Vastuseid hakkab tulema nagu Vändrast saelaudu läheme küsimuse juurde, mille esitas meile Hamba, Bamba mamme, Monica ning Monikat huvitas, et miks on niimoodi, et inimene ise oma norskamist ei kuule. Oleme helistanud unearst doktor Mae Pind maale, tere hommikust. Tere hommikust. Miks on siis nii, et inimene ise oma norskamist ei kuule? Ma võin öelda seda, et väga paljud inimesed une ajal nurisevad pügavuni, siis on selline mõnus norin ja, ja osad inimesed norskavad. Aga kui see norskamine ei põhjusta hingamishäiret, kui põhjustada lämbumistunnet hapnikusisalduse langust, et siis inimene ei pruugigi üles ärgata. Aga kui nüüd norskamine on oluline ja, ja hingamisteede ahenemine nii oluline, et tekib õhupuudustunne nagu lämbumistunne hapnik veres langeb oluliselt, siis selle peale inimese aju ärkab küll ülesse ja, ja kui me Latin uneapnoe haigest, kes öösel magab ja tal pidevalt on neid aknahoogusid, siis tema aju ärkab taga tihti öösel üles. Selge, aga miks on ikkagi niimoodi, et inimene ise ei kuule oma norskamist kui, kui, nagu, nagu enamusest ajast mina küll ei teadma, norskaksin, eks ole, ja Eerik kindlasti väidab, et tema ei ole kunagi norsanud ja nii edasi, kuigi meile ometi on seda ette heidetud, et miks see ikkagi niimoodi on. See lörin on nii piisavalt suur, siis ei kipu üles ärkama. Et no ma arvan, et teil on noore inimese hea terve uni ja kuna teen selliseid ajuärkamisi, ei ole, te ei ole, tähendab, ei ole Niukest aju erksust öösel, siis ta seda lihtsalt ei kuule. Aga kui teie kõrval magaks inimene, kes tõesti kult kell 60 detsibelli valjudega norskab, siis seda ta küll kuuleksite. Ja võin öelda, et kurioosne see, et naised taluvad mehe norskamist kergemini kui mehed naise norskamist. Norskamise peale. Mehi ärritab rohkem see, kui naised norskavad vastugi. Ahah, ahah, okei, aga ühesõnaga, ma ei ole päris kindel, et ikkagi, et, et me nagu sellele päris veel vastuse saime, et, et kui sa nagu ise norskab, kuidas ikkagi nagu seda ei kuule. Et miks see su kõrva ei jõua, jah, sest et see on ju jube lörin, mis tuleb siitsamast kõrvade juurest. Aga see on ilmselt on inimesele nii loomupärane heli ja ta on sellega harjunud. See algab ju ka, eks ole, niimoodi natukene nagu vaikselt, norskamine ei tule kohe suure laksuga, vaid väike norin, mis läheb üle selliseks traktoriks, eks ole. Et see on nagu minu telefoni äratuskell, mis alustanud vaikselt niimoodi kogub tuure, iial ei ärata. Ja kui ta on selline vaikne norin, vaikne norskamine, te olete nii kaua nurganud, te olete harjunud heliga. Aga kui see heli läheb hästi suureks ja tõesti see teid ehmatab, siis ärkate küll selle peale. Võib-olla tõesti, et ei ole, sa iialgi ei tea, miks sa äkki üles ärkasid keset und, eks ole. Võib-olla sa norskasid. Ja aga tegelikult võin öelda ka tulehäiretest, hingamishäire on esimesel kohal, et tegelikult väga paljudel inimestel hingamishäiret töödel ja, ja võin öelda ka sellised protsendid, et, et kuus protsenti meestest ja neli protsenti naistest neil ongi uneapnoe, mis vajab nagu ravi ja tähelepanu ja nemad kindlasti norskavas selliselt, et, et nad ise tunnevad, teavad, et nad Hartkavad, kui, kui ka nende kaaslased on väga häiritud, mitu protsenti see on kuus protsenti meestest ja neli protsenti naisi. Ahah, et need on siis kohe inimesed, kes on nii-öelda unehaiged Jah, neil on uneaegne hingamishäire ja see protsent on üle maailma küllaltki sarnane ja ma arvan, et see ei erine ka nii võib-olla seda rohkem kübe rohkem Ameerikas, kus on üleliku alulisemaid inimesi rohkem et just selle tõttu, et neil on kohevad pehmed kude, kaerapiirkonnad gravitatsiooni mõjul vajub pikali asendis allapoole ja, ja hingamist ei tähendab. Selge pilt, suur tänu teile unearst Mae Pindmaa ilusat hommiku jätku.