otsused, et ta sinna nimetada ja praeguse korra kohaselt, kui varem oli see nagu kooskõlastab, siis nüüd on see lihtsalt nii-öelda küsitakse nii-öelda nõu. Et aga seda nõu võib kuulata ja ilmselt on ju soovitav kuulata, aga ei pea kuulama. Jah, aga täpselt samamoodi sind valitsus käituda ka nende õunapuu poolt esitatud kandidaatidega. Need, mis said omavalitsusteliitudelt toetused võib ka tagasi saate kinnitada lihtsalt enda oma. Mäng oleks lihtsalt ausam olnud. Noh, ega tegelikult me saamegi näha, mida valitsus nende kandidaatidega siis nüüd teeb ja ega ta tõenäoliselt saabki öelda, et Jaan õunapuu lihtsalt käis välja intellektuaalselt huvitava kandidaatide nimekirja, mida hakatakse nüüd ükshaaval vaatama, et kas see ikka nii peaks üldse minema. Mina arvan seda, et valitsus saab käituda ainult hästi ausalt öelda välja seda, et oli ekspertkomisjon, oli õunapuukandidaadid, omavalitsusliitude toetuse mittetoetus, aga lõppude lõpuks otsustaja. Meie nonii, kolleegid, saate lõpuni mõned minutid jäänud ja tegelikult on täitsa selge, et nii poliitilise kui ka selle päris grillimisaeg on päris ees, et suvi äkki tuleb ja ja kui me räägime järgmisest nädalast, mis on siis suurte pühadepidude, aga ka suur mina joomise nädal nagu jaanipäev ikka on alati olnud, siis me soovime teile muidugi kõigepealt tervet mõistust. Aga meie viinajuttude saaga võiks olla siis ka tänase saate. Lõpetuseks me oleme rahvateenrite saadete siit ka hästi palju rääkinud. Sest viinakuradist ja selle ärakeelamise soovidest noh, selles mõttes nädal tõi rida kaalukaid uudiseid jällegi üks, üks sihukse valimisreklaam muffemisteks, eks, viina reklaam kirjutab kolumnist küll jah, aga ütleme, nad lähevad nagu ühe mütsi alla, et, et tegu on ühesuguste asjadega ja siis Saaremaalt tuli ka üks üks kummaline uudis, et ka lahja alkoholi reklaam linnapildis keelati ära. See vaat see viimane on minu jaoks nagu täiesti arusaamatu, et inimesena kes on noh, Euroopast üldse inimesed, kes on käinud euroopas ringi noh õllereklaam tänavapildis on, on täiesti tavaline see sellega nagu ei, ei diskuteeritav nüüd siis meie saarlased on, on, on läinud seda teed, et nad tahavad olla pühamat kui Rooma paavst, nii et vaatame, mis see endaga kaasa toob, aga, aga see, see. Ma ütlen repliigina, et kui Saaremaal läks seniajani korralik õlletehas, kes toodaks Saaremaa õlut, ma arvan, et siis sellisel puhul mitte mingil juhul ei oleks Saaremaal olnud võimalik, see keelatakse õllereklaam ära. Saarlastel seda õlletehast ei ole ja ei ole, ei, ei hetkel ei ole Saaremaal õlletehast, Saaremaa õlut tehakse vähesel määral Tartus. Saarlaste kättemaksja, vaata pealinna üle ele markidele ja ka see oma elu üks õlu, mida, mille tootmine seal vahepeal taastuda ikka, see on katkestatud. Nii et. Et kummaline otsus. Äärmiselt kummaline, otsese ja saarlastel soovitaks tõesti, minge natuke, käige mööda Euroopat ringi ja siis äkki äkki tuleb mõistus pähe, aga mis mis materjali reklaaminud, puudutab, see on muidugi jällegi pretsedent, eks ole, meie nii-öelda reklaamimajanduses, et kuidas te sellesse suhtute? Kuidas oli söödud meelelahutustegelased ei tohi reklaamida alkohoolseid jooke, kangelastest oli tal et see võib ju nii olla, aga kes on meelelahutus tegeleda? Me võime võtta ka täiesti tundmatu inimese ja kui ta on juba nädal aega alkoholireklaamina jooksnud, siis võib öelda, et ta on saanud neile lahutustegelaseks. Jah, see võib ka traktorist kolla olla, kes teeb oma debüüdi ja varsti niisugune meelelahutustegelane hakkab suvetuuri pidama, et noh, sellised näited on ju ka olnud, et ei ole nagu vaja kaugelt otsida, aga aga ainult sellisel kujul loomulikult nii-öelda kommi onulikult rääkida tuulikutest ja ja Saaremaast ja mereveest ja kõigest muust ja siis tuleb lärake keset ekraani suur viinapudelit. Sellisena ta muidugi naljakas oli, tähendab noh, minu jaoks on kaks ise asja, et kuidas see reklaam oli tehtud, mida reklaamiti ja teiseks noh, et see, et kes seda tegijat Veidi peaks mõtlema tõesti selle üle, et millisel kujul kanget alkoholi reklaamida, et mina olen seda meelt, et ma ei kiirustaks seda, seda reklaami täielikult. Aga otseselt alkoholi tarbima kutsuvaid reklaame? Ei mina arvan ikkagi televisioonis olla, olla olla ei tohiks. Kasvõi sedasama lauset võtame mõnuga või msn otseselt kutsed, see on maailmast kehtib nii tubakareklaamide alkoholireklaamide puhul. Nonii aitäh teile täna siin saates olemast ja ja järgmine kord jälle vikerraadio stuudios rahvateenrite uus koosseis. Olge siis järgmisel nädalal, mis on tõesti üks suur pidu, nädal mõistlikud. Et järgmised rahva teenrid ei peaksin murelikult laipu kokku lugema ja, ja neid õnnetusi üles arvama, mis selle nädala ja paari päeva jooksul tegelikult on, on toimunud. Nautige suve ja, ja tehke seda mõistlikult.