Laevatee suvekülaline. Täna, head kuulajad, on teil võimalus üle raadiolainete kohtuda südamliku inimese ja elupõlise teatrimehega kelle eluratas hakkab kolme päeva pärast käima 90 viiendat aasta ringi. On käidud, tehtud ja kogetud. Meie kohtumine oli varem kokku lepitud, kuid need kõik algab üle Helend Peebu koduläve astudes nii sundimatult nagu vana tuttav, aga oli üllatus. Ah, mis mess siin teietama, räägime kohe sina. Ja esimese küsimuse esitas võõrustaja ise. Kas sa tead, kuidas kass mulle kassi tõi? Kas ma räägin? Mul on need kasvõi mitmeid olnud, aga see üks eriline kass tuli teatri juurest. Hakkasin teatrist koju tulema pärast etendust, kas tuli vastu? Poeg oli tal suus? Nagu ütleb mulle ma töini, poja sulle roida. Võtsingi selle pakkumise vastu. Tõin kassipoja koju, ma elasin siis üksinda. Lesepõlv oli mul panind vannituppa sooja ja andsin endale siis piima. Ta turtsus ei tahtnud, nagu kartis. Peagi olime suured sõbrad ja Saimule huvitav seltsiline, kellega me siin kahekesi hullasime, ütleme nii. Mängisime peitust ja ta oli juba. Ta sai nagu aru, et mina olin temale seltsile ja mina ei saanud aru, et temale, minule seltsid ja neeme mängisime, elasime, harjus minuga ära ja kui ma läksin teatrisse proovile viisin ta õue ja tulin tagasi, saime jälle kokku, viisin ta tuppa. Ja kui ükskord ikka mees oli kohal See kassipoeg jäi igavesti sellele pildile elama, ütleme nii. Ta käis ikka väljas, aga ükskord enam tagasi tulnud, mis tast sai, ei tea, kas suured kassid murdsid maha? Või keegi võttis jaamale küllap nukrutsema, aga ei tulnud kaua. Sest Helend Peep leidis endale veel väiksema sõbra. Kärbes, ma tundsin Mil kärbseid, ei ole oma kirjutuslaua taga, omas toas lendab mulle juurkärbes ei raatsinud teda ära tappa. Mulle tundus, et ta oli minule nägu kaaslane, ajaveid, kaaslane kahekesi ja. Olgu peale. Mul sõber lendas eemale, tuli jälle tagasi. Kaks elusolendid ikka sobisid kokku küll. Nii me elasime. Ma mõtlesin ka, et sõbrale peab midagi andma. Mul peenikest suhkrut võttis vastu küll. Ja nii on minu kogus nagu täidetutele sõbragebdot, maju. Arvata võib, et säärast hingesoojust ja mõistmist oled sa üle kandnud ka oma rollidesse. Loomulikult lisaks autori tekstile ja lavastaja näpunäidetele sest vaevalt ilma omapoolse lisa annuseta oleks lava kerjuse laul nii populaarseks muutunud ja enamiku eestlaste südamed võitnud. Võib-olla jah, mul kõrval maja kunstnik, tema ütles kah, et temale see laul väga meeldib, mõtlesime ka mul palju rohkem ei olegi. Ta vastas, et ega ei olegi tarvis rohkem peal ja üks on olemas väärt asi. Ja raadios lasti teda ja pärast seda tuli mulle neid kirju palju, kes tahtsid saada selle laulu sõnu ja lõpuks. Muusikat, ma sain vist kõige rohkem oma onult. Minu isa suri ära, kui ma olin nelja aastane. Ema jäi kahe väikse lapsega talupidajaks muidugi ta vajas meestööjõudu. Ja vend tuli talle appi. Noorem vend, tema oli muusikainimene kannel ja lõõtspill ja ta mängis väga kaanult ja mind väga huvitas lõõtspillilugu. Ühel talvisel õhtul jälle istus soojas ahju ääres. Ja mängis seda ja mina ei olnud veel magama läinud. Ma kuulasin pooluniselt ja mulle nii meeldis see laul, et ma ütlesin onule uite, see on nii ilus lugu, et kui mina suren, siis mängige Mullega seda lugu. Ja sealt ma vist saingi selle huvi. Sinu mälestusteraamatut nende helinate saatel lugedes üllatas nõudlikkus ja autoriteetsus mis eelmise sajandi esimesel kolmandikul ja seal lähedal nii Iisakus kui ka Tartus valitses, kui uusi jõude lavale otsiti. Üks otsustaja oli Eduard Tubin koha peal pastor kuljus ja alles läbi sõela sai lavale. Tundub, et sul läks hästi. Minu kodukülas ma sellega tegelesin ennegi, aga Iisakusse sattusin siis, kui ma tulin sõjaväest koju. Ja koolivend oli kaupluse juhataja ja kutsus mind müüjaks. Nii, minu kodu oli Vaikla või vana nimega Porskamas, kolm kilomeetrit seal lõuna pool. Jaga kaupmehena, ma jäin Iisakusse. Nii, mul oli korter üleval ja Iisaku näitamegi tegeleda. Leidsid, et üks mees on tulnud meile juurde ja ta peaks laval ära kasutama, tegid ettepaneku osa kätte, see oli šveik. Natuke piinlik oli küll, et mulle tundus, et nad on kõik tugevad mängijad MINA, OLEN nõrgakeneselt kodukülast. See oli siis 1932. Ja nii ma jäingi Iisakusse. Mitmeks aastaks kasvatati mind kohe ära järjest. Aga see laul oli sõnade poolest natuke imelik kuljus istus saalis pastor ja kuulas seda. Ja laulusõnad olid. Alguses oli esmaspäeval Maaseloodi, teisipäeval, kolmapäeval juba nähti päikest, kuud ja taevatähti. Lõpuks siis jumal, suudlused Ellviis. Nii edasi. Ja pastor, kui seda kuulis võttis mind jutule, et ja küsis, et kui ta oleks teadnud, et ma tahan laulda, Tauno oleks mulle parema laulu valinud. No see ei olnud muidugi kuigi suurem asi ja sellest ajast võttis ta mind oma hoole alla. Jah, leidis mulle neid nooti ja kasutas münt teatris laulda. Nii oli kulisega algus ja hiljem ka näitemängust leidis mulle rolli. Nii kasvas ka julgus ja tulid kogemused. Ja pole midagi imestada, kui Vanemuine tuli etendust andma. Et siis ele MB elustus. Mina leidsin, et mingisugune elukutse peaks olema ja mind võitlus, ega teater. Kui Vanemuine tuli külalisetendusi Iisakus siis ma läksin lavastaja kaanealu ja jutule ja küsisin, kas uusi näitlejad ka vastu võetakse. Ta ütles, et jah, võetakse küll, et Koeru huvi tulgu kohale. Augustikuus ma mõtlesin seda vastu ja läksin, võtsin noodikese kaasa. Ma olin Iisakus selles mõttes juba tuntud solist. Võtsin kaaslasele india külalise laulu ja Läksin Tartu seal siis võeti meid vastu, katsetati mind, võeti vastu nooreks näitleja, järgmisel päeval läksid need, keda taheti lauljaks saada. Sinna katsetele ma mõtlesin oma noodiks ka kaasa, läksin ka ilma kutsumata külalise laul. Mind saatis Tubin. No ilma Etousharjutad ja lause selle ära ja paistis, et see sobis väga hästi. Direktor viis mind kohe oma kantseleisse, paneme kohe palga peale, paneme kohe palga peale ja kirjutas küljes 35 krooni kuus ja mind ei huvitanud see palk. Mind huvitas, kas võetakse vastu tööle. Ja nii ma siis sain Vanemuise teatrisse tööle. Kuigi kuulsa teatriuks avanes ja leping sõlmiti ometi elu kiskus teist rada. See 35 krooni, ma tohin sellega küll otsa otsad kokku, aga üldiselt oli ikka väike ja vähe. Aga need palgad ei olnud Vanemuises kuigi suured, 40 krooni ja päris Tallinna solist. Tema sai natuke rohkem ja siis ma ei läinud lepingutega järgmiseks hooajaks. Ma ei teadnud, kas peab, kas kutsutakse või peab ise minema, aga siis kodus pastorkujulise vändi riiva Kullus, rikad koljust. Kuressaare teatrijuht tegi mulle ettepaneku, kas ei tahaks tulla Kuressaare teatrisse näitlejaks dekoraatoriks ja palk oli kaks korda suurem kui, kui tartus selle palga pärast ma läksingi, Kuressaaret. Muidugi Kuressaare elu odav ja. Kas ma nüüd teatri seisukohalt õigesti tegin, see on teine asi. Sest vanemal oliga vanemale Kuressaare oli väga provintsid teater seal Saaremaal. Aga noh, ma seda palju ei küsinud. Võtsid vastu ja, aga siis tulid need 940, sõjalised olukord, venelane tuli siis suured uurimused monopoli, seal, mina kuulsin mopi alla, ka. Mina jäin õnneks haarama kaitsesse, paljud läksid suunatud Leningradi. See oli mulle kasulik. Ma jäin Kuressaarde lõpuks, kui et Saksa väed tulid saarmad vallutama. Meie, kes me tegelesime seal labidatega lennukivarjendit ehitasime selt, kui sakslased tulid vallutama, siis viidi meid rindele. Antipüssid ka kätleja. Kuigi kaua seal rindel ei olnud, sest lõpuks sulid vene ülimad meie juurde, et Eesti poisid, tulge siia. Et pange püssid ära ja minge koju, meie anname alla. Meil ei ole mõtet vastu pidada sakslastele. Meie muide eesti poisid pidasime aru, mis asja me teemegi. Eestlased olid, kas Saksa sõjaväelt tulevad vastu ja Meie omad, vennad, mis asja me teeme? Üks soovides, paneme pead vastu maad ja ootame, kui rinne üle läheb. Ja niisugune ettepanek oli, aga seda ei tulnud, sest saadeti meid koju. Noh, see oli vastu õhtut, Läksime kartsime algul, et püssid paneme ära, et viimane lask meid lihtsalt maha Disertöörid. Aga seda ei juhtunud. Ööseks läksime seal lähedal alluvuses oleva talu juurde rajalusel hakkaja, kes, kus saime mööda saatja, muist läksid kusagile kaugemale. Mõõtsid erariideid, hommikuvaara olid sakslased juba see ja meie olime Saksa vangid. Paar päeva ja veidi eesti poisid ära Viljandisse suurde vangilaagrisse järve kaldal, seal seal olime ka üks öö, siis võtsid Eesti võimude, Eesti Eesti poisid välja sealt venelaste hulgast ja vehkisid Viljandit sisevanglasse. Öeldi, et nädal aega lähete koju, aga ei saanud, meil tuli kuu aega seal ikka olla ja meid veidi taludesse põllumehi abistama, sügisel korjasime naerid ja kapsaid ülesse. Niimoodi. Kuni lõpuks Kuu aega olime ära olnud, siis öeldi, et minge nüüd koju, lasti meid sealt vangist lahti ja läksime Kovima, läksin jälle Saaremaale. Seal olid siis publiku hulgas enamasti ikka saksa sõdurid. Ja nii olime seal siis mõnda aega, kuni lõpuks koljus. Leivakoolile määrati. Pärnu teatri juhiks kutsus mindki sinna, mina punnisin vägise. Tallinnasse läksin 42 Tallinnasse. Saaremaal elu liikus edasi, aga sõjakeerises loomulikult ja veel enne seda. Küüditamine mõjus kõvasti ja Tallinas sai Helend Peep jälle teatritöö peale töölisteatrisse, aga siis oli märtsipommitamine. Ja kui õhtul veel teatrimaja etenduse ajal alles jäi kasteti katust ja näitajad läksid alumisele korrusele publik laiali, siis hommikul teatrisse tagasi tulles võttis vastu ainult ahervaremete hunnik. Teater oli maali ära põlenud ja meile anti uus maja Tallinna vineerivabriku klubi, see remonditi nii, et seal sai lava, tehti ja sai siis sealses mängisime hele teatriga. Aga ta oli väga külm, et publik istus saalis tihtipeale üliriietes. Keerulisel ajal aga siiski oma elukutse sees olles ja kujuneva peres vastutustundes kogemusi lisandus. Kuid artisti elu ja pereelu ei pruugi alati kõige paremini kokku sobida. Kuidas sinul kiskus? Vaat minu abiellumist. Mul ei olnud korterid, aga mul lellepoeg oli Tallinnas sõber Endel. Läksin tema juure. Viru tänaval ta elas. Aga ta oli Venemaale viidud mopi alla kuulus. Kuigi palju elasin seal, sain uue korteri kalamajas eesti ohvitseri juurde. Mõni aeg oli, see oli, siis oli tunded, saksad lähevad ära venelastelt tagasi, ohvitser läks kah ära, koos naisega, ma jäin üksi selle suure korterisse, aga on nagu tunnused, Need pommitamised on nii suured, et läänega linnast väljas tuttavad ju, õigus, jääb ära. Ja läksingi ärav. Raadiojaamas vaatasin, et tornis lehvisid Eesti vabariigilippe Saksa lipp. Aga ma jätsin selle vahele. Näitlejad tegime talveks metsast puid omale talveks, mina ka. Teised ja kolmandad ja. Mõtlesin, et tulen tagasi, aga rongid enam ei käinud ja ma jäin kaheks nädalaks maale ja kui ma tagasi tulin, oli korter läinud puud läinud vene ohvitseri kätte ja ma olin siis täitsa ilma korterit ilma puudeta. Üks orkestri mees võttiski oma juurde külmaschet tuppa, aga midagi polnud parata, seal majas elasid süda tänaval. Mullu oli sinna ikka asja vahel ja sealt see lugu tuligi, et mul tekkis ühe õmble käega nagu tihedam kontakt. Nii nalja pärast, ükskord tegin ettepaneku, kas ma võin sind koju saata ja ta oli sellega nõus ja saatsin esimest korda teist korda Wismari tänavale tema korteri ukse juure, tulin jälle tagasi oma külma tuppa. Lõpuks Ta soovitas, lubas mind üles tulla sooja. See arenes meil nii, et lõpuks ma jäingi sinna ööseks ja temast sai minu teine naine. Ma esinesin raadios, seal lihtsalt huvi pärast teise näitlejaga koost ja hirv Tartus kuulis seda ja tegi lõpuks ettepanekut. Kas ei tahaks tulla Tartu? Temal on just niisugust tenorit vaja. Ja siis lõpuks mina andsingi avaldused teatrist ära. Läksin naise juurde, tema elas Arukülas, läksime vanemate juurde, ootasime, kuniks meile autoga järele tuldi, riide meid Vanemuisesse. See oli 46. aastal 1946. Külmetada sain küll selle saavutus, sest see oli veomasin. Naine sai juhi juurde, mina jahin kasti. Aga noh, niimoodi see oli esimene päev. Seda külma sai Helend Peep veel tunda, sest ega Vanemuisel pärast sõda polnud ka anda nüüd kortereid kuskilt kiiresti ja ja kui ma nüüd õigesti mäletan eeljutuajamist, siis sa pidid esimese öömantlis magama kuskil talvisel ajal palkuni peal, kus väikesed aknaruudud lausa katki olid. Jou jou, ega see palkuni peal suurem asi ei olnud Küütseni kogu öö briketiga, seda ahjupunkrit hommikuks olima. Õnn tegin nii, et kes mind Vanemuisel nägi teda, uus kütja on meri, Turnus juurde. Peetiment lihtsalt kütjaks. Järgmisele võttis mind kolleeg oma juurde Riia maanteel, seal oli meile ette nähtuseks tuba, aga see oli remontimata. Krohv oli märg ja mis seal oli, kui me sinna läksime? Öösel olid rotid, jooksid ringi, et üks, üks jama oli. Noh, läks ikka, mõni aasta sündis seal poeg ja naisega ja siis lõpuks anti meile korter. Linnateatri lähedale. Meie vahepeal ei rääkinud rollidesse, mida Kuressaare teatris tuli mängida ja ka Tallinnas. Aga enne, kui me läheme Vanemuise näitlejatöö juurde, võib-olla tuletame meelde, mida mängisid ja, ja kes olid siis tol ajal juba sinu partnerid olnud. Riiva koljus, kui ta menud Kuressaare teatrisse tõi siis tal oli kavas kohe lavastada esimene asi, Nipernaadi sellepärast, et ta nägi seda minu osatäitmist Iisakus. Ja tahtis nägu sellega tutvustada Kuressaare inimestele uut näitlejat ja samal ajal dekoraatorid. See oli Toomas Nipernaadi. Väga mõnusasti meeldivalt. Mulle endale tundus, siis oli seal teised ja kolmandad ja kui ma nüüd nimetan mõnda operett, oli ka seal poisu botaaviaste oli, mida ka Iisakus juba mängisime. Esimene võõras. Siis oli näiteks kosjasõit seal kolm kosilast, seda mängisin juba siis KMA esimesena Tartusse tulin rakendaja dimend. Kosjasõitu ka. Ja siis meeldis mulle väga mängida põrgupõhja vanapaganat. Mulle meeldis arterisse ilmul, Magda Hammer, tugev näitleja Tallinnast tulnud Kuressaares. Tema oli mitmes tükis minu mängupartner. Mul oli võimalus siiski mängida kahe kuulsa Estonlasega. Siis oli Paul Pinna tuli Kuressaare oli tal asja Riivo pani mind kohe tegi ettepaneku pinnale, et kas ei tahaks mängida sedasama lugu, mis neil kavas oli Kuressaare teatris ja mida pinnali mänginud. Mine oli siis tema partner ja see näidend oli fani, oligi vist. Tema oli siis hea tegelane, mina olin tema poeg ja niimoodi ma sain siis selle Kuulsa pinnaga mängida ja teine oli operetiprimadonna Milvi Laid ja kõrval, see oli Gerda murre, tatar tüdrukus, Tauli ennegi seda mänginud ja nii oli mul aux mängida kahe kuulsa Estollasega. Kuidas Indrek Paas välja tuli, Mauruse koolis, Tammsaare Särevi tükk? See oli siis, kui ma olin Kuressaarest läinud ära noorsooteatrisse. Algul oli see noorsooteatri töölisteater, see muudeti paike teatriks. Ja kui Sakslased ära läksid, siis muudeti seesama teater noorsooteadjaks, lavastajaks oli too sarv tulnud sinna teatrisse varimal. Soors mängis muuseas ka ühte rätsepat. Mängisime seitse rätsepat. Väätseb õhku, Malmsten. See peategelane ja oli soo, saab, eks näis pikk meel. Ja Tauri lavastaja siis lavastades seda Mauruse kooli, leidis, et mina sobiksele Hindrek baasioossa. Plaadilt pikemaks meheks teha natuke proovite, paneme saabastele sisse. Midagi paksemat seal natuke pikem välja näeks. Aga kriitika oli väga hea, kiideti just niisugune pidigi see indrek olema. Läks nause koolitarkust. 46. aastal jälgme seitsmendal aastal hakkasin osi mängima. Ird ma ei räägi siis, kui ta esimest korda telefoniga rääkis, kas tahaks tulla Vanemuise teatrisse muusikalistest osadesse? Muidugi ma mõtlesin seda hea meelega vastu, sest sellest noorsooteatris olid juba nihukesed Nõukogude tükid ja mulle see muusika rohkem algasse. Esimene muusikaline rolli Havai lill. Mängisin Lilotaarad Järvulise võluflöödi, Mozarti võluflööt. Vürst Igorit ka paari mängima. See oli minu jaoks liiga kõrge laululiselt vaba tuuldule järske, mida lavastas Kaidu madrecanike näkineid, ooper, Tormide rand, nahkhiir, hiire, see oli minu partneriks. Nende Laimre aks lõbusat selli. On heegeldi, oli ka peagi, kus ma Klenskit laulsin. See sobis mulle hästi. Selle sain ka iidad kriitikat. Need olid esimesed lavastuses 1950 hiljem. Draamalood ka kevades olin õpetaja Laur, seal oli muidugi tegemist Tootsiga. Tootsi mängis kalkun Algkooli juunior suure kasvuga mees. Seal oli siis nagu ikka selle kutsikaga tegemist. 50 siin oli eriline lugu, sellega. Ird oma pahandustega, mis ta oli seal ülevalpool teinud, saadeti Pärnu. Ja asemele tuli meile Vene Draamateatris Andrei Poljakov kes eesti keelt ei osanud. Minuga oli temal kohe tegemist. Ta leidis, et siin laulab üks mees ooperites kes ei ole konservatooriumi haridusega, kus seda tohib olla temas kahe kriipsu peale mind kooripoisiks oli vooripoiss igava. Kui ta 53. juba lahkus ja Hiride asemele tuli siis oli Kaidu lavastuses tabamata ime. Kaido kõhist. Meil oli suurem trupp koorneid, kes võiks lausa helbeid mängida. Kas see või teine või kolmas või keegi soovitas mind. Peep võiks, mõni ta jäigi katsetama. Olgu, Peep. Ma mängisin seda päris hea meelega. Tallinn mängis draamateater tabamata ime ja seal mängis seda rolli. Eskola. Rannet kirjutas minu lõpustseen leos hääleppida ja Eskola lõpus. Ta leidis, et minu lõpus seen on parem. Ta ise on seal lõppu mänginud, aga eskonnal on tunda lavastajakätt. Pika karjääri jooksul on olnud rolle üle 200 16 filmi ja kui ma vaatan nüüd teie käest seda nimekirja siis 60.-test aastatest veel saab siia juurde panna ju Veroonika ümberaetud tindipotti, professor laaneosa tüli õunas, larion Koval edasi Coriolanuses meneenius, Kolmekrossi ooperis osa, šveik jälle vedelvorstist, Ristmetsa Tanel. Kui nüüd vaadata kõigele sellele tagasi, siis, Kellega oli ikka väga hea mängida, siin oli kogu aeg juttu, kes oli partneriks, aga kelle kõrval nagu tundsid, et vat nüüd osa elab. Velda otsus tabamata imes jah öelda otsuse, Eli Varts, nad olid mõlemad tugevad mängijad ja mõlematega sobiv meil ainult unistus, noh see oli see väike kerjus. Südamevalus Kustas lokina mängupartneriks oli Ellen Kaarma. Armuleivasööja oli väga huvitav mäng, seal oli minu partneriks minu tütar, seal mängisid kuulsaceni. Tütar ei teadnud, et ta, minu tütar. Otsus temaga sobis väga. Selle armuleiva-saiaga oli üks eriline juhtum. Selles ird tuli meie proovi vaatama. Armuleivasööjad. Mis ma nüüd teen? Ta lavastas kõik ümber teistmoodi, kui minul oli tehtud. Ega jäägi muud üle, kui muudan oma nime ära ja lähen Lätimaale elama. IRL-il oli see see boot, tihtipeale ta nagu ei usaldanud. Mis lavastas, Kaarel Ader on tema lavastas ümber asja ees, teist taga. Kaarel Irdi kutsuti vana hirmus ja oli neid, kes teda kartsid, oli neid, kes teda kiitsid, aga teater elas tema ajal küllalt pulbitsevat eluni, et vaatajana raske hinnata, aga eks näitlejad nägid kõike lähemalt, elasid kõike üle ja mõni nuttis ja mõni julges ka vastu pahandada. Ja ta oli kuumulded, et näitleja ei saa ise midagi teha, kõik tuleb juhi kaudu. Ütles, et mina mängin nii, nagu mina tahan, keegi ei saa minu mõtted ümber mõtelda. Kaido võttis teda oma hoole, Alda Ergiga mängista, ema koraažid, küllalt tähtis roll. Ainult et see oli niisugune roll. Pärast seda ütles Liia. Olgu see viimane kord, kus ma Vanemuises veel olen. Sesse proov oli natuke väide selle poolest, et tekst, mida Liia Laats pidi rääkima, tuli Irigi suu läbi. Irdre kesi. Nutt tuli peale, läks laevalt ära, Hemmer lava tuli tagasi, hakkas jälle see teksti kordamine ioneeridi halb komme võtta lõpuks mängisid ära ja said kiita, aga aga ega see talle ei meeldinud, läks ära. Nii, üks asi tuleb ette, minul oli ka samasugune lugu nagu Liia Laatsi, kui ma pidin mängima kalileid. Ja siis tema tahtis nagu Iisraeli mängida selle teksti, mis, mis projektil olid. Kõik tuli Irigi show kaudu uuesti ja uuesti ja mis haige sellest korraliku valja tulla, koik kordamisega sai, teksti antud. Ja kriitika ei olnud sugugi sugugi ei olnud ja ise mõtlesin. Asi oleks teine. Kui kriitiks istuks proovide ajal saalis, näeks, kuidas tükk on valminud. Rahvakunstniku aunimetus tuli 60. juubeli puhul. Publiku jaoks ei tekkinud siin küsimusi. Aga sa ise oled öelnud, et ei tea, kes selle ettepaneku tegi. Ma imestasin selle pärast, kes selle ettepaneku tegi, kuna minu positsioon vanus teatris ei olnud sel hetkel kuigi hea. Aga eriti puhul võib-olla see ei tähenda, sest Irid võis ikkagi selle ettepaneku teha. Aga ma ei ole kindel, kes tegid, võib-olla Tallinnas keegi selle ettepaneku tegi, aga noh, nii ma siis mängin terava kunstnikuna, palkadest, nendega. Üks osa sinu elust on möödunud omamoodi varjatult arhiivides, sugupuud ja raamatukogudes teatrilugu uurides ning kirja pannes. See on nõudnud püsivust ja aega. On nüüd mõni asi ikka selgem ka. Mul olid hobid teatritöö kõrval. No esimene asi oli ringide juhendamine siin Tartu linna, see oli sellepärast, et raha puudus oli kaunis suur ja kuskilt pidi juure saama. See oli teatritöö, aga mind olid, oli huvitanud ka muud, mind huvitas näiteks Peepude kroonika. Minu esivanemate puhul ja sellepärast, et Iisaku surnule kaks rootsiaegsed ratasristi, kus oli peal nimetused aastatest tootke 655 ja 669. Need hakkasid mind väga huvitama. Ma läksin siis arhiivi, seda neid asju uurima muidugi alles siis, kui ma tulin teist korda. Vanemuise teadis, aga seda ei saanud ma kuigi palju teha, sest see oli keelatud arhiivis niisuguse asja aga läks mõni aeg mööda, siis teatati mulle, nüüd on see lubatud ja ma istusin seal arhiivist palju aega muidugi vabast ajast teatrisse üle jäi. Koostasin selle perekonnakroonika, see oli üks niisugune hobi, neid hobisid on mitmesuguseid. Näiteks üks oli, kus ma kodus lihtsalt joonistasin, saaresse tegin. Siis tegin mälestusartikleid Iisaku muusikaelust näitemängust. Siis oli sellest robot Theodor Hanseni elust Iisaku muusikaelust tema ajal. Tema oli see, kes Iisakusse selle muusikakultuuri. Ta ei Tauli kirikus köstri ametis. Ja väga andekas ja tema laul oli ema süda. Ammu enne meid on öeldud, terves kehas terve vaim. Loomingulisest küljest oleme nüüd mitme nurga alt kuulnud, kuidas aga füüsiline pool nii truu on olnud. 90-le lähenedes paluti siin tugalasse ainult unistuse esimesse etendusse. Kuid vorm oli niivõrd hea, et tegid kaasa 34. etenduses. No see oli nii, et see, kuidas ütelda õnnestus pool ja publikule nagu meeldis, et ma seda laulsin. Aplausi olid väga suured. Ja aga ma tervise võib-olla ma sain sellest spordist vai kuidas ütelda tervise jooksudest, mida ma tegin ma paarkümmend aastat järjest peaaegu iga päev, ka väljasõitudel, kui ma läksin Moskvasse etendustega või Potsdami, mul olid ikka treeningut kaasas, niiet selle küljes ma olin päris päris järjekindlalt enda tervise huvides. Ma olen tänapäevani sellega tegelenud, nüüd ma ei jookse, aga nüüd ma käin igal hommikul oma tund või kolmveerand. Need ringid on olnud, on mitmesugused suuremad ja väiksemad. Aga viimaks on jäänud mulle see suure füüsika instituudi tagandamiskõne vaba ruum, kus on, koertejalutajaid, jääb, mul oli ka koer koos koeraga käisime seal natuke lühem, ta ei ole nii suur nagu nagu varematel aegadel, siis ma tegin nagu pikemaid ringe. Ja noh, nii ma siis käin. Kella veerand üheksa või kell pool üheksa k Madunud või või konverand. Kas ööd ka mingit erilist tervislikku toitu või, või oled sa selles osas tagasihoidlik, seest pärit, ikkagi küllalt kitsaste võimalustega kodunt ja seal ei saanud vist kõike süüa nii palju nagu tahtsid. Midagi erilist ma muidugi ei see aga noh, mõned toidud on lähedasemad ja noh, ma sõnnikust pärast kõike keemialeib oli oli üks esimesi toit juba kodus ja kaarte hullu. Need on tänapäevalgi mull. Lihasööja ma suurt ei ole, eriti rasvast ma ei taha. Nii ma siis söön nagu perena neeti Annemas. Sööma. Tugev juukse pahmak, mis on Helend Peepu terve elu saatnud, see on täiesti alles teatritükkides, vahel vastavalt osale see tuli maha kammida ja peadligi rohkem, aga nüüd on juuksed olemas. No hall on sisse tulnud muidugi. See on päritud, minu ema oli suure juuksega. Teda tabas, kui need valgekaartlased tulid 19. aastal tüüfus mis veis palju inimesi hauda. Minu ema oli ka selles haiguses, aga näed, ma imestan, et ta tervis oli siiski nii tugev, et ta sellest tühjusest jagu sai. Juuksed tuli tagasi, need langesid kõik ärasele. Tüüfuse ajal tulid kõik tagasi, paks tugev juuksurid, minu ema. Minu vennal oli veel suurem jõuka minul, minul muidugi. Jõhvi gümnaasiumis oreleid üks sümpaatia koolidega. Temal jäi meelde, et minu juuksed olid püsti kogu aeg. Sa oled väga muheda olemisega ja kui natukene naljajuttu räägid, siis naerad ise ka ja ja võib arvata, et üldiselt tuju on hea, aga kui vahel raadiost või televiisorist tulev halbu uudiseid, kas rikuga tuju ära? No oleneb, mis sealt tuleb, võib-olla mõningal juhul ehk isegi rikub kusele. Eesti vabariigi kohta tuleb midagi halvustavat, siis ei ole kuigi mõnus seda kuulata. Ja see oli juba nelja keemedel ajas, nagu meil üldiselt tulid. Siis olid need niukseid reklaam kõredway propaganda venelaste heaks. Vaat need vihastasid mind ära külmuma. Iisakust Neid kuulsid 30 90 40. aastal. Kui sind vaadata, kas tänaval, kui sa kõnnid kohati kiiremini, kohati rahulikumalt või trepist üles tuled, siis on samm ikka mehe juhtida. Selg on sirge ja nüüd küsiski küsimuste küsimuse lõpetuseks, mis on meheni pikalt nii suurepärases vormis hoida? Mind juba noorest peast, ütleme algkoolis, algkoolis mul oli üks, üks tütarlaps kooli Aile kellesse olin ma sügavalt kiindunud ikkama peadluse ilusate nägude juurest, kes mulle teel eluteel vastu tulnud. Nad on mulle meelde jäänud meid Me 100-ks. Ja ma tunnen siis ilus asi on terviseks. Asivad ilus inimene, elus, ilus pilt ja eks nad on selles mõttes terviseks ka, kui hea tuju teeb. Ja muusikaga eriti ma olen püüdnud ennast lauluga vormis hoida, noh aga no milleks vaid küsida, aastaid on nii palju. Ma olen esinenud kodukandis Iisakus kontsertidel ja Tallinnas ka mind välja kutsutud seegi maole siis meelega kodus kah. Neid laulmise teinud kasvõi trenni mõttes. Hääl püsiks samas samas vormis. Me teeksime muidugi pattu, kui me lahkudes ei ütleks, et väga suureks seltsiliseks toeks kaaslaseks jõu andjaks on olnud sulle viimase 20 aasta jooksul luule. Magame vahel kahekesi, vahel magan üksikluule, ütleb ise. Võib-olla Pesperest. Ma sind hoian. Hoiad mind selleks, et ma olen sinusse eetiline ja sina oled mulle seltsiline. Ilma sinuta ei ole minul elu mõtet see olnud ilma minuta ei ole ka temal elu mõtet. Ja kui Elendi tütar imestas, kui isa andis teada ta 75 aastaselt veel abiellub naisega, kellel numbrid samad, aga teistpidi 57 siis elu on näidanud, et tegi väga õigesti. Ja kui eluaeg on olnud palju publikut elu laval, siis vähemalt kodus peab üks olema, kes hoiab, muretseb sinu pärast, koos on kõike kergem kanda. Keskustelu alguses me rääkisime muusikalisest monopolist, kerjuse laulust. Kaheksa hooaja kestel oli operett ainult unistus, 126 korda Vanemuise laval. Lisaks läbi raadio said inimesed sinu poolt erilise hingevärinaga esitatud laulust lugematuid kordi oma südamesoppi midagi head ja ära seletamatut, mida jälle jälle sooviti kuulata ning läbi elada. Aitäh sulle, Helend Peep, kõige selle eest, mida sa üle lavalaudade meile kinkinud ja filmides kehastanud ning laulnud. Eelolevast neljapäevast hakkab meie päevade tänane suvekülaline käima juba 90 viiendat aasta ringi. Neljapäeval on 94. sünnipäev. Veel palju-palju päikest ja tervest. Helend Peepu ja abikaasa luulet külastas Tartus Riia mäe suures korrusmajas. Toivo Makk. Aga? Ta. Soo taas. Laato ela.