Veel ei ole õhtu, praegu on Hammy, Erika räägib praegu telefoni teel veel pehmeks, raadio oma töötaja käib, et meil tuleks ikkagi vastus selle kohta, kuidas raadio läheb kõvemaks siis kui me keerame nupust ning oleme helistanud Maido Marikule, eks ole. Tere hommikust automaadikule, kes on siis muuhulgas siis raadio, pea, helirežissöör ja rõõm kuulda ning kuidas see siis ikkagi käib, küsis meie käest, ütleme kohe KesK Merle helistas ja küsis, et kuidas see käib, et ta läheb oma raadio juurde keerata kõvemaks, mis seal siis juhtub raadio sees? No tore kõigepealt kõikidele raadiokuulajatele raadiuses. Lühidalt võrreldes võiks öelda, juhtub järgmine silmaga küll midagi muud peale nupu liigutamise ei toimu. Kui sees. Pinge ehk energia, mis antakse, valjuhäälsusele, suureneb ja selle tõttu hakkab valjuhääldi membraan suurema amplituudiga võnkuma, paneb ka suuremat helimassid liikuma, mille tulemuseks on see, et heli pidame kõrvadega tajume on valjem müüdavat kõik. Jah, väga loogiline, see tähendab siis seda, et iga kõlari sees on mingisugune membraan, mis väriseb. Jah, see on vaja selleks, et õhk võnkuma panna. Inimkõrv tajub hellisid just õhuvõngete kaudu. Kas võib tuua ma proovinud loomingut kujundlikkust, et saaks aru ka lihtne inimene nagu ma ise, et kas see võiks olla midagi sellist, et kui ma lähen näiteks jõusaali ja tõstan kõigepealt ühekiloseid hantleid ja seejärel tõstan 15 kiloseid hantleid, siis see kuidagi, see minu muskel paistab ju mõnes mõttes nagu ägedam, kummadestan 15 kilost hantleid. Jah, see võrdlus on küll natuke ootamatuste valdkonnast, kuid mingil määral võib seda ka antud küsimusele üle kanda. Tõesti, rohkem energiat läheb igal juhul, kui ta tõstab 15 kiloseid hantleid. Ja, ja väga hea, aga mina oletan, et küsi, saanud aru, vastuse oma küsimustele väga-väga, mõnes mõttes lihtne olnud, eks ole. Ühesõnaga ühe küsimuse küsiks teie käest siis siiski veel, et kuidas kuidas üldse inimene suudab ehitada mingisugust sellist membraani, mis väriseb niimoodi, et kõik muusikas olevad nüansid ja asjad on ka välja kuulda, et kuidas saab üks membraan nii täpselt jagu korralikult üldse värisema panna? No tegelikult mina ei ole võib-olla päris õige inimene vastama, see on võib-olla rohkem füüsika valdkonnas kuid noh, lühidalt tegelikult on eraldi ikkagi kogu selle ülekande või muusika edastamise trakti kõige nõrgem koht. Sellepärast et energia, millest me siin just rääkisime, mis antakse klemmidele, sellest läheb kahjuks 90 kuni 96 protsenti läheb soojuseks ja ainult siis ülejäänu ehk neli protsenti muundub siis nii-öelda kõrvaga kuuldavateks helida. Kes mõtleb välja midagi muud moodust kui panna, see on täitsa minu arust Nobeli preemia. Ja ja täiesti täiesti päri, suur tänu teile, Maido maadik, ilusat hommiku jätkus, oli siis Eesti raadio juhtiv helirežissöör, kes meiega rääkis.