Avastasin hiljuti, et olen käsilolevasse levimuusikaraamatu kolmandasse köitesse pannud juba nii palju pajatusi, et võta ainult kätte ja loe. Nii on tänane Hiiumaa mustvalgel kirjas. See puudutab legendaarset filmi päikesepaistelise oru serenaad. Esimestel sõjajärgsetel kuudel oli saksa meeleolu filmidega harjunud kinopublik tõrges vaatama Nõukogude propagandafilmi sõjast ja suurest oktoobrist. Ometi olid ekraanil mõned Ameerika filmid, mille nägemiseks tuli seista pikas järjekorras. Neist menukaima Glenn Milleri ja tema orkestri osavõtul tehtud päikesepaistelise oru serenaad. San väliserveneid. Palu sellest filmist mängis mitu eesti orkestrit. Kaasakiskuvad orkestripala In the mood oli kuuldud juba Kuldse seitsme kontserdil 1941. aasta veebruaris muidugi olnud saadaval noote, kuid sellest saadi üle. Erich Kõlar ja Ülo Raudmäe vaatasid filmi, kuni muusika jäi üleskirjutamiseks meelde. Emil Laansoo jutustas, kuidas hinde muudia muunlaid Sereneid, punaarmee, Eesti laskur, lõpuse, džässorkestri kapasaid. Ta viidi veoautoga ühte rändkinopunkti, kus talle muusika projektsiooniaparaadiga ette mängiti. Ilma pildid. Filme oli ta juba vaadanud. Kui Eestis nähti seda alles 1945. aastal, siis nõukogude kinopublik ei pidanud nii kaua ootama. Matti Päts mainis, et ta oli välja saadetud tuna päikesepaistelise oru serenaadi korduvalt näinud ja saanud sealt ka huvi džässimuusika vastu. Eestis näidata seda filmi ikka jälle, kuni ükskord lehest lugesin, et viimane koop antud kammivabrikule toormaterjaliks vanemale põlvkonnale tänapäevane suurt huvipakkuval linateosel on põhjust siinkohal veidi peatuda. Twenty ees Chancheri faks valmistas 86 minuti pikkust filmi 1941. aasta märtsist maikuuni. Aida hookuurort linnas on välisUSA-s oli esietendus 21. augustil 1940 kas Soomes, aasta Saksamaal aga alles kaheksa aastat hiljem. Režissöör hambeston polnud just eriti tuntud tegija, kuid seda enam hinnati. Osa täita jäid eesotsas norralanna Sonja Heiniga Kolmekordse olümpiavõitja ja kümnekordse maailmameistriga iluuisutamises. Mainitud filmikompanii oli teinud temaga eelmisel viiel aastal, mitu filmi kuulsamaks sai aga kõnealune kolm viimast võttepäeva kulusid suurejoonelise Revee filmimiseks mustal jääl. Tolle aja kohta üsnagi raskeid figuure uisutades oli staar kukkunud ja määrdunud musta värviga. Lasteaia ja koreograaf Hermes pan olid palunud seetõttu lisaks ühe võttepäeva, ent produtsent Daryl Sanak vastanud jäiga keeldumisega. Kodumaal pandi Sonja helile pahaks ajalehe fotot Adolf Hitleri kätlemisest vahetanud aga filmikarjääriäri vastu oli heni edukas sellelgi alal. Kuuludes omal ajal 10 maailma rikkaima naise hulka uisutamist jätkas ta 1960. aastani. Üheksa aastat hiljem suri leukeemia haigestunut miljonite lemmik USAst Oslosse suunduval lennukil. Ent filmi vaadatakse nüüd juba DVD-plaadilt ikka edasi.