Päevasedame tänane stuudiokülaline on noor eesti muusik Risto Joost ja põhjus selleks on tõesti eriline. Täna, kui meil see jutuajamine läheb eetrisse on Risto koos oma kaaslastega kammerkooriga otseses musikaales juba Prantsusmaal ja seisab ees nädalavahetusel esinemine ühel maailma tunnustatumal kammermuusika festivalil. Pablo kasarssi festivalil praadeses. Kuidas ta nii kaugele jõudsid? Tere päevast, see, ma arvan, oli tulemus või tagajärg meie senisest tööst, mis siis juba sai, sai alguse 99. aastal ja, ja kuna ma olen päris aktiivselt osalenud erinevatel kontserditel ja töötanud koos eesti tuntumate dirigentidega, jaga orkestrit, ega siis oleme nii-öelda kultuuriministeeriumis heas nimekirjas ja, ja sealt lihtsalt see pakkumine meile meile tuli juba pool aastat tagasi ja loomulikult ei saanud ma sellest keelduda. Enne kui rääkida sellest festivalist ja sealsest kavast veidi veel oma koorist nagu öeldud, 99. aastal asutatud ehk siis viis aastat ja nende aastatega on juba tulnud üsna palju tunnustust. Ja 99. aastal see koor sündis nii-öelda mitmel põhjusel, esiteks ma õppisin muusikaakadeemias sel hetkel teisel kursusel koorijuhtimist ja ja tundsin tingimata vajadust saada mingisugune mingisugune nism kätte, mis nii-öelda alluks ainult minule või kus ma saaks katsetada ja proovida ja ja, ja kuna muusikaakadeemias ei olnud see praktikavõimalus nii suur, siis tingimata leidsin enese arendamiseks ei ole muud võimalust, kui luua oma seltskond ja see sai loodud 99. aasta sügisel Muusikaakadeemia üliõpilastest ja ka Tallinna muusikakeskkooli üliõpilastest, nii et sõbrad ja tuttavad põhimõtteliselt olid selle selle koori asutajateks. Esimene ülesastumine oli Tuljaku konkursil Tartus ja, ja see koosseis hakkas järjest suurenema. Paratamatult aga muutus, nii et mingi hetk. Me lugesime kui peale, kas kahte kolm aastat oli meilt, et kas 120 130 lauljat juba läbi käinud, nii et see seltskond tegelikult on, on olnud päris suur ja jäi ja voolav, et aga lõppkokkuvõttes nüüd vahepeal oli nii üheksakuine paus, kui ma käisin õppimas Viinis, siis selle perioodi lõpuks oli koorist välja kasvanud nii-öelda projektkoor. Kuna me, see muusika, mida me tegime, vajas kõrget tehnilist ettevalmistust, siis me otsustasime, et me saame ainult teha nii-öelda tsüklite kaupa neid proove ja, ja samamoodi esinemisi ei olnud enam võimalik käia iganädalaselt kohal, vaid Kinder projekt kindlal kuupäeval ja sellele eelnevad tihedad Intensiivset proovid nüüdsest siis 2003.-st aastast. Sügisest otsustasin uuesti koori viie nii-öelda regulaarseks ja, ja nüüd käin kolm korda nädalas koos ja koosseis on stabiilne ja ma arvan, need tulemused aasta jooksul oleme saavutanud, on olnud väga meile endile just väga edasiviivad ja harivad. No tuli kammermuusika festivali grand Prix näiteks koorile. Just me otsime sügisel vastu selliseid otsuseid, et, et noh, et meil on mingisugused konkreetsed suunad muusikas, just kuhu me tahame jõuda ja paratamatult sportlikus mõttes vaid, vaid puht närvitrenni mõttes on konkurss alati hea stiimul või hea koha kätte näitaja kus kohapeal saab, parasjagu oled ja kuna ma teadsin juba siis, et me läheme sinna festivalile tingimata otsustasin nendele konkurentidele minna. Nendest veel esimene oli, oli järjekordne Tuljaku võistulaulmine, kus kus meil läks ka hästi, saime kammerkooride kategoorias saime esimese koha. Ja, ja siis sellele järgnes kammerkooride festival Rakveres kus me saavutasime esikoha ja, ja Grand Prix. Nii et ma arvan, et me nii-öelda selle närviga vabaasi oleme selleks festivaliks. Ja kuuldavasti on ka teie kava, millega ta festivalil üles astute, erakordselt nõudlik. Ja ta on. Nad on lihtsalt väga hea muusika. Kuigi tegemist on väga hea muusikaga, siis ta ise ei pruugi isegi olla tehniliselt väga nõudlik, aga ta vajab püstarusaamist ja stiilitunnetust. Ja, ja see on suur kompleks asju, mis sinna juurde käivad, see kontsert on üles ehitatud kahes osas. Esimeses osas oleks vanamuusika, kus esindatud Chesu, Aldo kannatus, aia response oriumitest kolm osa siis on anrifitsigolmateti ja siis on Johann Sebastian Bachi motet. Ja kuna ma teadsin, et Hortus Musicus lööb kaasa sellel festivalil, siis ma rääkisin Andres Mustoneniga ja me leidsime, et suurepärane võimalus oleks midagi koos teha. Südsi Bach lähevadki meil koos Hortus musicus, ega siis on vaheaeg ja teises pooles kõlab kaasaegne muusika, kaasaegne eesti muusikahommikud on seal Pärt, et seal on päri teos inspee, kus me jällegi koos Hortus muusikusega musitseerimine koos on kreegi kolm Taaveti laulu. Kuna festivali korraldajatel oli soov kuulda muusikat Baltimaadest ka Balti regioonist siis on seal ka Leedu helilooja Vytautas mühkinis ja Lädili looja Peteri saaks. Ja kontserdi lõpetab Galina Grigorjeva teos jällegi koos Hortus muusikusega. Jah, festivali kava, kui vaadata seal ongi nagu tsükkel lääs, kohtu pidaga ilmselt üks teemasid festivalil te astute üles siis esimesel augustil, homse kontsert just nii. Ja pärast seda taas Eestisse on jälle uued esinemised pärast süda. Siis see ja koostöö Andres Mustoneniga jätkub. Seitsmendal kaheksandal augustil on orelifestivali kontserdid koos Tallinna kammerorkestriga kus me esitame Bachi esimest kandidaati ja siis Armeenia helilooja therterianni kuuenda sümfoonia. Kutsume koor, kaastegev. Koor esineb nüüd lähiaegadel üsna tihti, aga kuidas, Risto Joosti oma soolokarjääriga, millal teda kuulda saab on teada, et Risto Joost oli veel küllaltki haruldase häälega solist. Viimasel ajal olnud päris palju pakkumisi, aga esinemisi juuni alguses kibedalt, et olin Läti vanamuusika ansambliga sansaara Stockholmi vanamuusikafestivalil siis sellesama ansambliga juuli alguses Riias vanamuusikafestivalil. Seal esitasime vallimuusikat ja nüüd augusti alguses, kohe on kontserdid Soomes koos Tallinna barokkorkestriga kus tuleb ettekandele Henry Messi s. Nii et ei saa kurta, et tööd ei ole. Kui jõuaks sellel töölise järgi. Noorel inimesel vast jõudu ja tahtmist jätkub. Igatahes jääb loota, et nüüd see küllaltki tähelepanu väärne esinemine rahvusvahelisel areenil taas eesti muusikalippu kõrgel hoiab. On ju siiamaani Ki Ortus muusikasse üks maailma tuntumaid vanamuusikaansambleid. Nüüd on siis lisandumas ka üks järjekord, tugev kammerkoor, mida võib-olla kutsutakse edaspidi teistele festivalidele. Loodetavasti ega midagi head läbilööki teile. Suur tänu.