Tere taas kuulama rahvateenrite väga märgaja vihmast saadet. Täna siis vikerraadio ümmarguse laua ümber, May pöörman. Postimees. Mart Linnart Kanal2 uudised, Aarne Rannamäe. Hetkel katkestatud töölepinguga, kuid endiselt ETV-s, see tähendab puhkusel. Oh jumal, mis ta on, aga laulupeo ja tantsupeo uskuda nüüd küll ei ole. Kui me nüüd viimaseid uudiseid kuulasime, aga olime üsna üksmeelselt, et ott on õige otsus. Jah, jutt käib siis tantsupeo teise kontserdi ärajätmisest, kuna või edasilükkamisest või millestki millest iganes. No ilmselt ärajätmisest siiski sellepärast, et vaevalt siia õnnestub kuskile see kontsert paigutada, eriti kui arvestada, et hakkab ju ronka pihta. Nii et see otsus oli täiesti täiesti õige, aga noh, mis seal pealtvaatajatele on ja mis seal tantsijatel on, mina olen ise muuseas käinud tantsupeol väga 12 aastat tantsinud terve? Ma ei tea keskkooli aja ja alkoholiaja tantsinud, eks ole, omamoodi kurb, sa oled aasta läbi aasta läbi ikka tööd teinud, aga ja, ja isegi kui sa Bisman viimase kontsert oli, siis veel teed kuidagi ütlevad selle kohta, et oh, tegime ära, et hea küll, et pidas vastu või ei häiri need siis need märjad seelikud. Me tantsisime pikkades Anseküla seelikutes, mis on eriti rasked ja kõik vetisid ja vajusid ja aga, aga noh, niimoodi teise kontserdi pealt muidugi on praktiliselt võimatu. Uudisesõnastuse üle on muidugi hea, et staadioni pea vastu inimesed teevad vastava staadioni pea, aga muidugi tõepoolest need rahvariided, mis on paksud ja niuksed kostakad, et need vajuvad vett täis, siis mis tantsimine seal on, ja samamoodi võib öelda, et värvilistes vihma kleepides on ka võib-olla lõbus tantsida, aga, aga see pole siin nagu rahvapidu. Igal juhul, sest et kui üritus toimub ikka üle viie aasta ja, ja inimesed on on viis aastat valmistunud ja oodanud seda, siis, siis on muidugi äärmiselt kahju, aga, aga nii rikas meie riik vist ei ole, et saadaks hävitajad ülesse ja ajaks pilved laiali, nii nagu mõnel pool mujal tehakse, on ju nähtud küll ja küll Peterburi juubelil vist viimati tuleks hävitavad Leedust kohale kutsuda NATO omad. Aga see läheb vist kalliks, ma arvan, aga, aga poliitiliselt on see kindlasti võimalik. Kuulge. Kui me räägime NATO hävitajatest, ma saan aru, et see on teie kohutav ala, mida te võite rääkida tundide viisi, siis meil oli ju märksa. Meil oli veel üks hea idee siin laua taga, et riik võiks leida hoopis millekski muuks võrra. Jah, aga see päris siin laua taga ei sündinudki meil oli, eile oli Kanal2 toimetuses ka juttu sellest, et laulupeost võiks saada ikka niisugune rahvapidu, mis ta ju sisuliselt peaks olema ja see piletiraha korjamine ehk on seal liiast, sest et selle raha kordi aasta jooksul see 20 miljonit Sylar on riik, võiks leida küll eelarvest, ma arvan. Ja kui armastatakse meil öelda, et ei ole olemas tasuta lõunaid, siis üks tasuta laulupidi võiks ikkagi olla kord viie aasta jooksul. Jah, tegu on ikkagi riigi mastaabis ja mitme aasta peale arvestatuna ikka väga väikese summaga, et kui praegu noh, 100 krooni pilet on vist Tallinna lauluväljaku väravatest läbi pääsemine praegu, et, et see ei ole muidugi mingisugune kontimurdev summa. Kuigi ma arvan, et see on üheteost tavapensionäri jaoks näiteks muidugi pensionäre on ka ju igasuguseid, aga, aga mõne pensionäri jaoks on kindlasti see noh, päris arvestatav väljaminek võiks ikka nagu ilma ilma selleta hakkama saada. Põrand on pensionäridel, ma sealsamas maal, kus mina olen naabritüdruk tulil tantsupeole tuleb laulupeole ka seal vanemad tahavad ikka minna, see on ju ka au ja uhkus paljudes väikestes kohtades, vanemad tulevad ekstra pärast ka oma lapsed kaasa võtta ja osa saada ja kiita. Ta ei aita ja ma ei tea, mis asja veel. Nii et nendele inimestele on see ka kindlasti perega tulek ju. No ütleme, kui kolmekesi veel tuled 300 krooni, see on siiski raha, mis kulub nädalaseks. Loomulikult bensiiniraha juurde välja ja noh, ka eriti kui arvestada seda, et esinejad ju mingisugust tasu ei saa selle eest, et tegu ei ole mitte mingisuguse sellise tippkultuuriüritusega, vaid just nimelt nagu traditsioonilise rahvusliku peoga Ja no ma ei hakka muidugi teele esitama nii rumalat küsimust, et kas te, et ilma ilma jätame nüüd välja, et, et kas olete nii-öelda laulupeousku, mida siis vanajumal ilmselt ei ole. Et me oleme aastate vältel seda teemat siin sama laua taga arutanud, et, et missugune see laulupidude ja tantsupidude tulevik võiks olla. Et ilmselt nad peavad jääma kõigele vaatamata, aeg on muutunud ja inimeste suhtumine muutunud ja inimeste, ütleme võimalused protesteerida millelegi või kellelegi vastu on, on märgatavalt avardunud, et ei pea tingimata minema lauluväljakule ja seal midagi laulma pisarates, et väljendada sellega mingisugust protesti, noh nii nagu me teame, see aastate aastakümnete vältel tegelikult oli. Aga ometi on hea see, et laulupeo muutmiseks tehakse palju jõupingutusi ka nüüd võis lehtedest lugeda, et tuleb üks suur dirigentide paraad ja tulevad popartistid mängu ja, ja see on väga-väga tore, et ühte üritust hakatakse niimoodi vaikselt muutma. No mina olen kõige vanem ja mina mäletan seda laulupidu, mis oli 100 aastat esimesest laulupeost mari, olin vajutusega. Aga seda ma asja ja see kujunes rahvapeoks mulle praegu tundub ka, et, et miks mina ei ole viimastel aastatel seal käinud, et see on kontsert ja ma istun ja ma kuulan, aga ma tahaks seda melu, ma tunneks osalistelt, ma ei tea. No kuskil veerel võiks ju ka tantsu lüüa või, või kuskil laulu osa võtta Ta, või ma ei tea midagi, ma tahaks, et ma oleks osaline, ma praegu nagu olen, kui ma olen ise distantseerunud ei laula, ei tantsi, siis ma olen nagu pealtvaataja, ma tahaksin seda, et ma olen osake sellest muuseas siis, kui oli 100 aastat esimesest laulupeost, ma tundsin seda rohkem, isegi kui nüüd praegustel kontserditel, et selle tõttu oleks minu arvates selline. No üks asi on see kui dirigentide paraad ja teine on see, kuidas teha need inimesed osaliseks tantsupeol. Loomulikult ei saa seal kontsert, et ikkagi see on etendus hästi lavastatud, oma figuuridega oma sõnumiga, eks ole, aga just laulupidu. Noh, ma ei tea, tõesti see ilm nüüd võib-olla segab ka paljusid inimesi, kes tahaksid kuulama tulla, ma ei tea. Paljud jätavad ära, sellepärast kuulavatele Tallinnasse ja lauluväljakule tuleku, aga noh, telekas on telekas, telekas on nagu ikka telekas, et see on üks asi, aga kohapeal on kindlasti. Saade on täna niisugune väikese auguga, ootame ühendust siiasamma mõnesaja meetri kaugusele Kadrioru staadionile, kus tehakse tippkümne ja tippseitsmevõistlust ja suured väliskülalised. Suur rahvusvaheline üritus. Ootame siit oma mitmekordse klaasi tagant märguannet, et me saaksime, et me saaksime jutujärje üle anda. Eerik Lillole ja teleülekandest paistis küll, et vihm ei ole ka sportlasi seganud, et kõikide kõik läheb nagu, nagu peab, peabki minema. Et kui praegu võetakse see meie pakkumine vastu, siis me annaksime eriti neljale väikeseks ülevaateks sõna. Ja ja paraku viht teeb meie liikumistest siin Kadrioru staadionil väga suuri korrektiive, sest meid huvitav jooks järjekorras neljas peaks juba kahe minuti pärast startima, aga esialgu on siin 100 meetri tõkkejooksus peetud vaid kaks jooksu esimeses jooksus, kus olid koos siis kõikide naiskondade neljandad numbrid Eesti poolt väljas Kaie Kand ja tema isiklik rekord on seitsmevõistluses 5219 punkti ja selle sees tõkkesprint 14 79. Täna olid omas jooksus kuues ja aeg 14 67 16 punkti isikliku rekordi graafikus. Kaie Kand on plusspoolel ja selle jooksu võitis Petrotsim Berman Šveitsis 14 koma 41-ga, mille eest sai ta 921 punkti. Kui Kaie Kand sai 886 punkti ja teine oli selles jooksus Niina Algo Soomest 14 50-ga. Teise jooksu on on aga võitnud Ukrain lanna. Žanna Melnitshenkot 13,82 sekundiga selle eest 1004 punkti, paraku meie võistleja Anu Teesaar pidi leppima viimase kaheksanda kohaga ja võitjast maas enam kui 10 meetrit. Nii et Anu Teesaar, kes sellel aastal on püstitanud isikliku rekordi seitsmevõistluses 5367 punkti ja selle sees 14 90 igal juhul ei alustanud kõige särtsakamad. Aga praegu alles kolmas jooks, valmistub, ei tahaks kurida tarvitada rahvateenrite, aga eks me oleme ka siin Kadrioru staadionil, omamoodi rahva teenrid. Teie raadiomajas istujate aega, pakun varianti, rääkige teie edasi ja siis, kui Karoliina Clif, Larissa näidžiburuk ja teised tulevad neljandas jooksus starti, palun uuesti sõna. Aitäh Ergyllale, jätkame siit siit vikerraadio stuudiost. Ja kuna Kadriorus kolmas rahvusvaheline tippüritus, siis jätkame rahvusvahelistel teemadel meie siit ka. No mõned meie kuulajad üle Eesti võivad imestada, mis asja nad räägivad, et mis vihm ja et mis, mis eriline sündmus ja nüüd on, aga noh, täna oli ta tõesti Tallinnas kuidagi eriline. Kohati olid tänavad nii vihmavett triiki täis kõnni- ja sõidutee vahet ei, ei olnud ja ja alati, kui niisugused erakonnad, Osalised, ilmastikunähtused meid tabavad, siis, siis ma ikka mõtlen, et huvitav, et et kas Kesk-Euroopa tulvad võivad ka meid kunagi tabada, sina, sina, Mart, oled näinud oma silmaga prahvas seda teate, et meil ei ole selliseid suuri jõgesid, eks ole, kus mis üle üle kallaste hakkavad tulema, mingisugust vaikset niredsin voolavad, aga aga reaalselt vist on öeldud, et, et meil on väga-väga keeruline, et meil on niisugust olukorda näeksime oma silmaga. Noh, ja ega siiamaani ei ole seda olnud, aga mine tea, mis tulevik toob, aga, aga tõsi on muidugi see, et üleujutused kaasnevad tõesti suurte jõgede üle kallaste tõusmisega ei olnud ega ega lihtsalt suurest kõvast vihmast hästi ei tule. Ja Eestis nii suurt tegevust ei ole. Ta oli just sel ajal seal Prahas Vaba-Euroopa palgal, siis kui, kui need suured üleujutused olid mitu aastat järjest. Noh, see suur üllatus oli ikka üks aasta, 2003 ja see oli nagu öeldi viimase 100 aasta suurim Prahas on päris huvitav on seal jõe äärses piirkonnas on majandusmajade seinte peal tähised erinevate aastate veetaseme kõrgusest 1000 890000 1940 ja nüüd oli siis 2003 see seda tähistanud veel jõutud paika pandud, kõik kriidiga tõmmatud sinna joon ja see oli ikka tüki maad kõrgemal nendest varasematest. Nii et on öeldud, et rahas, umbes kord, 100 aasta jooksul tuleb selline suur ülevad. Lasi palju viina, ma ütleksin selle kohta, et meil oli ju ka möödunudaastane Ida-Virumaal need suured üleujutused ja põllumajanduskahjud ja mina, kui vaatan välja ja mõtlen selle juuni ilmale siis ja peaks olema heinategu, eks ole käsil ikkagi juba esimene ein lõigatud, siis arvata võib, et põllumehele tuleb see aasta küll rängalt raske, noh, seepärast ei teenustada juuliks ka midagi, praktiliselt ilmateated tulevad. Kogu aeg edasi, et need on august, kuna tuleb põllumehele, siis tuleb meile kõigile ilmselt nagu alati, mõjub sedapidi. No jätame ühel rahvusvahelistel teemadel Napolis türgimaal toimus äsja üks suur tippkohtumine, enne seda oli veel Brüsselis. Ütleme noh, selle suve tippkohtumise nagu eelkohtumine siis USA ja Euroopa Liidu tippkohtumine, Istanbulis, NATO tippkohtumine. Ma ei ole, kui ma kuulasin raadiokanaleid, vaatasin televiisorit, lugesin, lehti ei ole, ei ole kunagi täheldanud, et Eesti ajakirjandus on, on järsku hakanud nagu selliste rahvusvaheliste sündmuste peale sõna otses mõttes amokki jooksma. Et nii nisukesi, ajakirjanikke, orde nagu nagu oli seekord Istanbulis, ei mäletama ühegi varasema, suure rahvusvahelise sündmuse puhul sina markereid üks neist, kes olid Istanbul, mis arvutisse põhjuseks oli tordid. Eksüksuseks. Peamine põhjus oli see, et kaitseministeerium läkitas natsinid sinna nii palju seekord ilmselt seetõttu, et tegu oli ikkagi esimese tippkohtumisega, kus me täisliikmena osalesime. Kuigi ehk Praha kohtumine oli meie jaoks nagu ajaloolisem ka noh, jah, kaitseministeerium otsustas, et seda asja on vaja nüüd kajastada ja ja ega Eesti oma meediakanalitel ju üldiselt ei ole nii palju raha, et väga tihti ajakirjanike väliskomandeeringusse saata. Vaatasin, seekord olid kohal isegi niisugused, mitte otseselt nii-öelda reporteritööd tegevad inimesed, vaid kolumnistid ja sealt sai siukseid essee tüüpi kirjatükke lugeda pärast lehtedest. No muidugi natukene. Eesti Eesti ütleme, välisuudiste kajastamise on omad väga suured traditsioonid, nüüd kahtlemata olemas, aga, aga see seltskond, kes tegeleb välisuudisteasjadega, on, on ikkagi üsna loetud. Üsna, üsna väikesearvuline ja, ja sellepärast. Ma võin öelda, et, et sageli vaatad, kui hakkavad uued inimesed tegema nendel teemadel kirjutama või rääkima, et siis nagu see see kiht natuke õhuke, räägitakse rohkem turvameetmetest ja niukse muid lapsikusi. Väga palju võis lugeda selle kohta, mida mõned Istanbuli taksojuhid arvavad asja asja kohta ja, ja Euroopa ja Iraagi asjade kohta. Vähem noh, ütleme ma saan aru, juurdepääs suurtele suurele paksule poliitikale on muidugi äärmiselt piiratud, sellistel tippkohtumistel. See on tõsi jah, seal oli kogu selle suure turvatsooni sees oli kaks eraldi turvatsooni, kus siis ühes olid ajakirjanikud ja teises olid tippkohtumise osalejad ning seal oli ikka kõva Darali vahel politseinikud valvasid nii et kokku nende pärisosalistega. Sa ei kujutada ainult pressikonverentsil või siis kui sai kuidagi kokku leppida, et keegi, et nad tulid sinna neid kahte tsooni lahutava aiavärava juurde, siis, siis nemad tule sinna meie poole või viia meid sinnapoole sisse. Nii et jah, see otsekontakti osa jäi nagu natuke väikeseks, aga eks said, telefonid ju töötasid ja toimusid pressikonverentsid ja nii et seda muidugi päris ei ole selles suhtes nõus, sinuga on, et see taksojuhtide lihtsate inimeste kõnelemine, et see oleks nagu niisugune kõrvaline, sest et noh eks selle kõrval, mida ütlevad ka poliitikud, ikkagi teatud määral mängib rolli see, mida nüüd see lihtne inimene arvab. Muidugi. Hea küsimus. Ma ainult tahtsin seda öelda, et küsimus on nagu proportsioonides võib-olla, ei, loomulikult, kui toimetus nõuab tohutult palju kirjaridu ja siis pead millestki kirjutama, aga kõik just nagu ära kirjutatud mitme kandi pealt, et siis siis võtad nagu isikliku kogemuse ja, ja siis hakka taksojuhte. Vot, siin on üks asi, alati on küsimus mahus, kui Mart sina rääkisid, et hästi palju ajakirjanikele läks seekord sinna, siis tuli ka seda ausalt öeldes nii palju kui võimalik igasugustest aspektidest ja ja, ja igasugust kanaleid pidi, et alati on see, et kuidagi Eesti mina eeldaksin, kes tunnen huvi välispoliitika vastu küll mitte nii sügav, samuti võib-olla nagu sina mart või sina, Aarne, aga tahaksin, et see oleks kuidagi pidevam Se jooned, et ta mingisugusel määral annaks mulle informatsioone, võtaks vahepeal kui eks ole mõningad asjad tendentsid, et natuke kampaaniat käib kogu selle asjaga kaasas, no mis kindlasti on paratamatu selliste suurte ürituste puhul, et et vaat see on nagu mina ei pane mitte proportsioone selle ürituse konteksti, vaid nagu selle kajastamise laiemalt. Välispoliitika kajastus. Mart juba ütles, et seekord lennutas Istanbuli. Kaitseministeerium on seda ennegi teinud. Ma julgen küll väita kõigi ajakirjanike nimel, et, et see, et kaitseministeerium on nii-öelda osaliselt rahastanud võib-olla see ei ole päris Euroopa Liit traditsioon ja ütleme noh, Lääne-Euroopa suured väljaanded, niimodi muidugi elu sees ei käitu. Aga ma julgen küll kõikide ajakirjanike nimel öelda, et, et see ei tähenda kindlasti mitte mingil juhul seda, et me laulaksime nii-öelda kaitseministeeriumi soovitud laulu või nende nende pilli järgi ja kuidagi tantsiksime, et see on tänuväärne, samas samas kui kui me Peame kajastama mingit muud sündmust, mida siis nii-öelda kaitseministeerium, kui ei lennuta meid, kuhu kuhugi kohale, siis jääb see nii-öelda varju jälle kajastamata. No sellest on nagu kahju. See on täiesti õige, et Eesti ajakirjandusvälist sündmustest koha pealt kipub jah, või kohapeal saatma inimesi sinna, kuhu on võimalik, mitte. Kuhu tahaks, teeme nüüd jutus jälle väikese pausi ja anname taas sõna erid lillale siia mõnesaja meetri kaugusele Kadrioru staadion. Oleme taas kuuldel Kadrioru staadionilt kui Euroopa kergejõustiku karikavõistluste mitmevõistluse karikavõistluste naiste seitsmevõistluse esimese ala viimane jooks 100 meetri tõkkejooksu kõikide naiskondade esinumbrid on stardis esimesel rajal Larissa Meczybruck eesti teine rada, Maria Beynado Hispaania kolmas rada, itaallanna 6185 punkti oma Gertrud Baker tõkkesprindiaeg 13 65 neljas rada Tiia haudele Sevilla olümpiamängude kaheksas Soome 13 43 isiklik rekord. Martiin Prantsusmaa, viies Karoliinat glüht, Rootsi Po meister, maailmameister kuuendal rajal, Simone oober Šveitsi, seitsmes ja Julia Acolenko Ukrainast kaheksas rada ja esimene vale läheb, võib eeldada, et Karoliina lüht, kes ka maailmameistrivõistlustel võidab, üksikalasid rohkem kui üks kaks on seda teinud nii Münchenis kaks aastat tagasi Euroopa meistrivõistlusel kui Pariisis. Eelmisel aastal maailmameistrivõistlustel on ka siin suursoosik tõkkesprindi võidule. Karoliina glüht on siis kogunud seitsmevõistluses 7001 punkti, Euroopa rekordist jääb puudu vaid viis punkti ja maailmarekord on muidugi ääretult kaugel. See on tšekid Joiner kersi nimel ja punktisumma souli olümpiamängudest 7291 Euroopa rekord, Larissa kiitilina nimel 7007. Siit rekordeid täna oodata ja homme. On lootusetu ilm on, selline segab võistlemist ja, ja juba on näha ka esimeste kümnevõistlejate juures, et ka vigastused annavad end tunda. Kui veel kord üks startijatel tõstab käe üles ja see on marja, Beynado ja starter kamandab siis kõike. Tõkkesprintereid püsti. Aga samal ajal kui naised on lõpetamas 100 meetri tõkkejooksu, olgu siis veelkord tagasi öeldud, et Williams rullaani oli Kümnevõistlejate kiire mees 100. meetris 10 koma 69-ga ja teine poolakas Christoph Andrejs 10,76. Kolmas Christopher Halman Saksamaalt 10,82. Jaakko oja nimi Soomes oli neljas 10 89 ja Kristjan Rahnu viies mees, kes sai aja alla 11 sekundi 10,92 ja Indrek Turi aeg oli 11,19, nii nagu ka Madis Kallasel ja Nemad olid kaheksas, üheksas ja kolmas stardiüritus. Neidžiburuk. Benaado. Bakerg Carolina Clifton kohe seda jooksu läinud juhtima, meie rekordiomanik on praegu viiendal-kuuendal kohal, suurendavad oma Edumad Julia apolent Ukrainat on teine, eelviimane ja viimane tõke, Jaak Lipp võidab nelja viiemeetrise eduga ning teise koha saab juuli Martiin mitteametlik aeg. Koldeis. 1,49 kõneleb ise juba selle eest, et tingimused on viletsad ja taganttuul oligi 1,4 meetrit sekundis. Karoliina glüht võttis alavõidu ja asus siis juhtima seitsmevõistlust ning vikerraadio programm jätkub nüüd juba raadiomajast. Me tuleme taas kuuldele. Kell 12 40. Aitäh taas Eerik Lillole. No nagu öeldakse, tugevad võidavad alati ükspuha mis ilmaga tegus tingimused on kõigile võrdsed. Kas me Istanbuli kohta võib ju ka seda öelda, et, et on nii-öelda kõik Euroopa ja maailma suured säilitanud oma näo vahepealsete vastuoludele vaatamata ja asjad hakkavad nii-öelda nüüd minema õigetesse rööbastesse tagasi. Särapart. Noh, ma arvan, et oma näo nägu õnnestus jah, kõigil säilitada, iseasi, kas on nüüd selles väga kokkuleppele jõudsid ütleme, et kompromissid saavutati, et nii Afganistanis NATO lubas laiendada oma kohalolekut ning Iraagi suhtes lubas NATO võtta enda peale Iraagi uue armee väljaõpetamise. Samas see on ka kõik, mis ta Iraagis teeb, sinna patrullima ta ei lähe. Ning suure tõenäosusega ei hakka ka Iraagi armeed välja õpetama koha peal Iraagis, nii et NATO lippu nagu Iraagis püsti ei lööda. Teine küsimus tegelikult, mis NATO tippkohtumisel muidugi kerkis üles, tõi jälle need Vastuolud väikselt välja, oli Türgi Euroopa liitu võtmise küsimus, sest oli täiesti selge, et türgi väga pingutas selle kohtumise nimel ka selleks, et näidata ennast paremast küljest ja demonstreerida oma valmisolekut Euroopa liitu võtmiseks. Ja minu meelest USA president George Bush kasuta selle võimalust demonstreerimaks oma niisugust diplomaatilist makust või, või kuidas seda öelda, kui ta väga avalikud Puuduvad diplomaatlikust. Tegelikult võib öelda. Ütleme seda ka siis niimoodi natuke pehmemalt, et avalikus esinemises korduvalt rõhutades, et Euroopa Liit peaks Türgi vastu võtma, mille peale Chirac töötas ka enam-vähem otseselt, et see ei ole Teie asi. Ja noh, mina arvan, et push sellega tegija ehk Türgi euroväljavaadetele pigem pigem kahju kui kasu, sest et ta ärritas eurooplasi sellega üles sellist selliseid nii-öelda diplomaatilisi mõju avaldusi, vaikseid surveavaldusi oleks võinud teha kuskil omavahelistes vestlustes Euroopa liidritega, mitte niisuguses Avaliku selline iseasi muidugi, kui kauakestvad või millise, kui pika mõjuga on need sellised väljaütlemised kahtlemata sellises tippkohtumise atmosfääris ei tule nad kindlasti kasuks ja eriti veel Prantsusmaa ja, ja tõenäoliselt ka Saksamaa juhi kuuldes, et noh, see on teada muidugi mis puutub Türgisse, siis ega, ega väga kaua ju nii-öelda muna veeretada ei saa. Sest et kui ikkagi Türgi ühel teatud hetkel Euroopa komisjon tunnistab, et Türgi on täitnud kõik krit meediumid, mis, mis on nii-öelda vajalik läbirääkimiste alustamiseks ja siis on täitsa selge, et need läbirääkimised algavad ja mingil ajal nad lõpevad, kas nad, kas see, kas see võtab aega, nii-öelda lühike versioon tuleb kõne alla või tuleb mõni pikem periood. Aga varem või hiljem nad algavad ja siis nad kuskil lõppevad. Nii et ma arvan küll, et Türgi on nii-öelda Euroopa liidu jaoks nagu märgitud maa, et, et me kõik võime arvestada sellega, et varem või hiljem pigem varem saab Euroopa Liidu liikmeks. Noh, tõenäoliselt see nii on, teine asi on see, et eks seda protsessi soovi korral annab ikka venitada päris pikalt veel. Jah, aga samas on olemas maailmas jõud, seesama Ameerika ühendriigid, kellel on piisavalt hoobasid ja ka Euroopa liidu sees on praegu Türgil ju liitlasi küll, kes, kes tahaksid Türgit näha Euroopa liidus? Väga palju sõltub muidugi sellest, mida uus komisjon hakkab tegema ja, ja see nädal, mis nüüd vägisi viimaselt ära hakkab lõppema tõi meelega selle uudised, leiti kompromiss Euroopa Komisjoni uue presidendi suhtes. Ja kui Romano Prodi paari kuu pärast läheb, paneb ameti maha, siis Portugali peaminister võtab selle koha üle, nii et noh, see on jälle väga niisugune huvitav küsimus tegelikult. Mida, mida me teame inimesest, kes noh, sisuliselt ütleme kogu Euroopa oli Portugali peaminister, aga saab tegelikult kogu Euroopa peaministriks, et mida, mida me sellest inimesest teame? Ega väga palju asutada. Võiksime nimetada selliseks nagu, nagu mustaks hobuseks. Sest et eks Barroso saamine sellele kohale oli ikka selle tulemused, et Euroopa juhtivad poliitilised jõud Parempoolsed sotsialistid mängisid järjest vastastikku neid juhtivaid kandidaate, outi, nagu kukutati läbi Väghostad Rasmussen, lõbus ka, Luksemburgi peaminister ja, ja siis lõpuks lõpuks leitigi nagu niisugune kusagilt kõrvalt, missugune mees, kes kelle vastu nagu otseselt kellelegi midagi olnud. Nojah, samas jällegi, kuna tegu oli selgelt niisuguse poliitilise ütleme otse välja lehmakauplemisega, et sai, saime ikkagi niisuguse lahja kandidaadi ühesõnaga, kandidaadi, keda just nagu kõik toetavad, aga, aga samas just nagu maailma suured või Euroopa suured, kelle poolt ka väga ei ole, ütleme niimoodi. Jah, kuigi kuigi samas ma ei julgeks teda lahjaks kandidaadiks nimetada Seda me veel ei tea, kas ta hakkab oma tööd tegema ja las uus komisjon koguneb ja ja siis me alles näeme, missuguse mehega võib-olla on super presidendiga tegu, ega seda me kunagi ei tea, aga ütleme, praeguses seisus juulikuus, kui kui vihma sajab, kui vihma ja komisjon komisjon paneb vaikselt ametit maha ja mõned vanakomisjoni volinikud võivad olla kindlad, et nad ka uues komisjonis on, aga enamus võib-olla mitte. Et sellel sellises seisus on ikkagi tegu niisuguse noh mis näitab veel kord, et Euroopa ühtsus, see on noh suhteliselt niukene, illusoorne mõista. Ühtsus muidugi, eks, eks igasugune ühtsus peab tuginema kokkulepetele. Ja nüüd lõpuks kokkulepe saavutati, sellise kompromisskandidaadi. Kuidas ta mitu-mitu ringi nii-öelda kompromisskandidaat peab läbi kukkuma, et kergjooks kellegi eestlase kätte näiteks? Nii selline igal reedel, mitte konkreetselt sellel ametikohal, aga üldse selliste Euroopa üle üle euroopalistele ametikohtadel. Ma arvan, et see on mõne aja pärast täiesti võimalik, sellepärast et noh, see, et, et Eesti on väike riik ega Portugal ei ole ka väga suur ja, ja Iirimaa, kelle liider oli ju Euroopa Parlamendi eesotsas praegu ju väga arvestatav kandidaat Euroopa Komisjoni etteotsa oli Luksemburgi peaminister, mis on ikka eestist mitu korda väiksem. Nii et ma ei näe siin ausalt öelda midagi võimatut, see on rohkem selline Kõik sõltub sellest, millisest küljest me ennast näitama ja meie välisminister Kristiina Ojuland kukkus läbi nüüd ühel olulisel Euroopa ametikohal või noh, mis, kui oluline ta on, aga, aga põhimõtteliselt ikkagi ütleme noh, et tegu ei ole nii-öelda Euroopa Komisjoni masti ametikohaga, aga ka Euroopa nõukogu on selle peasekretäri kohta, on küllaltki austusväärne ja, ja võimaldab teha väga head lobitööd Eesti Eesti kasuks. Paraku kukkus ta läbi ja, ja eks neid põhjusi veel analüüsitakse, miks Likseni juhtus? No pool tundi oleme saatest kulutanud, läheme lähemale nii-öelda päris eesti asjadele, vaatamata sellele, et suvi on käes. Ja kõik toimub kuidagi väga uniselt ja ja vihmaselt või midagi toimub ja tundub nii, et, et üksikud persoonid annavad nii-öelda kõneainet, hakkame otsast peale. Ütleme, haigekassa juhi Hannes Danilovi ettepanek eesti arstide arstidelt raha tagasinõudmiseks, kui nad lähevad Euroopasse tööle mõjusiga paraja pommina küll. Teate, see ei ole, ei saanud küll aru, mis profanastaniilo sellisel ajal pidi praegusele viska välja, seda enam, et praegu käivad ju ikkagi läbirääkimised palga ületunnitasu tõstmiseks või arutatakse ja siin olid väga terav olukord oli ju juuni alguse poole pealt Tartu Ülikooli kliinikumis ja ega siis ka teised Eesti haiglad on samasuguses seisus. Miks ta seda tegi, jääb minule arusaamatuks, seda enam selle taustal Praxise uuring pakkus ikka välja paljusid palju võimalusi selleks, et seda olukorda mingisugusel määral leevendades probleem on tõsine ja need arvud, mis praksis näite siis kuskil viis protsenti ära minejatest, noh, arvatakse, et tega umbes sadakond. Jah, aga arvan olnud praegu dokumendid, Hiina hinnatakse ikkagi suuremaks arvestades seda, et residentide kohta ei ole ja mis nendest noortest saab, nii et et ma ei saa aru, miks pidi ta praegu seda tegema, seda enam, et tegemist on sellise ettepanekuga. Kuulge, kas te kujutate ette, et seda saab ka reaalselt teha tee, kes teated, mis eestlase piiril ees öeldakse, et maksa oma ma ei tea, 30000 või palju, see arsti koolitamine aastas on tagasi, kuidas seda praktiliselt ja praeguses maailmas, kus ju piirid kaovad, vastupidi vaba tööjõu, tööjõu vaba liikumise tingimustes, see on popslik mentaliteet minu arveks. See tõenäoliselt võib minna vastuollu ka mingisugust Euroopa Liidu reeglitega, ma ma ei tea täpselt millistega ja, ja kui maja on muidugi see, et kui seda tahetakse nagu tagantjärgi teha, et võib-olla oleks võimalik kehtestada mingi niisugune reegel või seadused et sa juba ülikooli minnes teadet, et kui sa peale lõpetamist läheb tööle välismaale, siis pead õpiraha tagasi maksma midagi niisugust, aga tagantjärgi seda kuidagi. Ja sellisel juhul ei saa ju, see puudutab arste või ütleme, meditsiinipersonali ainult see oleks mõeldamatu, siis peaks nagu sellised piirangud noaga, siis meenutaks mõnda teist riiki, keegi ütles, et, et see meenutab nagu möödunud aegu, aga meil siin ümberringi riike küll, kus, kus niisugused piirangud on pandud ja nad ei ole väga demokraatlikud riigid. Nõukogude ajal ju tuli ka peale ülikooli lõpetamist kolm aastat töötada suunamisega kuskil kohal, millest pütt igat moodi kõrvale hiilida. Aga lisaks kõigele ka see probleemi lahendaks, raha ju ei too süsteemi juurde, tähendab see veeretab seda lihtsalt selle kivi kuskile sellisesse väravasse. Mis lahendused ja küsimus on selles, et tervishoius ei ole raha, sest riik on pannud kõik kohustused sellele 13 protsendile ja aasta-aastalt on ta siin ainult rohkem kohe kohustusi pannud ja sealt palku palka tõsta ampsab ära järje suurema summa selle rahast, mis meie ravimiseks jääb vähemaks. Ega see lükka seda probleemi, ega see raha nii palju sisse ei tule, ta annab mingisuguse olulise mõju. See on sunnismaisuse. Kehtestada ei ole selle teemaga loomulikult spetsiaalselt ja lähemalt ja põhjalikumalt pikaajalisemalt tegelenud, aga, aga kas sadakond nii-öelda kohe valmis olevat äraminejad kui, kui, kui suur viitsütikuga pomm see nagu Eesti meditsiini jaoks? Eesti meditsiini jaoks ma on see, kui vaadata tervikuna, siis seal on lihtsalt see vanuseline struktuur on arstide seas mõnevõrra juba selline. Ta domineerib selline vanem ja keskealine kaader, mis tähendab lihtsalt seda, et seda noort ei tule peale. Mis oleks ju enesele selliseks süsteemi regulatsiooniks vajalik. Seal on terve komplekssem küsimus, arstid vananevad lihtsalt eri teatud aladel on puudust ja seda enam, kui puudus on ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Inglismaal, siis lihtsalt see aktiivse värbamise süsteemerite, mida soomlased teevad, võib-olla seda peaks püüdma, eks ole, et, et siin ei saaks aktiivsed. Et inimesed ka kahtlemata on konservatiivsemad nii oma ellusuhtumises kui ka võimaluse kasutamisest kuhugi ära minna, et, et see on selge, et see ongi nagu nooremapoolsete. Ja see oleks eriti kahetsusväärne, kui, kui tõesti. Pomm viitsütikuga pomm on tegelikult ju olemas. Jah, no see on sellesse, mida rohkem mine, seda rohkem tekib, selliseid sidemeid kutsutakse sõpru-tuttavaid, luuakse neile juba pinda, eks ole, seal kohapeal, olgu see siis selle riigi nimi, Soome või Portugal. Ja, ja see on selge, et kui nii-öelda mehhanismid hakkavad tööle, kui need kanalid hakkavad tööle, et arstid saavad nagu libedamalt ära meil lihtsalt lähevad. Et olukord on muidugi õudne. No ja peale sellega see palgatõus ei ole ka, sest ei saa, kui ma kunagi tõsta selliseks võrdväärseks, eks palgatase, elatustase, vahe jääb niikuinii, aga praegu praksis näitas, et põhiosa teenib arstidest kuskil 10000 piiri peal, eks ole, mis me muidugi on tipud ja noh, ütleme, et see keskmine on väga tinglik asi, aga nukuke sellise töö eest, milleks õpitakse ju pikad aastad ja mis on tohutu vastutusrikas tervikuna, eks ole, on ikka ropult vähe, ütleme, eesti keele suhtelise välja lähedasi. Me räägime praegu ainult arstidest, aga tegelikult see asi nüüd järjest enam, kui te ju vaba liikumine Euroopa liidu sees hakkab neile kehtima, siis hakkab puudutama ka kõiki teisi spetsialiste ja, ja ega sinna ei saa kätt ette panna ning sellega tuleb lihtsalt leida võimalused katta neid kuidagi. Ma usun, et peitaks. No meil on ikka, me oleme ikka noor ja arenev riik ja, ja aeg-ajalt ikka ajalehest loetu niukseid mingeid ettepanekuid ja arvamusi, et ihukarvad tõusevad püsti või lihtsalt ma mõtlen uitmõte, aga, aga kust ta võttis niukse niukse mõtte? Kirjutas asjaliku artikli, kirjutas, kirjeldas olukorda hästi adekvaatselt selles mõttes, et numbritega ei eksinud statistikas ka noh, räägib seda, seda keelt, mis, mis räägibki meile seda, et kõik on üsna hull, on see, on see arstide olukord ja siis järsku niisugune ettepanek, ma mõtlen, et noh, niivõrd suure asutuse nagu haigekassa juht, et kelle käsutuses on, mis on kuus miljardit krooni aastas, eks ole, siis et järsku järsku tolle niisugused, et. Ma alati eeldan, et rumal, niisugune inimene ei saa ju olla, et lapsesuu ei tohi olla, sest amet nagu kohustab millekski muuks. Et kust, kust niisugused ettepanekud tulevad. Mina, ma ei võtaks seda ka nüüd väga traagilised, see on ikkagi üks nendest meetmetest, mida praksis oma uuringus välja käis ja miks ei võiks ka intrigeerida. Ma kujutan ette, et eks selles oli ka selline intriig, et viskame välja ja teeme arutelu. Noh jah. Arutelus teinud midagi välja järgmise päeva ajalehti, vaatame siis, arstid olid ikka täiesti nii-öelda tagumistel jalgadel. Ma väga asjalikult vastas ja, ja Peeter Mardna küll vanemad olijad, kes on seda muuseas tõepoolest aastaid ette näinud, ma olen vahendanud ajalehte nende meeste ja paljude teiste artikleid, kus on olnud väga asjalikud ettepanekud, mis ei, mis on kõik surnud sinnasamusesse, mis nõuded poliitilisi otsuseid tervikuna, aga, aga lihtsalt noh, ma ei tea, no edevus tapab. No sa tead, et poliitikud on edevad ja teinekord juhtuvad olema ka ametnikud edevad. Paraku küll, poliitikaelu ei ole meil soiku jäänud, kuigi suvi väljas üürnikud sundüürnikud on oma oma ühe eesmärgi või ütleme, vaheetappi saavutanud president jättis seaduse välja kuulutamata. Tahate selle kohta midagi öelda? Ma ei oska, ma ei oska nagu midagi arvata, sest et noh, varem või hiljem varasemad kogemused näitavad, need seadused vastu võetakse ja riigikogu on on piisavalt kange, kui kui üks suure häälteenamusega vastu võetud, siis siis ega siis 101 saadikut oma jonni ajada. Jah. Ma ei tahaks selle kohta rohkem öelda võib-olla sisemiselt analüüsida, sest mõlemad on õnnetus seisus ja tegelikult omanikud ka üürnikud, aga ajakirjanik on, ma ütlen, et see, mis tuli see uudis presidendi kantseleist, mina lugesin seda viis korda ja ma ei saanud sellest mitte midagi aru. Ausalt öeldes on kurb, et president nii olulisele osale olulisele sündmuse puhul ja nii olulise sõnumi puhul ei suutnud anda sellist argumentatsiooni, mis oleks mõeldav olnud kõige tavalisemad inimesele. Tegelikult võeti, see, see oli selle kogu sellel uudisel oli maik juures, et ma olen tubli mees, et näete, et ma seisan teie õiguste ees, eks ole, aga kui sa tegelikult lahkad seda teksti ja, ja mida ma tegin mõne spetsialistiga, siis noh, juriidi, seal argumentatsioon ei ole ju tegelikult otseselt ja vastuolu põhiseadusega ei ole, mistõttu palju on heidetud ette president Lennart Merile omal ajal, et astus poliitikasse, siis sedasama tegi Arnold Rüütel praegu väga tugevasti. Jah, muidugi esimest korda riigikokku tagasi saates seadust ei teagi, otseselt põhiseadusele viitama põhiseadusele viidata teist korda. Paragrahv on näha, et kui ta saadab selle riigikohtule lahendada, et, et siis ta peab põhjendama seda põhiseaduse vastaselt. No aga meie presidendi institutsioon on just täpselt niisuguses staatuses, et esiteks noh, ei ole nagu ilus päevapoliitikasse sekkuda. Aga teine asi, mingisuguse põhjenduse peab välja tooma, ega siis ilmaasjata ei ole nii palju räägitud meil just nagu võimude lahusust ja presidendi rollist ja riigikogu rollist ja nii edasi. No tema tõi välja selle, et ülemineku aeg on liiga, ajab aja kajab faktori. Ja ta tõi ka veel ka selle, kas tuleb vastuolu põhiseaduse paragrahv 10-ga õiguskindluse põhimõttega, mis ausalt öeldes tekitab kohe tahtmise, vähemalt juriidilise konsultatsiooni järel Eino dokument on koostatud selliselt, et hundid söönud ja lambad saanud ja mina puhas mees, eks ole. Aga tegelikult on ju ikkagi niimoodi, et need probleemid, mis on kurb selle asja juures on tõesti jäetud ja nende inimeste kandolgnad omanikud-üürnikud, eks ole, käed puhtaks pikkade aastate jooksul pestud ja nüüd need omavahel kaklevad ja ja nii nagu Helle Kalda, kes esindab üürnikke, ikkagi sõimab Anto Raukas, kes esindab omanike ja vastuolu, eks ole näha, et see ühiskond tervikuna ei tervenenud. Okei nojah, sest kunagi, kui omandireform käiku läks, siis oli nagu jutt, et tuleb rajada piisavalt munitsipaalkortereid nende sundüürnike jaoks, neil oleks nagu võimalus valida, kas jääda omaniku juurde või minna sinna, aga aga praegu need munitsipaalkorteri saamine vist siiski ikka niisama lihtne kui ta on nagu vähevõitu kõigi jaoks. Ma ei tea, kuidas teile tundub, mulle tundub kohati, et see probleem on nagu tugevasti üle võimendatud tähendab inimeste saatus, nende rahaasjad elamistingimused ja kõik, see on aga niuksed, karmid asjad, aga aga nagu, nagu liiga dramaatilises vormis noh, on aeg-ajalt lastud nagu välja paista seal nendel asjadel, noh see on ka muidugi vastuväited juba, et Tartus on lastud üüri piirmäärad vabaks, et ei ole ju midagi juhtunud ja nii edasi. Noh, vaevalt et need, need summad nüüd nii nii lakke hüppavad. Ma ei oska selle kohta nii-öelda, kuna ma ei ole ise sellises seisus ja siin on kindlasti kaks vahet, mis tuleb teha selline üldine tasandil see inimlik tasand. Sellises seisus ja eriti kui tegemist on vanemate inimestega tervikuna, ma arvan ka, et eks neid regulatsioone ole ja pangalaenud ja kõik muud asjad on nii, et noh, praegu taandub see asi nagu, nagu igale konkreetsele inimesele ja igal konkreetsel inimesel on omad emotsioonid, ma arvan siis ratsionaalsus tõepoolest seda üldistust keegi ei olegi ju, tean, kui palju neid on, ütleme, mis on nende tasemed, ma ei tea, üüritasemed. Ma ei ole näinud, ausalt öeldes sellist majandus ja kommunikatsiooniministeerium, kes peaks selle eest hoolt kandma, ma ei ole näinud, ei uuringut, üldistust, analüüsi võib-olla need kõik on olemas. Aga need, kes üüri piirmäärade vabaks laskmise vastu kõvasti võitlesid, nad on teinud muidugi panuse presidendile ja tundub, et siin tihti spekuleerinud just nimelt spekuleerinud sel teemal, et mis kallutas presidenti üht või teist otsust just sedapidi langetama, nagu ta langetas. Ja me ei tea, miks, miks sageli, miks see nii on, sellepärast et Kadrioru seinad ei tilgu ja on päris niuke vettpidavad ja häält pidavad, nii et me võime ainult aimata, aga, aga selles mõttes on nad nad noppinud nüüd küll punktivõidu, et et suvi tuleb riigikogule puhkusele ja, ja oleks vist natukene tõesti nadi korraldada mingi erakorraline istungjärk. Sellisel teemal kokku kutsuda rahvasaadikud ja nii-öelda suur masinavärk taas käima panna sellises sellisel teemal, et, et see, et see seadus ikkagi vastu võtta. No ma ei kujuta ette, kui riigikogu võtab vastu, kas presidendil on nii palju argument, et see uuesti tagasi saata, palju see protseduuriline peab olema ja kas president on ette näinud ikkagi seda, et ta võib ka riigikohtusse minna ja, ja millised on seal võimalused ja šansid, eks ole. Kui võita, siis võit? Ta poolik võit võib osutuda ka hiljem, eks ole, kaotuseks nagu sa tead, mõjuta tervikuna, nii et ma ei, ma ka ei tea, kui palju on ta praegu suutnud ette näha neid tervikuna käituda, kas on väikse punktivõidu võtmine või tea kui suure Slämi välja mängimine, ma ei oska öelda? Nojah, kui riigikogu selle seaduse uuesti heaks kiidab, siis on presidendil õigus saata see riigikohtu lahend lahendamiseks, siis ta teab juba väga konkreetselt põhjendama vastuoluga põhiseadusega viitama konkreetsele paragrahvile. Ja noh, siis on juba kohtunike asi otsustada. Katkestame praegu selle meie jutu ühe teadaande ettelugemiseks äsja just toodi mulle paber, kus on peale uudised et tänase ilma tõttu jääb ära nii tantsupeo etendus kui ka rongkäik. Ja nii on otsustanud siis laulu ja tantsupeo korraldajad koos maakondlike kuraatoritega. Õhtune laulupeokontsert toimub ja algab kell seitse kell 19. Niiet. Mis saab tantsupeo ära jäänud etendusest, pole hetkel teada, see vastavalt sellele uudisele ka selgub õhtul kui on selgunud Kalevi staadioni muruseisukord, nii et ootame ja loodame kõik, et ilm läheb, läheb paremaks. Ruut, sa mainisid, riigikohtul on, et uus juht sügisest või hilissuvest kõigile teada-tuntud poliitik Märt Rask. Teie hinnata nagu seda üleminekut nii-öelda tipp-poliitikast päevapoliitika tegemisel nii-öelda kohtuvõimu juhtu juhtima. See on muidugi jah, selliseid palju küsimusi tekitav asi, et poliitikast minnakse nüüd kohtuvõimu ja just kohtuvõimu tippu, sest et noh, alati võib ju peatada erakondlike kuuluvus ja öelda, et kõik see minu poliitiku elu on selja taga ja nüüd hakkab, hakkab uus kohtuniku elu, aga aga noh, ega ikka ei anna seda kõike kõrvale panna, mis, mis inimeses on, koguneb mälestuste, sidemetele sõprade ja nii edasi näol. Noh, ma ütleksin Juura on selline valdkond, kus reguleerivat ikkagi väga tugevalt seadused, määrused ja ma ei tea kõik need muud asjad võrreldes võib-olla riigikohtunikuga mõni teine koht märksa märksa kergemini mõjutatav tervikuna muidugi. Nojah, me rõhutasime, et tuntud poliitikud, ärme unustame. Mart Märt Rask on ikkagi väga hea jurist ja minu arvates on ta üks asi on, mis tema puhul on, on mänginud rolli, on see, et kui palju ta üldse poliitika on olnud, on küll olnud Reformierakonna liige, aga aga mul jääb alati selline tunne, et ta on jäänud spetsialistiks selles valdkonnas. Võib-olla veel kord, ma kordan, see valdkond on selline. Millegipärast tundub, et jurist Rein Lang on palju rohkem olnud poliitiku jurist Märt Rask. No neid kahte omavahel võrrelda muidugi, aga ma saan aru Jah, põhimõttes pigem kui inimesed. Asi on kindlasti põhimõttes ja mulle tundub just, et kuna tegu on sellise inimesega sellise taustaga inimesega, et siis kui oleks olnud mõni teistsugune inimene, teistsuguse taustaga inimene, siis oleks ta ilmselt ka ajakirjanduses teema olnud kauem üleval ja oleks ta saanud ikka palju-palju rohkem rappida nende põhimõtete ignoreerimise eest ja siis tema vaid üldse meie nii-öelda poliitiline eliit, kes, kes on selle, kes on Märt Raski siis selle koha peale nii-öelda esitanud ja riigikoguga hiljem kinnitanud. On jah, sellise mehega, kuigi miinused olid, me oskame kõik üles lugeda, eks ole, ta ei ole töötanud kohtunikuna. Ja on on ühe juhtiva erakonna juhtiv poliitik, nii et siin on jällegi küsimus, kus nagu aeg peab andma sellist arvutust, et et kui, kuigi ma raski puhul küll väga raske uskuda, ta hakkab langetama mingisuguseid otsuseid ja kui palju üldse talle võimalus langetada nii-öelda ainuisikuliselt otsuseid lähtuvalt nii-öelda oma maailmavaatest ehk siis reformierakondlikust Nojah, see on see küsimus, et jälle, et poliitikud need valisid ja panid paigale ühe enda seast kohale, kuhu, kuhu oleks võinud tulla ju keegi kusagilt kõrvalt kas otse kohtusüsteemist akadeemilistest ringkondadest või kus iganes, et noh, nagu nihutati oma inimene sinna. Seda kahtlemata ja kusjuures võimul oleva partei esindaja selle vastu ei saa keegi vaielda. No see ongi see, see kuidagi tsunftivaimu, mis aina rohkem ja, ja korporatiivsus, mis aina rohkem mõjutab ja nende ametikohti täidab, aga mul tuleb kohe siin paralleelsed, mõtleme teisiti, eks ole, on ju mindud ametlikus poliitikas Tartsia ja Jõks, kes astus puhta spetsialistina õiguskantsleri ametisse, mõningad väljaütlemised, apoliitilised, nii et noh, Eesti elu on juba kes saab poliitikuks, kes taandab ennast spetsialistiks, eks ole, ta on läinud paraku selliseks, aga, aga korporatiivsust muidugi see näitab, see näitab muidugi ühe erakonna jõudu, mida võib hinnata plussi ja miinusega, eks ole, tervikuna, kes on osanud ennast mõjutada Eesti elu nii palju? Aastaid. Aga riigikogus akna all istub üks seltskond inimesi tükki kaheksa, kes pärast seda suurt kaklust, mis Keskerakonna sees toimus, ei ole väga nii-öelda noh, ajakirjandusliku pildi peale jäänud viimastel päevadel on, on sealt hakanud tulema ettepanekuid, mis noh, pehmelt öeldes panevad õlgu kehitama, kui seltskond, siis keda nimetati küll mikser lasteks Kreitzberg lasteks, aga, aga need ettepanekud on, on ma ütleksin pigem nii öelda Lepikson laste suust ja, ja pastakast välja välja tulnud nasaalid, ütle ikka välja ka, millest sa räägid. Ma usun, et meie, meie kuulajad on sedavõrd teadlikud asjadest, et kõigepealt siis ettepanek, et mööda sõitmisel Eesti liiklus on süsteem Läks möödasõitmise või kihutada. Et politsei ei tohiks nagu kiirust võtta sel hetkel, kui sa sõidad teisest sõidukist mööda ja nüüd siis värske ettepanek on siis selles, et et autojuhilube tulevikus ei tohiks anda inimesele, kellel ei ole põhiharidust, põhikooliharidust. Aga ei, sellepärast et tõepoolest, et kõik viitavad nagu lepiks, nagu sa siin ütlesid, kes, kes ehk mina ei kujuta ette, et Kreitzberg või mikser või isegi Tõnisson Tõnisson hakkaksid nüüd selliseid ettepanekuid nagu kaitsma, et et kui see jää aga äkki, kui, kui, kui selliseid ettepanekuid jäävadki nii-öelda, kuidas neid nimetatakse sotsiaalliberaalidele? Jah, see aknaalune seltskond nende niukseks pärusmaaks tehas teha selliseid niukse niukse ütleme imelik ettepanekuid või mitte mitte väga tõsiseid ettepanekuid, et siis, siis on küll kurb. No ja see on, ma arvan, niivõrd kogenud poliitikute seltskond nagu, nagu seal istub. Seal ühe mehe soola ilmselt väga tugeva mehe soola muidugi mida need teised teevad, ausalt öeldes, kui need lihtsalt eesti keeles öeldes lollistajakse, jääb ka minule küsimus. Õnnetu aeg suvel ei anna kuidagi tõusta ka, eks ole, poliitiline elu nagu sa ütled, soiku ei ole ka ühtegi kohta, kus ennast ei ole haigekassa nõukogu, haigekassa juhatuse esimees ei ole riigikontrolör, et välja paista tervikuna, nii et nende jaoks saabussimile laskumine ka väga õnnetul ajal, aga noh, ise küsimus, kas seda aega peab täitma tõepoolest naeruväärsed ettepanekutega, see on, küsimus on mõttekoht, mis näitab, et nad on natuke segaduses. Ei ole tegu naeruväärselt ettepanekutega, mis, mis te arvate, äkki ongi. Meie elu ju nagunii liigub selles suunas, et ta on reguleeritud ja üha rohkem reguleeritud ja lõppude lõpuks ka ülereguleeritud see, et me saavutame lõpuks nii-öelda Ameerika mudeli, kus, kus iga liigutus on paberi peal kirjas, mida, mida võib ja mida ei või. Ja kõigi juhtumid on kirjas. Et võib-olla ongi nii, et, et kuna politseis töötavad kaabakad aeg-ajalt nagu igas organisatsioonis kes võtavad möödasõidul kiirust ja, ja on täitsa selge, et möödasõidukiirus läheb üle lubatud piiri et siis peaks kuidagi seadustame omal ajal Lepikson ütles ka, et nad ei tohi põõsas istuda, aga nad nad istuvad jälle põõsas. Et jah, et ei saa teisiti, kui peabki, nagu seaduse kujul vastavalt võidule. Kui nagu liikluseeskirja täiendused hakkavad tulema riigikogust otse need võiks ehk et ka tulla. Igalt poolt, aga. See juhilubade asi. Inimene, kes ei ole suutnud omandada põhiharidust, äkki ta ei väärigi seda, et ta võib autoga sõita? Ma ei tea, mulle tundub selle maja kohe. Lõpuks selle asja ja siis ma olen töötanud õpetajana ja ma olen näinud ka seda, kus inimesed on jäänud põhihariduseta. Tõepoolest ma arvan, et nad tulevad oma eluga ka tegelikult suurepäraselt toime ja tulevad ka muuseas, autoroolis toime on tihti. Miks me seostame ilmtingimata mingisuguse seaduskuulekuse haridustasemega, see on ka ju seaduskuulekus, eks ole, kogu see liiklus, mis on reguleeritud, nagu ta on, nii et ma ei tea. Ma ei usu küll, et haridus on see tempel otsa ees, mis annab sulle võimaluse määrata, kas sa oled õige inimene juhilube saama või mitte. Ma kahtlen selles, kindlasti on erandeid. Jah, ma ei näe siin ka nagu mingit mingit otsest seost on. On kunagi kostunud ju nagu hääli selle kohta, et sõjaväkke võtmise meditsiiniline kontroll ja juhilubade saamine võiks olla kuidagi kuidagi kooskõlas või kuidagi seotud ja, ja see isegi tundub natuke loogilisem, võib olla, et kui tervise poolest ei kõlba sõjaväkke, et siis võib-olla ei peaks ka juhiluba saama, aga, aga jah, see põhiharidusega sidemed on küllaltki üllatav minu jaoks. Mul tuli meelde just haridusega seoses, kuulasin AK-d ilmselt kus Tarmo kõuts ütles, et särasamad, rahvusvahelised missioonid ja mis on seotud keskharidusega, eks ole nende meeste pääs sinna. Et kas ei peaks kaaluma seda haridustsensus alandamist teinekord maapoisid, kes ei ole omandanud seda just on põhikooli ülejäänud pidama võivad olla märksa füüsiliselt paremad Kallojaalsemad ja, ja miks siis mitte sõjavägi vajab mõttes fanatismi, eks ole, tervikuna. Ja see on nüüd kindlasti ta viskas selle nüüd mõni päev tagasi välja, eks ole. Välisoperatsioonidel muidugi, eelkõige on see, et nad peavad oskama väga hästi keelt ja teine asi on see, et seal tihtilugu rohkem kui fanatismi ja füüsilised plaanitust, on vaja seda otsustuskiirust ja, ja võib-olla ka niisugust vaoshoitust, et kui sul on kogu aeg sõrm päästikul, et siis ta ikkagi sinna ei tõmbuks konksu valel hetkel. Kas see kõik tuleb keskharidusega, on ka küsitud, see käib mööda inimesi, vist mitte. Haridust. Jah, ja lõppude lõpuks on meil igasugused seadused olemas, mis reguleerivad ju kõike ja võiksid rohkem tähelepanu pöörata sellele, mis juba nagu kirjas on ja hakata tõepoolest rohkem jälgima seda, mis, mis tegelikult nagu liikluses toimub ja see puudutab nii kihutamise, nii alkoholijoobes sõitmisi ja ja pisiasjadeni välja, noh, meil on lõppude lõpuks olemas ka seadus selle kohta, et roolis ei tohi mobiiltelefoniga rääkida. Autojuhina iga päev roolis oli Ena noh ma ei oska öelda, teine või kolmas või neljas, ma näen, kõik räägivad, ainult, mitte keegi ei pööra sellele tähelepanu, et ka vanad ja see on nagu see alkoholiseaduse puhul ja karmistamise ja kõige selle puhul, mis siin äsja suur kampaania käis enne europarlamendi valimisi. Et teadlased on ju tegelikult olemas, aga nende jälgimisega on, on raskusi nende täitmise kontrolliga on raskusi. Vanal heal vene nõukogude ajal öeldi täitmise kontroll. Poliitikud ju täitmise kontrolliga ei tegele ja selles, kui kui pöörad sellele tähelepanu, kui sa neid punkte kogud, siis punkte on vaja koguda. Jah, ja kui rääkida sellest liikluses, siis võib-olla rohkem kui neid reegleid ja ranget reeglitest kinnipidamist oleks, oleks vaja nagu vastastikust viisakust liikluses. Muide Kunemas Istanbulist tulin ja vaatasin seda jubedat liiklust, mis seal toimus, kus ainult antakse signaali ja ja noh, ega valgusfoorid ei loe suurt midagi. Ja kõige selle juures ma nagu ei näinud kusagil mingeid avariisid. Liiklustaimed, nafta Daily on loomulikult ühed eeskätt olema, aga noh, inimesed tänaval ka liiguvad ja neid on päris palju seal tänaval ja mingeid kindlaid reeglina ei ole, nad reeglina kokku ei põrku omavahel. Aga, aga noh, see, kui igaüks ajab raudselt oma joru ja, ja ei lase vahele, seal rida vahetades ei anna sõbraes jalakäijale teed. Loomulikult, see on ka eeskirjade vastane, aga siin on ikkagi nagu viisakust võiks rohkem olla, siis olekski. No nii või teisiti, me ootame riigikogu akna alt istujatelt ka teistsuguseid ettepanekuid, ütleme siis nii lihtsalt teistsuguseid, nende varasemad karjääri ja, ja võimekust arvestades. Ehk tõesti olulisemaid ettepanekuid meie meie seadusloomes. Ja loodetavasti toob sügis selles mõttes mingisuguseid muudatusi. Lõpetamata tänaseks meile antud eetritund on läbi mai vöörmann. Mart Linnart Aarne Rannamäe olid täna siin vikerraadio stuudios. Täna õhtul meil laulupeo tõttu kordust ei ole. Järgmisel laupäeval juba Mart Tummelas juhtimisel uus koosseis ja uued jutud kaunist nädalavahetust teile kõigile.