Nii mõnigi nende seas, ma isegi pole rahul sellega, et tänapäeva muusika loojad teevad oma elu kergeks lõpmatute, korduste ja ühe ainsa passiga. Ent nagu maailmas ikka, pole midagi uut siin päikese all. Täna pajatanud üsna lühidalt sellest, et levimuusikast leiame igasuguvõtteid, milles iseenesest pole ju midagi paha kuni neid hakatakse tüütuseni kordama. Siin ei saa öelda, et kordamine on õppuse ema. Pigem on kordamine tüdimuse ema. Rei Anthony Swingorkestri albumist mees arvega leiame pala Sander World tõlkes kõuelind. Säärase linnu olemasolus pole ma kindel, aga tühi. Temaga mainitud Panas mängib baritonsaksofoni Phys dirigendi vend Leo. Ta mängib ühte fraasi umbes 60 korda. Täpselt ei tea, sest lugemine läks sassi. See on minu kogemuste järgi kõige igavam partii, mida üks saksofonist kunagi on pidanud mängima.