Tere, ilusat. Laupäeva hommikut on. 26. juuni jaaniaeg on läbi. Ajakirjanduses on käes juba hapukurgihooaeg või mida teie arvate? No eks seepärast jaanipäeva kipub ikka ära vajuma ja tavaliselt kõik poliitiline elu. Huvitav on see, et lainet eelmise aastaga võrreldes see päriselt hapukurk ei ole veel saabunud, igasuguseid sündmusi on olnud kuni tänaseni välja, kui valitsuse juhtpartei Res Publica istub koos ja analüüsib tegematajätmisi ja tehtut Pärnus. Alles siin meil oli Läänemere peaministrite kohtumine väga suur sündmus Eesti jaoks. Turvameetmed olid väga ägedad ja ma arvan, et vähemalt tallinlased või Tallinna ümbruse elanikud said seda liikluses kõik omal nahal tunda. On toimunud ju Euroopa nõukogus suured muudatused, valimised, kus ka meie inimene kaasa lõi nõnda edasi, nii et vähemalt siiamaani on nagu sündmusi olnud. Rääkimata siis suurepärasest võidupüha paraadist, kus toimus Rakveres. Ma vaidlen sulle muidugi vastu, alustame nendest, mis täna toimub, Res Publica koosistumine, siis, kui palju see ikkagi mõjutab seda elu, see on ka teatav järellainetus, mis toimub haavade lakkumine, kui sa niimoodi tahad öelda. Ei no seda küll, aga kui me lähtume sellest, et noh, me oleme kõik sellised sissevaatajad või ajakirjanduse poole pealt, et mida kajastada, seda kindlasti poliitikat kajastada siiamaani olnud. Aitäh sulle, Peeter toredad sissejuhatuse eest tutvustab ja siis ka tänaseid stuudio külalisi. Maywerman endiselt Postimees Peeter Kaldre, Eesti Televisioon ja Artumalast, siis esindavad siin Tallinna tehnikaülikooli täiesti raadiot, aga räägime nüüd natukene tõesti jaanipäevast, enne kui Res Publica kallale läheme selle pärast, muidu mõnel kuulajal on arvamus, et on, ei ole väga tasakaalustatud, räägime headest asjadest enne ja siis haldadest. Kuidas jaanipäev läks, läks vist kenasti, teil endal ka? No jaanipäeval üldiselt rahulik ja nagu mina Nendel päevadel akva uudis, vaid erinevate teleprogrammide uudised, siis oli ta minu arvates üldiselt vähe oli neid sündmusi, mis väga nii mõjutasid tervikuna ma mõtlen liiklus, liiklusõnnetusi, mis või tulekahjusid, no üks kaks neid ikka juhtumist, markantsem on see, kui Lasnamäel peeti kinni 14 aastased 14 aastane noor juht Mercedese roolis. Aga noh, neid juhtub iga kord, aga mis ma, mis me siin rääkisime, et kõik nagu tavaliselt Köik köeti nädala alguses ootused suureks, eks ole, et ilm tuleb ilus ja lõpuks ometi inimesed, nautige jaanipäeva, seal, kus mina olin, ootasin küll peaaegu õhtuni välja, millal see laussadu lakkab jaaniõhtul jaaniõhtul. Jah, eks ole, meie ilmateatega on, on nagu öeldakse, väikesed probleemid, terve päev veel kedrata, terve päev jah, kui lubati tõepoolest siis noh, pigem siis ei maksa lubada, või noh, markantsem näide oli jaanipäeva hommikul, ma hakkasin ka enne enne stuudiosse tulekut rääkisin, kui 100. halli külma vihma ja läksin kraadiklaasi juurde. Paide lähedal vaatasin palju siis nagu temperatuuri on, oli 10 kraadi. Siis lõin lahti raadio, kuulasin ilmateadet, kus mulle püüti selgeks teha, et tegelikult on väljas 18 kuni 23 kraadi ja veel soojemaks läheb kuni 25 kraadi. Siis ma tabasin külmetestet ennast mõttelt, et ma võib-olla elan Lõuna-Aafrika vabariigis, mitte Eesti vabariigis, et ma kuulan praegu Lõuna-Aafrika vabariigi ilmateadet, aga aga saate signatuur kinnitas, et tegemist oli ikkagi Eesti raadiojaamaga otsus. Mulle anti lootust, mis õhtuks küll ei täitnud. Aga targu ei ütle, millise raadiojaamaga. Aga ja mina olin võidupüha õhtul sellepärast et ei maksa ikkagi segi ajada, et 23. juuni oli ju veel võidupüha võidupüha õhtul, mina olin vabaõhumuuseumis ja ma pean tõesti ütlema, et et kuigi oli vabalt saada nii õlut, oli ka viina müüa igasuguseid muid juhtuda, mis tähendab vabalt saadud raha eest. Ma tahan siin öelda. Ja ka pärast kella kahtekümmet kolme. Siis meeskond oli erakordselt viisakas ja erakordselt kena ja rahvas tantsis Kukerpilli saatel. Terve tantsupõrand oli täis, väga palju oli välismaalasi. Päike, loojus, erre, imeilus õhtu ei ole midagi öelda, tõesti. Ollakse nagu harjunud, et kui rahvapidu, et siis on mingi läppustamine, aga tõepoolest ei olnud, kõik sõltub sellest, milline on see keskkond, millised on need. Daamid, kuhu sa selle rahva toodekse, kui sa kohe rahvale annad ette mingi läppustamise, siis tulebki. Aga kui inimesi sunnitakse nagu olema natukene viisakamad natukene hoolitsema oma käitumise eest, siis midagi sellist ei juhtu. Kõik olid ka keskkonnast sõltuda. Jah, ma küll kohalikel laulupeole või kohalikul jaanitulel ei käinud, mis sedakorda oli Burkunis. Tamsalu linn ja vald tegid siis ühise ühise jaanitule, mis muidugi tekitas linnas igavesti proteste, sellepärast et linn on aastaid harjunud oma jaanitule pida, jaanituld pidama. Aga ma ei ole seal ka, ma ei läinud selle sinna sellepärast, et mul alati tundub, et et just paljudes kohtades osatakse seda vinti üle keerata, pärast võib iga põõsak leida kuskilt mõne väsinud onukese või tädikese, kes siis leiab, et see öö on just see, kus seda sõnajalaõit tuleb ikka lõpuni otsida, kasvõi käpuli. Ta on jäänud mulle, aga ma olen käinud ka vabaõhumuuseumis nendel tantsuõhtutel, mis seal uni korraldatud. Ma ei tea, kas see aasta on neil kavas on ka varasematel aastatel ja on jätnud ka tõepoolest väga hea mulje. Ei, no see oli keskkond, mis tõesti sunnib sind tegema ja see aasta oli seal palju sellist ühistegevust, olid ühislaulmised ja ühiseid jutuveeretamise taga kõige selle asja juures. Neetud alal. Seal sissepääs on piletitega, teatud hetkel asi lõpeb ära, eks ju, inimesed võivad seal natuke tuju tõstmiseks napsu võtta, aga nad ei lähe kunagi üle piiri. Ikkagi valdajatest lõpuks sõltub nii nagu ka riigist sõltub sellest lõpuks kes asju korraldada, milline olukord on? Minu meelest on 20 aasta-aastalt läinud need jaanipäeva üritused kuidas soliidsemaks ja need programmid on läinud mitmekesisemaks, on, mida teha, on, mida vaadata, kas sa tahad minna täiesti nagu sina käisid vabaõhumuuseumis või istud seal mingisuguste sõprade seltskonnas ja ja selles mõttes, et kui meie statistikat, Meie statistikud väidavad jätkuvalt seda, et eestlane ei ole kunagi nii palju joonud nagu praegu tänasel päeval, siis need, kes mäletavad veel näiteks veneaegseid, jaanitulesid, siis no minu mälupildis on seal ikka ikka purjus tordid, aga mitte üksikud pagavad vanataadid nagu, nagu sinul May on silma hakanud, nii et nii et ka jaanipäeva kultuur minu minu hinnangul küll on läinud ikka tunduvalt kultuursemalt. Mis minule natuke kurb meel, see, et meil on külmal komme ikka sellel päeval, nendel viskame riigilipu nii nagu kord ja kohus näeb ja seda ei langetata, vaid jäetakse siis teiseks päevaks, et, et see kultuur on ka tasahilju küll tuleb ja, ja maal eriti maa päris maakohtades on ilus vaadata, kui need lipuvardad üles tõmmatakse ja kõrgelt säravad. Aga päris ta ikka ju omaks ei ole veel võetud, aga, aga minu sega tasapisi tuleb. Ausalt öeldes ma ei tea, kas sealkandis, kus sina oled. No annaks meie riigijuhtidele natuke kannatust. Et nad ootaks selle riigilipu seadusega, mis, nagu öeldakse, sinimustvalge vabaks annab, et et inimesed harjuksid ikka sinimustvalget üles tõstma, enne kui sinna pruuni plagu tõmmata. No seekordki, võidupühal ju politsei tegi õige palju märkusi maaomanikele, kellel ei olnud heisatud Eesti lippu, nii et praegu on ikkagi riigipühadel kohustus lipp heisata. Aga räägime nüüd siis jälle natukene ebameeldivatest asjadest, räägime poliitikast millegipärast poliitikast ja selles mõttes see on europarlamendi valimiste järgne nädal või õieti nüüd juba kaks nädalat olnud küll täis ajakirjanduses Res Publica sisevõitluse kajastus kusjuures kõige värskem ana siis täna toimuval volikogul peaks tagasi astuma Urmas Reinsalu volikogu esimehe kohalt ja seal on tulemas uued volikogu esimehe valimised. Jaanus Rahumägi väga aktiivselt esinenud vahepeal võtnud sõna. Kuidas nüüd siis teile tundub, et kas Res Publica see on nagu oma tähelennu üle elanud või läbi elanud ja ja nüüd pudeneb nagu kivi? No, eks oleneb nüüd, palju sellest ikkagi, kui aus hinnang antakse seni tehtule ja, ja senistele käitumisjoontele kui, kui see tänane volikogu päädib ainult sellega, et öeldakse, et noh, et me oleme õppust võtnud kogemustest ja me oleme nüüd targemaks saanud ja läheme edasi, aga samal ajal need sisevastuolud, sisepinged, see, et suur osa Res Publica juht liikmetest isegi on kõrvale jäetud otsustamismehhanismi, et kui see tegelikult säilib, siis, siis on ma arvan, selle selle erakonna saatus väga tume. Ma, ma ei tea, miks ma arvan, aga ma millegipärast kardan, et seda tõeliselt ausat hinnangut täna Kuule, ma ühinen sinuga täiesti, jälgisin ka väga tihkelt neid asju, mis tuli pärast europarlamendi valimisi, eks ole, kuidas nad andsid oma hinnangu küll turundusspetsialist Kaur Hanson, küll peaminister Urmas Reinsalu ja veel ja veel ja veel ja rääki jäi mul selline tunne, et nendest sisu, süvaprobleemideni nagu ei tahetudki jõuda, vaid põhiliselt pandi, pandi rõhk sellele, et meil läksime turundusstrateegiaga alt see turundusstrateegia, mis on algusest peale olnud ju nendel tõepoolest väga kõva see see müüa parteid nagu ma ei tea, värsket kartulit turult ja millegipärast võrdlus tuleb, tuleb meelde, et ma arvan, et muidugi teine asi on see, et võib-olla seda ei olegi mõtet, just ongi see partei ütleme, siseküsimused kitsas ringis vaja selgeks rääkida ja ja ajakirjandusse ei paisatud kõike, mida mida taheti ja mida tahetakse öelda tervikuna, aga aga ma ei millegipärast ei ususesse, nelik on seal ikkagi nii tugev, nende käes on juhtohjad, Nad tahavad võimul olla ja see, kes väga tahab, ei ole eriti aldis kuulama ka teisi teatud eas, teatud kogemustega ja nii edasi. See on huvitav, et sa nimetasid värskeks kartuliks, ma mõtlesin, et oleks ikka võib-olla nimetanud maasikaks. Poistebänd on tõesti jah, võtnud nüüd Res Publicas vist ohjad enda kätte, see on mõnes mõttes isegi arusaadav, kui toimub selline teatav hajumine ja autosid, siis on loomulikult keegi peab ju erakonna juhtimise üle võtma, aga aga sellisel kombel see meenutab kangesti, kas teile tuletan meelde omaaegset Isamaaliidu tagatoa fenomeni, mille tulemuseks oli Isamaaliidu lõhenemine, et, et siin võib vägagi hästi midagi samasugust juhtuma hakata. Sest osa seltskonda, kes nüüd ei kuulu äraostmatute lähi lähipiiri, nad võib-olla tahavad kaal poliitikas jätkata. No ma ei tea, miks mitte ka erakonnast näiteks välja astunud Berk Vaher või Jaanus Rahumägi, kes Erakonna aseesimees, mis minu jaoks oli suur üllatus, ma vaatasin eile oma visiitkaarte ja leidsin seal Jaanus Rahumäekaarti ja ta on tõesti erakonna aseesimees, tuleb välja, mina seda ei olnud nagu tähelegi pannud. Et kui erakonna esimees juba niimoodi esineb, siis see on ju sama, mis oli hiljaaegu Peeter Kreitzbergi kriitika Keskerakonna esimees. No vot ongi, ega siin midagi uut ei ole päikese all, nüüd Res Publica olukorda tema saatus, kui sa tõid näiteks Isamaaliidu ja toonases Isamaa veel ja tagatoa, siis täpselt sama fenomen ju toimis, sai hiljuti ka keskerakonnas, seal on küll tagatoas ei poistebändi, aga kolme-nelja liiget, vaid oli ainult üks inimene on hundisilma talu ja ütleme niimoodi ja seal oli täpselt samamoodi suur seltskond inimesi, kes tundis, et nad ei saa erakonna juhtimise otsustamisel kaasa mängida, ei, astusid kõrvale, nii nagu toimus isamaaliidus, nii nagu võib toimuda nüüd Res Publicas, nii et et see on kõik, ütleme poliitika eesti moodi siin midagi üllatavat. Ja sinu jutt sellest, et ta võiks ju õppida aastast, ma ei tea, mis ta oli 94 93, Isamaa tagatuba kuskil sinnakanti, ta peaks langema. Et siis näitab, et poliitiline areng seda, et pole ükski peaaegu erakond sellest suuresti pääsenud. Jah, Reformierakond ainsana vast vähemalt meetod pinna vermanud, need ei ole jõutud pini, isegi mitte pinnavirvendus Tani. Ma ei ole nüüd väga suur optimist, et kõik laulukooris laulavad ka selles erakonnas ühte häält, aga, aga ma kujutan ette, et seal toimub mingisugune vähemalt omavaheline vaidluse vestlus või vähemalt need ei paisata üles tuletama fenomeni, kes tahavad ära minna. Need paiskavad ju tavaliselt alati ajakirja. Eks ole, selles mõttes on täiesti huvitav, on ju meie praeguste sotsiaaldemokraatide fenomen, nemad on tegelikult sellel ei ole ka tähelepanu eriti juhitud, aga nemad on teinud meie poliitilisel maastikul võrreldes teiste erakondadega erakordseid spagaat, vaata et nemad on osanud vältida vältida Isamaaliidu kui Keskerakonna kui ka Res Publica võib-olla tulevast saatust ja teinud hoopis vastupidise trikki. Nagu öeldakse, käinud ära põhjas, vahetanud ära pintsaku, tulnud teise nime all ja nüüd nagu viimased populaarsusküsitlused ja nagu europarlamendi valimiste tulemused näitasid, siis ootamatult edukad Mailongi ees tänane värske Emori küsitlus, selle tulemused ja see näitab tõesti, et nad sotsiaaldemokraadi bioneist on nagu teinud nihukese mäkke tõusva, samal ajal kui nii mõnigi laseb mäest alla ludinal. Noh, ma mõtlen siin eelkõige muidugi Res Publicat, kellel on kuigi mitte nii väga järsk viimastel kuudel, aga siiski langus samamoodi ju ka Keskerakonnal No see muidugi valitseb see oht, et kui me nüüd ikkagi päris ausalt oleme, siis sotside edu fenomen peitub ühes inimeses Toomas Hendrik ilvesest, see on seejärel ütleme nagu järelmõju, mis ka selles küsitluses veel avaldub. Nii et kui ma arvan, et kui Ilves kaob ära Eesti poliitikast, mida ta ilmselt teeb siis ei pruugi see see erakonna toetusel selliseks jääda. Ta ei saa sellist mantlipärijat. Ta ei saa sellist mantlipärijat, noh, Ilvese toetus just eelkõige, aga unustame, et kui küsimuse all on kohalikud asjad on olnud, siis ta ei ole ka võtnud seda ka vaieldamatult kuna ta on olnud väga hea välispoliitika tundja, on seda muidugi praegugi ja eesti rahvas ikkagi tõepoolest mõistus taustab, kui see võistlus on selline, et on ratsionaalne. Maie öelda, et minu suured lootused on selle erakonna puhul seotud ikka sellega, et Marju peab tagasi tulema poliitikasse. Ta on muidugi seal, aga miks mitte sotsiaaldemokraatide esiema, kui nii võiks öelda. No ma ise nagu ei, aga mulle tundub, et Nendes edaspidise reitingu hoidmine on muidugi selle 11 protsendi hoidmine, jääb, jääb suhteliselt, käib raskelt. Ärme unustame, et, et väga palju tagusid, et nad ju ka trummi, ma mõtlen ka endine ametiühingu liider Kadi Pärnits ja siin veel mitmed teised, et, et väga selline, noh, Kadi Pärnits on terav ja, ja ütleb otse seisukohad välja ja pigem tõepoolest seisab seisab tõepoolest masside selja taga, et, et see suund ja peale ei läinud, läks ikkagi peale mingisugune teine suund, seal on ka juhitud tähele. Ma olen sotside populaarsus, selle tõuse, langus oleneb palju hoopis teistest asjaoludest, võib-olla mitte niivõrd nende endi töödest ja tegemistest. Ma arvan, et see oleneb väga palju sellest, mida teeb valitsus, ehk siis mida teeb Res Publica. Kui Res Publica jätkab seda liini, et näiteks lepingu poes ja no ütleme seda niimoodi kõlavamalt märgiliselt töötaja vaenulikke sammude astumist jätkab, siis on sotsidel Töölt valimisteni sama kaalukausi või sama kaalu erinevatel kaalukausside. Niipea kui Res Publica valitsus langeb, nii sotsiaaldemokraadid tõusevad, nii et selles mõttes. Sul on täiesti õigus, et sotsiaaldemokraatide edu taga on suuresti valitsuse rumalad käigud ja inimestel muidugi eetika. Kuulge nüüd tõepoolest Toomas Hendrik Ilvese minekuga tarand läheb, eks ole, kuigi ilmselt oma aega, kas poliitikas niikuinii ta tahtis juba taanduda, need jutud on ammu käinud, aga siiski teatud varem on nendel see uute inimeste võtmine, otsimine, toomine poliitikasse ja ma ei mõtle mitte niisuguse poistebändi nime all, vaid vaid selliste küpse Aga välju, olemas, olemas terve aknaalune rida, kes võiks väga ilusti ümber istuda nende reaa peale. Ma mõtlen sotsiaalliberaale. Kahtlemata on see rida, kui Eestis ei jääks paljud asjad isiklike vastuolude konkurentsi ja kõike muud, aga me seda ei tohi eitada. Võitlus käib ikkagi liidrikoha peal, eks ole. Kui rääkida nendest valitsuse sammudest ja selle selle mõjust nüüd tulevasele poliitilisele situatsioonile, siis mina igatahes ootan huvi ja põnevusega muidugi natukene haiglane ja perversne ei tohiks niimoodi olla. Et mis hakkab toimuma eeloleval laulu ja tantsupeol. Mitte selles mõttes, et kui ilusast kultuurisündmuse sa jõudsid väga sujuvalt osa saama ja ma arvan, et kultuurisündmusena see, see kindlasti väga suurepärane üritus saab olema. Aga mind huvitab nagu see, et mis hakkab toimuma laulupeo väravas kui sinna saabuvad 25000 represseeritud kelle tagama vastuvõetud seadus, mis lubab neid laulu ja tantsupeole minna ilma rahata. Aga laulupeo korraldajad, neid tabasse seadus, ma ei tea küll, miks nagu välk selgest taevast. Neile ei antud seda lugeda enne. Ilmselt küll, aga seadus on juba jaanuarist vastu võetud, et kui need inimesed kõik sinna ilmuvad, no loodetavasti ilmu ja sest nagu igaüks ei lähe ju laulupeole, et mis segadus seal tekib ja milline pahameel tekib siis, kui selgub, et see asi on korraldatud siiski niimoodi, et nad ei mahu sinna või nad ei saa sinna laua peale. Nad vast ikka veel saavad, aga tantsu. Tantsupeol on keerulisem, sest siis tuleb see asi bumerangina tagasi, mis oli ju valitsuses väga, väga ilusti tehtud, et represseeritud talle seadus ja tunnistused ja soodustused, mis on ausalt öeldes ka kidurate, aga, aga ikkagi, et see võib nagu bumerangina tagasi tuled, see tundub, kui ma lugesin uudist selle kohta, et nüüd represseeritud võivad koguneda kõik väravasse käest kinni perekondade kaupa ja siis need viiakse kuskile sisse, siis minul tekkis küll selline nurjatu mõte, et noh, et, aga võib-olla seal lauluväljaku taga ootavad juba uuesti rongi. Et siis saaks nagu ühes surnuga kohe uuesti vaguneid. See on nagu sa lähed nüüd väga tundlik teema kallal, aga tegelikult jah, selles mõttes muide meil on siin ka raadiost seda käsitletud. Hullem selle asja juures on see, et ei ole ju veel seda ühtset represseerita tunnistus välja antud, kui ainult väga väiksele osale nendest. Sellepärast et siis sa pead oma represseeritud tunnistama mingite muude dokumentidega ja mina ka hästi ette ei kujuta, mis laadi dokumente ja pabereid siis peaks kaasa võtma? Aga tegelikult Peeter tabas täitsa naelapea pihta, selles suhtes see ongi Res Publica tegelikult põhiline nõrkus ongi olnud sõnad ja teod, see, see, kuidas välja paista fassaadil. Ja tegelikult see, see kohatine ikkagi ma ei hakka, ütle absoluutne, aga ma ütlen kohatine ja päris tihti sisutühjas, mis valitseb, mida tehakse asja enda pärast, mitte sellepärast, et see asi lähtub mingisugustest, ühiskonna vajadustest. Ma ütlen ikkagi Reinsalu loosungit, mis loosungitena Europarlamendi valimistel ma mõtlen neid loosungeid loosungitena kõlada ja väga kaunilt, aga aga mõtleme, mõtleme sellele taga maalale, sellele reaalsusele. Tema loosunglik, kui me meenutame, läksid ju absurd ja seal oli isegi antud aasta, millal me valime? Rahvas valib presidenti, samal ajal me teame needsamad Erakonna otsevalimise noh, praktiliselt külmutanud. Nii et selliseid loosungeid välja hüüda on ju väga tore, aga keegi peab ju kunagi hakkama nende eest vastutama. Res Publica, nagu seda ei taha teha. No nende puhul on ikkagi see, et fat iga asi vajab sissetöötamist, eks ole, ka unisoonis peab kõlama ja nii edasi, võib-olla need noored poisid, kes kahtlemata on andekad ja, ja, ja valdavad sõna ja on omandanud hea hariduse, me midagi ei ole öelda ikkagi noh, ei suuda mõista, kas seda ühiskonda või said liiga vara sinna otseselt, sest mida ei ole, mis sellel samal Toomas Hendrik Ilvesele lihtsalt on see küpsus ja tarkus. Vot see on see Seal on nii palju räägitud, siin laua taga on see, mis vahe on poliitikul riigimehel, et riigimees oskab näha ikkagi väga-väga kaugele ette oma oma sammude tagajärgi ja, ja nõnda edasi, poliitik lähtub hetkekasust ja. On jah, nii et meie praegused juhtivad poliitikud küll ma ütleks niimoodi, et peaaegu kõik poliitikut riigimehi ma ei kohelnud hoobilt, ei oskagi nimetada. Mina olen ka pidanud tegema saateid siin mõningate kägi nendest keda sina siin main nimetasid, ma ei hakka nimepidi nimetama, sellepärast et noh, meil on ikkagi avalik-õiguslik raadio ja siin ei tohi öelda nimesid ei ole vist mõtet nii-öelda sellepärast, et ei tea jälle, kellele see väga hinge läheb. Aga tähendab targad nad on selles mõttes nad olla haritud, koolitatud teoreetikut, aga ma saan aru, et ma olen juba nii palju vanem, et ma lihtsalt nad tunduvad mulle lapsikutena, tähendab ma ei usu neid. Veena mind ja vot, ma ei saagi, sellepärast ei ole kunagi aru saanud kogu selle Res Publica partei edust, et, et milline on see kontingent või sihtgrupp, kellele läheb peale niisugune noh, ütleme, sinisilmne lubamine. Sest see ei ole selle taga ju noh, tegusid ehk siis me saame aru, et kui me valime mõnda erakonda, siis me ikkagi valime erakonda, kellel on mingisugusedki teod selja taga. Mul ei pruugi meeldida Reformierakonnaga, ma tean, et Reformierakond saab oma tööga hakkama. Tema tooge mulle ei pruugi meeldida, aga nad saavad hakkama, Keskerakond on ka inimesi, kes on hakkama saanud seal, võib-olla nad nüüd enam ei ole keskerakonnas jaganud sotsiaalliberaal ja sama liides kahtlemata väga häid poliitikuid välispoliitikas. Tunne Kelamist, noh, me ei saa üle ega ümber Eesti taasiseseisvumisest, eks ju. Aga Res Publica puhul ju, kui nad tulid, ükski nendest praktiliselt ei öelnud mulle ju mitte midagi, nad olid reaametnikud ja miks nad pidid lootma, et nüüd siis toetame neid üksmeelselt ja jäämegi, vaata ma, kui nad ei hakkagi midagi teostama sellest, mida nad lubasid. Sa paned muidugi Res Publica kõiki ühte paika ja võrdsus täpselt selle nelja inimesega, sellepärast et oli ikka Micreskuva, tuleb meelde, viimased riigikogu valimised olid ikka paljudes kohtades tõepoolest küpsed inimesed, kelle, kelle, kelle pagas oli teatud alal väga hea. Mul tuleb kohe esimesena meelde Olav Aarna. Keda me, kelle häält me ju nüüd üldse ei kuula ja kes vaieldamatult haridust tunneb ja neid probleeme teada. Kindlasti oli neid veel rohkem. Heino siiski näiteks ja ma lugesin, see nimekiri ilmus siin hilja praegu ühes lehes ju kõik need, kes liitusid. Vooglaiust ma ei räägigi, laena Ergma, kahtlemata kommeralide poliitikas. Rein Taage, kõik üksikud täna usaldusväärsed inimesed, kuid ühegi nendega ei seostu minu jaoks poliitiku aura. Vaata, siin ongi nüüd üks vastuolu, siseMart tähelepanu juhtisid, et kui sina ütled, et noh, et Reformierakond on saanud enam-vähem hakkama ja Keskerakond ka ja ma ei ütle tervikuna, see on sinu arvamus, aga see ei lange kokku valija arvamusega. Jah, ja kui sa küsid, et kes on respump, kes olid Res Publica valijad, siis ongi vastus sellest, et need olid need valijad, kes olid pettunud nendes teistes erakondades. Aga nüüd on need valijad valdavalt pettunud ka Res Publicas ja see tähendab seda, et nüüd ollakse pettunud kogu Eesti poliitikas. Ma ei näe küll silma veel praegu mingisugust ideedega jõudu, et tuleks nüüd uus partei, kes oleks veel uus uuem kui kõik, mis on olnud, tegelikult on ring täis, kõik on juba olnud. Ja see, kui alati selle üle, et meie europarlamendi valimiste protsent oli väga madal tõepoolest niimoodi kooli sisse. On väga selge indikaator selles osas, et tegelikult Eesti valija ei usalda praegu ühtegi oma parteid. Ta usaldab, võib-olla Toomas Hendrik Ilvest üksinda, kes sai kohutavalt palju hääli aga ülejäänud parteide spekter on tasapaksu, nagu soomlane ütleb. Ja, ja see on väga-väga ohtlik märk eelkõige meie poliitilisele süsteemile. Keegi ei arvaks, et see 27 protsenti see vist oli jah koma millegiga, et see protsenti me saame nüüd võtta, et justkui toimuksid praegu riigikogu valimised, siis see protsent võiks olla sama palju eestlane ikkagi see Euroopa asetäitjale tervikuna kaugeks, kuigi ma ei arva ka seda korrast massiliselt tulnud sisemiselt tohutute küsimustele vastamine lehekülgede kaupa, needsamad jälle justkui sisulised küsimused. Me tegime enne Postimees tegi enne ka referendumit neid vahelehti, nii et vähe pole. Aga vaimuinimene, et ma lihtsalt ütlen, et inimesed ei süvene nendesse asjadesse, aga see on, ma arvan, sul on õigus, et mina ka ei näe nüüd seda, et et võiks jälle juhtuda see, et järgmistel Riigikogu valimistel tuleb kuskilt, ma ei tea, kas vanad peerud või poistebändid välja, et nad võtavad seda, ma arvan, see hakkab üle saama. Ma millegipärast ma ei usu, et üldse Europarlamendi valimistel käidi valimas või ei käidud valimas mingisugust Euroopa asja või mingit Euroopa parlamenti. Käidi käidi meil vähemalt sealkandis. Aga minu meelest käidi valimas siiski Eesti sisepoliitikat ja selles on süüdi, meie siseneb meie poliitikud ise, kes tegid ju tegelikult eurovalimiste kampaanias sisepoliitilise kampaania. Palju seal oli juttu üldse Euroopa Liidust väga vähe. Põhiliselt oli juttu sellest, et me läheme sinna, tagame selle, keerame kraanid lahti, keerame kraanid kinni, anname pasunasse ja kõik meie sisepoliitika. No Peeter siiski natuke korrigeerima, eks see oli ikkagi üldiselt Euroopas samuti eriti uutes Euroopa Liidu liikmesriikidesse asi taandus ju suurel määral ikkagi sisepoliitikale, aga mis ma tahtsin maile öelda, et see tõesti ongi vähemalt selline ajajärk minu meelest ka Eesti poliitikas, kui need poliitikas kaovad ära, kipud et ma olen üsna veendunud, et järgmistel Riigikogu valimistel enam ükski erakond ei saa üle 20 protsendi hääli. Ja kogu see seltskond, kes üldse riigikogusse saab, need erakonnad saavad kõik kusagil vahemikus 10 15 ja, ja vot nüüd oleme hoopis teise olukorra ees, sellega vähemasti Eesti jaoks on positiivne, et kaob ära see terav vastandus, mis on suurel määral kogu Eesti poliitikas olnud viimase 10 15 aasta jooksul. Selge vastandus on, kas ütleme, Keskerakond contra reforme erakond või Keskerakond contra Res Publica või, või Isamaaliit contra Keskerakond. Et terav vastandus hakkab nagu kaduma ja meil tekivad täiesti uued võimalused teistsuguste koalitsioonide moodustamiseks. Ja Res Publical oleks selles mõttes ka mõistlik praegu nagu aeg maha võtta ja mitte enam üritada saada suurimaks ja juhtivaks kui mõelda selle peale, mis saab temast edasi tulevases maastikus tulevases poliitilises pildis. No tuletame meelde, et ega neid inimesi ei ole siit väikesest Eestist ka enam enam kokku riisuda, eks ole, niipalju et järjekordset toota kuskilt kedagi me paratamatult Eesti poliitika ei ole veel ju muutunud, ikkagi ideoloogia keskseks on nii või teisiti isikukeskne küsimus on ikkagi, peaks olema selline sümbioos, nii et seetõttu Narva nüüd, et peab tõepoolest Olari Taal kokku järjekordse partei ja kust neid ikka võtta, nii väga on, ma ei tea, võib-olla on, võib-olla tuuakse endiselt ekspankurid, 90.-te aastate. Mõtlesin Meiusi välja. Kaart on välja mängitud, seda enam ei saa välja mängida ja arvestagem, et Eesti elanikud kogu aeg vananeb järelikult noh, tõepoolest, nagu sa ütlesid, vanade pesade partneri. Kui keegi tahaks koonderakonda taaselustada, seda üritust on tehtud. Sellist ühendus, mis oli mõistuse Jah aga, aga noh, tegelikult on ka need hääled juba juba noh, praktiliselt ju ära võetud, eksju, onju rahvaliit ja on Keskerakond, kes ka selle eaka inimese häälejoon saanud juba, nii et noh, tõepoolest mina näen, et siin enam midagi muud toimuda ei saa ja need soovitused, mis on tulnud ka Euroopa poolt, et pigem võiks veel toimuda veelgi kontsentrit veerumine, meil võiks nagu jäädasse erakondade arv natukene väiksem, kahe kahe partei, aga kolme-nelja parteiga võiks küll piirduda Riigikogus. No kui sa just mainisid ära Reformierakond, kes on ideoloogiliselt ühtne, on olnud, on läinud erineva läbi erinevate valimiste, sellega ma veel kord ütlen, kas see meeldib kellelegi või ei meeldi, aga tal on vähemalt selline singel, jook, kindel joon. Vaat see on sotside šanss nüüd täpselt samamoodi minna seda kindlat joont pidi tõepoolest esineda. Tuua see valija tema taga seista selle tööinimese selja taga ja ma arvan, et siis on šanss. Nende varasem elu ongi ju just olnud. Lõputu, ma ei tea, istumine pole tagumikuga ühel toolile kummikuga, teised peaksid väga, seal on olnud nädala paljuski Keskerakonna hõivama. No ei, ütleksin see laialt. Äriühing liikumine ei ole sugugi Keskerakonna käes. Et selles mõttes on sotsiaaldemokraatide küll mõtet panustada tekkivasse ametiühinguliikumisse nii tarnija masse tärkava sellest niikuinii koos Euroopa Liiduga, meile tuleb nii või teisiti sisse ja, ja selles mõttes on õige ja see on see seltskond, kes niisama lihtsalt ei ei reeda, nagu öeldakse, seda me võime näha ja põhjamaades, eks, sotsiaaldemokraatide poolehoid on tõusnud-langenud, kuid ilma nendeta üldiselt üheski põhjamaa riigis poliitikat ei tehta. Sina. Peeter, ma vaidlen vastu, või see, kes ütles, kumb teist ütles, et see on Keskerakonna käes, vot keskerakonnas on ju tõepoolest mõningaid selliseid väljaütlemisi, mis, mis on suhteliselt kindlad ja on võimalik selekteerida ühte või teise kasti, kui me niimoodi tahame öelda, aga tegelikult neil puudub see kindel joon seal ühe inimese nägu. Keskerakond ei ole olnud kunagi maailmavaateline partei ja on olnud ühe asjaliikumised, on olnud üürnike liikumine väga efektiivselt, eks ju, mingil hetkel oli seal mingisugune noh, pensionäride või vene elanikkonna seltskond, eks, aga seal ei olegi niisuguse maailmavaadet, kus küsitakse, kuhu asetub Keskerakond poliitiliselt liberaalide seltskonnas, europarlamendis, eks ju. Ja samal ajal siin Eestis assotsieerunud mitte, kellega kellelgi Keskerakond liberaalidega liberalismiga on missugust liberalistliku põhimõtet olnud kaitsnud oma võimul olles näiteks oskad sa nimetada? Ei oska nimetada, nahavennad tahavad istuda ka võib-olla seal niimoodi, et oleksid tsentris, et hundid söönud, lambad saanud, võtaks natuke paremat, võtaks natuke vasakut, eks ole. See astmeline tulumaks on nüüd selline asi, mis on kindlad, paigutanud neid, ütleme siiski vasakule tiivale. See on nüüd minu meelest stereotüüp julges olla selles mõttes vastu vaielda, et tulumaksu astmelisuse seostatakse, mille pärast automaatselt vasakpoolsetega tegelikkuses me teame ju, et kõige klassikalisem astmelise tulumaksuga riik on Ameerika ühendriigid, mis ei ole sugugi mitte vasakpoolne. Niimoodi noh, Prantsusmaa eks ju selles mõttes see on natukene, küsimus on ju selles, missugused astmed seal on, eks ju, ja kui kõrgelt maksustatakse kõrge tulu ja no näiteks noh, Soome on selles mõttes olnud klassikaline klassikaline riik, kus on ju saanud kõrget tulu saajad maksavad üle 50 protsendi tagasi, nüüd ollakse seal ka seda tutvumas, eks ju, maailm muutub ja, ja ei ole ja lihtsalt enam tsentraliseerida nii palju vahendeid, kui, kui maksu koguneb ka ilma selleta, et sa võtad ära sellelt üksikult rikkalt selle 50 protsendi, eks ju. Et noh, ma ei näe, et see, see on nüüd vasakpoolse, see näitaja. Aga noh, keskerakonnal lihtsalt nagu ei olegi sellist selget õhtu olnud peale, et ta nagu neid rõhutuid kaotajaid kaitsnud, eks ta nagu selliseid rõhutute kaitsja, erakonna maine endale saanud. Ja muuseas, see on kadunud osa inimesi sellest erakonnast eemale, sest kellele ikkagi meeldib luuser olla, kui me seda sõna siin kasutada? Esse eestlased ei armasta ka täna ka Tõnis Saarts, selle Res Publica. Protsendi kohta, nojah, aga keegi peab selle rohujuure tasandil, nagu öeldakse, sotsiaaldemokraatide jaoks ära tegema, ehk siis ametiühinguliikumine, mis on meil ikkagi sisuliselt ikkagi on olemas, ütleme ausalt välja. 15 protsenti töötavatest. No on, paberite järgi võib ju olla, aga nende aktsioonid ja nende tegevus näitab, et sisuliselt see on ikkagi olematu, et kui sotsiaaldemokraadid tahavad tõesti kujuneda tõsiseks jõuks, siis nemad peavad koosseis ametiühingutega ära tegema täpselt selle sama töö, mida ju tegelikult tegi ära Res Publica, kui ta võimule tuli. Ehk siis küll käis külas külla, tekitas väga tugevad kohalikud rakukesed. Ja kohalikel omavalitsustel oli ju valimistel oli ju Res Publical väga-väga hea tulemus just tänu sellele, et nad rohujuuretasandit alustasid. No meie ameti hingad, häda on see, et see ongi läinud rohkem aktsioonide peale, kui niivõrd-kuivõrd on, muidugi need ei anna võrrelda sellele ja minu arvates on ka see rohujuuretöö on tegelikult tegemata. No siin on ametiühingud, kes nii või sina püüavad seda teha. Kellele transporditöötajad tulevad? Tollitöötajad riigi tähendab riigitöötajate ametiühing rattal on päris aktiivne olnud, on meditsiinitöötajad, on, aga nad on killustunud, aga meditsiinitöötajatest ma tahtsingi edasi rääkida, sellepärast et et just sellel nädalal alguses avalikustati üks Praxise uuring, mis tegelikult on ju küllaltki armeerimine, kui nii võiks öelda ja minu meelest need järeldused, mis nad seal tegid, on, on näiteks see, mida oleks võinud ka väga hästi kasutada eurovalimiste kampaanias. Et probleem meditsiinitööjõu väljavool riigist on ju kogu ida- ja Kesk-Euroopa probleem, eks ju. Et tegelikult oleks võinud europarlamendi valimiste kampaanias just sellest rääkida, et me läheme Euroopa Liitu. Tegelema sellega, et meil ollakse meditsiinitöötajad siit välja, et mingisuguse üleeuroopalise poliitikaloome selle asja toetuseks tegelikult noh, miks mitte, ei oleks võinud mõni erakond just sellest kinni hakata. Nojah, see oleks juhatud kaanud ikkagi teatud grupile, mitte terve valijaskonnale. Kampaania püüab haarata tavalised stendid. Kui me aga igaühte puudutav ja see, kui meie järjekorrad veelgi pikenevad ja veelgi raskem on arsti juurde saada No uuring oli kahtlemata väga huvitav, aga kui ma olen sellega töötanud sellel alal panin ajakirjanduses vaadanud tervishoiu probleeme, pikemas perspektiivis siis midagi uut siin ei olnud, aga ma ka oma pisikeses artiklikeses kirjutasin. Peeter Mardna rääkis seda mulle juba siis, kui ta sotsiaalministeeriumis töötas ja enam-vähem paljud tervishoiuga kokku puutunud inimesed ja nende probleemidega tegelenud inimesed ütlevad seda kohe, et see on probleem. No midagi ei ole teha, tõmbab ära, kui on ikkagi palgatase ja töötingimused on paremad. Aga oma arstidega kombel mulle hakkas silma, et noh, nende puhul ju nad on praktiliselt juba erapraksises, eks palju nüüd üldse riigi või ütleme, haigekassa teenuse eest hambaid ravinud seal ainult lastele ja see on nii tühine osa, eksju, mingi kompensatsioon, mis noh, tegelikult ju ei sõltu arstitööst, vaid see tuleb ju läbi haigekassa sellele patsiendile tagasi. See 130 krooni 300 krooni minu arvates mina ei ole kunagi endale suutnud selgeks teha ka. Sest ma ei ole käinud seal lihtsalt aastaid hambaarsti juures ole ilusat seal seda virge viimane ja ei, aga lihtsalt viimatine kord, kui ma käisin seal mitmete tuhandete Eestis, meil lihtsalt parandati nii hästi ära. Ma ei ole riiklikku hambaravi teenust kasutanud kogu taasiseseisvumise aja jooksul, aga ma tahtsin, vaevalt et see näitab, eks ju. Seda et noh, kui see asi niimoodi jätkub, siis ongi ühel hetkel olukord selline, et meil ongi ainult tasuline arstiabi. Sest see haigekassa ei suudagi enam neid arste kinni maksta. Haigekassa ei suuda seda mitmed korrad öelnud süsteemis ei ole sellist siiski raha, et maksta nendele tegelikult seda palka, mida nad saaksid nendest miljarditest Skandinaaviamaades või Suurbritannias või Saksamaal, kus nad põhimõtteliselt ära tõmbavad, et need, ma olen ka, läksin seda asja Tartu Ülikooli kliinikumi ka sõna tõsises mõttes kuulama, vestlesin õdedega, kes, kelle olukord ja hooldustöötajatega on tõepoolest raske ja mõistan täiesti, kui sa saad kaks ja pool 1000 hooldustöötajana või 4000 õena, et sellega lihtsalt ei ole võimalik selle ära elada, residentidest, rääkimata residentidest, aga kui ma vestlesin kliinikumi juhatusse inimestega ja täitsa avatud, siis nad näitasid ka seda, et tegelikult tähendab ikkagi selle raha äravõtmine ju inimestelt sellelt samalt raviteenuselt, eks ole. Et see on nagu nokk kinni ja saba lahti. Tegelikult on see, et sellest rahast ei piisa, kuidas on võimalik, kas riik tuleb p, mingisugused süsteemi sisesed muutused tehakse, et inimesi kinni hoida, noh, siin on ka noori kinni hoida, et kustutame noortelaenud või leiame need noorte arstide laenud või leiame mingisugust muud sellist stimuleerivad vahendid. Aga me teame, milleni viis kui õpetajatele noortele õpetajatele hakati, rohkem tahet ei maksta, see viib ka süsteemi sisesed, väga suured. Siin aga ma tahtsingi õpetajate juurde tulla, sest mul on päris mitmeid tuttavaid õpetajaid ja nemad omakorda kirjeldavad oma kooli olukorda, siis mul on jäänud küll mulje, et õpetajate olukord on paranenud võrreldes meditsiinitöötajate omaga, mis ei ole paranenud. Ja kui on jutt sellest, et süsteemis ei ole raha, mida suunata, siis minu meelest nagu haridusse on suudetud suunata niimoodi, et õpetajad enam nüüd päris nalja näljapajukil ei ole. Õpetajad ärme unustame, õpetajatele tuleb raha riigieelarvest, aga meil tuleb raha ikkagi maksust. Ravikindlustusmaksust tervikuna on siiski natuke teistsuguse, tehniline varustatus on teistsugune. ETV kriidi ja tahvliga saad õpetada, aga ravida paraku ainult stetoskoobiga. Inimelukooli õpetaja tööl on ka muidugi inimelu teises plaanis pikemas perspektiivis, aga nagu me teame seda nüüd meil maskeeritakse riigieksami tulemustega, mida on võimalik alati siia või sinnapoole kallutada. Nii et siin on nagu mindud seda, seda teed. Ja kui me räägime jah, nüüd meditsiinitöötajatest, siis nende puhul on see probleem, teeme veel lisaks, et kui see hakkab nagu otsast vähenema ja kui juurde ei võeta õppima, nagu me teame, siin on viimastel aastatel on kuskil 25 protsenti juba puudu sellest optimaalsest kogusest õdedest aga mingil moel alates siiski arstidest, siis siis see ju probleeme kogu aeg kasvab, nii et noh, selles mõttes tõesti see, mis ka praktilise puhul ettepanekuna välja toodi euroopalise poliitika, mingi loomine selleks, et seda vältida, et, et sealt välja voolaks nagu näiteks seesama uuring, mitte see uuring, aga vastav uuring, eks Ungaris näiteks näitab, et juba ligi veerand arstidest on juba lahkuma sama riigist, eks ju, et siin peab nagu mingi üleeuroopalise abinõud tarvitusele võtma. Meil on 5,4, aga siin on, mis on, eriti arstide osas on see, et ligi veerand Astan üle 60 ja nooremaid kui 40 on viiendik, tähendab kuna see vanuseline struktuur on ka selline, nagu ta on tervikuna, siis tegelikult Praxise andmetel peaks praegu suurendama 20 protsenti arstide vastu, aga me teame, et neid on vastupidi vähendatud ja kui vähe on residentuurikohti, eks ole, tervikuna et süsteem nagu liigub noh, selle tõttu, et et raha, Ma ei ole teise suunda ja samal ajal vajadus kasvab nende järele. Aga see oleks nüüd päris see koht, kus võiks reaalselt näidata, millist kasu on Eestil Euroopa liitu astumisest õõnes tuli eile teada, kuidas Euroopa Liit on eraldanud uutele liikmetele miljardeid miljardeid kroone, sealhulgas ka Eestile. Ma pean tunnistama, ma ei ole kursis nende süsteemide kuidas need rahasid kasutatakse, aga igatahes oli minu meelest eestile eraldi kõikidel eraldatava raha taga märge, et just nende sfääride parandamiseks, kus uued liitujad on kõvasti vanadest olijatest maas. Noh, see oleks see koht, kus saaks. Seda seda raha arenguga paraku see on just see sfäär, mida üldiselt ei saa Euroopa Liidu struktuurfondidest toetada. Aga siin on üks asi ka, mis oli, väga huvitav oli, mina lugesin seda ettepanekut, mida Praxis tegi, et mõjude vältimiseks on võimalik riikidevahelised lepingud, mis määratlevad ära need värbamise kanalid. No mis hea, on olemas nõndanimetatud hea käitumise reegleid, näiteks Suurbritannias kehtivad need, aga me teame, kuidas soomlased ja rootslased käivad siin avalikult kauplemas ja vaat see avalik kauplemine ja otsene suhe on eriti see mõjus vahend tegelikult, sest inimene eesti inimene mõtleb ju kõik asjad enne läbi. Samas ei ole see Soome vahel, kus ei teki seda keelebarjääri, võib-olla see hea käitumise reeglid, kokkulepped oleks tõepoolest üks kanal, kus ja pluss. No aga see ju see ju ei päästa asja, see ei muuda ju olukorda see, et me paneme arstidel kinni, tee minna välismaale rohkem teenida, et olgu siin sitsi kuja, teeni teeningu eesti rahvas veel raha ja see on üks meede. Siis hakkab teine võimalus, arstid lähevad lihtsalt arstinduses minema. Sügava murega arstile ei lähe, aga õed lähevad küll. Ei, ärme unusta ma tõepoolest, et igasugused ravimifirmad, mis tahavad, ju ka vaadake meditsiinilist kõrgharidust, aga see oleks üks meede, siin on terve meetmete kompleks, mis on, aga mina arvan, et ei ole, ei ole nagu veel tajutud selle probleemi võib-olla ka on, aga. Kuna aga samal ajal võiks ju keegi ei kavatse Eestis sotsiaalmaksu tõsta, eks ju samal ajal meil langetatakse tulumaksu, nii et noh, siin ongi nüüd riikliku poliitika küsimus, et, et kui ühest küljest vähendame tulumaksu, et võib-olla oleks vaja just proportsionaalselt tõsta sotsiaalmaksu selle arvel tööandja sotsiaalmaksu näiteks või töötaja sotsiaalmaksu osa, kui ta nüüd saab iga järgmisest aastast kaks protsenti, eks ju alla tulumaksu võib-olla peaks see raha mitte tulema talle kätte, et ta võiks selle kõrist alla juua vaid et see raha läheks nüüd hoopis sotsiaalmaksuna haigekassale. No eks aeg raviasutused ise otsivad käiga, kas need vahendid Tartus Tartu kliinikumis just rääkisid, et õdede näiteks seal on ka õdede puudus, selleks kasutatakse lihtsalt arstiteaduskonna nagu tavalised arstiteaduskonna üliõpilasi teatud kursusest alates, kes omavad juba mingisugust ettevalmistust kurtsid selles suhteliselt vastutus langeb ikkagi neile, mis tähendab, et sa ei tee ühte koormustest poolteist koormust, hetk ei tee aga poolteist teed ikka nii et, et noh, nagu nagu nemad ütlesid, et see kvalifikatsioon ja see tohutu spetsialiseerumine ja tohutu keerukus no lihtsalt ei võimalda igat ühte, ütleme ka ülikoolist. Ja inim inimelu on väga väärtuslik, tähendab, kui tormiliselt ja arstiteadus praegu areneb, ega see ei ole ikkagi seesama arst, ei teadnud, mis oli 20 aastat tagasi arstid lähemalt täiendama ainuüksi ravimite, uute tehnoloogiate ja nii edasi ja nii edasi, nii et et minu meelest sellisesse sfääri tuleks nüüd küll ühiskonnal panustada, kui üldse kuskil. Aga meie aeg ruttab ja me tahaksime siiski natukene rääkida veel kord ka välispoliitikast, sest Peeter on meil stuudios ja kindlasti jälgida. Hästi hea või noh, suure tähelepanuga seda läänemeremaade kohtumist Laulasmaal, mille järel küll minul on üks niisugune täiesti kummaline tähelepanek, ma ei saa sellest siiamaani aru, ma olen küsinud ka oma Soome kolleegidelt. Teatavasti ju Venemaa andis nõusoleku loobuda ühe põhjalistest tankerites. Ja kust mina loen seda, mina loen seda inglisekeelsest pressist, mina loen seda näiteks Sambia, Singapuri ajalehtedest läbi interneti kus sellest aga ei ole sõnagi kirjutatud. Soome ajakirjandus, ehkki oli kohal Soome peaminister, oli ilmselt ka mingid Soome ajakirjanikud tsiteeritud, kuid huvitaval kombel ja nii nagu ka mulle, Soome kolleegid ütlesid Soomes see info, mille, millest räägiti, terve talv läbi läks nagu täiesti hane selga vesi. Keegi pannudki seda infot tähele, see näitab veel kord, et teatud rahvusvahelised kohtumised, kui seal ei ole ikkagi praegu panustatud sellele pressi tööle jäävad nagu hoopis märkamata ja mulle tundub, et see Laulasmaa kohtumine oli üks taoline kohtumine, mis tegelikult mingisugust vastu kala ei leidnud. Kus sa panita? Ei no ma ei tea, meil aktuaalses kaameras muidugi nagu, kui teada tuli, nii nii oli, oli ka lugu alguses uudis ja siis ka lugu, aga ma ei oska hinnata, miks, miks? STT teatel oli olnud ainult üks lause, sellega. Aga see, et ütleme, sellise laia rahvusvahelise pressi huvi oli kuidas nüüd öelda väike, leige või ütleme, et ta oli tegelikult suunatud huvi, ütleme niimoodi. Mina ise kohapeal käinud Porter, kes, kes tuli sealt kohtumiselt ja pärastiselt pressikonverentsilt ütles niimoodi, et kui ei oleks olnud Laulasmaal Venemaa peaministrit Mihhail Fradkovi, siis oleks ilmselt pressikonverents ära jäänud. Sellepärast, et küsimused, mis esitati, esitati ainult protkovile. Ülejäänud peaministrid või nende asetäitjad olid istunud laua tangu, tuku nuiad ja ajakirjandus nende vast absoluutset särada testi ei tundnud. Jah, eestlase loomu, loomulikult ka eestiaegne Väga Läti ja vist oli ainult Brazauskas nagu mingil määral tähelepanu ära. Brazauskas oli aastast Leedu sündmused olid või on siiamaani vene ajakirjanduse jaoks väga olulised ja vene ajakirjanik ka seal päris päris palju kohapeal olnud. Niiet Brazauskas frot off, aga ülejäänud taadid, sealhulgas ka tankerite küsimus, see nagu tõepoolest lükkus, lükkus, lükkus kuskil teisele plaanile. Aga see tõstatas küsimuse sellest, mis oli ju ka seal Laulasmaal jutuks, et kas läänemeremaade nõukogul üldse on mingisugust mõtet ja tuleviku enam edaspidi, sellepärast et nüüdsest on ju enamik sellesse organisatsiooni kuuluvatest riikidest ka Euroopa Liidu liikmed. Et pole mõtet ühte regionaalselt grupikest edasi arendada ja hoida mingi Läänemere pärast. Aga vastus oli ja, ja loogika oli minu meelest ka oma omamoodi õige, et küsimus ongi Venemaas. Et Venemaa teatavasti Euroopa liitu ei kuulu, küll aga on ta Läänemereäärne riik, nii et et kuidagi Venemaad kaasata, angažeerida, kontrolli all hoida, võib-olla peaks nõukogu siiski jätkama, aga loomulikult ilmselt mitte enam sellisel kujul sellisel pompöössus kujul, nagu ta on, on aastaid tegutsenud. See on seesama jutt, et mida teha Balti assambleel kui Balti riigid on kõik need Euroopa liidus, kas on mõtet jätkata? Vastus on, et ilmselt on mõtet, aga enam mitte sellisel suurel kujul, vaid nagu öeldakse, ad hoc. Nojah, mina kahtlen ausalt öeldes selles, et see peab olema erineb foorum ja selle foorumil läänemeremaadel, nüüd õnnestub mingisugusel määral seda Venemaad siin Laulasmaal ohjeldada, see tundub kaasajal nagu natuke naiivne, aga see ei ole niimoodi. Kui seda ei õnnestu, suurematel organisatsioonidel õnnestub vaevaga jah, Venemaad ohjeldada. Ta on üldse väga raske igasugustele organisatsioonidele, rääkimata sellises tillukeses nagu läänemeremaade nõukogu ja meil ei ole üldse mingeid volitusi, Venemaa lihtsalt kasutab, praktika on näidanud, ilmselt teeb ta seda ka tulevikus igasuguseid foorumeid selleks, et ise midagi peale suruda, et ise laiutada ja vähemalt meedia tähelepanu äratada. Selleks, et korrata lõputult üht ja sedasama asja Kas või kas või sellega, et meile tuleb esimest korda Venemaa peaminister, sõidab ilusasse Laulasmaa spaa kuurorti ja siis, kui võõrustajariigi peaminister Juhan Parts ja ka Läti peaminister soovivad, et noh, et me oleme nüüd kõik koosneb, kohtuks ajaks juttu, räägiks põletavatest teemadest siis lihtsalt saadetakse, nagu öeldakse pikalt demonstratiivselt kohtub Venemaa peaminister hoopis Leedu peaministri. Oskas aga sellepärast, et Venemaa ja Leedu suhted on enam-vähem normaalsed selles mõttes, et leedus lihtsalt ei ole vene vähemuse probleemi kui ka Leedu ja Venemaa suhetes on kivi olemas Kaliningradi näol. Aga rõhutamaks sinu enda koduks sulle mõnusa mõnusa irvitusega, et vot mis mina võin teha, mina ei kohtu sinuga, sest see teema on minu jaoks väga oluline. Ta tegi veel ühe käigu, ta ju läks selle asemel valku. Et selle asemel, et kohtade meie peaministriga läks ju Venemaa peaminister kusagile Kesk-Eestisse kala püüdma, ma ei tea, kas siis läks ta seda forelli püüdma sealt forellitiigist või. Aga ma tahtsin sulle nii-öelda vastu nagu selles mõttes, et me oleme siin nagu võtnud sellise hoiaku, et meil on siin veel õigus Venemaad kritiseerida, aga kui sa lugesid täna vist Postimehes on Saksa suursaadiku Öelge pika artikli, kus ta lööb valusalt Marianne Mikole näppude pihta, kes on mingisuguses Europarlamendi valimiste eelses debatis julgenud väita, et umbes saaks olla Euroopa liidu sees igal riigil erinev Vene poliitika. Nüüd on meil ainult üks ja ühine Euroopa Liidu Venemaa poliitika, nii et siin Eestil ei ole midagi mängida omaette rolli, nii et noh, see see, et kui meil on siin midagi Venemaale ette heita, siis meie ei saagi ega ei tohigi seda iseseisvalt teha. Ütleb meile suure Saksamaasuusanumanud möödudes. Ei peaks. Ka suure Saksamaa suursaadiku sõnu puhta kullana käsulaudadele võtma, et kui tema niimoodi Ütleb, et noh, me oleme võtnud, eks, Ameerika suursaadik, kas me oleme alati võtnud puhta kullana. Nii et selles mõttes kusjuures tehakse ka etteheiteid varjatult meie Ameerika poliitika suhtes, Saksamaa suursaadiku artiklis, et meie, ta ütle otseselt meie, aga osa Euroopa riike on sinna nagu, nagu läinud kõrvale ühiselt teelt, et meil Euroopas peaks olema, nagu ta ütleb, ühine üks telefoninumber. Kui Ameerika meiega ühendust võtab, siis ta võtab läbi selle numbri. Nojah, aga kui võtta nüüd Saksamaa ja Suurbritannia näide, siis sellest ühisest numbrist ollakse küll väga kaugel, mitte ainult Eesti ja Saksamaa ei ole üksteisest kaugel, vaid ka Suurbritannia ja Saksamaa omavahel kaks suurt kaks tugevat, sellepärast ka nende Ameerika poliitika on tegelikult erinev. Nii, aga lõpetada, tahaks siis veel arutelu selle üle, mis siis saab Euroopa Liidu. Komisjoni presidendi kohast täna viimased teated räägivad paroosasteks siis Portugali peaministrist. Ega siin ometi jalgpalli kreeklastel pole mõju? Noh, võib-olla kõik oleneb sellest, kas Portugal tuleb Euroopa meistriks või mitte, et kui Euroopa meistriks tuleb No aga enne peab, looma tippkohtumine on järgmisel nädalal erakorraline Euroopa Liidu tippkohtumine, kus siis vist ära otsustatakse. Presidendi koht, kas meil Eestis on mingit huvi või mingeid poole hoidusid ühe või teise suhtes? Ei ole aru saanud. Kartsa näevad, et meie oleme rahul kõigega. Ka kuulnud selliseid väiteid, meie oleme sellisel seisukohal, nagu on enamus. Aga üldse, aga see küll ei ole. See on Euroopa liidus, meil peaks mingi poliitika, ei ole poliitika, nüüd on see, et noh nii nagu enamus otsustab, nii me teeme samamoodi läks ju ka ju põhiseadusliku lepingu arutelu, kus me lõpuks leppisime kõigega ju rahumeeli ei saame oma komissari ega ega ühte ega teist ega kolmandat. Aga siiski oli tulemus ju suurepärane, nagu me aru saime. Küsimus on lihtsalt selles, kes sellest räägib, kes on sõnumitoojad? Ei tea, jah, sellised esimesed esimesed kuud. Liidus ei ole küll andnud minule selget pilti, millised, milliseks võivad kujuneda Eesti Eesti seisukohad väga olulistes võtmeküsimustes ja, ja kas nad üldse välja kujunenud või, või, või tõepoolest läheb täide see, mida paljud välispoliitika asjatundjad kritiseerisid juba juba ammu, et Eesti tegelikult ei olegi seisukohti. No mina ei oleks ka, ei olegi arvanud, et need seisukohti tuleb, minu arust pandi nii palju auru sisse saamisele, et selle sissesaamine on nii oluline, et edasine tõepoolest kohaldatakse ennast täpselt nii nii nagu momendi vajadused seda seda ka tingivad. Seal on väga keskpärane lugu, see tähendab ka seda ebamäärasena, seda. Ei, ma arutlen, kesin selle üle, et minu meelest see ei ole hea, see tähendab seda, et Eesti lihtsalt vajub sellisesse halli tsooni ja see lootus, et meie sõna hakkab maksma Kaob lihtsalt sellepärast ära, et ei ole sõna, mida maksma. On meie suurest sõnakandja, Toomas Hendrik Ilves on sinnapoole teel, äkki siis pärast seda me kuuleme sealt ka mingit sõna. No nutame, elu elu näitab, igatahes meie saade, täna on läbi saamas Maive Harman, Peeter Kaldre, saatejuht Mart Ummelas ja järgmisel laupäeval, hoolimata laulupeost on ikkagi meie saade eetris ja siis juba Aarne Rannamäe juhtimisel ilusat suve jätku ja loodame, et siis need teate lubatud jaaniilmad lõpuks kohale jõuavad. Kuulmiseni.