Tere õhtust, kallid raadiokuulajad. Tänane orientaal tund on pühendatud Sri Lanka muusikale või kui olla veelgi täpsem, siis peaksin ütlema, et järgnev tund on pühendatud Seiloni budistlikule rituaalsele muusikale. Stuudiosse on täna tulnud meiega vestlema Arvo iho. Tema kuulub nende väheste eestlaste hulka, kel on olnud võimalus viibida sellel kaunil maal pikemalt kui ühel tavalisel turistil. Aga sissejuhatuseks kuulame kõigepealt muusikat. Plaadiümbrisel on selle muusika kohta kirjutatud, et siin mängivad neli trummi ja flööt. Alati ei maksa kirjutatud tõena võtta. Kui kuulata tähelepanelikult, siis me muidugi märkame, et viiendaks pilliks ansamblis on tõepoolest üks puhkpill küll aga mitte, lööd vaid nai. See on üks oboe tüüpi trusti huulikuga instrument. Arvatavasti oli see aastal 245 enne meie aega mil üks kuulus India valitseja Maurijate dünastiasse kuuluvašoka kutsus patalibutra linnas kokku budistide kolmanda konsiiliumi ehk kirikukogu. Ajaloost on teada, et Ashoca oli ülimalt innukas budismi propageerija. Tema valitsusajal olete Indiast välja palju usukuulutajaid. Nõnda lähetati ka juba nimetatud kolmanda konsiiliumi poolt budaõpetuse levitajaid ida suunas, Hiina keisri juurde lääne suunas ilmselt kuni Aleksandri jaanivälja põhja poole. Maali. Aga oma lihase poja mahendra ja tütre sanga mitra saatis kuningas Ashoca lõunasse Seiloni saarele uut õpetust levitama. Öeldud leidis see kõik aset kolmandal sajandil enne Kristust. Sellest ajast alates hakkasid Seiloni levima budistliku sarvastivada koolkonna õpetused ja aja jooksul kujunes sarvastivada õpetuste baasil välja tera vaada sekt. Ja muide, Sri Lanka ongi jäänud teravada budismi nii-öelda kantsiks kuni tänapäevani. Muidugi, siinkohal pean kohe täpsustuseks ütlema, et teravada budism ja budism üleüldse pole ainsaks religiooniks tseilonil. Seda religiooni järgivad peamiselt vaid Singalid, kes, tõsi küll, moodustavad saare elanikest valdava enamuse, neid on kusagil 13 miljoni ringis. Seilonil elavad Tamilid kummardavad enamasti hindu, istlike jumalaid. Lisaks neile elab seal ka umbes miljon araablaste järeltulijad, see tähendab Mauri ja samuti Malailasin, kes järgivad islami usku. Ja siis veel Hollandi päritoluga nõndanimetatud burgereid. Jah, need on loomulikult kristlased ja lõpuks vähe on säilinud saare põlisasukaid vedasid kes usuvad vaimudesse ja kelle usund meenutab kohati šamanismi. Kahtlemata on nimetatud religioonide olemasolu kas enamal või vähemal määral mõjustanud ka kohaliku budismi arengut. See mõju tuleb selgesti ilmsiks Singalite budistlikus panteonis. Selles võib leida kokkupuutepunkte kohalike budismi-eelsete usunditega, mitmete hinduismi koolkondadega, aga hilisemal ajal isegi mahajaana budismiga. Kõige kõrgemal kohal Singalite budistlikus panthonis on religioonialusepanija buda Shakia mooni. Tema isikust suhtutakse üldiselt ilma erilise müstifikatsiooni, ta teda ei peeta mingiks jumaluseks ega üleloomulikuks olendiks. Ta on lihtsalt üks reaalne inimene, kes bodi puu all mediteerides saavutas valgustatuse. Samuti usutakse, et buda Shakemoni isiklikult on viibinud Seilonil. Sellest andvat tunnistust tema jalajälg. Ühe sealse mäe tipus ja hierarhias järgnevad Budale mitmesugused jumalad. Need toovad tavaliselt endaga kaasa üksnes head ja kaitsevad inimesi. Ja lõpuks kõige madalamal positsioonil asuvad arvukad vaimud nii head või kurjad. Kuigi eksisteerib ka kurje vaime, on siiski paljud Budoloogid oma uurimustes rõhutanud Seiloni budismi rahuarmastavat iseloomu. Buda templites näiteks võime näha ainult buda kujusid, puuduvad igasugused relvad, samuti puuduvad hirmuäratavate jumaluste kujutised. Milliseid Me võime tohutul hulgal leida näiteks la mõistlikes templites. Ja Arvo Maiva, et et sa hea meelega kommenteeriksid mu jutu, palun, kuidas asi tegelikkuses välja näeb. See minu jutt on nii-öelda raamatutarkuste põhjal. Sri Lanka on tõesti väga omapärane maa ise nad nimetavad teda paradiisiaiaks. Ja erilise värvingu annab muidugi see, et riigi ametlik usund teravada budism on tõesti leebe ja rahuarmastav. Ja seda paradokse reaalsem oli, et aastal 89 märtsist maini, kui ma seal olin. Käis seal sõda. Ja ausalt öeldes ei saanud olnudki aru, kes kellega sõdis. Sest kord siin, kord seal, tapeti üsna palju inimesi. Ja, ja siis, kui ma kohalike inimestega tihtipeale vestlesin ja küsin, et kes siis on need, kes tapavad, siis oli minu hämmastuseks tihtipeale vastus oranžide ööde kandjad. See on paradoks, seda oranzi järelikult mungad, sest oranzi rüüsid võivad kanda ainult budistlikud mungad. Ja, ja ma lõpuni ei saanudki aru, kuid hiljem üks nendest munkadest, kellega mul endal oli ka tegemist kadus ära. Ja kui ma hakkasin järele kuulama, et kus mees on siis öeldi, et ta põgenes. Sest päeval ilmselt oli ta munk ja võib-olla öösel oli ta terrorist. Nii et ta pidi põgenema väga kummaline, maalse, väga rikas looduse poolest väga rikas traditsioonide ja ajaloo poolest ja kohutavalt vastuoluline. Sa just praegu ka rõhutasid seda, et peaks just, kuid Seiloni budism olema rahuarmastav, aga samas tegelikult ei vasta sellele alati. Aga kuidas on muusikasse rituaalides? Mäletad, ju arvame, oleme sinuga külastanud paljusid lama, istlike tegev kloostreid mis olid nii-öelda Tiibet, budismi kloostreid ja nendes toimuvad rituaalid ja sealne muusika oli ju küllaltki niisugune sõjakas, eks ole, pikad pasunad plaadid, milline näeb välja Seiloni budistlik rituaal. Seiloni budistlik rituaal on väga leebe, väga rahuarmastav ja muusika ei ole nii sõjakas, kui on Mongoolias asuvate kloostrite muusika. Ja ma pean siiski ütlema, et see, kus poliitika sekkub või kasutab ära mingisuguseid religioosseid sekte jättis niisuguse veidi räpase mulje. Aga tegelikus elus on budism jätnud ääretult sügava ja ääretult hea jälje igapäevainimeste ellu. Sest argiinimesed tõesti nad hoiduvad igasugusest vägivallast, seda on märgata. Noh, Öeldakse, et äärmuslikel juhtudel püütakse isegi mitte kärbsele liiga teha, aga see on siiski tunda rahva meeles näiteks toidu ülejääk, kui see on, see pannakse ukse taha. Et hulkuvad koerad ja kassid saaksid süüa. See on teada, et lehm on püha olend ja kui lehm heidab pikali näiteks keset suurt sõiduautoteed, siis temast sõidetakse mööda, talle ei anta vitsata, sealt ära läheks. Ja templites inimesed, ükskõik, konnad, varakad või annad, vaesed lähevad ja riietuvad ühtemoodi lihtsatesse, valgetesse, riietesse. Ja seal siis on rühmad, kus enam haritud inimene. Tavaliselt on see siis kas mees, munk või nunn loeb mingeid tekste ja siis koos lauldakse. Templis veedetakse või templi territooriumil veedetakse tihti terve pidupäev hommikust õhtuni. Ja seal on tõesti hea meeleolu. Minul võõromaalselgi oli seal hea olla. Aga kui nüüd juba tulime veidi lähemale musitseerimisele, ütle, milliseid pille sa seal märkasid. Templites? Ma ei ole muusikas professionaal. Ehkki ma tunnen suurt huvi muusika vastu ja minu silmale ja kõrvale olid valdavad väga erinevad trummid, trummid ja flöödid ja seesama nai, mida sa nimetasid enne need jäid nagu kolme põhilise pillitüübina meelde. Ja mul oli ka võimalus koos munkade protsessiooniga 11 munka olid kutsutud ühe pere perekondlikule pidustusele. Koos nendega ma läksin kaasa, nägin kõik, mis toimus ja üldse haritud inimeste ja eriti vaimuliku haridusega inimeste vastu on ääretult suur lugupidamine. Ennem kui me oma jutuga edasi läheme, kuulame korraks heliplaadilt ühte trummimängu ja see on salvestatud Kangodavilas. Ja kuulmise järgi otsustades võiks oletada, et tegemist on kahe erineva trummiga, millest üks on kõrge heliga ja teine on pais trumme. Tegelikult on tegemist ühe ainsa trummi. Kaasa on selline horisontaalsuunas asetsev trumm, mida mängitakse kahelt poolt, tal on kaks nahka. Nende nahkade läbimõõt on pisut erinev ja k kajastatud on nad erinevalt ja sellest siis ka niisugune täiesti petlik mulje, nagu oleks tegemist kahe erineva trummiga. Budismi ajaloos on švilong ka ühe asja poolest veel väga oluline. Nagu juba enne öeldud, jõudsid buda õpetused esmakordselt Seilonile budistide kolmanda kirikukogu poolt lähetatud saadikute kaudu. Ja hiljem esimesele sajandil enne Kristust. Kuningas vaata kaamani valitsusajal fikseeriti need õpetused kirjalikult juba siis tänapäevasel kujul. Seda tohutut pühade tekstide kogumikku või kogumit nimetatakse tipita hakkaks see tähendab tõlkes kolm korvi ehk paali kaanoni. Yks kuna tekstid on kirja pandud paali keeles. Tänu soodsatele ajaloolistele tingimustele on kõik need tekstid säilinud kuni tänaseni ja seega on osutunud vanimaks autentseks budistlike tekstide terviklikuks koguks. Mõningaid tipitaka osi on saanud tavaks esitada poollauldes poole rääkides. Paali keelsetena on kujunenud kanooniliseks ka mitmesugused palved, tõotused ja muud templi teenistustes vajaminevat tekstid. Paali registreeri tsiteerita muidugi mitte üksnes tseilonil vaid kõigis maades, kus on levinud teravada budism. Eelkõige muidugi peaks nimetama siin Kagu-Aasiat. Ühe säärase Seiloni salvestatud paalikeelse teksti retsiteerimist kuuleme kohe varsti. See on nõndanimetatud varjupaigapalve Budansara nõngaidžaami, Mangeronana, Kaidžaami son, gangseronongaidžaami, mis ligikaudses tõlkes tähendab ma otsin varjupaika Budas, otsin varjupaika. Ta hammas ehk budaõpetuses. Ning ma otsin varjupaika sangas ehk budistlikus vennaskonnast. Seda korratakse kolm korda. Edasi järgneb tõotuste andmine. Vastavalt sellele, millisele vaimsele ja eetilisele arengutasemele on budist jõudnud võib ta loobuda teatud tegevustest või negatiivsetest asjadest. On võimalik näiteks viis tõotust. Aga Seiloni munk, keda kuulete varsti laulmas, on võtnud endale veelgi suuremad piirangud. Ta lausub tõotused, milles kohustub loobuma vägivallast varastamisest, valetamisest, seksuaalvahekordadest. Joo vastavatest jookidest valel ajal, söömisest, lõbustustest, ehetest ja lõhnaainetest ülemäära mugavast istmest ja asemest, samuti kullast ja hõbedast kokku niisiis 10 tõotust. Nüüd tahaksin ma võrdluseks lindilt mängida sama teksti retsiteerimist mis on ka samuti salvestatud Seilonil. Ühes munkade meditatsiooni keskuses kõlab jällegi varjupaigapalve ja samuti ka tõotuste andmine, kuid erinevalt eelmisest variandist algab sel korral rituaal austusavaldusega Budale namo Tassaa raha Toobagavad Toosammas, ambudassaa. Erinev on ka meloodia. Kui eelmises näites liikus viis vaid kahel-kolmel noodil oli askeetlikult välja veetud ja isegi meenutas primitiivseid riikveda retsitatiive siis järgnev näide erineb sellest üsnagi oluliselt. Meloodia liikumine on palju komplitseeritum. Lisaks sellele TVs laulja ilustusi ja libistamisi. Millised on sarnased India klassikalises muusikas, kasutatavatele, ilustustele ja viimase erinevusena. Nimetaksin veel seda, et kui kuuldud laulu loik kõlas vaid ühe ainsa monga esituses siis järgnevas näites laulab kõigepealt eeslaulja ühe fraasi. Siis kordavad sedasama teised mungad ja samuti ka nunnad. Kui etniline muusika ei taha hästi mahtuda mõnikord euroopaliku tempereeritud häälestuse raamidesse siis võivad vahel tekkida kahtlused, et kas on tegemist mingi väga erilise helilaadiga või lauldakse lihtsalt mustalt. Kuuldud muusika puhul küll ei teki mingeid kahtlusi. Loomulikult polnud siin tegemist keerulise mitme hääldusega vaid pigem tavalise mööda laulmisega. Aga nüüd nüüd kuulaksime ühe väga lühikese helilõigu, milles üks kõrge vaimulik nimega žürii Ratna pühitseb ühe noore naise nunnaseisusse. Jah, teatavasti budismist, samuti nagu Kristluseski võivad kloostri elule pühenduda mitte üksnes mehed, vaid ka naised. Nunnaks pühitsemise rituaal leiab aset suure kuninga Vitšerama templis. Budistid ei pea pühaks mitte ainult Budalt saadud õpetusi, vaid ka tema keha säilmeid mida nimetatakse šarika. Nende säilmete hulka kuuluvad juuksed. Teatavasti lõikas buda Shakemooni pärast printsi seisusest lahtiütlemist oma juuksed maha ja pärimuse järgi olevat andnud need kaupmeestele, kes paigutanud need ühte templisse praeguse India Orissaare osariigi territooriumil. Pärast buda lahkumist maisest elust tema keha põletati. Ning tuhk jaotati ära nende vahel, kellega Budal oli eluajal enam kokkupuuteid ja kaheksa väikese tuhahunnikutesse kohale ehitatigi. Kaheksa esimest stuubat. Kuid väga tähtsateks ja pühadeks reliikviad teks peetakse ka buda Sakkemoni hambaid. Üks hammas olevat kummardamise objektiks. Teine sattus kand haarasse kolmasson Kalingas. Neljas maagade maal. Ent eriti pühaks peetakse hammast, mis sattus Indiast teisel sajandil enne Kristust Sri Lankale. Ja selle ukse ehitati koguni kandisse spetsiaalne hambatempel. Aga 16. sajandil vallutas Seiloni Portugal ja ka sellel kaugel India ookeani saarel hakati korraldama autodafeesid ning põletama eredikuid. Portugallaste vallutajate silmis võis kasebuda hammas äratada inimestes ketserlikke mõtteid ja seetõttu leidis ta oma lõputuruplatsil üles seatud tuleriidal. Kuigi originaal on hävinud, on tänapäeval hambatemplis hammas ikkagi olemas. Ent küllap on see mõne krokodilli oma. Igal kevadel, buda sünnipäeval, täiskuu ajal. Paljud usklikud palverännakule hambatemplisse sageli saadetuna, rikkalikult ehitud elementidest. Ja sel puhul toimuvad suhteliselt suurejoonelised pidustused. Kuid ka kõigil ülejäänud päevadel aastas leiab hambatemplis aset igaõhtune rituaal, milles on väga oluline koht ka muusikal. Ütle harva, kas ka sina juhtusid nägema ja kuulma mõnd rituaali hambatemplis. Hea. Ma läksin väga vara hommikul, nimelt esimene rituaal algab hommikul kell kuus. Inimesed hakkavad minema templisse juba kella viie paiku enne päikesetõusu. Esimestena on suure trummilöögid mis kostavad üllatavalt kaugele. See on suur tempel ja meie kuulsime neid trummilööke umbes 700 meetri kauguselt. Nendele suure trummilöökidele on siis umbes sama funktsioon, mis kirikukelladel näiteks vene kirikus. Te näete, et niimoodi jah, et nad kutsuvad rahvast ja siis peale seda hakkab vähem või väiksem trumm üsna tihedasti lööma väga tihedasti isegi ja siis tulevad sisse kaks erineva kõrgusega puhkpilli, üks oli nimelt see samasse nai ja teine oli flööt ja muusika kestab tsirka 20 minutit. Siis tulevad inimesed sisse, siis muusika muutub vaiksemaks. Aga suurema osa ajast ikkagi muusika kogu aeg mängib. Rahvas käib templis ringi ja ma ei tea, mille pärast näiteks. Mina ja mind saate inimene saime selle au osaliseks, et meid isegi viidi pühimasse paika. Nii et mul on olemas neist kohtadest fotod. Ja, ja see oli tõesti väga suur elamus ja mul oli auga vestelda umbes 20 minutit buda hambatempli ülima mungaga. No kahju, et me raadio teel ei saa kuulajatele edastada fotosid Küll aga kuulete kohe muusikat. Muusika, mida te kuulete, on sissejuhatuseks ühele õhtusele templiteenistusele. Ja nagu Arvo iho just äsja ütles, nii on ka selles rituaalis väga tähtis koht täita trummidel. See helisalvestus on tehtud 1973. aasta septembris hambatemplis prantslaste poolt filmivõtete käigus. Saate lõpuni on jäänud veel pisut aega. Arvo, ma usun, et seal kindlasti oleks veel midagi põnevat rääkida, aga ma võib-olla ei ole taibanud küsida sinult Saime nimetasid, et peale budistliku muusika on seal ka muid muusikalisi vorme ja mul oli piisavalt vedamist, et osaleda või olla pealtvaataja ühes. Noh, võiks öelda haiguste või kurjade vaimude väljaajamise tseremoonial mis algas päikeseloojangul õhtul kell seitse ja kestis väikeste vaheaegadega hommikuse päikesetõusuni seal ravitseti ühte, noh, umbes neljakümneaastast psüühiliste häiretega naisterahvast, kas see oli seotud selle vendade traditsiooniga või see oli niisugune eksortsismi toimusse budistlikus templis budistlike munkade kuidas öelda heakskiidu järelevalve all, aga viisid seda läbi kaks põlvest põlve edasi antavad õpetuse pooldajad, nad noh, meie mõistes nad nõiad või šamaanid või kuidas, kuidas neid peaks nimetama isad kaks vanameest minu hinnangu järgi kusagil üle 60 ja nende kolm poega. Niimoodi, et neljandast põlves pidid nad olema siis. Hiiularus, ma ei tea, kuidas seda peaks ütlema tervendajad ja, ja see oli kõige totaalsem teatrielamus, mida ma kunagi elus olen saanud, sest seal oli kokku pandud kõik tsirkus, muusika, komöödia, tule trikid ja ka kätega tervendamine ja taimede kasutamine inimese tervendamiseks. Ja, ja noh, ma võin öelda, et ma olen oma silmaga näinud imet inimene sai terveks. Ja see omakorda näitab ikkagi budismi niisugust sallivad suhtumist teistesse traditsioonidesse, et budistliku templi territooriumil on säärane asi. See oli tõesti väga mõjuv, sest vanem munk istus sellest 11-st tunnist umbes neli ja oli kohal ja austas seda tseremooniat oma kohalolekuga. Ja minu viimane küsimus on otseselt seotud sinu filmiloominguga. Ma oletan, et kui sa viibisid nõnda kaua aega tseilonil, et ega sa ometi ei unustanud koju filmikaamerat või videokaamerat, kas meil on lootust, et sinu tulevastes filmides saab näha fragmente kaabudistlikest, rituaalidest või, või mõnes sinu tulevases filmis võib kõlada Seiloni budistlik muusika. Kahjuks ma ei olnud ega ole rikas mees, et mul oleks isiklik filmikaamera ja ehkki ma taotlesin seal kohalikust rahvuslikust filmifondist saada kaamerat, et jäädvustada neid rituaale. Mul ei õnnestunud saada ja ma sain video professionaalse videokaamera alles viimasel nädalal enne äratulekut. Ja siis tegin ma neli päeva tööd ühe kohaliku musta. Režissööriga, et jäädvustada kurttummad lasteteatritegemist. Aga kahjuks mul ei ole tõesti filmi peal ühtegi lõiku nendest vapustavalt huvitavatest ja mõjuvatest rituaalidest. Aga ma loodan, et ta on jätnud mingisuguse jälje mu oma mõtetesse ja, ja ennekõike noh väga sügava austuse kutsus esile see kaebuse sallivuse õpetus. Nii ma tänan nii enda poolt kui ka kõikide raadiokuulajate nimel sind. Et sa olid nõus leidma tund aega ja tulemusi raadiomaja stuudiosse, kuigi ma tean, et sul on väga kiire. Tean ka seda, et sa pidid selleks momendil pooleli jätma oma filmimontaaži, et leida see tund aega oma väga kiiresti tihedast elust. Aitäh.