Tere, kallid kuulajad. Järgneva tunni jooksul püüan teile tutvustada pärsia muusikat ja pärsia kultuuri, aga samuti ka muusikasuhteid, religiooniga. Mõnikord olen orientaal tundide kokkupanemisel olnud lausa hädas mõne maa muusika on heliplaatidel sedavõrd raskesti kättesaadav. Ent täna on kompakt diske ja helilinte pärsia muusikaga minu ees laual terve hunnik. Kusjuures enamik neist on väga suurepärases esituses. Seetõttu püüaksingi ehk täna end pisut tagasi hoida ja vähem lobiseda, et meie saatesse mahuks võimalikult rohkem head muusikat. Eelmises oriendaal tunnis kahe nädala eest oli meil juttu Iraani ja India rahvaste sugulusest. Sellest, et kunagi eksisteerisid nõndanimetatud indo-iraanlased. Kuigi vanairaani hõimude eraldumine India ehk aaria hõimudest toimus nähtavasti teisel aastatuhandel enne Kristust on veel praegugi võimalik leida keeles mütoloogias ja muusikas teatud ühiseid jooni Indiaga. Muidugi juba üle 1000 aasta on pärslased olnud valdavalt islami usku ja seega enam seotud pärsijast lääne pool asetseva islamimaailmaga, eelkõige araabia k. Võrreldes Iraani pika ajalooga on islami kultuur siiski suhteliselt uus nähtus mis jõudis pärslaste ning teiste erani hõimudeni alles seitsmendal sajandil koos araablaste vallutajatega. Ammu enne eurooplaste tulekut oli Iraanis välja kujunenud kõrge kultuur oma mütoloogia ja oma religioon, mida me tunneme kas sorava strismi või siis Mazdaismi nime all. Samuti oli enne araablaste tulekut, et kirja pandud Iraani kultuuri olulisim kirjalik mälestusmärk Avesta vesto vanimad osad, nõndanimetatud Kadad, pärinevad arvatavasti Aheme niitide dünastia eelsest ajastust ja on kirja pandud vana-pärsia keeles, mis on suhteliselt lähedane sellele keelele, milles on kirja pandud india veedad. Kui võrreldav veel Avesta vanimaid osi veedadega siis Neis leida koguni mitmete jumalate, vaimude ja muude mütoloogiliste olevuste nimede kokkulangevusi. Samas need tähendused ei pruugi alati kattuda, näiteks teeva teevad on vestas kurjad vaimud. Aga India veda kirjanduses tähendavad nad hoopis jumalaid. No need on detailid. Aga oluline, mida ma vana Iraani ja selle maailmapildi puhul tahaksin rõhutada, on kõikjal avalduv dualism kahesus. Vestas käib pidev võitlus kahe pastandi vahel pimeduse ja valguse vahel. Hea ja kurja vahel. Kogu sorava strismi mõte on, jaotub kaheks dualismi põhimõttel. Valguse ja headuse vaime nimetatakse Ahurateks. Nende eesotsas seisab justkui peajumalana Ahuram aasta. Temaga kõrvuti eksisteerivad veel kuus valguse vaimu ehk surematut püha, vot need on tegelikult heatahtliku mõistuse kõrgeimad pühaduse, heaolu ja muude nähtuste personifikatsioonid. Jumaluste hierarhias astme võrra madalamal asub veel hulk vaime ja ingleid kes sümboliseerivad näiteks taevast, päikest, õhku, Tuult, tuld, vett ja samuti eetilisi väärtusi. Kõik nimetatud vaimud kuuluvad ikka sellesse positiivsetesse poolusesse. Aga samasugune hulk vaime ehk nõndanimetatud teemasid kuulub kurjuse ehk pimeduse maailma. Selle maailmaga on seotud kõik haigused, surm, valetamine, õelus, amoraalsus, viljatus, aga samuti putukad röövlinnud ja röövloomad. Loomulikult sara strism, kui religioon õpetas inimest püüdlema esmalt nimetatud valguse maailma poole. Kui inimene austav headuse vaime harib korralikult maad, kasvatab taimi ja elab üldse moraalset elu siis talle tõotatakse sattumist Ahuramasta riiki, mis üsna paljuski kattub meie ettekujutusega kristlikust paradiisist. Aga patune inimene, vastupidi, tema satub kurjade vaimude põrguriiki. Ja millised on siis need patud, mis takistavad jõudmast aura, mazda paradiisi? Eelkõige rituaali puhtuse rikkumine, valetamine, kokkulepete rikkumine ja nii edasi ja nii edasi. Aga on ka kolm täiesti lunastamatut patu, mis määravad inimese igavesele hukkamisele ja need on esiteks raipe toiduks tarvitamine, teiseks seksuaalset perversused ning kolmandaks surnukeha põletamine. Nagu ma juba kord ütlesin, muhameedlaste vallutajad hävitasid sõra strismi pärsijast peaaegu täielikult. Paljud selle religiooni ideed kandusid üle mitmete kristlike sektide arusaamades. Vanale usule truuks jäänud usklikest põgenes suur osa Indiasse, kus neid nimetatakse baasideks. Ja näiteks seesama naise nimetatud surnukeha põletamise keeld kehtib paavstide hulgas endiselt ka tänapäeval. Mäe või künka otsa ehitatakse süvendina kolm kontsentrilised ringi surnute jaoks välimine ringmeestele, keskmine naistele ja seesmine lastele. Laibad tuuakse sinna vastavate teenrite poolt ja jäetakse nokkimiseks röövlindudele. Luud heidetakse hiljem kaevu põhja. Korda õnnestus mul Indias Mumbais üht sellist nii-öelda kalmistut või surnuaeda näha. Loomulikult ei käinud ma seal lausa laipade vahel jalutamas. Sinna minekut peetakse ebasoovitavaks isegi usklikele baasidele. Usun, et peaksin lühidalt rääkima ka mõningatest pärsia islamile iseloomulikest joontest. Esiteks suurem osa pärsia muhameedlasi kuuluvad šiiitide hulka. Šism on suurimiseks muhameedlased, mis vastandab end õigeusklikele ehk ortodoks aalsele islamile sonismile. Siis sai alguse neljandast Califist alist kes oli teatavasti prohvet Muhamedi nõbu Calif Ali pooldaja, tead, kes nimetasid end Ali siia? Siit muide ongi tulnud sekti nimetus šism. Nad ei tunnistanud kolme eelmist Califi. Nad ei tunnistanud kolme eelmisegalifi seaduslikkust, kuna need polnud prohvet Muhamedi veresugulased vaid olid üksnes valitud usklike poolt. Araabias said Ali pooldajad kaotuse osaliseks. Califeli tapeti ja tema pooldajad olid sunnitud põgenema osalt Iraaki, eriti aga pärsiasse, kus siis hakkas levima väga laialdaselt. 16. sajandil sviidide ajal sai šism Pärsias ametlikuks riigiusuks. Šiiitide mošeed muutusid riigis nii kultuurilise kui poliitilise elu keskusteks. Ja siis on püsinud Iraanis vahelduva eduga tähtsal kohal kuni tänapäevani. Kui vahepeal oligi halvemaid aegu, siis käesoleva sajandi algul toimunud revolutsiooni tulemusena taastati šism kui ametlik riigireligioon. Sellest ajast on islami kõrgvaimulikud omanud suurt kaalu ka ilmalike riigiasjade otsustamisel. Meenutagem lähiminevikust kas või meile kõigile tuntud ajatolla Homeenid. Jah, tundub, et mu jutt kaldub juba muusikast liiga kaugele. Muidugi muusika on ju sageli Mohamed like usutalituste osaks ja ka koraani tekste esitatakse lauldes. Aga täna me siiski ei hakka koraani tekstide revideerimist kuulama, sest see ei erine kuigivõrd meistrit sitatiividest, mida ma olen juba korduvalt demonstreerinud eelmistes orientaal tunnisaadetes seoses Araabia, Iraagi ja teiste islamimaade muusikaga. Pigem kuulakem, Pärsia sufide muusikat kes olid supid ja mis on sofism, sellest aga pisut hiljem kõigepealt muusika. Niisiis, nagu ma juba ütlesin, oli tegemist sufi muusikaga ja kes need sufitsiis õieti on? Väidetavasti tekkis suvide liikumine umbes kaheksandal üheksandal sajandil. Sophia jumista erilist tähelepanuvälisele kombetalitusele püüdlevad eelkõige tõsise jumala tunnetuse poole alla igaühtesulamise poole. Kui koraani ettekujutus Allahist on ju rohkem ikkagi sellist, et noh, kuidas nüüd öelda antropomorfet laadi siis sufism on sellisest kujutlusest eemaldunud. Paljud sufid on seisukohal, et alla et jumal eksisteerib kõikjal ja kõiges, et kogu maailm on tegelikult Allahi ilmutus või emanatsioon. Hiljem sofismi õpetuse pooldajad hakkasid moodustama rändmunkade ordusid nõndanimetatud tervishid kes olid andnud midagi munga vandetõotuse sarnast. Nad võeti vastu üsnagi esoteerilise rühmituse liikmeks. Millega neis Sophie tervishite ordutest tegeldakse. Ma muidugi seda päris täpselt teagi, sest selle asja ümber valitseb sageli mingisugune salapärane udu. Avalikkusele on enam tuntud mitmesugused ekstaatilised, tantsud ja muud Allahhiga suhtlemise viisid, mida praktiseeritakse tervishite ordutes. Muide, ka viimati kuuldud lugu kandis pealkirja tantsiv tervis. Aga nüüd tahaksin ma teile mängida veel ühe loo Sohvi repertuaarist. Selle pealkiri on alla huum. Huum seal sufide religioosses praktikas väga oluline hüüa, millele omistatakse müstilist tähendust. Ja niipaljukest siis sushi muusikast. Järgmise loona saab tast kahe suur. Mida see tähendab? Kogu Pärsia klassikalise muusika laadiliseks aluseks on 12 modaalsüsteemi mida nimetatakse avas neist 12-st seitset olulisemalt nimetatakse endast ka. Ja suur on üks neist seitsmest dast kaast. Tammuse kas üks kõige tuntum ja armastatum pärslaste hulgas ja põhimõtteliselt oma intervallikalt staa sarnaneb vanakreeka muusikast tuntud tooria helilaadiga. Vahe seisneb peamiselt vaid selles, et Shuri helireas on esimese ja teise astme vaheline intervall umbes kolmveerand tooni kolm neljandikku tooni, mistõttu see võib meie kõrvale isegi pisut ebapuhtana mõjuda. Aga tegelikult on kõik õige ja peabki kõlama just nõnda sest järgnev esitus on tõepoolest esmaklassiline. Vastavalt pärsi arusaamadele peaks selles muusikas väljenduma müstiline ja inimlik armastus, õrnus Po, eetilisus, meditatiivsus, kuulakem kas ka teile mõjub see muusika sarnaselt? Nagu kuulda võis, kõlas eelnev muusika ühe näpitava keelpilli ning trummi esituses. Need pillid olid tar ja sarv. Mõne sõnaga neist pillidest. Tar ei sattunud tänasesse saatesse juhuslikult, sest see on pärsi ja klassikalise muusika suurte meistrite üks kõige armastatuim pill. Põhimõtteliselt pärineb ta muidugi varasemast ajast, ent tänapäevasel kujul tuntakse taari alates 18. sajandi keskpaigas. Iseäranis populaarseks sai see instrument eelmise sajandi teisel poolel ja käesoleva sajandi algul. Välimus on sellel pillil üsnagi omapärane. Puust korpus moodustuks justkui kahest südamekujulisest õõnestatud osast, mis on omavahel otsapidi koos ja need mõlemad nii-öelda südamed on pealt kaetud lambanahast membraaniga. Kaelale on kinnitatud 25 Grifi keeli on kas viis või kuus ja kaks neist on topeltkeeled. Ja nõnda on taril võimalik mängida umbes kahe ja poole oktavi ulatuses. Samuti sarv on väga levinud Pill Pärsias. See on trumm, mille korpus on õõnestatud ühestainsast puutükist ja mis on pealt kaetud nahaga. Mängitakse seda trummi ilma pulkadeta mõlema käe sõrmedega vastu nahka lüües. Ja nüüd kuuleme Sarbi mängimas ka järgmises loos, aga juba ansamblis koos Santuuriga, mis kujutab endast midagi Tsimbly sarnast. Nii meie tänane saate aeg hakkabki otsa saama. Mõne järelejäänud minuti täidab pärsi ja muusika, üks suuri meistreid, tuntud nai mängija Mossavi. Loodetavasti kohtume teiega taas esmaspäeva õhtul, täpselt kahe nädala pärast. Kuulmiseni.