Kuressaare lennujaamas astuvad peatselt lennuki peale ja lendavad Ruhnu Eesti saarte kogu liikmed ja külalised. Eesti saarte kogu kaasta nõukogu liige, Saare maavalitsuse peaspetsialist Leo Filippov. Teie olete tegelenud väikesaarte probleemidega? Väga kaua aega. Seekordne arutelu teema Ruhnus on Eesti saarte arengu sotsiaalne dimensioon. Kas sotsiaalsed probleemid on üldse väikse väikesaartel teravamad, kui ütleme mandril või suuremad? Saartel peale viimast suurt sõda on Eesti saarte sotsiaalsed probleemid kogu aeg olnud teravad, aga paraku ei ole nendega suudetud ja teistpidi ka ei ole ka tahetud tegeleda. Põhiprobleemid on olnud infrastruktuuri arendamine ja midagi sellist, mis näha ja käega katsuda on sotsiaalsed probleemid, need on suuresti inimestevahelised suhted. Sotsiaalsed probleemid on ka need, kui ei ole inimestel tööd ja üldse tööhõive tagamine on ju väikesaartel peamine. Teame, et viimasel ajal on kadunud väikesaartel ka töökohad, mis on seotud riigiametitega ja see mõjutab ju tervikuna saarte arengut. Viimaste aastate üks tõsisem probleem väikesaartel ja ka suurtel saartel on, et tagatud töökohad vähenevad kiiresti. Samal ajal me ei ole nendeks muutusteks nii valmis, et uues olukorras nüüd uusi töökohti luua või või tagada ka varem olnute säilitamist. Ettekandjaid on palju ja üheks ettekäändeks on ka minister Jaan õunapuu. Teiste hulgas sõidab Ruhnuga professor Ülo Vooglaid, kes teeb ettekande teemal sotsiaalse dimensiooni mõiste saarte kontekstis. Kuidas seda nüüd lahti mõtestada, professor Ülo Vooglaid. Ja ega see päris-i raadiojutt ei ole ja eriti paari minuti jutt, aga mitte ainult leivast. Teada elame ju kõik ja peavad olema ka veel usk, lootus, armastus ja kindlusetunne. Ja kindluse tunne, kahtlemata üks tähtsamaid asju inimesele üldiseks igas eas. Ja kuidasmoodi inimene saaks saarel elada nii, et homne päev ei peaks teda kogu aeg muretsema panema. Kuidas tekitada selline keskkond, mis on küllalt turvaline igas mõttes, nii majanduslikus mõttes kui ka õiguslikus ja, ja organisatsioonis administratiivses mõttes. Et see, see kõik vajab ikka seda, et inimesed paneksid pead kokku ja mitte ainult ei, ei mõtleks, et sel teemal võiks ju rääkida vaid see on vaja ka lahendusi leida. Ja modelleerida need tegurid ära, millest sõltub sotsiaalne heaolu, millest sõltub inimeste areng, millest sõltub normaalne kodu ja kodutegevus, ma ütlen, see madalad palgad ja niisugune see, mille üle nii mõnigi siin aeg-ajalt uhkeldab ja küsib, et, et meil on madalad palgad, see on see, mis meelitab investoreid. Igastahes jutud madalad palgad on Eesti hädade üks peamisi allikaid. Tuleb maksta inimesel niisugust palka, millega seoses ta mitte ainult ei ela kuidagimoodi ära, vaid ka see, kuidas ta saab oma lapsi koolitada, vanemate eest hoolitseda, kodu edasi teha, kaasaegseks muuta ja kui ei ole niisugust sissetulekut, mis mõte selle üleüldse elada ja tööl käia veel pealegi ja mis, mis sa seal tööl käiku palka ei saa ja nõnda edasi, nii et et see tööhõive probleemistik omakorda jälle sõltub sellest kuidasmoodi, on haridus, eks ole, kas, kui ikkagi infrastruktuur on, no poolik või osaliselt ebakvaliteetne siis võidutööd teha, aga tulemus ei rahulda mitte kedagi ja mida rohkem tööd teed, seda vaesemaks jääd kokkuvõttes. Ja siin on terve rida asju, mis on vaja väga hoolikalt modelleerida, nii et põhjuse ja tagajärje seos oleks väga ilusti kõigil näha. Ja vot niisugused asjad nüüd vaatame läbi, kui ma nüüd hakkan detailsemalt rääkima, siis tuleb igal hulk võõrsõnu ja siis või kõrvad lukus, aga siis on aga võõrdumine, võõrandamine, no need asjad peavad olema selgeks räägitud, aga siin tulevad sellised tikkuse, Indolentsusi marginaal, sellise privaatsuse ja, ja need on niuksed terminid. Arstid ka hakkavad rääkima, siis räägivad ladina keeles, iga tavakodanik ei saa aru midagi, ütleb, et see on mingisugune arstide jutt, aga sotsiaalse problemaatika eeldab ka vastavat ettevalmistust ja ja ka nende prognoose, mis siis edasi saab, kui niimoodi edasi läheb. Kui selgub, et inimeste sotsiaalne turvalisus näiteks lihtsalt variseb kokku, siis siis siis isagi saarel eladena, sarved jäävad tühjaks ja mis siis saab, mis edasi saab? Ja, ja peavad olema prognoosid, need, need asjad ei ole kõik ükshaaval käsitletavad. Nad on kõik vastastikuses sõltuvuses ja me peame neid seoseid tundma, nii nagu looduses looduses ka ju. Me saame tasakesi natukene sekkuda ainult juhul, kui me tunneme neid seaduspärasusi, mis on objektiivsepis inimese tahtest üldse ei sõltu ja sotsiaalses keskkonnas on samamoodi omad seaduspärasused ja seadused, mida on tarvis tunda ja arvestada. Aga mis siis edasi saab, seda nüüd Ruhnus arutataksegi ja arutatakse ümarlaual, kus on koos nii teadlased nagu teie, jaga poliitik, olete olnud poliitikas, riigikogus, olete sealt ära tulnud, aga kohal on ka valitsuse liikmed ja saarte esindajad ja kõik need, kellest sõltub siis see, kuidas elu saartel edasi planeerida. Mis siis edasi saab, mis te ise arvate, kas on sellel seminaril üldse taolistel aruteludel ka kasutegurit, et tõesti arengus edasi minna? Mina usun küll, et on ja kui ikkagi inimesed tulevad niimoodi kokku, et mitte ainult saare inimesed, sari, inimesed võivad tulla kokku arutada, rääkida situn kehvasti seal tungivast, no ja siis muidugi tulevad jälle poliitikud, siis need, need räägivad omaette mingid kõrgel tasandil, kus kaob side praktikaga ära ja ei anna teda, aga seekord on väga hästi mõeldud, on, on kõigist neljast valdkonnast esindajat, kes, kellel on õigus mitte ainult rääkida, vaid ka otsustada. Kokkuvõttes ma arvan, et just niisugune koosseis saabki mitte ainult selgust luua vaid ka otsustada, aga ei ole mõtet otsuseid, kui eelnevalt ei ole selgeks mõeldud. Nii et arutlus on kahtlemata väga vajalik ja just nimelt saarel sari inimeste osavõtul, mitte ilma nendeta, aga ühtlasi ka peavad olema selle ala spetsialistid, kes suudavad modelleerida, suudavad luua, prognoose, suudavad süsteemselt käsitleda ja sel juhul saab efektiivseks kujuneda. Vastasel juhul võib otsuseid teha, aga need on ebaefektiivsed ja kellel neist siis kasu on, miks neid üldse peaks tegema? Ei ole ju mõtet täiustada rumalusi, lollust ja veel paremini kui varem vaja veenduda, et need on õiged otsused, need viivad meid sinna välja, kuhu me tahaksime jõuda. Ja vot siis teha ühtlasi administratiivne tagapõhi korda õiguslik alus korda ja protsessid hakkavad kulgema niimoodi, et nad tasapisi viivad meid sinna, kuhu me tahaksime jõuda. Tahes-tahtmata kerkivad esile ka küsimuse probleemid, mis on igapäevaelus väga tähtsad ja teame seda, et Ruhnu sadamas on olnud probleeme aastaid ja aastaid. Rääkisin eile Ruhnu vallavanem Kaarel lauguga ja tema tundis heameelt, et praegu on sadamaga asjad korrastada. Süvendati ka sellel aastal ja turistid juba liiguvad päris suurte jahtidega ja kaatritega saab sadamasse. Leo Filippov, sina oled ka sadamaprobleemidega tegelenud, kas nüüd tuleb teha veel väga palju tööd, et sadamast saaks tõeline sadam ja kui rääkida igapäevaprobleemidest, siis ütleme, turist tuleb? Ma ei tea, kas üldse sularahaautomaate olen raha koju unustanud ja, ja tahan maksta kaupluses või toitlustuskohas, kus seda teha saab. Ma täiendaksin natukene Ruhnu vallavanemad sadama osas. Hetkel on Ruhnu sadam korras, sest õnnestus järjekordsesse süvendada. Pikemas perspektiivis ei ole Ruhnu sadam mingil juhul korras sest igal aastal tuleb Ruhnu sadamat süvendada ja need on sellise väikse kogukonna jaoks tegelikult meeletud suured summad. Ja selles mõttes tuleks otsida ja leida Ruhnu sadamale selles kohas, kus ta on otsustatud välja arendada leida ikkagi perspektiivsem lahendus. Ta võib küll investeeringuna kallis olla, kuid pikas perspektiivis tuleb see tingimata odavam ja vähem närve kulutavam kui praegune lahend. Aga sellised igapäevaprobleemid kas või turistide raha saamine automaadist külastada siis kauplust või ütleme toitlustuskohta ma tea, kas seal saab maksta näiteks pangakaardiga sellised tavalised asjad, mida ütleme, kuressaarlane, tallinlane või ükskõik kus kohal inimene elab, saab oma igapäevaelus kasutada ka väikesaartel vist praegu igal pool, mitte eesti. Kes saarte kontekstis on Ruhnul läinud tegelikult väga hästi, minu teada saab seal maksta kaardiga. Ühel hetkel mõned aastad tagasi oli seal isegi sularahaautomaat, momendil seisu ma ei tea. Ruhnus liigub rahvusvaheline raha, kui nii võib öelda. Minu teada kõige suuremat raharinglus tekitavat naabrid, lätlased Ruhnul käib ka Läti latt. Suvisel ajal Kuramaal käib nädalas kaks, kolm korda reisi laevukene. Ruhnu ja suviti on Ruhnu üpris lätikeelne. Tulete tagasi pühapäeval, kas nüüd kolme päevaga avaneb võimalus ka saarega tutvuda, nautida loodust, käia kaunis mererannas või kulub kogu see aur nii-öelda arutelude peale? Kokkutulnutele on päevakavas kohe üks aeg selleks ettenähtud määratletud, kus näidatakse ja räägitakse väikesaarte probleemidest koha peal, näidates kas näpuga või siis andes võimalust katsuda. Saarele tehakse kindlasti väike ring, ring peale tutvutakse nende näidetega, mis nüüd saarel saare elanike arvates nüüd probleeme tekitab. Valu tekitab. Aitäh ja asjalikke arutelusid Ruhnu saarel.