Tere, kallid kuulajad on jällegi pühapäeva õhtu ning tava kohaselt on programmis orientaal tund mis sel korral on pühendatud kolmele Indiast pärit mehele ning nende poolt esitatavale muusikale. Mõni aeg tagasi külastasid Eestit ning astusid mitmel pool ka publiku ees üles kolm muusikut Põhja-Indiast. Kuigi nad musitseerisime koos. Ma ei nimetaks seda koosseisu veel ansambliga või Triox sest Indias ei mänginud kunagi koos, nad on pärit erinevatest India paikkondadest. Kes nad siis on? Esiteks laulja Chris nagu Marco Puur UTarbladesse osariigi pealinnast lagnaost. Teiseks banzuri mängija, see tähendab bambusflöödimängija Nathan Bagre teelist. Ja kolmandaks löökpillidel tabla mängija Anobroid. Tema on bengali pealinnast kalkutast. Kontserdi kuulutustel oli afišeeritud, et nad esitavad nõndanimetatud kand harva muusikat. Mis siis peitub selle termini taga? Mitmetes vanades india muusikateoreetiliste straktaatides on jagatud kogu indie-muusika kolmeks suureks alaks. Kõigepealt margisongi ta, see on vedanud värsside retsiteerimine ja igasugune muu sakraalne või rituaalne muusika. Teiseks teisis ongi ta, see on folkloor, näe külamuusika, mis on suhteliselt primitiivne. Ja viimasena nimetaksin neist kolmest muusikaliigist. Kand harva saan kiita. See on kõrgesti arenenud ja väga rafineeritud muusikakultuur. Muusika, mis põhineb roogadele. Kuid ma arvan, et siiski kõige ammendava vastuse kand harva muusika kohta annavad india pillimehed ise kes on kutsutud stuudiosse. Niisiis, härra Krišna, kummarda puur, mul on küsimus teile. Selgitage meile, mis asi on kand, harva muusika ja mille poolest see erineb muust india muusikast? Te kõik olete praegu Eestis ühe organisatsiooni lähetusel mille nimetus on üsna keeruline. Maharichiganud, harva veedan maailma muusikaorganisatsioon. Kas teie siinviibimisel on mingi ideoloogiline tagapõhi või eesmärk? Ma olen kuulnud, et kand, harva muusikal on inimesele väga suur mõju. Millest see mõju seisneb ja kuidas on seda võimalik saavutada? Ja minu järgmine küsimus on kohe seotud eelmisega. Te just rääkisite jah, roogade mõjust inimesele, aga kuidas on see mõju seotud kellaaegadega või päevaosadega kas näiteks rooga esitamine nii-öelda vale sel kellaajal võib muuta tema positiivse mõju hoopis vastupidiseks ma mõtlen seda kui näiteks hommikul vot esitada õhtul või õhtul olevat hommikul. Jesper. Nii nagu näha, on ajagraafikust kinni pidamine väga oluline india muusikas. Nii ka meie praegu siin stuudios üritame mitte selle printsiibiga vastuollu minna. Ja varsti kõlama hakkav rooga, see on salvestatud õhtusel ajal ja ka orientaal tund läheb ju eetrisse õhtul, nii et maailmtingimata valima esitamiseks õhturooga. Ja see saab olema kauntsiganharo. Tavaliselt esitatakse seda ajavahemikus kella seitsmest kuni 10-ni. Esindajateks on siis praegu laulja Krišna, kummardab Puur tabla mängija Anu Proy. Ja veel Eestimaal kontserte tehes kasutasid pillimehed fooni instrumendina niisugust taskuraadiotaolist riistapuud. Elektroonilist tan Puurat mille kokkusobimine klassikalise india muusikaga pole minu arvates just eriti usaldust äratav. Seetõttu ma tõin kodust spetsiaalselt stuudiosse päris õige akustilised an Puura ja minu palvel nõustus saatepartiid mängima Bagre siiski originaalinstrumendiga. Härrad, üsna kommar Gabor, kuidas te kommenteeriksite kõlanud muusikat? Ma teeksin härraga puuri jutule veel mõne täienduse. Oluline on minu arvates seejuures teada, et Seraga oli esitatudki stiilis, mis on tänapäeval Indias üks kõige armastatum vokaalstiil. Mõnikord kirjutatakse stiili loomine ühe 13. sajandil elanud muusiku ja poeedi Mirohusso arvele aga klassikaliseks stiiliks kuulutati see märksa hiljem, 18. sajandil, kui tegutsesid muhomochi kuulsad õukonna muusikud. Mille poolest siiski Oll erineb teistest stiilidest? No ta ei ole nii suursugune ja nii range kui näiteks Drupaad. Ta on palju peenem rafineeritum ja samal ajal ka romantilisem. Ka vabadused on palju suurem, vot seda nii vormi kui ka vokaaltehnika mõttes. Eriti iseloomulikud on kehalile rohked ilustused, klissandod, vibratot, keerutused ehk nõndanimetatud kamaka. Nii palju siis kehalist. Aga nüüd kuulame ühe Lõuna-India päritoluga hilisõhturaga nimega Hans Advani. Nii nüüd on vist küll raadio kuulajatel pikast inglisekeelsest jutust juba pea paks ja nüüd me võime edasi rääkida juba eesti keeles. Sest stuudiosse on tulnud proua Lilian Hankewitz. TMi ehk trantslendandaalse meditatsiooniõpetaja? Meil küll juba ennem oli põgusalt juttu sellest, et need kolm muusikut, kes just äsja rääkisid ja mängisid, et nad on Eestis maha reži WeDo teaduse organisatsiooni lähetusel Aga proua Hankewitz, kuidas ikkagi on täpsemalt nende muusikakand harva muusika seotud konkreetselt teemiga ja selle praktikaga? Tähendab, nagu teengi, nii on ka kan Tarmo muusika, tema algus on seotud inimkonna algusega inimkonna ajaloo algusega. Nendel on mõlemal ühine lähtepunkt. Nad pärinevad ühest ja samast ajast. Kanda Armo muusika kohta öeldakse, et tema on igavene muusika. Igavene, see tähendab seda, et ta on kooskõlas loodusega. Ta on kooskõlas looduse rütmidega. Kandarva muusikarütmid vahelduvad samamoodi, nagu vaheldub, vaat sagedused looduses. Me teame, et meie ümber on kõik püsiv ja samas on kõik muutuv, vahelduvad aastaajad, vahelduvad päev ja öö ja samamoodi vahelduvad selles kõik helid ja kõik tunked, kand, arva muusika, kajastabki seda vahelduvust. Ta kajastab seda, mismoodi muutub võnkesagedus. Keset päeva on meil hoopis teistsugused võnked. Südaööl on teistsugused ja vastavalt sellele on loodud see muusika. Kui inimene seda muusikat kuulab siis tähendab eriti, kui kuulab seda inimene, kes tegeleb meditatsiooniga siis tema jaoks on sellel muusikal eriline tähendus. See tähendab, et see seisund, mida seda muusikat kuulates saavutatakse on lähedane sügava meditatsiooniseisundile. Mida see tähendab? See tähendab seda, et inimene Lähen teda muusikat kuulates kooskõlla ta läheb kooskõla iseendaga. Me teame, et kõige raskem on meil leida iseennast, leida enda kohta looduses. Aga just seda muusikat kuulates olemegi ühinenud loodusega. Oleme meie ise. Kas see muusika kuulamine võib ka olla meditatsioon? Ta ei ole mitte meditatsioon. Ta on transendentsis olek, taan, transendeerumine, transendeerumine on teatavasti piiride ületamine. Kui me tegeleme transendentaalse meditatsiooniga, siis me ületame peenima mõttetasandi. Kui me kuulame seda muusikat, siis siis me olemegi selles peenima mõttetasandi üle piiri, teisel pool piiri. Ja meil on meid saadakse toetav heli, sest et kandarva muusika, kui teda kuulata õigel ajal õige kellaaja muusikat, ta toetab meid. Ja just nimelt seda toetust on meil meie igapäevases elus vaja, sest on alati väest, on kõigile vaja. Aga kas te võiksite öelda seda kas umbes samasugust efekti nii-öelda ületada selle seda nimetatud tasandit, kas seda ei ole võimalik ületada ka mingisuguse muu muusikaga, no näiteks Bachi muusikaga või Gregory koraalidega või mõne muu Euroopa muusika abil? Loomulikult on, on küll, sõltub tasandist ja igasugune muusika ja eriti eriti klassikaline muusika ta ka aitab neid piire ületada. Ta samuti kuulub klassika hulka tähendab selles mõttes, et ta kuulab sellisesse süvatasandisse, mille läbime samuti saame transendeeruta seal täiesti ongi niimoodi, sest igasugune tõeline iga kõik asi, mis on tõeline, mis on tehtud südamega, ta võib ikka samasse punkti. Suur tänu teile, mul on hea meel kuulda teie sallivad suhtumist ka teistsugustesse, muusikastiilides, liikidesse, kuulmiseni.