Ja tere taas kõikidele rahvateenrite kuulajatele meiega meid kuulama ja meiega kaasa mõtlema, nagu see on viimaste aastate vältel juba heaks kombeks saanud vikerraadio programmis, kui käes on laupäev ja kell on 11 ja kohe viis minutit, tänane saate kolmik mööda vikerraadio rohelise ja ümmarguse laua päripäeva Sulev Valner Eesti Raadio, Mart Linnart Kanal2 ja Aarne Rannamäe endiselt Eesti Televisioon. Olümpia olümpia, olümpia, kõik, kõik meie mõtted on Olümpias ja ja väga tore. Et iga nelja aasta tagant on mingi niisugune eriline sündmus, ma ei tea, ma tean, Sulev, sina oled, oled kõva spordimees sinust, Mart, ma tean vähem sinu sinu spordi huvistaga, aga jälgite ikka mänge. Eks ikka jälgima, kuigi noh, esialgu ei ole palju olnud veel võimalust jälgida kui avatseremoonia ja siis tänahommikune sõudjate eelsõidud, aga jah, neid olen vaadanud küll. No süda hakkas kiiremini põksuma Jüri Jaansoni väga-väga kihvti sõidu peale, ütleme kohe nii eesti keeles, et oli vahva vaadata, kuidas meie mees lihased punnis, pani mööda, niiet vuhin. Tuleb väga positiivne algus ja oligi, oligi vaja seda positiivset süsti, sest muidu hakkas nagu olümpia algus natukese liiga palju niisuguseid mitte nii meeldivaid teemasid juurde tulema, mis, mis õnneks küll ei ole veel ka võib-olla väga-väga suurteks mingiteks skandaalideks lahvatanud, aga aga, aga parem on ikka, kui keskendutakse positiivsele. Ja me oleme enda arvates mõtlevad olendid ja mitte meie siin ainult, vaid üldse inimene kui selline ja, ja me saame ju väga hästi aru, et noh, olümpia 108 aastat pärast mängude algust ei ole enam see, mis 100 aastat tagasi ja ei ole olümpia seegi, mis ta on 30 aastat tagasi. Ja, ja tõenäoliselt ongi rohkem muutunud meditsiinitöötajate omavaheliseks jõu katsumiseks, aga aga ikka ikka hakkab süda kõvemini põksuma, kui, kui oma meest näed nagu heal kohal ja hästi-hästi pingutamas ja jumal hoidku veel. Võitmas, aga eks need sportlastel peab ikka sisu ka olema, et ega nüüd ma kujutan ette, et kui meile sinuga mis tahes süste või pille sisse anda, ega me ikka alla 10 sekundi sadat meetrit jookseks, küll. Et ikka midagi muutub ka olema. Kui sa ütlesid siin, et tänased olümpiamängud ei ole need, mis 30 aastat tagasi, siis 30 aastat tagasi oli ikka veel põhiküsimus, kes tohib olümpial võistelda ja kes on professionaal, tänapäeval sellist küsimust ei, see oleks täiesti absurdne küsimus. Tippsport ainult professionaalne. Ja ütleme, 20 aastat tagasi lahvatas nagu tõeline meditsiinibuum, et et kõik see, mis toimus laborites ja salaja. Ja lõppude lõpuks väljendus ka tulemustes, et see oli nagu, nagu muutus olulisemaks nüüd jumal tänatud, hakkab asi asi liikuma. Noh, ma May, riskisin isegi öelda, kas õiges suunas või sest nii palju, kui ma olen nagu sportlaste ja treeneritega läbinud, siis noh neid neid jutte, et nüüd muutuks sport puhtamaks, neid saadab alati millegipärast niisugune kõver muie või? Me saame kõik aru, millest, millest nagu tegelikult küsimus on, aga, aga On ju selge, et puhtalt tatrapudru peal ja, ja Eesti värskelt lihvitud piima peal nagu olümpiavõitjaid ainult ei tehta, et laborilaboritulemused on, on nagu. No mingil määral on siin analoogia selle profiks olemise või mitteolemisega, et et kui 30 aastat tagasi mängiti lolli selles küsimuses kõik teadsid, eks ole, meilgi Nõukogude Liidu kõik tippsportlased, mis amatöörid nad siis olid, eks ole, aga samal nagu ajal siis nagu suurelt võib-olla avalikult ikkagi võeti sõna totu misse mingi ameerika profisportlane, mis õigusega tema üldse mõtleb olümpiamängudele tulekust. Et noh, et see nagu topeltmoraal on ära kadunud? Ma ei tea, võib-olla. Võib öelda, et võib-olla panevad kellel on rohkem raha, see paneb paremini ja kvaliteetsemalt. Kraami midagi pannakse ju nagu, eks see on see, kuhu see piir on tõmmatud. Kust maalt algab doping, kust maalt on, on, on taastumisvahend. Ja, ja siis kahtlemata loeb ikkagi ka see, et kui häid kaasaegseid vahendeid on kättesaadavad ühed, mis siis on, aitavad ja teised, mis aitavad. Vaadata, ainuke häda on see, et see, mis täna on taastamisvahend, on homme doping, võib olla näiteks ja see, mis täna on täiesti legaalne, täiesti seaduslik. Kõik kasutavad see, see homme selgub, et vajab hoopis mingisuguseid aseaineid, sest et see on kuulutatud taas dopinguks ja on, on tegelikult imekspandav, et et sellises noh surma peale heitlusest tegelikult ju on on Eesti sportlased üldse väikeriikide sportlased ja, ja sellised selliste maade sportlased, kus, kus seda vaba raha nagu, nagu ei olegi üldse suutelised maailmanaela konkurentsis osalema. Aga ilmselt on tegu ka siis lihtsalt väga suure tahtega ja väga suurt nii-öelda ühe isiku ümber üles ehitatud projektidega. Noh, nii-öelda nagu Erki Noole projekt Sydney 2000, eks ole, millest me kõik mäletame, et mis väga suuresti oli tema isiklik projekt, et mitte isegi niipalju öelda, et Eesti spordiorganisatsioon selle taga hirmsasti oli vait, pigem tema palkas, eks ole küll inglasest treeneri nagu praegugi austerlaste treenerid ja nii edasi sakslasest arst, et et hoopis hoopis mingi rahvusvaheline, niisugune teistsugune tööjaotus tekib kui, kui me ette kujutame. Et jah, siin on, on huvitavat mõtteainet küll selles suhtes ja aga selle dopinguteemaga jah, on see, et kui me praegu ju meenutame neid 70.-te 80.-te paljusid paljusid ka spordikuulsust tulemusi, mis osad on tänaseni ületamata mõned kergejõustikurekordit, millele täna ei saada ikka veel nagu mõnel on isegi nii-öelda riiulile pandud, et need on nagu habemega ja et siis tuleb tunnistada, et ilmselt kasutati vahendeid, mida täna enam kasutada ei tohiks. Aga küsimus on jälle selles, et, et võib-olla tollases nii-öelda õigusruumis me ei saa ka süüdistada neid inimesi, sest tollel hetkel ei olnud see keelatud. Mis ei ole keelatud, on lubatud. See on täiesti ametlik reegel. Jah, see on ka täna, nii et tegelikult me ju teame, kui peen värk, ega siis ilmaasjata tõesti öelda, et need on järjekordselt meditsiinimängud ja, ja kellel on rohkem võimu ja raha, see, see mängib paremini. Et see on nagu niisugune meinstriim või peavoolu suund, et, et nii see ongi, nii see peabki olema, endiselt ongi see ka tulevikus spordi paraku saata, sest ma ütlen veelkord tatrapudru peal väga uusi hiilgavaid, maailmarekordeid ei tehta. Nojah, aga samas, ega ilmselt vist ainult ravimite ja farmako. Dopingupeal ka ei tule tulemusi. Et ilmselt ikkagi peab olema, aga midagi veel ja, ja seedepeale selle köitavaks ikkagi, sest teisel juhul võiks ju lihtsalt ütleme Venemaa, Ameerika, Hiina, Saksamaa omavahel nii-öelda medalid ära jagada. Aga ikka ei jaga, et, et ju siis ikkagi mingi x tuleb sinna muutujana sisse, mis kogusele kogu selle meelelahutusürituse meile ju nii atraktiivseks teedki. Et ikka nii täpselt ka ei ole ette teada, et see riik panustas nii mitu miljonit ja tänu sellele ta võidab nii mitu medalit. Et see tehe ei ole nii üksühene, noh, see on umbes sama nagu me, kui me oleme rääkinud Eesti valimistest, siis vahepeal tekkis juba tunne, et kes, kui mitu miljonit panustab see nimi, nii mitu kohta saab. Aga aga õnneks on päris nii, kahjuks viimaste aastate ütleme aasta-paari kogemus näitab seda, et ei ole ka nii üksühene see, et kes olümpial kulla võidab, et see, see, seda sama kuld aga aasta pärast näeb, eks ole, liiga liiga palju on nagu ära võetud ja see teeb teeb ettevaatlikuks, et et mis sellest asjast nagu kokkuvõttes saab ja loomulikult meie siin vaatame Eesti sportlasi ja elame neile kaasa. Samas mõtlema, et, et ükskõik mida, ainult palun mitte seda, et hiljem plahvatab Eesti sportlasega mingi mingi taoline skandaal isegi siis, kui, kui ta ei ole süüdi, kui ta, kui tema treener ei ole süüdi, kui kogu meie riik ei ole süüdi, meie spordipoliitika ei ole süüdi. Aga vot lihtsalt juhtus nii, et mingisuguse asja pähe võeti hoopis teist asja ja tekkis mingisugune reaktsioon, mis kuskil kooris andis plussmärgiga tulemuse ja, ja ei ole kedagi süüdistada, aga maine on nagu läinud. Et see on nagu nagu ainukene ja noh, kui me tuleme siin meie olümpia eilse niukse äikese skandaalikese juurde, et me tegelikult ei tea, kui, kui suur see skandaal on või millega üldse tegu on, noh ma pean siin silmas meie Meil on meie omal ajal sisse ostetud või sisse tulnud seitsmevõistlejal Larissa Brucki juhtumit, siis siis äärmiselt oluline on minu meelest see, et tänapäeval räägitakse asjad kohe väga selgelt klaariks. Olete nii-öelda kolmepunkte lõppu, et ei ole mingeid agasid, Guysid võisid vaid, et kui midagi on, siis tuleks ära rääkida, sest kui lugeda loete kasvõi näiteks netikommentaare, me ise oleme mõelnud selle peale. Esimene mõte on kohe, aga kui järsku, aga kui järsku tütarlapsel või noorel naisel ei, ei, ei olegi enam nagu taganemisteed, et see oligi seesama, mida, mida me siin saate, esimesed kümnenutan rääki. No seni siiski kõik märgid nagu väita, vaid näitavad ja ka koondise arst on seda nagu mitu korda väga kindlalt väitnud, et et ehkki me ei ütle, milles asi täpselt on, aga igal juhul ei ole see topic Olekski imelik, et vastupidi, ütleks muidugi? Jah, eks, eks see kahtlus tekib alati ükskõik, kas nagu tegu sellega, et kõht läks lahti või, või, või mis iganes. No ütleme, see on väga tore lause, kas või selle poolest siis tõesti ma ironiseerimata tore lause, et kui Mihkel Mardna sugune arst ütleb, et et see 100 protsenti ei ole doping, siis noh vähemalt garantii on olemas, et ta paneb oma nagu arstikutse ja, ja arstieetika selle selle lausega kaalule minu silmis vähemalt, et et loobumine olümpiamängudel osalemast ei ole tegelikult mingisugune lihtne otsus. Esiteks see ka nii-öelda juriidiliselt või pidi ära vormistama kuidagi olümpia peaarstiga ja nii edasi, eks ole, kes, kes pidi teada saama selle põhjus. Kui see oleks olnud doping, siis? Ei, ma ei usu, et mitmekordsest müürist oleme mitu oleks tekkinud mitmekordne, vaikib. Ei no ilmselt ei teki, sest ütleme, näitšepa ruk on ikka väga-väga-väga väike kala praegu selles olümpiamängus, võrrelduna nende kahe kreeklasega, kelle ümber see tants nii-öelda tänase seisuga tegelikult tõeliselt suure suure Yamana käib, sest noh, kahtlemata kreeklaste jaoks noh, ennekõike nende 200 meetri jooksja Genteeris on ütleme tõesti temast tõenäoliselt eeldati, et temast võib saada samasugune rahvuskangelane, nagu oli eelmise Sydney olümpial kätifriiman austraallaste üle. Sest kui Genteeris ikkagi võidaks Ateenas 200 meetri jooksu, siis see on kõige lähem ala kreeklaste, seal olümpiamängude iidsele, 192 meetri jooksule midagi pool selle jaoks midagi nii sümboolset, eks ole, kreeklane võidab staadionijooksu hiilgavamat niisugust krooni nagu Ateena olümpial on raske pähe. Pole ta enam, et kommenteeris, on pärjatud ja ta on juba kord pjedestaalile tõstetud, don kreeklaste ebajumal ja mängud toimuvad Kreekas ja, ja söögi alla ja peale rõhutatakse, et mängud on tagasi tema iidsel kodumaal ja nii edasi. Et kreeklase nahas, kui me välja mõtleme nüüd jahta nuia Genteerise juhtumile, siis nagu ei tahaks olla. Aga ei tahaks olla ka eestlasena, Asku, jumal hoidku, sealt midagi, midagi taolist välja välja võiks tulla, nii et loodame, et meie, meie sportlastel läheb hästi ja läheb ilma. Ilma nende kõrvalmõjudeta. See oleks, oleks Eesti spordikatastroof. Lähme edasi meile nagu meie saatele omasemad teemadega. Et midagi toimub, on maailmas ikka peale olümpiamängudega. Jah, ja toimuvad isegi sõjad, kuigi öeldi vanasti oli ju nii, et kui algasid mängud, siis sõjaväetegemine lõpetati ja olid olid suured suured pühad kogu kogu mu sellele planeedile, aga aga tänapäeval see kahjuks enam nii ei ole. Ema eurovolinik Siim Kallas sai siis teada oma uue töökoha sisu, nii nagu kõik teisedki volinikud. Kui me vaatame Meie ajakirjanduse nagu pealkirja kasvõi siis need olid võib-olla juubeldavad, on nagu palju öelda, aga, aga ülimalt rahulolevad, kuigi ma Kallase näost väga-väga suurt rahulolu välja ei lugenud, kui ta seda pressikonverentsi andis. Ja kuidas teile tundub, noh, ma teadsin, näoilme järgi võib olla raske otsustada, järeldusi teha. Noh, mulle tundub, et asepresidendi koht ühe uue liikme jaoks ja väikeriigi jaoks oli siiski suhteliselt hea koht, sest ta oli ainus uutest liikmesriikidest pärit volinik, kes sai asepresidendiks. Mina mõtlen ka, et nüüd eestlastel selle üle nagu nurisemiseks küll põhjust ei tohiks olla. Me võime, ütleme, polemiseerida selle üle ja tõenäoliselt lihtsalt aeg näitab, et kui suur võit see nüüd siis ikka tegelikult oli või ei olnud see nüüd mingi eriti suur võitjat, oli rohkem sümboolne. Aga noh, et hakata lausa nüüd nurisema, et vähe saime. Et see, see oleks ikka kohatu, et, et mida me siis nüüd tahame nagu? Praktiliselt üks Euroopa Liidu kõige väiksemaid riike saab ühe asepresidendi koha aga vähe, nagu meile ikka presidendiks oleks pidanud ikka saama. Ma arvan, et komisjoni president Barroso umbes niimoodi mõtleski, kui ta arutles, tuleb umbes sinu moodi. Et niisugusele majandusmehele mitmekordsele, ministrile, peaministrile olgu pealegi väikesest Eestist, aga, aga natukene see A-värk on nagu vähe, eks siis administratiivased audit ja, ja anti korruptsioon. Et, et peaks nagu ta oled veel midagi andma, et anname midagi sümboolset ka mina, mina nagu ise arutlesin niimoodi, et, et see peaks nüüd olema piisav, et selleks et Kallasesugune mees ka rahul oleks. Kuigi tuletame meelde, kui hakkasite, käivad kõlakad, et Kallas võiks saada korruptsioonivastase selle organisatsiooni kontrolli end enda alla nii-öelda siis Kallase meeskonnas tuli küll niisugune fuss, mis asi see nüüd on, et korruptsioon ainult korruptsioon, et mis asi see nüüd niisugune on, aga, aga noh, kui sinna lisati veel need teised asjad. Tuletame meelde, et kui miski asi Kallase puhul ütleme tema kinnitamisel volinikuks, siis nii-öelda esimeseks tähtajaks kevadel jutuks tuli ja räägiti, et Parlamendis võidakse talle esitada sihukse inetuid küsimusi tema eelneva perioodi kohta, siis loomulikult toodi kohe välja 110 miljoni skandaal. Kui nüüd Kallas saab nii-öelda korruptsiooni volinikuks, nimetame seda siis niimoodi siis on see nagu noh, täielik, nagu puhtaks pesemine või sellest möödavaatamine, mis üldse Kallase varasemas varasemas biograafias on olnud. Et seal oli jällegi muidugi äärmiselt nagu, nagu positiivne. Asi ei, ma arvan, igal juhul on Kallase niisugune asepresidendi kohta Euroopa liidus võrreldav, ütleme olümpiamängude hõbemedaliga. Et see on ikkagi väga suur saavutus. Ahah, päris kuulda Pronks on ikka lahe, onju. No ütleme nii, et siis hõbemedal väga suures mängus ja mitte mitte mingis mitte mingil kõrvalisel alal. Et see on ikka, no on ikka suur asi tegelikult, et et ma arvan, et Kallase kaudu tõepoolest nagu mat õigesti ütles, et tõtt ju tunnustada, et ta on ainukene asepresident nendest 10-st uuest liikmesriigist. Et mingis mõttes on see ka nii-öelda ühe asepresidendi koha reserveerimine nii-öelda kogu sellele Ida-Euroopa plokile ja selle Ida-Euroopas Pablokini ku sümboolseks esindajaks selles mängus sai eestlane. See ei olegi, noh ma arvan, et vähemalt emotsionaalselt on see ju väga ilus. Ja ma arvan ka seda, et võib-olla seda, kui suur mõjuvõim nüüd ühel või teisel voliniku kohal hakkab olema, võib-olla see hakkab välja kujunema nüüd aja käigus, sest praegune komisjon jõuama struktuuri ülesehituselt hoopis teistsugune, kui senini on tekitatud juurde uued kohad, kõik need asepresidendisüsteem on uus. Et see peaks hakkama võib-olla välja kujunema ja seal küllaltki palju, võib-olla sõltub igaühe nii-öelda isiklikest isikuomadustest, kui palju ta ennast seal maksma paneb? Igaüks tegutseb ja räägib ennast nii suureks kui ta, kui ta oskab, see on täitsa selge. Vaatame näiteks meie naabrite, noh, jätame nagu soomlased kõrval, nemad on nagu vanemad olijad, aga siis uute liikmete Läti ja Leedu puhul, siis tundub küll, et nad on saanud väga suured tükid, su üks on nagu eelarvevolinik ja teine siis tollimaksud, et need on, noh need on nagu tegelikult ütleme suure rahandus- ja majandusvoliniku kõrval ju tegelikult ühed suuremad-tähtsamad volinikukohad, et selles mõttes tekib ka nagu võib-olla kerge kõhedused. Et, et kuidas nad selle, selle asjaga nagu toime saavad. Seepärast, et nad ei tunne valdkonda mitte sellepärast, et et nad ei, ei oskaks ennast maksma panna. Aga need on niivõrd olulised küsimused, et nad põrkuvad, ma arvan, oma esimesel tööpäeval kokku suurriikide huvidega. Ja siin ongi see Võib-olla võib-olla selles just on ka kaalutlus, et ikkagi panna neile kohtadele inimesed nagu, kes on ütleme, tänasest süsteemist mingis mõttes rikkumata et, et tõepoolest, et ei panda sinna sakslastega prantslast, kes hakkaks nii-öelda noh, puhtalateadlikult tõenäoliselt ajama umbes seda välja kujunenud poliitilist joont, mida siis tema riik on seni esindanud. Sakslane, prantslane, ütleme eelarvevoliniku koha peal oleks nagu kits Kärneriks. Tahtsid sa öelda või põhimõtteliselt võiksid, võiks nii arvata. Võib-olla küll ja ei ole ka tegelikult komisjoni president teab mis suurriigist. Et noh, võib-olla see on, on mingil määral ka taotluslik, et ei, ei lasta nüüd Saksamaad, Prantsusmaad ja Suurbritanniat seal nende päris võtmepositsioonide juurde. Jah, aga meie juttu nagu taga kumab see, et seal komisjon, tohutu võim ja, ja see kõik, kogu Euroopa täidesaatev võim on nüüd kellelegi portugallase Barroso käes ja ja Euroopa valitsuse kantsler kantsleri mõjuka ametikohal on, on eestlane Siim Kallas, et et kuivõrd see nagu ikkagi päriselt nii on, et kui ma lugesin volinike nimekirja esimest korda kuulsin sellest, siis tekkis mul kohe niisugune nagu kerged kahtlused, et küll, et, et suurtele nagu ninanipsu tehti ja ei antud neile nii-öelda neid supervolinikukohti. Aga duaalne võim tegelikult ju asjade üle otsustamisel on ju suurriikidele, et, et see vastuolu, mis siin nüüd nii-öelda volinike kohtade jagamisel ja reaalse võimu omamisel on, et see hakkab võib-olla vastu töötama nii komisjoni tööle kui ta kui Euroopa tulevasele arengule igapäevasele tööle, mis, mis on vaja ära teha. Et kui siin, sakslasele, prantslasele ei ole antud nagu piisavalt suurt kohta, mida, mida tegelikult nende riik euroopas täidab ja mida nende riik Euroopa puht rahastamisel täidab. Et siis noh, see on, me oleme ju näinud juhtumeid, kas või näiteks ÜRO tasandil, kus kus ameeriklased on ennast tagasi tõmmanud, öeldi, et noh, hea küll, langetage selliseid otseseid, kui tahate, aga rahamedile söanna olgu, eurooplased võivad olla vähekene, sellised tsiviliseeritud, et ei ole nagu niisugust kindaheitmist, aga, aga suhtumine. Põhimõtteliselt jutt kisub sinnakanti nagu Euroopa Komisjonisiga volinik esindajaks oma riiki, tegelikult nagu põhimõte on just teine esit esindama riiki vaid, vaid on väljas ainult Euroopast. No nii on see teoreetiliselt ja aga vaatame, milline äge käsikähmlus käis tegelikult nende kohtade eest riikide vahel. Aga võib-olla jälle suurriigid just nimelt tundsid ennast niivõrd kindlalt, et tegelikult kõige suuremad otsused tehakse niikuinii riigijuhtide kokkusaamistel kus ikkagi suurriikide mõju pääseb ilmselt paremini mõjule, et nad võisid selle nii-öelda sümboolselt noh, kuidas öelda, nad võisid, nad võisid rahustada väikeriikide avalikkust kas või sellega, et anname seal komisjonis nii-öelda jämedama otsa justkui väikeriikide kätte ära. Aga see on vaadates seda kontekstis näiteks põhiseadusliku leppe vastuvõtmisega, et kuna ilmselt paljudes riikides ja ega Eestis elas ju väga erand, pole niisugust euroskeptiliste ja seda hoiakut, seda hirmu, et väikesi nagu nagunii tulevases Euroopa liidus hakatakse suurte poolt noh, nii-öelda maha suruma seda hirmu nagu ühiskondades kõvasti ja võib-olla selles mõttes on nagu see teadlik niisugune liigutused praegu selles komisjoni moodustamises teha reveranss väikeriikidele just nimelt suurriigile noort teadlik tegutsemine just just nimelt täiesti iva sees. Ja ma pean silmas Seda, et tule seletada selle juurde, et need volinikud peaksid esindama mitte oma riiki vaid Euroopat tervikuna, siis ongi mõttekam, kui seal on väikeriikide esindajad, sest et noh, Eestil, Lätil või Portugalil ei saa öelda, et ei ole nii suuri huvi, tule huve Euroopas, vaid, vaid neil ei ole mingisugust lootust neid huve nii-öelda läbi suruda, nagu on Prantsusmaa või Saksamaa. Ja, ja see sellepärast, kui oleks siis nüüd komisjoni ütleme, komisjoni president või seal või seal rahanduse võtmekohtadel, prantslane või sakslane ja siis paratamatult oleks oht suuremat hakkab ajama ikkagi. Ja sealsamas jah, muidugi juba komisjon on nii-öelda sõltumatu ja volinikud esindavad kogu Euroopat oma selles siis haldusalas. Aga tuletame seda meelde, kui mitu korda. Kallas rõhutas, et Barroso pidas meie peaminister Juhan Partsiga läbirääkimisi sel teemal, et millised ikkagi anda nii, et et see ei ole päris niisama ja, ja kui prantslased või sakslased oleks ikkagi rusika mingil asjal lauale löönud ja öelnud, et ei, see koht on meie, siis ilmselt oleks saanud selle kohaga saanud. Jah, oleks võinud minna omavahel vastastikku, et miks sai prantslane võib-olla parema koha. Ja aga kui te, kui te vaatate praegust briti pressi, siis sealt kui kuskilt, siis üldse sealt kostab välja sellist mõnusat parastamist, et et aga et, et meie, meie, meie, meie nagu ei saanud väiksed, said hästi palju niisuguseid olulisi võtmekohti. Aga asi ei ole üldse tähtis, tähtis on see, et Berliin ja Pariis nagu said ninanipsu niukene riva rivaalitsemine, rivaliteet on ikkagi täiesti olemas, praegu. Aga ma mõtlen, et huvitav, kuidas me hakkame ise suhtuma neisse volinikes nende sellisesse tähtsusesse rolli ma mõtlen ka inimestena ja et mul sel nädalal oli niisugune tore hetk, kui mäleta, mis päeval see täpselt oli, aga igal juhul ühel päeval raadiomajas fuajees kohtasin Siim Kallast, kes oli tulnud üht Eesti raadiosaatesse ja andsin kätte ja siis mõtlesin, et et huvitav, et tegelikult ja eriti nüüd tänases olukorras juba Euroopa Komisjoni asepresidendina. Tegemist on nii tähtsa mehega. Et, et see on umbes nagu, et et Tallinna külastab noh nii-öelda võtame nii-öelda vanast ajast ühe näite, noh võib-olla natukese kohatu näite nii-öelda poliitbüroo liige. Noh, see on ju suur visiit seal ja see on ju ometigi. Tegemist on kõrge külalisega, punased vaibad, ihukaitsjad, saateautod. Aga põhimõtteliselt saime aru, mis sa mõtled ja loomulikult mul on endalgi käinud mõte peast läbi, et, et see on ikka nii tohutu tähtis ametikoht. Kuigi, nojah. Muinasjutu jätkuks ma lihtsalt aita, mul oli mõni aasta tagasi analoogne situatsioon Pärnu rannas, kus ma vaatasin korraks üle õla ja seal seisis jalgrattasadulas Romano Prodi. Parajasti koos Laariga tegemas Pärnu peale väikest jalgata Tiiu. Nonii jätame selle Euroopa Liidu teema hetkeks, et meil täna saade natukene lühem või mis ta nüüd natukene me oleme sunnitud olümpiale ja hea meelega sunnitud olümpiale kohtama, vaata ma juba kümnekonna minuti pärast tuleme päris nagu koduste asjade juurde. Sügisel kaugel, kui te vaatate taevasse, siis näete siukseid madalaid sügisesi pilvi ja jahedaks on ka juba läinud, nii et et see lühike, kuid vihmane suvi on meil hakanud otsa saama ja Eesti poliitikaelu hakkab vaikselt elavnema. Siin vahepeal räägibki päris kõva häälega, et peaminister Partsil on kavas väikene valitsusremont, ehk siis selle valitsuskoalitsiooni liikmele oleks nagu sügise hakul paras aeg kinga anda. Nüüd tundub, et eelarvekõnelused jällegi vähemalt on lastud niimoodi välja paista, on, on sujunud kuidagi kuidagi väga lihtsalt ja tõrgeteta. Ja tundub, et see koalitsioon jumala abiga jätkab veel järgmiste eelarve kõnelusteni vähemalt. On mingi teatav poliitiline rahu Eesti poliitikamaastikule või vähemalt veel ei ole üldse märk sellest, mida ennustati siin mingi aeg tagasi kolmveerand aastat pool aastat tagasi, et selle aasta eelarvekõnelustest niisugune suur koalitsiooni proovikivi ja ja pigem tõenäoliselt lähevad nad omavahel hirmsasti lõhki ja kaklema ja ja sellest tulumaksu alandamise teemast saab noh, niisugune mitme aasta suurim vaidlusteema ja kõik see, et, et kuidagi hästi rahulikult praeguste praeguste märkide järgi on see asi jah, kokku lepitud ja no nüüd on küsimus, et kui lõplik see kokku siis on, aga samas kui tõesti pärast selle nädala valitsuse arutelu kõigi võimalike tülitekitajate poolte esindajad ütlevad, et nad on, nende meelest on eelarvega kõik ju päris hästi vaja ainult detaile täpsustada. Et siis siis on neil ka suhteliselt raske, ma kujutan ette, näiteks kahe nädala pärast öelda, et tegelikult on kõik väga halvasti. Et ma ei, ma ei kujuta, et kui, kui Villu Reiljan täna ütleb, et tegelikult ju eelarvega on peaaegu nagu kõik korras, et siis ta järsku ütleks, et tegelikult oleme me juba ammu nii-öelda sügavas tülis, et siis nagu kumb oleks siis õige või vale. Kuulge, eelmise aasta samasse aega ennast tagasi mõtleme, siis tundus, et see plahvatusohtlik olukord, mis tol korral läbi häda ja raskuste ära lahendati, küll see uuesti tuleb. Nüüd tundub, et rahvaliit on nagu jäänud pidama või, või on talle pakutud mingeid niisugust mõnusat kreemikooki, mis, mis teda rahuldab või, või ei ole. Jaak Alliku positsioonid erakonnas. Aga võib-olla on siin probleem selles, et et eurovalimised ikkagi tõid meile tegelikult kaks väga kainestavalt lööki ilmselt Eesti poliitikamaastikule kõige jõulisemalt ja tugevamalt sai vastu nina muidugi Res Publica, kellele see oli täielik häving, aga, aga rahvaliit ei saavutanud sugugi sellist tulemust, nagu nad lootsid ja ilmselt nad mõlemad, võib-olla on pidanud nüüd tegema sellest vastavat sisepoliitilised järeldused, et et võib-olla on vaja jõudu koguda, enne, kui järgmisele rünnata. Kuna mind ma samas jällegi, kui nii-öelda tüli üles võtta ja haavad lahti kiskuda, siis võimalikult kaugel enne valimisi jätta nii-öelda mingisugune tuli tuha alla hõõguma, ütleme aasta enne valimisi oleks oleks veel riskantsem. Ega see, et eelarvekõnelused panevad valitsusliidu proovil, ei ole muidugi mingi uus asi, see, see kipub noh, kas iga aastaga enamasti on ikkagi eelarvekõnelused need, kus, kus ümber need lahkhelid kipuvad tulema. Aga kui nüüd rääkida sellest kokku lõpuses, siis või kokkulepetega tuttamisest kokku leppusest, mis kõlab natuke halvasti, et võib-olla on siin mingisugune roll ka sotsiaalliberaalide käitumisele, keda ehk oodati mingi alternatiive tiivina niimoodi, keda keda võiks võtta valitsusena näiteks valitsusse, rahvaliidu asemel aga, aga aga praegu nagu see esialgu vist on natuke kõrva elanud. No nii või teisiti kui see astutakse nende üle selle ruugikoni, et tulumaksuvaba miinimum tõesti see see kokkulepe, et vee tõuseb ja tulumaks väheneb, et kui see, kui see nii-öelda tehakse, siis järgmistel aastatel ei ole siin kobiseda enam midagi tähendab, siis pidurit tõmmata on juba juba liiga hilja, kuigi noh, ütleme selle protsessi kolmeaastase tsükli esimene aasta nüüd alles nagu peaks hakkama, aga siis Mul on väga raske pidurit tõmmata, sest et kui hoog sees, siis ei kujuta ette, et rahvaliit peaks hakkama veel vähemalt selle teemaga jalgu pühkima. Aga võib-olla on ka asi selles, et Res Publica ütleme, kes avalikkuse ees on näiteks viimased pool aastat olnud pigem sellises peksupoisi rollis mis nagu kulmineerus selle hävinguga eurovalimistel, et võib-olla jälle tänu sellele ja, või, või sõltumata sellest ütleme, kulissidetaguses töös või ka valitsuskoalitsioonisiseses töös on olnud näiteks väga edukas, et ikkagi tõenäoliselt Taavi Veskimägi, kes võib-olla avalikkuse ees ei ole teab mis populaarne figuur on jälle rahandusministrina olnud väga hea, ütleme niiditõmbaja kokku leppi ja ja selle protsessi läbi viia, et eelarveprotsess on tõepoolest väga nii-öelda sujuvalt läinud ja võib-olla ka Juhan Parts on teinud vajalikud järeldused ja, ja võtnud nii-öelda teise poliitilise stiili suhtlemisel partneritega, kui oli mingi aeg tagasi, sest eks see eelmise aasta rahvaliidu nisugune revolutsiooniline ülestõus oli ka väga palju seal, mitu korda öeldi välja ikkagi, et Res Publica poisid on ülbed või, või niisugused teistega mittearvestavad. Täna seda enam ei öelda, järelikult suhtlemisstiilis on ka midagi ilmselt muutunud. Mina isiklikult olen ikkagi nende paarides, kes arvavad, et valimisi valitsetakse valimistulemuste põhjal ja Euroopa Parlamendi valimised ei ole päris need valimised, mille, mille najal nüüd väga kaugeleulatuvaid järeldusi peaks tegema. Meil on täna tõesti aega napilt ja, ja me hakkame nüüd kohe varsti lõpetama. Siit ära lähete siis lähme paraadile või kuidas? Okei mööda Tallinna täna ringi et ma ei tea, kas, kas, kas peaks olema huvi vaadata, et mis ajakirjanikud on uudishimulik rahvas, et peaks vaatama, et kui paljud julgevad ennast nii-öelda näidata ja teadvustada, kui kui, kui selle paraadi osalejad. Aga kui paljud seal osalejad üldse kohalikud inimesed ongi või see on tõenäoliselt sellega natukese, võib-olla ma ei tea, ei tunne ausalt öeldes seda tausta ja vaevalt et väga suurt huvi ka üles. Ma umbes sama meelt, et noh, ja, ja kui ma näeks, kes seal, kes seal on, mis, mis siis annaks või? Ma mäletan, keegi eesti kirjanikest ütles, et, et see on väga tore, et niisugune jutt on siis loomulikult nii-öelda homoparaadist, mis, mis täna Tallinnas peaks toimuma. Siit, raadiomaja viiendalt korruselt ei näe, kas paraad toimub tõesti või, või mitte ja selleks peab minema sinna natuke madalamale, aga, aga ütles, et üks kirjanik, et, et siis me näeme, kes sinna tuleb, ma arvan, et Eesti ei ole veel noh, nii küps ühiskonda ütleme tõesti näeksime kes ennast julgevad identifitseerida. Kuigi hämmastav on see, kuidas meie ajakirjandus on, on võtnud nagu tuld kogu sellest üritusest ja juba eelnevalt on, on valmistanud küll troofiliste küll nii-öelda silmailu pakkuvate piltidega täitnud terveid ajalehekülgi ja toimingu, siis vastavalt paraadikas Amsterdamis Helsingis või Madriidis, aga kogu see temaatika on meil nüüd praegu noh, niivõrd üleval, et et ebaproportsionaalselt ilmselt palju olnud. Aga sellega on muidugi ralli korraldajad oma ühe ühe oma eesmärkidest täitnud. Märg suvine uudistevaene aeg ühelt poolt ja ja nii-öelda uus teema justkui, aga minu meelest ei ole väga huvitav. Jah, mulle veel huvitav, mulle ainult üks küsimus kerkib üles, mida, nagu miks seda paraadi korraldatakse, mida sellega tahetakse saavutada, kas kas eesmärk on kuidagi nagu selle oma seksuaalse suundumuse propaga keerimine ühiskonnas või noh, eks igalühel on oma kalduvused, oma huvid, aga miks seda peab niimoodi Afysseerimanni laialt? Jah, ta pigem on nagu mingi sissemurdmine lahtisest uksest, sest kes neid siis praegu nii väga taga kiusanud siin on või? Võib-olla see tundub meile niimoodi? Et äkki on. Nojah, aga samas jälle igasuguste huvigruppide nii-öelda väljaastumisi küll mitte paraadide kujul, aga pikettide ja muud muude protesti või, või kaastunnet nõudvatest vormides. Nojah, aga protest, mille vastu õieti jah, ja noh, ma ei saa ka homosid kuidagi huvigrupiks nimetada või. Noh, aga pikk tee on veel meie omasoo iharetel minna abielusid, meil Eestis veel ei sõlmita ja lapsi ka last adopteerida? Seaduslikud, mitte üks eelmine justiitsminister on selle kohta öelda ainult üle tema laiba noh, tema tema poliitikast nüüd ära kõrvaldatud ja tema on teisel ametikohal, niiet võib-olla kuigi mulle tundub, et, et ega Eesti ei saa siin astuda Euroopaga hoopis teist sammu, et küllap see kõik tuleb. Kas sellised paraadid nagu aitavad asja kiirendada, on selle katalüsaatoriks või, või ei ole? See on nüüd täiesti omaette küsimus. Aga sa ei saa ka muutuda tähtsamaks kui nii-öelda normaalne ühiskonnakorralduse normaalne perekonnaelu. Normaalne ütles Sulev Valner. Olgu, oleme täna meile antud aja ammendanud ja oleme sunnitud lõpetama vikerraadio stuudios rahvateenrite stuudios olid siis Sulev Valner, Mart Linnart ja Aarne Rannamäe õhtust kordust meil täna ei ole. Siis järgmine kord Mart Ummelas juhtimisel uus kolmikajakirjanike siin laua taga. Ilusat nädalavahetust.