Täna kutsun teid kaasa kaugesse minevikku, kui teise maailmasõja algus langes toonastel õpilastel kokku kooliaasta algusega. Uskusime naiivselt, et Eesti jääb sellest melust kõrvale ja ei uskunud põrmugi, et meilgi tuleb varsti piss pihku haarata. Niisiis tegelesime Pärnu poeglaste gümnaasiumist, tantsupundi loomisega saimegi kokku pool tosinat muusikahuvilist poissi. Olime endalegi üllatuseks varsti linna populaarseim bänd. Ikka seetõttu, et mängisime peast raadiost kuuldud parajasti moes olevaid viise. Peale tantsupidude sattusime mängima isegi juudi Haridusseltsi ahtus mis asus Koidula platsi äärses punases kivimajas, kus praegu sütevaka gümnaasium. Kuulsime seal esmakordselt ehtsaid juudi rahvalaule ja saime ka esimese majandusalase õppetunni. Üks vanem pillimees, kes oli selle mängu organiseerija, pani täpselt poole meie tasust oma taskusse. Sõda sattusime oma repertuaaris kajastama niimoodi, et üks minu kirjasõbranna Iirimaalt saatis mulle kolme sõja teemalise laulu voodid ja me hakkasime neid kohe ka mängima. Kindlasti esimestena ja vahest ainsatena Eestis. Nende pealkirjad olid paisseli kusagil Prantsusmaal. Geen viimast laulis raadios hõbe Veera linn, briti sõdurite lemmik. Pidasin plaani mängida mainitud laulusele pajatuse punktina, kui meenus üks teine seik. Hiljem, kui sõda jõudis Eesti pinnale, korjas punavõim elanikelt raadioaparaadid kokku, et säästa nende kõrvu fašistlikust propagandast. Kui tulid sakslased, anti raadiot tagasi, kuid kehtestati kuulamispiirangud. Olen sellest huvitavast asjast kirjutanud pikemalt oma levimuusika ajaloo teises osas, omad viisid võõras vees. Siin mainin lühidalt, et idaala riigikomissari loose-eeskirja kohaselt võis välismaasaatjate kuulamise eest karistada kõrgemal juhtudel vangla või sunnitööga. Raskemal juhtudel surmanuhtlusega. Meid ei heiduta toonud BBC oli meie igapäevane leib. Kuid kui hiljuti ilmusid juhuslikult välja Tallinna raadios olev kase ja teiste tehnikute tehtud pehmed plaadid, mis pärast Soomes restaureerimist osutusid kohati kuulamis kõlblikeks, taipasin, et need olid küll eluga mänginud. Üks asi oli kuulata kodus vaenlase saateid, kuid plaadistada neid Landesse nendel rõivali aparatuuril. See polnud nali. Seepärast lõpetan käesoleva pajatuse Veeroleni lauluga, millele järgneb teadvustus koos lauljatari sõnadega. Head ööd kõigile ja hüvasti järgmise nädalani.