Kunagisi saksa TVs ilmus popmuusikaajakiri melu Tiiunud rütmus. Seda sai ka Eestis tellida. Hiljem sai ostavaid kioskist, sest tiraažist ei jätkunud kõigile idasakslaste legi. Ajakiri läks hingusele koos demokraatliku Saksamaaga, kuid käesoleva aasta maikuus ilmus pärast 14 aasta pikkust vaheaega Melody und rütmuse esimene number. Huvitav on see, et ajakiri tahab pühenduda eeskätt endiste idabloki maade popmuusikale ja artistidele muidugi mitte üksnes endistele. Et mitte ainult esimeses numbris, kirjutised Kalini gravitsest ja feisveeessist. Esialgu ilmub ajakiri neli korda aastas ja seda levitatakse vaid kontsertidel. Väljaande rõhutab, et see pole katse õhutada niinimetatud ostalgiat ent seda vist päris vältida ei saa. Tahtsin aga alustada sellest, et tolle vanamelu Tiiunud rütmuse kaudu leidsin endale kaks eluaegset sõpra. Üks neist klarnet-ist. Saksofonist ja helilooja Frivi Sternberg kolis hiljuti kodusest treestenist lääne poole ja esineb tänapäevani temast pikemalt kunagi hiljem. Teine Louis topitš elas Prahas, oli minust mõnevõrra vanem, oli esinenud Euroopas Aafrika maades, kabareetantsijana koos tõmmu naispartneriga ja andnud välja esimest tantsule pühendatud ajakirja Tšehhoslovakkias. Tauli kirglik džässiplaatide kollektsionäär ja seemneid ühendaski. Tema saatis mulle oma kodumaal ilmunud džässiplaate mina vastu neid, mida siit saada oli. Õnneks olid juba ajad, mil neid ikka juba nii siin kui seal üksjagu ilmus. Peale kohalikega välismaistelt muusikutelt. Arvan, et aastate jooksul vahetasime üle 100 džässi ja rokki plaadi või enamgi. Temalt sain oma esimese Joni Mitchelli albumi, aga muidugi kõik tšehhi bändide džässi rokiplaadid. Välismaise litsentsiga plaatide tiraaž oli väike. Neid müüdi igale ostjale vaid üks, aga tänu tutvustele, Louis topichell sellega probleeme polnud. Meil ilmus siis juba ka üsna palju Ameerika bändide plaate, nii et võlgu ma talle ei jäänud. Pealegi huvitasid teda väga ka Eesti-Vene ja teiste džässimuusikute plaadid. Kunagi Prahasse jõudes külastasin teda tema ühetoalises korteris, mis oli sõna tõsises mõttes maast laeni täis plaatija raamat, tuid. Oma kogu oli ta pärandanud Praha džässimuuseumile. Meie sõprus katkes aga ootamatult teadestima Hiinalist kogu olid röövlid sinna tunginud ja peale röövimise teda ka nii rängalt peksnud teda paar päeva hiljem suri. Üks temalt saadud albumeid oli Gustav omi. Artistreens võin sealt Jaroslaw Jeki pala Taavet ja koljat Jaromil miilits ka seades. Kuigustav room seoses oma kontsertidega Tallinna külastas ja oli heliloojate liidus, jutustasin talle oma sõbrast Luistopitsist.