Tere õhtust, kallid raadiokuulajad. Eelmises orientaal tunni saates sai tehtud küllaltki üldine sissejuhatus Hiina kultuuri ja Hiina muusikasse. Täna läheme edasi juba veidi konkreetsemast suunas. Kui asja lihtsustada, siis võiksime öelda, et kogu Hiina kultuur põhineb traditsioonilisest Vana-Hiina natuurfilosoofiast tulenevatel ideedel mida on aegade jooksul mõjustanud konfitsiaanlus, taoism ja budism. Kolme viimatinimetatud maailmavaate või õpetuse tähtsust Hiina kultuuris on vist küll võimatu üle tähtsustada. Jah, ma ütlesin küll, et kolm õpetust konfitsiaanlus, taoism ja budism aga tegelikult ma ei tahakski nii väga rõhutada neist igaühte omaette. Ei tahaks alla kriipsutada nende maailmavaadete iseseisvat eksistentsi. Hiina kontekstis käsitleksin neid pigem kui ühtse hiinalikku maailmavaate kolme erinevat aspekti. Need kolm õpetavast pigem täiendavad teineteist, mitte ei vastandu niivõrd ning erinevused nende vahel ei olegi võib-olla mitte niivõrd sedavõrd olemuslikud põhilised vahed tulevad esile just erinevates rõhuasetustesse. Meie tänase saate pealkirjaks on konfitsionismi muusika. Seega keskendume täna ühele neist kolmest maailmakäsitlusest ja loomulikult püüame konfitsiaanlust vaadelda läbi muusika prisma. Selleks ongi praegu mikrofoni ette istet võtnud Eesti eks arvestatavamaid Synolooge Märt Läänemets. Märt, ütle palun kõigepealt, kas sa üldse nõustud minu poolt justkui eeldusena välja pakutud mõttega, et konfitsianism pole mitte niivõrd iseseisev õpetus vaid pigem hiinalikku elulaadi üks tähtsamaid aspekte. Pole ju välistatud, et sinu seisukoht selles küsimuses on sootuks teine. Põhiosas võin täitsa vabalt sinuga nõustuda, nõustuda, et konfitsianisme On hiinalikku elulaadi üks, noh, ütleme aluspõhi või nurgakivi. Kuid siiski vähemalt mingis kontekstis tuleks seda vaadelda kui omaette õpetusena, sest nagu juba nimi ütleb, konfitsianism sai alguse ühe konkreetse inimese. Õpetusest ja see inimene oli Konfutsius ehk hiinapäraselt kung-fu'd või ka lihtsalt kumm kes elas. Umbes kaks ja pool 1000 aastat tagasi. Ja. Siis selle nimega seostub see õpetus. Ta on sinu poolt nimetatud hiina õpetustest. Ma arvan, vanim muidugi võib teatud reservatsiooniga taoismi vanemaks pidada, aga taoism just õpetusena formeerus siiski tunduvalt hiljem kui konsotsia konfitsionism konfitsianismist võime siiski rääkida juba alates Konfutsiuse enda eluajast, kui tema õpetusi hakati kirja panema. Ja isegi mitte niivõrd tema enda sõnadest ei saanud see komportsjonismi alguse. Vaid Konfutsius ise ei arvanud kunagi, et ta loob mingit uut õpetust. Konfutsius lähtus enda meelest sellest, mis oli varendama, lähtus muistlusest, tähendab sellest muistsest ajast ja tema aluseks olid muistsete tarkade õpetus, sest tema enda seisukoha järgi aeg oli väga halb aeg, võrreldes muistse ajaga. Ja tema enda meelest tema ainult püüdis seda muistset õpetust korrastada. Korrastamine seisnes selles, et ta tegi korda nii-öelda neli raamatut, millest saigi aluse kompatsianistlik kaanon ehk nelikraamat. Need on siis laulude raamat, kes siin ajalooraamat suutsing. Kommete õpetus, liitsi ja muusikaraamat. Nii et need neli raamatut siis moodustavad kombudsjonistliku õpetuse nii-öelda selle, selle asi, mis Konfutsius ise võttis nii-öelda muistlusest. Hiljem. Noh, juba sajandeid hiljem see nelikraamat natuke muutusse muutusi, viisi kraami matuks ehk siis koosseis ka veidi muutus sinna viisik raamatusse, siis kuuluvad endiselt laulude raamat, ajalooraamat, kommente õpetus. Aga nüüd muusikaraamat on sellest millegipärast välja jäänud. Ja juurde on arvatud hoopis pigem ta mõistlikuks protodovistlikuks peetud muutuste raamat. Ja peale selle veel ajalookroonika sund q kevaded-sügised, mis noh, Hiina enda ajaloolaste tähendab, vanaajaloolaste arvates on Konfutsiuse enda kirjutatud, aga tänapäeva ajaloolased arvavad, et see ajalookroonika on ka siiski Konfutsiuse poolt ainult redigeeritud. Nii et kuna konfitsianism, kui nimetame teda siis õpetuseks või maa maailmavaateks baseerub siiski konkreetsel Haanonil kirjandusel siis selles mõttes me ikkagi võime öeldud konfitsianism on konkreetne õpetus, mida võib siis mille kõrvale tulevad siis teised, kuigi Justina võib öelda neokonfitsionism, mis kujunes välja nii Tangi dünastia lõbuse Songi dünastia algul 10, endale 11. sajandil. Neokonfitsianismis on need õpetused juba märksa rohkem tõepoolest läbi põimunud. Nii et raske nüüd öelda, kus lõpeb konfessioniskus, lendab ta võis ja isegi Hiina traditsioonis tõesti on öeldud, et inimene võib olla või isegi soovitav olla, et oleks korraga kõigi kolme järgi ja ütleme, ühiskonnas ühiskonna hierarhias elades oleks konfitsianist ja et ta peaks järgima siis kõiki Konfutsiuse ja tema eellaste järglaste toodud moraalireegleid ja ühiskonnaelunorme suhetes loodusega, suhetes maailmaga, taevas, maaga inimene peaks olema taoist ja suhetes ütleme, teispoolsuse või või ka ütleme, nii-öelda kõrgemate vaimsete pürgimuste poolest, ta peaks olema budist ja Hiinasse tõepoolest on isegi noh, kõrvalepõike, siis ma võin öelda, kohtasin Hiinas täiesti inimesi, kes ütlesid, et tänapäeval ma mõtlen, et see ei ole tähtis, kust nad käivad, palvetamas korter läheb, loodame tisse korda, buda templisse, tema jaoks on tähtis akt, eks ole, mitte see, et ta nüüd palvetab, tao jumalale, ta on ta vist. No ka Jaapanis võib samasugust asja näol, kus üks inimene on korraga nii budist kui esindajaist, nii et see vastuolu on võib-olla niimoodi eurooplasele tundub see asi vastuolulisena, et üks inimene näiteks noh võib-olla ei saa olla katoliiklane ja luterlane samal ajal seal pole see probleemiks. Kindlasti oleks konfitsionistlike õpetuste parema mõistmise huvides kasulik teada õpetuse rajaja. Kumb see elulugu, konfitsionismi ajalugu ja nii edasi. Ent kõigest me ju täna rääkida ei jõua ja me peame paratamatult tegema mingi valiku. Mulle tundub, et seoses muusikaga oleks ehk kõige enam tarvis omada mingit ettekujutust konfitsianistlikust ühiskonnaõpetusest. Samuti oleks tarvis teada, kumb suhtumist humanismi, õiglusse, etiketi ja teadmistesse, mis on kompatsionismi põhi kategooriad. Muidugi on juba seegi piisavalt lai teemadering. Aga eksam? Märt püüaksid umbes viie minuti kestel anda lühikese ülevaate neist komplitsianismi põhikategooriates. Jah, need, mis sa praegult üles lugesid, muusikakombed, teadmine, inimlikkus, need on tõepoolest konstruktsianistliku õpetuse põhikategooriad. No enne kui päriselt konfitsionismist rääkida, siis tuleks mainida seda, et Hiinas Konfitsianismi Konfutsiuse enda õpetusi ilmselt kujunes välja konkurentsis teiste õpetustega tolle aja kohta. Kuues viies sajand enne meie aja arvamist. Hiina oli just killunemas ja räägitakse sellest ajast ka, et Hiinas oli Ta õpetust tähendab oli palju õpetajaid, igal õpetajal oli oma koolkond, enamik neist õpetaja õpetustest on hääbunud, aga konfitsianism on säilinud. Ja huvitav on see, et Hiina erinevad koolkonnad, erinevad filosoofiod, erinevad õpetused kasutavad ühte ja sama terminali loogiat. Ja keskne termin on igas õpetuses tao kulg. Ehkki seda taoistid mõistavad omamoodi kondatsionismind, kohtutsialistid omamoodi, isegi budismis, kuigi palju seda mõistet kasutatakse. Kulg kui selline tähendab hiina filosoofias räägime praegult üldiselt asjade iseolemist või ise liikumist ise kulgemist ja taoistid arvates sellest tuleb ilmselt veel hiljem ka juttu õhta vistide arvates. Kulgemine on kõiges järgida nii-öelda looduse sundi, mitte vahele segada, aga konfitsianismi järgi kulg on küll ka loomulik liikumine nii-öelda taevas, noh, seaduste järgi. Aga siiski Konfutsius arvas, et inimene kui mõistusega olend inimesel on oma kulg ja inimene inimesel ütlemise mõistes ongi selle jaoks antud, et kulgu suunata, kulgu õgvendada. Tähendab, ta ei pea minema täpselt loodus seda ette näeb vaid kunagi ühiskond, inimühiskond on siiski looduses natukene noh, ei taha öelda, et kõrgemal, aga loodusest eristunud siis inimühiskonna kulg ei pea alati järgima looduse kulgu ja mida tähendab kulu lõdvendamine. Aga kulu, selle kulgemise iseolemise õdvendamine tähendabki seda. Et tuleb järgida kombeid, tuleb õppida. Muusikat tuleb õppida ajalugu, tuleb õppida kultuuri. Kultuur. On ka üks olulisi mõisteid konfitsianismises kultuur Wen hiina keeles hõlmabki just kõiki neid eelmisi kategooriaid mida siin sai juba nimetatud ja noh, laias laastus võiks öelda, et see inimühiskonna kulgemine tähendabki tuuri olla kultuurne. Mida tähendab olla kultuurne, mida tähendab kulgeda inimlikult? See tähendabki seda, et üks olulisemaid asju on olla inimlik ka on jälle edasi küsida, seletame nüüd kulgemist kultuuri kaudu kultuuri inimlikkuse kaudu. Aga mis on, mis tähendab olla inimlik? Konfutsiuse järgi tähendab inimlikkus eelkõige seda, et olla tark, järgida kombeid, järgida muistseid tavasid, austada esivanemaid ja austada teisi. Inimesena üks inimlikkuse definitsioon ongi väga lakooniline. Mis on Konfutsiuse käest küsiti, mis on inimlikkus. Konfutsius ütles, inimlikkus on armastada inimest. Tähendab, sa pead suhtlema teistesse inimestesse, nii nagu iseendasse. Sa pead armastama iseennast, sa pead armastama teisi. Mis tähendab armastada teisi, samal ajal. Olla noh, nii-öelda ühiskondlikus karjääriredelis noh, omal kohal, selleks tuuakse appi jällegi kaks mõistet, see on pojalikus ja vennalikus konfootšis ühes kohas jällegi ütleb, et mis on inimlikkus, vastab sellele pojalikus vennalikus, see ongi inimliku juur. Mis tähendab pojalikus, pojalikus tähendab eelkõige see austada vanemaid ja mitte ainult mõlemaid sõna otseses mõttes, vaid vanemate all peetakse silmas ka ühiskonnas endast kõrgemal olevaid. Noh, me võime nüüd kõlab natuke labaselt, öeldi, et peab austama ülemusi aga noh, kolhoosisaali ülemused tähendasid just see, kuna nutist hani dünastia ajal Kujunes välja selline ametnik, arhiline süsteem ühest astmest teise sai eksamitega ja selle süsteemi tipp oli siis keiser. Talle järgnesid kõrgametnikud ja nii edasi. Ma ei teagi, palju neid astmeid oli. Aga nüüd oli üsna palju ja niimoodi, et õppides tähendab inimlik olla, see tähendabki, et lülitada ennast sinna ühiskondliku hierarhiasse. Seal olla ka vennalik, see tähendab enda endaga võrdsetesse, kes on samal tasemel sama vanad neisse suhtuda kui vendadesse. Vana hiina muusika tundmaõppimiseks on muidugi palju allikaid aga väga tähtsal kohal nende hulgas on konfitsionistlik kanooniline kirjandus, millest Märt Läänemets juba rääkis. Ja iseäranis tähtsad on neist kaks teost, esiteks jõe c või ehk jõe tsin ehk muusikakaanon. See sisaldab õpetuse muusikast. Palju on sellest räägitud ka poeesiast, tantsust, arhitektuurist, kujutavast, kunstist. Kahjuks hävis teos kolmandal sajandil enne Kristust, kuid ta on lõikudena teiste raamatute vahendusel siiski säilinud. Teiseks oluliseks teoseks on siitsin ehk laulude raamat, mis koosneb neljast osast ja sisaldab üle 300 lauluteksti. Selle vanuse kohta on raske midagi absoluutselt kindlat öelda. Aga oletatakse, et enamus laule pärinevad arvatavasti ajavahemikust 16.-st sajandist kuni 11. sajandini nii et väga vanad väidetakse et kumb isiklikult olevat selle kogumiku kokku seadnud. Samas mõnede Synoloogide arvamuse kohaselt on laulude raamatus ka uuemaid laule isegi kolmandast sajandist enne Kristust. Muusikaganonis ja samuti tseremooniate raamatus liit, siis on räägitud muusika kosmilisest tähendusest. Muusika see on justkui omalaadne universumi eeskujul loodud maailm. Kui rituaalist ja liist tekivad erinevused maa ja taeva vahel siis muusika loob ühtsuse ning harmoonia taeva ja maa vahel. Sest juba muusikas eneses sisalduvad taevalik ja mainevoolus helged ja heledad helid, need on taeva väljendus, laiad ja valjud helid sümboliseerivad maad. Nii et nagu näete, ka muusikas eneses, peegeldub. Konfutsius omistas muusikale ülimalt suurt tähtsust ning pidas eriti oluliseks selle laialdast levikut. Ta ütles, et kui muusika on levinud kõikjale, siis lakkab vägivald ja lakkavad röörimised. Vürstid kuuletuvad taevapojale, see tähendab keisrile. Relvad pannakse kõrvale. Pole põhjust rakendada karistusi ja seetõttu pole rahval ka põhjust rahulolematusega. Konfutsius rõhutas muusika õpetamise tähtsust ka haridussüsteemis. Tema arvates kooliharidust tuleb tingimata alustada poeesiast. Edasi järgneb liig, see tähendab tseremoonia ja alles lõpuks muusika. Sest just muusika on kõige olulisem. Muusika omab ka erilist väge või võimu. Vastav muusika võib muuta rahva tavasid ja vaimu. Aga ta on ka võimas ideoloogiline relv Hiina valitsejate käes, seetõttu tuleb teda kasutada õigesti. Ta peab olema suunatud õilsate võimu tugevdamisele lihtsate inimeste üle. Kui valitsejad ja alamad samuti vanad ja noored kuulavad koos muusikat siis nende vahel tekivad harmoonilised, sõnakuulmise ja arusaamise suhted. Siis valitseb maailmas kord, siis lähtuvad tseremooniaid ja muusikataeva pojast ning rahvas ei püüa tähtsate asjade otsustamisest osa võtta. Vastasel juhul aga valitseb korratus. Siis lähtuvad tseremooniamuusika ja sõjad vorstidest ning võim püsib harva üle 10 põlvkonna. Kui see kõik lähtub aadlist, siis võim püsib harva üle viie põlvkonna. Veelgi hullem on asi siis, kui võim on vasallide ja madalate ametnike käes. Siis riik ei püsi üle kolme põlvkonna. Liit siis selles eespool nimetatud tseremooniat raamatus on ära toodud veelgi spetsiifilisemad seosed muusika ja riikliku elukorralduse vahel. Teatavasti põhineb hiina muusika viieastmelisele helireale. Kui pentatoonilise helirea esimene noot ei häälestu, siis on heli jõhker ja see tähendab, et vürst on kõrk. Kui teine nooti häälestub, siis on heli ebaühtlane. See tähendab, et ametnikud pole ausad. Kui kolmas heli või kui kolmas nooti häälestub, siis on helinukker. See tähendab, et rahvas pole eluga rahul. Kui neljas nooti häälestub, siis on heli kaeblik ja see tähendab, et töökohustus on rahvale liialt raske. Kui viies nooti hääles too siis on heli katkendlik. Kui kõik viis nooti hääles tuua, siis on tegemist üleüldise käegalöömise meeleoluga ning kogu riik on juba hävimise ohus. Minu senine jutt puudutas peamiselt muusika mõju ühiskonnale kui tervikule. Aga konfitsianistlik muusikaõpetus ei eita muusika mõjuga igale üksikule konkreetsele inimesele. Nii näiteks kui inimene tajub valesid helisid, siis tekivad temas õelad tundmused ning need jällegi omakorda tekitavad inetut muusikat ja vastupidi. Õigete helide kuulmine tekitab positiivseid emotsioone ning see sünnitab omakorda harmoonilist muusikat. Muidugi pole muusika mõju inimesele nii lihtlabaselt dualistlik, üksnes hea või paha emotsioonide spektris eristatakse ka peenemaid nüansse. On öeldud, et lühike vaibub, heli tekitab kurbust ja nukrust. Lai aeglane rohkete kaunistustega. Muusika tekitab rahulolutunnet ning parandab tervist. Ootamatud ja mürisevad helid kutsuvad esile rõõmu. Kui muusika on raevukas, jõhker sisse kutsub esile viha. Selge ja täpne muusika tekitab austust ja lugupidamist. Ja veel on öeldud, et pehme ning harmoonilise muusika abil kutsutakse esile armastust. Muide, kui siin järele mõtlema hakata, siis hea tahtmise korral võib siin üht-teist ühist leida ka india muusikast tuntud nõndanimetatud roosade kontseptsiooniga. Aga praegu tundub mulle, et ma olen rääkinud juba küllalt pikalt, nüüd taas pisut muusikat. Õpetust muusikast on peale suure õpetaja, kumb surma edasi arendanud ning täiendanud mitmed konfitsianistid, näiteks söön, sööd, kolmandal sajandil enne Kristust. Sellel näoga täna eraldi ei peatu. Küll aga ma loodan, et ehk härra Märt Läänemets kõneleb meile veel ühest huvitavast asjast. See muusika, mida me senini oleme kuulnud tänases orientaal tunnis, on küll konfitsianistlik, ses mõttes, et ta järgib Konfutsiuse põhimõtet. Aga see pole üldsegi seotud religioosse konfitsianismiga, pole seotud religioosse nii-öelda kultusliku muusikaga. Märt, sa ju oled elanud suhteliselt pikka aega, Hiinas on sul õnnestunud selle aja jooksul näha mõnd konfitsionistliku rituaali mõnes konfitsianistlikus templis? Mul oli küll võimalus külastada konfitsianistlike templeid mitmeski linnas väga sügava mulje jättis kondlatsianistlik tempel Nankingis. Aga tseremooniaid päris kompatsionistlik tseremooniat kahjuks näha ei õnnestunud, kuna ma sattusin neisse kohtadesse mitte õigel ajal, ilmselt muistsel ajal. Muidugi, kui konfitsionism oli Hiina riigi nii öelda ametlik õpetus ametlikult oli seda 1911. aastani kuni viimase keisridünastia kukutamiseni, siis kondantsionistliku tseremooniad rituaalid olid noh, väga olulised ühiskonnaelus. Kaasajal vähemalt Hiina rahvavabariigis see enam nii ei ole, kuid kompatsialistlike tseremooniaid siiski korraldatakse nii palju, ma tean eeskätt teatud tähtpäevadel, millest kõige tähtsam on Konfutsiuse sünnipäev, see on iga aasta septembris, kui ma ei eksi, siis 24. kuupäeval. Ja Ma tean, et Konfutsiuse sünnikohas psühhoos praeguse Shandungi provintsi territooriumil. Väikelinn kus asub Hiina nii-öelda kõige tähtsam kompatsianistlik tempel, seal tõesti toimuvad väga uhked tseremooniad, noh, neil ei ole muidugi enam sellist tähtsust, mis oli traditsioonilises ühiskonnas vaid pigem vaatemäng, aga ometi sinna sõitvat kokku sadu ja tuhandeid vaatajaid. Aga nagu enne juttu oli, kondadcianism ei olnud nii-öelda tähtis ühiskondlik õpetus mitte ainult Hiinas, vaid talle viskab väljapoole Hiina piire eeskätt koreasse, kuigivõrd Jaapanisse, samuti Vietnamisse, ühesõnaga neisse maadesse või mis jäid Hiina mõjupiirkonda ja võib-olla just Koreas Lõuna-Koreas vedeni. Jah, me praegu räägime Lõuna-Koreast, Koreas kuskil 16. seitsmeteistkümnendal sajandil, neokonfitsionism sai tõesti väga oluliseks, seal tekkisid isegi mitmed koolkonnad ja praeguseni Lõuna-Koreas noh, võib mingil määral öeldud, konsotsianism on veel ka riigi noh, ei saa öelda, kõigi usun, aga noh, mingisugusega sakondutanistliku traditsiooni peetakse väga ja väga oluliseks need koolkonnad elavad edasi on õpetajad kõik olemas ja peetakse ka ametlikke rituaale. Nii et jah, ma võin kokkuvõttes öelda, endal kahjuks ei õnnestunud näha, aga need rituaale peetakse kinos ja võimalik, et tulevikus, kui Hiinas ühiskonnas midagi muutub. Need rituaalid saavad ka nii-öelda riigi elu seisukohalt taas au sisse tõstetud. Nii meie saate lõpuni on jäänud veel ainult paar minutit. Ma näen Märt, et sa oled avanud Linnart Mälli tõlgitud ühe raamatu konfitsionistlikust kaanonist, kas sul oli plaanis midagi ette lugeda siit? Jah, ma lõpetuseks leidsin siit paar kohta Konfutsiuse vestlustest ja vestlustest, kus just räägitakse ka muusika tähtsusest ja muusika seosest nende teiste konfitsialistliku õpetuse põhimõistetega. Üks oleks selline inimene, ometi pole inimlikkust, miks kombed, inimene ometi pole inimlikkust. Miks muusika? Teine katkend, mida ma tahaksin ka ette lugeda, on järgmine. Õpetaja ütles, jõulud aitavad tõusta, kombed aitavad jalule. Muusika aitab täiuslikuks. Nii suur tänu Mart Laanemetsale. Jagatud muljete ja tarkuste eest. Orientaal tunni kuulajatega kohtume taas kahe nädala pärast. Kuulmiseni.