Tere õhtust. Tänase orientaal tunni sisustab Sven Grünbergi looming. Õigemini tema loomingu see osa, mis on kas rohkem või vähem seotud idaga. Ka helilooja ise on täna stuudios kohal. Aga alustuseks kuulame ühe suhteliselt vanema loo 1985.-st aastast pärineva loo pealkirjaga rituaal. Monograafiad ja portreesaated algavad sageli umbes nõnda et tulevase suure helilooja armastus muusika vastu sai alguse juba varases lapsepõlves, mil vanaema laulis hälli kõrval rahvalaule. Kuidas on lood sinuga, kas ka sinu magama uinutamiseks mängis vanaema sulle süntesaatorid ja vanaisa puhus tiibeti pasunaid? No, ega see päris nii ei olnud, kuigi kuigi peab ütlema, et mul vedas oma vanavanematega. Tõsi küll, vanaisa suri varakult, aga, aga vanaema oli väga haritud naine ja. Ta oli tollel ajal võib-olla üks vähestest, kes oli huvitatud ja väga tõsiselt huvitatud ka näiteks tiibeti kultuurist ja oli juba üht-teist lugenud ja, ja nii et meil oli noh, pea no mitte just päris hälli kõrval ka nendest asjadest juttu, aga no pisut hiljem ja ma mäletan kusagil umbes kümneaastasena toimus minu jaoks üks kummaline sündmus, mida ma siiani mäletan. Minule suureks üllatuseks äkki ütles, et et Sven, vaata et sinust buda preestrit ei saa. Ja kümneaastasena ma mäletan seda, et Ma teadsin, umbnoh üldiselt ma teadsin, mis tähendab preester ja, ja ka budismist ja Budastma olin kuulnud. Ma küll ei kujutanud ette, mis on täpselt. Aga mind just üllatas selline selline ütlemine, et, et noh, mis see, mis see nüüd ikkagi võiks, võiks tähendada. Ja tõepoolest hiljem tekkiski suur huvi ida ja, ja just eriti budismi vastu. Mul ja see huvi. On olnud ka tõsiseks tõukeks sellele, et olen ka idamuusikat ja, ja. Budismi hiljem uurinud See on väga huvitav ja see ei ole kuigi tüüpiline Eestis. Ja muide, ka sinu haridustee ei ole kuigi tüüpiline, see on olnud teistsugune kui enamikel teistel eesti heliloojatele. Ja see erinevus algas juba momendist, mil sa kukkusid läbi konservatooriumi sisseastumiseksamitel. Tagantjärele vaadates tundub, et vedas. Kuigi Tallinna konservatooriumi kompositsiooni kateeder on üsnagi kõrge tasemega, võib viis aastat koolipingi nühkimist siiski muuta väga originaalse mõtteviisiga inimesed palju ühetaolisemaks. Pealegi ei õpetata seal teatavasti ju idamuusikat ja tol ajal ei õpetatud ka elektroonilist muusikat mitte. Niisiis muusikas oled sa autodid akt. Aga ma tean, et sinu elus on olnud väga oluline koht ühel inimesel kellelt sa oled omandanud omamoodi kõrghariduse. Seda inimestest võiks nimetada sinu õpetajaks isegi. Sa vist taipad, kellest ma räägin? Nojah, sa räägid härra Linnart mallist tõepoolest. Aga ma tahaks siiski hetkeks tagasi pöörduda sinu eelneva jutu juurde ja seda pisut kommenteerida naasta konservatooriumi mittesaamist nimelt asi ei olnud seal mitte niivõrd selles, et et oleks jäänud puudu teadmistest, kuivõrd selles, et noh, leidus, leidus inimene, kes olles eksamikomisjoni juht Ütles mulle niimoodi nelja silma all isegi et ta teeb, teeb kõik, et mina konservatooriumi ei saaks, nii et see olgu siis väikselt kommentaariks. Selline suhtumine tulenes sellest, et tol ajal ma mäletan, oli Rein Rannapiga suured sõdimised selle üle, et trein, käise, mängis džässmuusikat ja ja tegi muud muusikat ja tolle aja konservatoorium oli äärmiselt konservatiivne ja kuna noh, mind teati-tunti juba, kui kui ansambli mess, juhti ja heliloojad, siis inimestele, kes sellise suuna vastu seisid, oleks minu konservatooriumi saamine olnud. No kuidas öelda, äärmiselt ebameeldiv. Aga nüüd siis ikkagi Linnart Mälli kohta. Jah, peab ütlema, et kohtumine temaga andis mulle järjekordse nihukese tõuke ida huvi suhtes. Ja nüüd juba no mingil teisel tasandil märksa sügavamal tasandil, sest tõepoolest mulle tundub, et eesti kultuur ei ole nagu siiani teadvustanud seda kuivõrd tähtsat rolli on mänginud ainult see üks inimene meie, meie kultuuri rikastamisel ida ida kultuuride tundmaõppimisel ja, ja kuivõrd oluline on siiski olnud mitmete raamatute tõlkimine ja sellega seoses meie maailmakultuurile lähendamine ja, ja seda on teinud tõepoolest imelik küll, aga ainult üks inimene härra linnalt mällu. Aga Sven, ütle, kas sinu muusikalised tõekspidamised on kuidagi otseselt seotud mõne konkreetse idast pärit maailmavaatega filosoofiaga või religiooniga või on sinu ida huvi niisugune üldist laadi ja ka see mõju muusikale on niisugune üldine. No vaimses plaanis mind huvitab domineerivalt muidugi budism mis on noh, võib-olla paradoksaalne küll, aga mulle olnud alati väga lähedane ja noh, kuidas öelda tõepoolest minu maailmavaade. Aga nüüd muusikasse puutub, siis muusikas ma ei ole ennast piiranud ühegi konkreetse kultuuriga isegi noh, mida aeg edasi, seda rohkem võib isegi noh, ütleme ühes loos või teoses kuulda täiesti erinevatest kultuuridest pärit Pille ja, ja ka noh, teatud muusikalisi võtteid. No ma olen kasutanud näiteks ka Hispaania like Elemente, mis on ka tõsi küll ka teatud mõttes Ida päritoluga Araabia ka ju väga tihedalt ja, ja ka Aafrika, Pille noh, näiteks Kiilimbat, mis põhja Põhja-Aafrikale nagu omane Tuleksime nüüd ühe konkreetse loo juurde loo juurde, mis kannab pealkirja homme. See püha silp omab väga tähtsat kohta budismis kuid ometi on see siiski palju vanem kui buda Sakkemoni õpetus. Hom silp esineb juba Veera kirjanduses. Aga millises tähenduses on hom sinu plaadil, kas see on puht budistlik verbaalne sümbol või hoopiski hinduistlik võib Rahmanistlik või kõikehõlmav? No võib-olla see viimane aga kui ma ütlen, et kõikehõlmav, siis, siis noh, kuna ka budism on kõikehõlmav, siis võib seda ka budistlikuks nimetada. Ja nüüd kuulame siis hommi. Heliplaadi on tagaküljelt võime leida väikese kirjutise Linnart Mällilt. Muuhulgas kirjutab ta modideerinud käesolev heliplaat esindab just seda tõeliselt ühtse maailma muusika teke, tendentsi. Roopast Hiinast, Indiast, Tiibetist ja mujalt pärinevad motiivid ja instrumendid sulavad ühte sellise loomulikkusega, et tundub nagu ei saaks teisiti ollagi. Elektroonilised helid ei vastandu neile, vaid hoopis viitavad uutele ja veel leidmata edele mis tänu tehnika arengu poolt pakutud võimalustele sünnivad siin ja praegu niisugustena seal ja tulevikus aga võib-olla hoopis teistsugustena. Kuid too pidev liikumine tulevikku, mis realiseerub olevikus, toob ometi tagasi minevikku tolle tõeliselt loomulikku inimhääle, mis on. Ka siin ei ole see üksnes heli või sõna, vaid eelkõige sümbol, mis kannab edasi sedasama rikkust, mida on kandnud kogu oma ajaloo vältel. Nõnda siis kirjutas Linnart Mälli. Eelöeldus oli ära mainitud ka erinevate muusikainstrumentide kasutamine ja kokkusulatamine. Sven ennem ütlesid küll, et sa oled kasutanud Kalimbad Põhja-Aafrika instrumenti, aga milliseid pille Sa oled veel kasutanud, ma mõtlen neid idapille, mitte elektroonilisi. Oi, neid on nii palju, jaa, jaa. Kas jõuaks neid kõiki üles lugeda, aga see on tegelikult võib-olla pisut avaram teema ja võib-olla ma räägiks seda teemat natuke laiemalt praegu lahti, sellepärast et minu arvates on oluline nimelt ja noh, miks ma olen jõudnud, ütleme nende teiste kultuuride kabillide kasutamiseni nimelt selle tõttu, et mulle tundub, et igal ajastul on, on nagu oma fenomen või oma võimalus, mida teistel varasematel aegadel ei ole olnud ja, ja näiteks praeguse ajastu fenomen seisneb kommunikatsioonis selles võimaluses et siin Eestimaal istudes võid kuulata plaadi pealt hiina muusikat, mida näiteks veel Mitukümmend aastat tagasi ei saanud ega tohtinud hiinlasedki kuulata, sest see oli mõeldud ainult keisrile. Praegu me võime seda täiesti tipptasemel kuulda siin Eestimaal ja südatalvel näiteks samal ajal kuulame seda, mingi hetk paneme peale eski mode muusika, paneme peale Austraalia aborigeenide muusika, kuulame aafrika muusikat. Nii et no sellist võimalust ei ole saanud kunagi maailmas olla. Ja kuna on olemas selline võimalus, siis järelikult sellised momendid, need fenomelid nagu omamoodi ka kohustavad või, ja või, või noh, nendest tuleneb see, mida minu arvates peaks sellel ajajärgul elanud või noh, millega peaksid tegelema sel ajajärgul elanud inimesed. Ma ei arva, et kõik inimesed, sest inimesed on muidugi erinevad aga aga noh, ütleme konkreetset ajajärku iseloomustavad ja, ja, ja edasiviivad kultuuriinimesed minu arvates peaksid niisuguste asjadega tegelema. Ja sellest lähtuvalt olen ka mina kasutanud neid Ida, Pille ja, ja mitte ainult idapille, vaid ka muude rahvaste kontinentide. Pille muidugi nende kasutamine ei ole olnud mitte noh, kuidas öelda. Kinnisidee või eesmärk omaette, vaid poolest. Pigem ma ei ole piiranud oma loomingu fantaasiat ja Kuna noh, aja jooksul ma olen tutvunud erinevate kultuuride muusikaga, siis siis üht-teist on jäänud siiki ühtteist sealt kõrva taha ja ja nendest tuleneb siis uus sulam Ma tean, et sul on kodus küllaltki rikkalik Ida-pillide kogu, võib-olla isegi võiks nimetada seda kollektsiooniks. Ja palusin sul mõned pillid ka täna stuudiosse kaasa võtta, nii näengi ma sinu ees laual vaskseid läikivaid instrumente, mis pillid need on ja ja võib-olla sul õnnestub isegi häält teha. Ja siin on, et tiibeti kellukesed rituaalkellukesed, mida, mida kloostris kasutatakse, aga miks mitte ka mujal. Ja nad kõlavad, kõlavad niimoodi. Need olid need kellukesed aga siin kõrval laual on, on need suuremad, suuremad. Esemed taldrikud, mida kasutatakse budistlike rituaalide ajal. Ja nende nende kõla on, nüüd on nüüd siis selline. Noh, praegu peab neid küllaltki vaikselt siin kokku lööma. Mikrofon mitte moonutama ei läheks tegelikult nendega tehakse päris kõva mürtsu rituaalide ajal. Sven Grünbergi viimase viie aasta loomingus on minu arvates kõige tähtsamal kohal. Mina reba laulud. See on muusika, mille aluseks on tekstid kogumikust millarepa sadatuhat, laulu mille reba oli väga kuulus tiibeti joogi 11.-st 12.-st sajandist. Ma muidugi ei hakka siinkohal tema elulugu ümber jutustama, isegi kokkuvõtlikult mitte, sest alles äsja ilmus eesti keeles raamat tema elust. Küll, aga ma tahaksin ära nimetada need budistlikud õpetused, millega tegeles millal reba. Et milla reba oli väga kuulsa tiibeti Kuru Marpa üks peamisi õpilasi. Ja mida ta siis oma kurult sai? Ta sai ülimalt täiuslikul kujul kõike seda, mida tol ajal tundis Garchüppa koolkonna budism. Nende õpetuste hulka kuulusid Naropaguus, joogat siis nõndanimetatud maha mudra praktikad, aga samuti tšakra, sambara, kuhjasa mokša Evadža ja maha maja tantrad. Jah, palju keerulisi nimesid. Enamik neist õpetustest on väga-väga komplitseeritud. Sven, kas sa oskaksid kuidagi seletada seda vastuolulisust, millega meil on tegemist Mila repa isiku puhul? Ühelt poolt tantra ja meditatsioonipraktikate ülim keerukus ja teiselt poolt needsamad sinu kasutatud laulutekstid on ju äärmiselt lihtsad, äärmiselt arusaadavad isegi kõige primitiivsemad inimesele. Nojah, mulle tundub, et areng üldiselt on ka niukses kolmeosalises vormis A B A üks lihtsas keerulisus lihtsus. Esimene lihtsus on võib-olla niisugune primitiivsuses naiivsus, eks ole, ja see keerulisus on siis võib-olla selline noh, maailm, kus, kus kõik tundub lahenduseta ja noh, sinna sellesse maailma vast kuuluvad intelligendid, õpetlased ja kolmas maailm, kuhu väga vähesed jõuavad, on, on taas lihtsus ja miks minu arvates seda see taas lihtsus. Sellepärast, et tundub, et noh aga me võime, kas tõesti igapäevases elus näha, et inimesed, kes on ja noh, oma teadmiste hulgaga väga kaugele jõudnud võivad ja tavaliselt eksivadki just kõige lihtsamate elementaarsematest asjadest. Ja noh, sellelt pinnalt ka siis ka siis need milla repa õpetused Seda ma just sinult tahtsingi kuulda. Aga kas sinu arvates on Linnart teinud head tõlked, kas need tekstid on säilitanud oma musikaalsuse ka eesti keelsetena? Äärmiselt hästi tõlgitud. Üldse imelik, et, et elu on mind viinud kokku mitmete inimestega, kes on tegelenud tõlkimisega ka mulle väga lähedane inimene. Kahjuks peab ütlema, et oli oli härra Mälli tiibeti keele õpetaja, Juri Mihhailov, pars Janovitš Moskvas elanud täiesti suur õpetlane ja mitte ainult õpetlane, vaid ka suur mõtleja kes omakorda oli jälle Juri röörichi suurim õpilane. Ka temaga oli. Tõlkimisest palju juttu, mäletan, et ka tema tegeles just milla Repaga ja, ja kui me kohtusime viimast korda, siis ta ütles, et, et noh, et tahaks ära lõpetada Milla repa elulootõlke, mida ta oli teinud 30 aastat. Aga kahjuks ta paraku selleni seda siiski ei jõudnud teha. Miks ma nüüd natukene küsimusest kõrvale läksin, sellepärast et et mulle tundus ka see praegu olulisena lahti rääkida. Ma mäletan, et tema just imetles väga. Et ka mitmed need Need tõlked, mis olid mujal maailmas tehtud ka tiibetlaste ja hiinlaste poolt millarepa eluloost. Ta imestas, et huvitavat originaalis nad on hoopis teistsugused ja et on noh, temal arusaamatutel põhjustel jäetud reaalselt välja mitmeid-mitmeid, lehti. Hiljem ta küll ütles, et, et noh, ma saan aru ikkagi, miks, et need on niivõrd keerulised lahti rääkida. Ja aga tagasi tulles nüüd mina repa laulude tõlgete juurde. Noh, siin peab ka ütlema seda, et ära möll on korduvalt ikka ja jälle toonitanud seda, et et eesti keel ka võimaldab väga hästi tõlkida teatud mõisteid, mida muudes euroopa keeltest tuleb seletada mitme sõnaga, näiteks meel. Ühes laulus mille pealkiri on rikkus, seal on näiteks ära mällu tõlkinud ühe rea. Niimoodi, et meelele meelesta meele Noh, ei kujuta hästi ette, kuidas seda, kuidas seda näiteks inglise keelde viia. Ja kuna Mul tuleb millarepa plaat välja Saksamaal õnneks eesti keeles on seal peal viis laulu siis on selge, et plaadifirma omanik Nõuab sinna sinna igal juhul inglisekeelseid tõlkeid ja meil oli ka nüüd ühe tõlkega sellest just juttu, et tähendab tõlkija, aga kes neid siis nüüd jälle inglise keelde viiks neid tekste? Et et siin on väga, väga ja väga tõsised probleemid, aga Mälli tõlkida need on noh, ei kujuta hästi ette, et neid võiks paremini tõlkida. Sven, see oli vist umbes kolm aastat tagasi, mil me käisime sinuga koos tegemas filmi, mida repa laulud. Ja selleks ajaks oli sul juba mina repa laulude muusika justkui valmis. Ent mõni päev tagasi sa ütlesid mulle, et sa just äsja lõpetasid selle materjali salvestamise. Mis asi siis seened oli, mis just äsja valmis sai? No kõigepealt filmis oli meil neli laulu, nagu sa mäletad. Aga laserplaat, onju noh, sihuke ikka pikem ja suurem ettevõtmine. Seda nüüd ühest küljest, teisest küljest. Eks mul oli ka siis juba mingeid ideid, mõtteid, kuidas, kuidas seda plaati üldse teha ja ma arvasin ka seda, et et ainult laulude plaat, et võib-olla see ei ole praegu see, mida, mida ma tahaks nii väga teha, sest sest küllalt palju on öelda instrumentaalmuusikaga noh, vähemalt mulle tundub nii. Ja, ja, ja huvitav oli ka see, et, et kui ma hakkasin plaati kokku panema, esialgne mõte oli niimoodi, et üks laul, üks instrumentaallugu. Aga jah, huvitav oli see, et selline variant nagu üldse ei klapi Pinot, kuna kuna tõepoolest instrumentaalmuusika viib nagu hoopis teistesse sfääridesse sfääridesse, mida jälle laule ei võimalda, kuna kuna laulu puhul peab ju hääl olema esiplaanil ja tekst esiplaanile, inimene noh, mõtleb. Muusika ajal seda, mida ta tekstis kuuleb, samal ajal instrumentaalmuusikas, on jälle nagu avaramad, avaramad võimalused, ma ei ütle, et mitte paremad, aga, aga noh, erinevad võimalused. Ma usun, et Erdenblongi plaadifirmal on kindlasti suur rõõm sinu uue muusika üle. Muide, RMK rongifirma omanik ja kunstiline juht Ulrich, et seal on viimase poole aasta jooksul mulle korduvalt helistanud ja alati on ta uudishimust põledes küsinud, kui kaugele on sinu milla repa laulud. Kas sa nüüd võid Eesti raadiokuulajatele juba midagi kindlamat, et öelda, millal see compact disc müügile ilmub ja kas seda ka eestist osta saab? No loodame, et ta ikka eestist tuleb müügile sellepärast et, et rõõm on tõdeda, et asjad on hakanud liikuma ja siin üht-teist juba erdanklongi firma plaatidestan, poeski näha olnud ja, ja sellest on tõesti suur. Aga mis konkreetselt minu plaati Milareepa puutub, siis? Noh, lähe matel päevadel võib olla. Ma võib-olla ka nädala pärast saadan materjali ära. Eks siis näis, võib-olla kuskil kuu-kahe pärast peaks plaat ka välja tulema. No see päris ei sõltu ainult minust, eks see sõltub siin veel muudest teguritest, kuna firma omanik, kes ütles, et ta tahaks seal ümbrise üle nagu nõu pidada ja võib-olla selle tõttu ka Tallinnasse sõita. Eks siis näis Ja nüüd kuulakem veel üht lugu sellelt peatselt ilmuvat plaadilt. Ja see lugu kannab pealkirja kõuekõmin küll, aga ma pean kohe ütlema, kahjuks meil pole õigust ühtki lugu sellelt plaadilt mängida tervikuna. Hea seegi, et firma omanik andis loa Eesti raadiole mängida osaliselt, see tähendab, demonstreerida neid lugusid, mis on ka üsnagi erandlik nähtus nii-öelda plaadi ja raadiomaailmas, et antakse enne plaadi ilmumist lugu juba mõne raadiokasutusse. Raske. On kätte jõudnud viimase küsimuse aeg. Ja see küsimus polegi kuigi originaalne. Sven, sinu lähemad tulevikuplaanid, aga vaid need plaanid, mis on kuidagi seotud idaga. No tahaks loota, et et jätkub Soomes ühe filmiga, millele, mille tarvis paluti mult muusikat, see film on sangar aksitast. Kes on. Elanud aastaid mõngana sellel sajandil võib-olla üks tuntumaid budismist kirjutanud inimesi. Ja filmi tegi üks tema õpilastest härra olle mallander. No õigemini küll teeb ta praegu monteerib seda filmi, nii et loodame. See oleks küll äärmiselt äärmiselt meeldiv. Meeldiv töö igas mõttes. Süüri riisi. Sile sviidi kanga. Ees käis. Äsja loodud. Selles mõttes küll, et tõde teosta. Aga mis lugu me nüüd võiksime mängida veel saate lõpuni sinu valikul? Võib-olla kuulaks nüüd ühte instrumentaallugu? Pealkiri on tal tiibeti tiibeti kohal. Ise ma võib-olla oleksin valinud küll ühe teise loo, aga okei, täitub sinu tahtmine. Olen sulle väga tänulik, et leidsid aega juttu puhuma, tulla kuulmiseni.