Tere õhtust, kallid raadiokuulajad. Täna räägime budaõpetuse mõjust lääne muusikale ning mõjust Läänemaailmamuusikutele. Kuulame muusikat, mis põhineb budistlikele tekstidele või mis on vähemalt kuidagi seotud budistliku temaatikaga. Kõigepealt alustuseks üks New eid stiilis kompositsioon, mis kannab pealkirja maha paari nirvaana rituaal või veidi lihtsamas keeles väljendudes tähendab see rituaali, mis on pühendatud buda Shakemoni nirvaanasse minekule ehk buda lahkumisele maisest elust. Mis ajast on üldse budism läänemaailma kultuuri mõjustanud? Laias laastus võiks öelda, et alates möödunud sajandist sajandi algul leidus Euroopas üksikuid helgeid päid, kes tundsid huvi budistliku filosoofia vastu ning mõistsid hinnata selle väärtusi. Ühe näitena neist vähestest inimestest võiks nimetada Artur Schopenoverit. Edasi 19. sajandi lõpus hakkas tekkima juba Budoloogia teadvus, tänapäevases mõttes hakati tõlkima budistlikke suutraid ja muid budistlikke tekste. Nüüd juba originaalkeeltest, Lääne-Euroopas ja Ameerikas hakkas levima juba budism, kui religioon esialgu teravada ehk Hinojana kujul hiljem ja sedapuhku juba palju massilisemalt levis õhtumaadesse ten budism. Täpsemalt öeldes len budismi jaapani variant. Kuna jaapani tennis on rõhuasetus meditatsioonil ja usu psühholoogilistel aspektidele ning samal ajal on rituaal suhteliselt lihtne, siis seetõttu oli see õpetus lääne inimestele üsnagi vastuvõetav. Veelgi hiljem nii-öelda kolmanda vooluga tuli läände Tiibeti budism. See on eelmistega võrreldes märksa esoteerilises õpetus. Ja ma usun, et selle budismi suuna levik Läänes oli peamiselt tingitud ühest väga konkreetsest asjaolust. Nimelt 1950.-te aastate lõpus ja 60.-te aastate alguses muudeti budistide elu Tiibetis punahiinlaste poolt üsnagi põrguks. Ning väga paljud mungad olid sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Suur osa neist asus elama Põhja-Indiasse, aga paljud laamad leidsid endale uue kodu Ameerikas või Lääne-Euroopa maades. Paljudes riikides, näiteks Lääne-Saksamaal, Inglismaal, Taanis, Soomes, Rootsis, Itaalias, Ameerika Ühendriikides ja mujal tekkisid Tiibeti budismikeskused, kus kõrvuti ehtsate tiibetlaste ka tegutsevad kuni tänaseni ka valged inimesed. Praegu ma rääkisin budismi kui religiooni levikust Läänes kuid samaaegselt paralleelselt sellega muutus järjest kättesaadavamaks ka igasugune budismialane informatsioon. Seda nii raamatute ja ajakirjanduse kui ka video ja televisiooni vahendusel. Oleks ehk liiga palju öeldud, kui väita, et budismi olemasolu teadvustamine on lausa muutnud läänemõtlemist. Ent kindlasti on budism mõjustanud suurt hulka lääne inimesi ning samuti on budism mõju avaldanud ühele teatud osale lääne kultuurist. Selgemini ilmnevad need mõjud filosoofiateaduses, iseäranis muidugi religioonifilosoofias aga ka kirjanduses, poeesias kujutavas kunstis. Ma usun, et muusikas pole budismi mõju võib-olla isegi mitte väiksem. Aga muusikas on seda kindlasti raskem märgata. Sest muusika kui kunstiliik üldse ei peegelda ju objektiivset reaalsust sel määral, kui näiteks kirjandus või maalikunst. Ja kui on tegemist seisundi muusikaga, siis on meil väga raske kategooriliselt väita, kas see on nüüd inspireeritud jaapani trennist või hoopis millestki muust. Täna me üldiselt ei peatu nendel muusikateostel, mille puhul on seos budismiga üksnes oletatav. Täname, kuulame peamiselt sellist muusikat, mille budistlik tagapõhi on silmnähtav. Avaldub see siis kas pealkirjas laulu tekstis või autori poolt antud sõnalises programmis. Praegu kõlas üks osa teosest mille on loonud Jugoslaavia helilooja Jossips Lewinsky 1934. aastal. Tähelepanelik kuulaja kindlasti märkas, et nii koori kui ka solistide tekstis kordus üksainus Kuuesilbiline fraas. Hom Mani Padme hum. Mis peitub nende salapäraste sõnade taga? Olen ma kohanud ka selle mantra eestindust omm aare, lootusel Humm kuid ikkagi, miks nõnda lausutakse? Kui olla päris aus, siis ükski kirjalik seletus, mida olen juhtunud lugema mantrotte kohta pole päris lõpuni tabanud asja tuuma. Mantrat olemust ongi väga raske selgitada ja vaevalt, et minagi seda suudan. Vaidž rajana budismi kontekstis on mantraid üldjuhul defineeritud kui lausumisi või kui võluvormeleid, mille kestev kordamine, kui ei vii just lausa valgustumiseni, siis vähemalt juhib kõrgemate meeleseisundite poole. Montrate lausumise juures on oluline, et seda ei tehtaks lihtsalt niisama CW mitte kuhugi. Tuleb saavutada meditatsiooni seisund, mil retsiteeritud vormelid aitavad justkui end välja viia või end välja lülitada. Tavapärasest ümbritsevast maailmast tuleb saavutada seisund, mil tajutakse kõiki ümbritsevaid helisid Montrottena. Järgmisel juba kõrgemal tasemel muutub mantra temale vastava jumaluse või bodhisattva verbaalseks ilmingu vormiks ehk teiste sõnadega väljendudes, sõnaline sümbol peaaegu samastub vastava podisotvaga. Äsjakuuldud loos korrati üht kõige populaarsemat mantrat Om Mani Padme homne. See mantra on seotud kaastunde bodhisattva Avalokides varaga kelle kehastuseks muide on dalai-laama. Kuigi minu äsjases jutus pole midagi lausa valet ei maksa siiski arvata, et pärast kuuldud sümfoonia orienta esitamist tõusid kooria sümfooniaorkester tiibu lehvitades lendu nirvaana poole. Pealegi antud juhul tundusid helilooja eesmärgid olevat rohkem puht muusikalised kui religioossed. Ka järgmine lugu on seotud mantratega-ga, selles kompositsioonis on ühinenud ida ja lääs. Täpsemini kaasaegsed elektroonilised vahendid on sellest seotud ida ja tiibeti traditsioonidega. Pillidest kõlavad siin süntesaator, tabla komplekt, rituaalsed kellad ja tan Puura. Kompositsioon kannab pealkirja üheksa mantrat. Algab see nagu eelminegi lugu Avalokid, essora, mantra, Om, Mani, Padme, hum. Talle järgnevad teiste olulisemate podisotvate ning budistlike pühakute mantrad. Need on seotud tarkuse bodhisattva Monyuschweiga Vaigherlotaaniga naissoost bodhisattva paraga. Budamid haabaga õpetuse alusepanija, buda Šagemooniga, Tiibeti budismi rajaja pat ma saan päevaga ning trantslendentaalse tarkuse kehastuse bratsinebaramitaaga. Jah, palju keerulisi nimesid. Kuigi mantraid peaaegu kunagi ei tõlgita. Erinevates budistlikes maades nende retsiteerimiseks ette küllaltki suuri lahkuminekuid, eriti häälduse osas. Nii näiteks Hiina või Burjaadi hääldus erineb üsna palju algsest indiapärasest. Käesolevas loos on kasutatud mantrat sanskriti versioone. Ja mantrat tsükkel lõppeb sõnadega Omshandhi Shanud ees on tee. Seda viimast ei saagi nimetada päriselt üheksandaks mantra, kas see on pigem selline lõpetav fraas, mis on siis umbes sarnases funktsioonis nagu Comen kristliku jutluse lõpus? Nüüd jääb veel öelda, kes on loo esitajad. Üheksa mantrat on linti lauldud ja mängitud ligi kaks aastat tagasi eesti budistliku liidu liikmete poolt. Eeslaulja osas on Johannes Skyl Kui juba üldse rääkida budismi mõjust eesti muusikale siis oleks kindlasti ülekohtune vaikides mööda minna Sven Grünberg-ist ja tema muusikast. Alates hommiplaadist on tal välja kujunenud helikeel, milles on täiesti harmooniliselt ühendanud õhtumaine, see tähendab tema enda varajasem stiil ning teiselt poolt elemendid idamuusikast. Ma ütlen just nimelt Ida-muusikast ja ei nimeta ühtki konkreetset maad sest tema loomingus korrute prevaleerivad hiina mõjud teinekord jälle Tiibeti või isegi India mõjud. Ta on põhiinstrumendi süntesaatori kõrval oma loomingus kasutanud ka Hiina, Tiibeti ja India Pille. Ja huvitaval kombel pole kõigest sellest kokku välja tulnud mingi eklektiline abrakadabra vaid täiesti stiilne ning omanäoline muusika. Budismi ainelistest teostest tahaksin nimetada eelkõige laule Miloreepa tekstidele. Milla rebase oli kuulus tiibeti joogi ning poeet, kes elas 11. 12. sajandil. Tema tekstid on loomulikult läbinisti budistlikud, kuid nad sisaldavad väga palju ka üldinimlikku sõnumit. Linnart Mälli pooltestindatuna ja Sven Grünbergi poolt viisistatuna on Milo repa sõnu arusaadavaks tehtud ka eestlaste jaoks. Tegelikult on need laulud loodud filmimuusikana filmile Milla repa laulud kuid nende roll on ka filmis palju suurem kui pelgalt pilti illustreerida. Ja täname siiski, mida repa laule kuulama ei hakka. Sven Grünbergi loomingust pakuksin kuulamiseks teose nimega omm. Autor ise peab seda siiamaani üheks oma parimaks loominguliseks õnnestumiseks. Tänase oriendaal tunni saate alapealkiri on ju budism ja lääne muusika. Aga kas Sven Grünbergi on, on ikka surmkindlalt inspiratsiooni saanud budismist? See on täiesti õigustatud küsimus, sest omm pole ainuüksi budismiga seotud püha silp. Homme on palju laiema tähendusega, ta esines juba vanades india kirjanduslikes mälestusmärkides ubani saadides ning hiljem ka teistes siin tuistlikes filosoofilistes süsteemides. Ning tõele au andes vaatamata oma lähedastele suhetele omi autoriga. Ma tegelikult ei teagi päris täpselt, millest inspireerituna see teos on loodud. Omi seos budismiga on suures osas üksnes minu oletus. Järgneva nelja minuti ja 40 sekundi jooksul te kuulete üht väga huvitavat lugu plaadilt nimega tradistinal Music of Family taala. Selle kompositsiooni on kokku seadnud ungarlane Laszlo Hartogaagi. Jah, ma ütlesin, et tegemist on huvitava looga ent huvipakkuv pole seejuures mitte niivõrd muusika ise, kuivõrd see legend, mis on autori poolt loodud kogu selle asja ümber. Kompakt diski juurde kuulub 32 leheküljeline raamatuke milles Lazlo Hortogaagi kommenteerib oma muusikat. Selles kommentaaris on ühendanud reaalne ja autori poolt välja mõeldud. Järgmise loo kohta on Ta öelnud et see on salvestatud ühe psühhomuusikalise ekspeditsiooni ajal 1998. aastal jah, just nimelt 1998.. See on ühe tähtsama budistliku Tiibeti koolkonna kellukpaa koolkonna munkade riitus ehk nõndanimetatud putša mis leiab aset ühes väga esoteerilises munkade kommuunis väga kõrgel mägedes. 12 tundi kestev rituaal olevat esitatud ainsagi pausid, ta selle sisu ja tekst pärinevat kuulsalt Tiibeti valitsejalt. Seitsmendal sajandil elanud kuningas Sunktsen Campolt ja selle rituaali üks tähtsamaid koostisosi on retsitatiivi mille saateks on kasutatud igasuguseid erinevaid pille. Tiibeti rituaalsed Pille nagu näiteks Dilbu kellukest, Rolmo taldrikuid, Linbu flööti, trummi aga peale tiibeti pillide veel jaapani päritoluga flööti Shagu Hatšid, mida mängib Documoidsi nishijaama. Mitmed Euroopa ja Ameerika heliloojad on püüdnud kirjutada spetsiaalset meditatsiooni muusikat. Teatavasti tuleb meditatsiooni ajaks enamasti püüda vabaneda tavamõtetest. Tuleb viia end vastavasse seisundisse. Ja meditatsioonimuusika eesmärgiks ongi vajaliku seisundi saavutamise kiirendamine ning selle seisundi süvendamine. Maailmas on loodud spetsiaalset muusikat küll Tseeemm mõtluseks, küll teiste budistlike meditatsiooni stimuleerimiseks. Sellise muusika näitena pakuksin välja loo, mille on ühiselt komponeerinud väga kuulsad mehed. Nimelt minimalistina tuntuks saanud Filipp Lass ning New Page muusika looja kitara. Selle muusika saatel on mediteerinud ning mandalad visoliseerinud Kyoto mungad. Kohe ma seletan, kes need niisugused on. Tänases saates veidi eespool meil juba oli kord juttu Tiibeti budistlikus kellupaagolkonnast. 15. sajandil ajas munktset süngem, ka ta on trupp selle sekti raames kõrgema tsentristliku õppeasutuse, nõndanimetatud Kirtodozzangi mis eksisteerib kuni tänaseni taevani, tõsi küll, nüüd juba väljaspool tiibetit. Niisiis te kuulete lugu, mis on spetsiaalselt kirjutatud küto munkadele mediteerimiseks. Ja käesolev salvestus ongi tehtud just nimelt selsamal meditatsiooniseansil. See tähendab, et tegemist ei ole stuudio salvestusega. Järgmise raadiosaate alguseni on jäänud veel paar minutit. Kasutan seda aega, et veel kord meelde tuletada. Vähem kui kuu aega on jäänud rahvusvahelise muusikafestivali orient 92 alguseni. 19.-st kuni 24. aprillini toimuvad iga päev kontserdid Estonia kontserdisaalis. Sinna on muide üles seatud ka väike näitus ida muusikainstrumentidest. Osa kontserte toimub ka Pärnus, Rakveres, Tartus ja teistes Eestimaa linnades. Külalisesinejaid on kutsutud Türgist, Armeeniast, Hiinast, tuvast, Vietnamist, Jaapanist. Peale muusika saab näha ka klassikalist india tantsumuusikavalik on väga mitmekesine folkloor ja sakraalne, muusika, traditsiooniline klassika, aga samuti tänapäeva Aasia heliloojate teosed. Muide järgmine orientaal tunni saade on tervikuna pühendatud nimetatud festivali tutvustamiseks. Jälgige Eesti Raadio ja Eesti kontserdireklaame kuulmiseni.