Täna räägime suvejutu, pianist Mihkel Polliga, tere tulemast siia stuudiosse. Tere ja palju õnne, Mihkel. Nimelt viiendal juulil andis Kadriorus sulle president Toomas Hendrik Ilves üle noore kultuuritegelase preemia. Jah, nii see oli kindlasti. No kahtlemata suur au. See preemia on mõeldud siis kuni 35 aastasele Eesti päritolu kultuuritegelasele ja nüüd sa Mihkel oled siis ühes reas näiteks dirigent Anu Taliga või helilooja Helena Tulve, ka siin on selle preemia saanud veel Kristiina Ehin, Marius Peterson, Jaan Tootsen, Tanel Veenre, Risto Joost, lõppenud hooajal sa esinesid väga palju nii meil kui mujal ja olid ka Eesti riikliku sümfooniaorkestri resideeruv artist. See kogemus oli kindlasti väga uhke. Ma tean, et näiteks Irina, see arengukava on öelnud, et tema veel pole ära harjunud orkestriga mängima, et ikkagi, kui sinuga on koos 100 inimest, aga kuidas sinul see tunne on olnud läbi aastate. Minule üldiselt on meeldinud orkestriga mängida, aga noh, ma mäletan, kui keskkooli põhikooli lõpus, kes politseil rohkem siis kui ma alustasin orkestrite mängimist muusikakooli orkestriga, meil oli väga tore koostöö ja Toomas kapteniga esitasime koos päris mitut tabeli kontserti. Siis alguses oli ikkagi väga palju niisugust rabedust jah, kiirustamist ja ei asju, mida hiljem õpid rohkem kontrolli all hoidma. Ja sellest ma olengi õudselt tänulik tegelikult just must keskkoolile ja Toomas kaptenile ja musklisümfooniaorkestrile, kellega koos ma sain arenenud ja tõesti omandada väga väärtuslikke kogemusi, hilisemaks sest noh, nagu iga asjaga orkestrimänguga teksti, ma arvan, tuleb harjuda ja ennast sinna konteksti asetada, sest tõesti, kui sinuga koos on sadam, muusikud laval, siis on teine tunne mängida, kui sa oled üksinda. Ühest küljest on suur tugi, kui sul on veel nii palju inimesi, kes sinuga koos nii-öelda sama eesmärgi poole püüdlevad, aga teisest küljest jälle, eks seal on ka, see seab ka teatud piirid, et ta ei saa päris kõike nii teha, nagu sa teeksid, kui sa mängid soolot. Aga no kõige parem tulemus ongi, kui saavutatakse niisugune ühine hingamine ees dirigendi ja orkestriga. Kui see musitseerimise pole eesmärgid või, või tunnetus kuidagi saab samaseks või leitakse niisugune nii-öelda kompromiss ja kui seal aval toimub, siis, siis on tõesti artistiga mängimine niisugune eriline asi. Kas sa üldse mäletad, millal oli ERSO ka sinu esimene kokkupuude? Minu mäletamist mööda toimus aastal 2002, kas, kui ma osalesin klassikaeurovisioonil ja selle Eesti finaal toimus Herzoga, see ei olnudki avalik kontsert, see oli salvestus, mina mängisin siis kolmanda osa Prokofjevi kolmandast klaverikontserdist Mihkel Kütt juhatusel, see oli siis ka aastal 2002. Samal aastal minu arust me tegime ka esimese etteaste koos Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestriga just sellesama Prokofjevi kolmanda osaga, see oli küll juubelikontserdil, nii et see kõik toimus siis. Kas oli 2001. aasta sügisel vist kui ma õigesti mäletan, nii et akesti kogemus ulatub sinu poolaastasse 2001, kammerorkester oli tegelikult ka noorel muusikul kammerorkestriga ma olin ka enne seda mänginud, aga mis puudutab sümfooniaorkestrit? Noh, see on ka natuke teine asi, tõesti, kui on suur sümfooniaorkester ja ja niisuguse suure klaverikontserdid, siis see on võib-olla samm edasi sealt vähemalt noore inimese jaoks, kui mängida kammerorkestriga, hiljem saab kujunekoosise varieerida ja siis see muutub rohkem sarnasemaks, aga, aga esimest korda sümfooniaorkestriga mängida on ikka üks eriline asi. Aga räägime veel ikka ju on tore hooaeg seljataga, nüüd suvi on tulnud, et mis kontserdid need siis ikkagi nüüd olid, ERSO mängisid Artur Lemba mängisite, Erkki-Sven Tüüri. Jah, me mängisime nii-öelda kolm projekti, esimene plaat sisaldab siis kahte kontsert Tallinnas ja Peterburis, kõigepealt siis Lemba klaverikontserti Neeme Järvi juhatusel Estonia kontserdisaalis ja Peterburi filharmoonia suures saalis. Siis veebruarikuus esitasime Erkki-Sven Tüüri klaverikontserdi Olari Eltsi juhatusel ja aprillikuus Tubina kontserti hinnang klaverile, orkestrile koos Arvo Volmeriga. Et sellised mittetraditsioonilised viis klaverikontserti, mida kõik mängivad Et eestlaste jaoks on nimetanud seda ka traditsiooniliseks, vähemalt mida võiks teada või isegi kindlasti teatakse eestlaste jaoks kindlasti, et ma arvan, et on ka oluline ja mitte ainult oluline, vaid tegelikult suur rõõm mängida niisugusi tõesti, häid klaverikontserte, nagu meil ka Eestis on võib-olla lihtsalt see muusika iseenesest on kergemini mõistetav, ehk inimestele, kes on samas kultuuriruumist näiteks Tubinagi puhul on vaheldunud ette justkui läänes kuskil mängida, et inimeste jaoks noh, ta ei ole kohe otseselt mõistetav, tihti harjutakse selle muusikaga, aga seal võib olla tumeduse. Niisugune maalähedus tekitab alguses veidi võõristust. Et selles mõttes ma arvan, et eesti klaverikontsertide puhul isegi ei peaks rääkima mitte muusika kvaliteedist täitsa nüüd eesti muusika, pigem sellest, missugune see muusika on. Et kindlasti Beethoven on inimestele kergemini lihtsalt mõistetele ligipääsetav kui näiteks Tubin. Aga sõltub kindlasti inimesest ka. Lemba kontsert oli kindlasti tore mängida meist ida pool, sest et seal ju Artur Lemba oli väga tihedas kontaktis Peterburi konsiga, sai omal ajal sealt autasuks uhkes rööderi klaveri. Jah, ja muidugi sellise laval üles astuda, juba sinna lavalaudadele astuda on selline eriline, väga aukartust äratav tunne, isegi julge hakata mõtlema, kui seal oled ja kes seal kõik on esinenud ja keda see kontserdipublik enne kuulnud on, et see on tõesti, õpetab ülimal määral alandlikkust. See oli sinu Priit siis Peterburi filharmoonia suures diamuide püüd. Jah, tõesti, sellise saalis mängida on võib-olla interpreedi jaoks niisugune igas mõttes tegelikult suur privileeg, aga juba iseenesest see fakt, et sa seal oled, et on tõesti väga eriline. Aga see ei olnud ameti, sinu Peterburi debüüt üleüldse laienema Peterburis, varem aga väiksemas kohases muuseumis ja peaaegu konkursil Peterburi lähistel. Aga olen niimoodi suurel laval, see oli tõesti esimene esinemine, kui yldse saalidest. Niimoodi rääkida, noh, kindlasti kodusaalid on, on üks asi, aga ka välismaalt, missugune on sinu kõige armastatum saal, et kus on kõige rohkem meeldinud üles astuda? Noh, ma võib-olla nii kaugele välja läheksid, hakkasin oma lemmiksaalidest rääkimas ja siis need ei ole nii palju kindlasti olnud, et mul oleks adekvaatne, pole võrdluses, mis on minu jaoks nüüd see lemmiksarja, mis ei ole, aga noh, igasugune suur saal või niisugune traditsioonidega saal on kindlasti väga inspireeriv ja teine asi on rääkida saali kõla omadustest, et et on ka väga kaasaegset kontserdisaale, mis on tõesti niivõrd hästi ehitatud, seal mängimine on sa saad sa ennast tõesti realiseerida võib-olla paremini kui kuskil mujal. Aga noh, näiteks neil, kes alistati nagu vihmanhol või, või Petemenfermoonia suur saal, see juba saali aura, aura nagu mingis mõttes mängib kaasa, et see on jälle teistmoodi eriline tunne. Aitab siis õigel hetkel jah, või pigem inspireerib jääks iga saali akustika, tegelikult see lõpuks harjud ja igast natukene erinev mängida. Ja selleks on ka saaliproov ja ega klaveramaideerin. Aga muidugi noh, niisuguses tõelises kontserdisaalides on ka tõeliselt klaverit, mida väga loodaks, et ka meile ükskord võib-olla ostetakse. Jah, sest et iga asi väsib ja kulub jah noh, ka suurtes saalides tegelikult uuendati klaveriparki väga tihedalt. Viie aasta järel on see täiesti normaalne teha, meil juba on 15, meil on 15 jah, et eks muidugi üks ühest küljest on ta ka luksus omada tõelist kontsertklaverit saalis. Aga võib-olla mingis mõttes on see ka elementaarsus. Kui tahta olla tõeline kontserdisaal ja astuvad üles laval noh kas või näiteks Estonia kontserdisaalis väljapaistvad artistid, siis oleks ju hea, kui ma tahaksin kuulda nende noh, nii-öelda täies hiilguses neile anda neile võimalus ennast ka täiesti väärikalt avada, sest ei ole mõtet kutsuda ise kedagi, kes ei saa anda seda, mis tal on sees. See kehtib nii eesti kui kõigi välisMaintervjuutide kohta. No ma usun, et eestlasena me oleme ikkagi kõik natuke uhked meie oma ilusa klaverivabriku üle, aga on käidud välja mõte, et kui on Estonia kontserdisaal, siis selle esiklaver võiks olla ka Estonia Pillet, mida sina sellest arvad? No mina arvan, et esindatud saalis siiski peaks olema Steinway kontsertklaver, lihtsalt tegemist on kõige väljapaistvama instrumendiga. On, me oleme väga uhke rahvas, et meil on oma klaverivabrik ja seda peaks kindlasti tunnustama ja võimalikult igas mõttes toetama, aga esindussaalis siiski esindussaali kuulub ka maailma esindus pildisest. Me ei taha ju teha allahindlust sisulises kvaliteedis ega interneti taala Indias kunagi teha endale. Siis ma arvan, et ka kontserdisaal või esinema kutsuda ei tohiks teha endale allahindlust. Ja alati võib ju valida, alati tuleb ja ongi normaalne, et saalis on mitu pilliga mitu Stein, vaid võib-olla ka veel erinevate firmade pille ja kindlasti võiks olla ka Estonia ja ongi Estonia, kui tuleb tennist mängima, tal on valik, aga sellest valikust mingi juhid ei tohiks puududa tipptasemel, seda enne minu meelest. Kas sa välismaa lähedestaniate peal mänginud on sattunud juhuseid? Mõned korrad on, aga mitte väga tihti, aga noh, ma ütlen ka, et mu esimeses pagas ei ole nii lai, et ma oskaks nüüd selles mõttes statistikat siin siin teha. Seda firma teatakse küll ja ma arvan, inimestel on ka päris palju kodudes Estonia Aid kindlasti Ameerikas. Ja selles mõttes ta on hinnatud pill ja ma ütlen veel kord, et me oleme väga väga rõõmsad, et meil on oma klaverivabrik markanud reham läänile, minu teada Estonia vähemalt ühe harjutuspildina võib olla küll Estonian väga harjutuspill, tegelikult akadeemias ka mõned pillid, mille peal mängimine annab väga palju just harjutusprotsessi. Räägime veel natukene eesti muusikast, eesti kontsertidest, Erkki-Sven Tüüri kontsert, kuuldavasti õppisid sa selle väga lühikese ajaga? Jah, noh, see Eriksson tüli, kontserdi mängimine tuli Meile kõigile väiks ootamatusena ja seetõttu ei jäänud väga palju aega selleks valmistumiseks umbes kaks kuud. Aga lõpptulemusega jäi kui helilooja rahule ja, ja üldiselt ka teised inimesed, kellega ma olen rääkinud, et et tahaks loota, et see lühike ettevalmistusaeg väga palju ei ei muutnud seda lõpptulemust või pärssinud seda. Et, et see, milleks ma olin suuteline, tehke enam-vähem realiseerus ka selle intensiivistunud tööprotsessi tulemusena, ma usun küll, Erkki-Sven Tüür, on ikka üksinosoovitajaid, noore kultuuritegelase preemia? Jah, ta on olnud väga toetav ja see on tõesti suur au ja rõõm jällegi. Aga sa esineb päris tihti ka. Briti koolides ma saan aru, et kuidas sul kontakt noore publikuga On noh, võib-olla seda peaks nende käest pigem küsima, kuidas neil just muusika kontakt tekkinud seeläbi ma arvan, et tegelikult on lihtsalt oluline, et inimesed kuuleksid ska noorest peast erinevat muusikat, nii klassikalist muusikat kui, kui ta küsiski erinevaid muusikat, aga kuna kergem muusika niikuinii ringleb inimeste ümber igapäevasemalt kui nii-öelda tõsine muusika, siis võib-olla on tähtis seda nendeni aeg-ajalt viievietteni oleks vähemalt võimalus seda kuulata. Sest inimestel on ka õpilastel on tegelikult väga kiire ja tihe elu ja ja et minna klaveriõhtuid näiteks kuulama kuskile kontserdisaali, selleks tihti pole lihtsalt aega või võimalust. Ja noh, võib-olla ka rahalises mõttes tegelikult, kuna piletid on vahe päris kallid. Kui perega näiteks minna, see väljaminek on üpris suur. Nii et selles mõttes, ma arvan, on väga hea, kui materjalid leiad võimalus minna koolidesse, mängida ja, ja anda võimalus õpilastel ja noortel inimestel siis puutuda kokku klassikalise muusikaga, eks niikuinii hiljem elus igaüks ise valib, mis talle meeldib, mida ta kuulab, mida ta helistab, aga kahju oleks, kui, kui nad ei teaks sellest midagi või kui inimesel jääks lihtsalt seetõttu kontserdile minemata, et ta ei oska sinna minna. Meile sageli tundub tegelikult ka väljaspool olles Eesti peale mõeldes tegelikult aru, kui rikas on meie muusika, kui palju meil on festivale 100 tükki aastaringselt, kui palju on kontserte. Aga tegelikult on neid siiski rohkem Tallinnas, Tartus, võib-olla Pärnus, et nii kui läheb juba perifeeriasse, siis on tegelikult see asi vilt juba teine, nii et ongi väga tänuväärne, et muusikud niimoodi käivad. Jah, ja kooli kunstiklassikaraadio ja ka teised inimesed ole, olen kuulnud ja ja noh, see on iga ilmselt niimoodi, et, et paratamatult kultuuri koondub teatud Hendrumidesse, see lihtsalt on nii. Aga tõesti on hea, kui aeg-ajalt saab minna väljapoole eriti vaata, kui inimene õpib koolis siis ja siis ta on vägagi seotud selle paigaga, kus ta elab ja tal ei oleks, kui ta hiljem saab vanemaks, siis ta valib elukoha või sõita kergemini kuskile. Aga just noorena on tegelikult raskem võib-olla minna näiteks võrust sõita Tallinnasse kontserdile. Mitte tõttu just, ma arvan, ehk koolid, see koht, kus muusikaarmastust inspireerida. Mis veel silma hakkab tegelikult, kui käia kontserdil, ütleme, Londonis on seal oled sa palju käinud oma õpingute ajal ilmselt või, või ka Saksamaal või mujal. Et see publik on ikkagi päris vana, kes on seal saalides, et meil, Eestis on noori palju rohkem kontserdisaalis. Kuidas sõltub kontserdist ja seal on ka Londonis näiteks on ainult noortele orienteeritud kontserdi sa lihtsalt toimub niivõrd palju kõike, et et seal tegelikult noh, võib-olla need teise kontsert, kus, kuhu meie oleme sattunud kuulama, siis tõesti välja pärast intervjuud sinna oskavad minna või tahavad minna eelkõige inimesed, kes on juba läbinud teatava niisuguse, et etapi, Muttika tutvus etappi oma elus, aga teine asi on ka see, et tegelikult nagu ma ütlesin, noortel on päris kiire elu, tihtipeale töö õpingud. Et neil ei ole mahti, võtab nii palju aega maha ja minna kontserdile. Aga on tegelikult suurtes saalides küll ka päris palju noori. Võib-olla tõesti Vigmal hool on selline koht, kus on niisugune nagu Elidaarsem publik või vanem publik, tihtipeale aga näiteks festival hoolis või ma kuid nende kõrval halb versioonis on tegelikult väga palju nooria promsi festival on väga populaarne. Nii et ma arvan, aitäh ja seal on ka väga erineva kontsade publikut nagu ka Eestis. Et noh, võib-olla huvitav kunagi mingit statistikat lugeda ma jälle ei oska nii täpselt öelda, aga kui kaugel on sinu õpingud praegu? Ma saan aru, et doktorantuur Eesti Muusikaakadeemia? Jah, ma olen nüüd sellest aastast ja teisel aastal doktorantuuris Eesti muusika ja teatriakadeemias mis teemal valmistunud, akteride doktorite valmib ka Erkki-Sven Tüüri klaverikontserdi teemal. Nii et selline tugev algus on juba tehtud ja noh, võib-olla töö mõttes küll või, või noh, seal on see töö ongi tegelikult üles ehitatud selle klaverikontserdi ettekandeprotsessile, siis siis see ettekanne seal moodustab tähtsa osa sellest tööst. Nii et seda on seal siis aega veel kirjutada. Ma saan aru, et hiljuti alustasid sa ühistööd kaasonora nimelise agentuuriga Poolas, et kuidas see nüüd sinu tee peale sattus või räägiksid tegelikult sellest võib-olla veel vara rääkida, et on tõesti üks haigeagentuur, kes alustab tegevust. Ja meil on tekkinud selline koostöö, aga, aga võib-olla peaks natuke ootama, enne kui sellest nagu väga täpsemalt rääkida, et vaatame, vaatame, siis tuleb igal juhul. Hetkel ma olen positiivne, aga mõned plaanid siiski van mõne esinemisega plaanid, aga, aga ma ütlen, et plaanidest on, muide te räägite siis, kui nad on nagu täitumas ikka, inimesed jäävad ju plaan ja see on väga tore, aga võib-olla see toob halba õnne, kui liigsed rääkida asjadest nii, seal on niimoodi idee tasandil. Aga räägime siis nendest asjadest, mis on juba käega katsuda, nimelt 11. Juuli oled sa ja meie suuremale saarele sõitmast Saaremaale. Jah, masinaid Mustjala festivali 11. juulil tunniajase soolokavaga. Väga eksootilisest kohast Ninase poolsaarel nagu seda on rannakaitse, suurtüki laskepesa. See on selline väga tore koht looduse rüpes. Jah, ma ei ole seal kunagi käinud, nii et ma ootan huviga meistri ja sellel on, on leitud päris palju põnevaid esinemispaiku nii. No mis on sinu elus kõige põnevam esinemispaik, on nad üldse kõige eksootinud, kõige tabatum? Tavatume no ma olen palgurd esinenud vabas õhus on juba üpris tavatu minu jaoks ja ja noh, näiteks meie akadeemia lõpuaktus toimus suureani võimlas, mis on ka omamoodi tavatu, aga aga lõpuks mängima hakkas võib-olla. Noh, kuna see muusika ise ikkagi sinna seal võib-olla ei kategoriseerimist nagu natuke nihkub tagaplaanile, seesid esinemispaiga niisugune ksootilises, nii kaua, kui ta ei ole päris ebasobilik, kontserdipaik, stre ekstreemne võib-olla jah, et kuidas sa sinna rannakaitse suurtüki lasketehase kava valisid, sul on plaanis mängida seal Sothnilisti ja tüüri muusikat kaasa valitud nagu normaalsele soolokontserdile, et oleks erinevaid elemente ja, ja oleks omavahel kuidagi ka harmoneerub siit ja muidugi ka selle kontserdipaigaga enam-vähem sobiksid, et võib olla väga, mingis mõttes ekstreemsuse kalduvad kava jälle just pigem sinna niisuguse rõhulisuse poole, võib-olla sinna ei valinud selle paiga iseärasustega. Mis sul siis täpsemalt kaason ongi tüüri klaverisonaat siis panin ballaad number neli ja listi sõnathamall uhke kava, nii et seda saame siis varsti kuulda, aga Saaremaaga oled sa päris tihedalt veel peale selle Mustjala festivali seatud, jah, 23. ja 24. juulil masina koos Lõuna-Aafrika soprani hanimo Noostrumiga kellega me esitame Verdi laule, samal kontserdil esineb ka Tobiase nimeline Kelbli kvartett Kristaps Verdi keelpillikvarteti. Et seal on kaks õhtut, 23 24 Kuressaares esimesel augustil esinema Saaremaal koos oma õe Mari Polliga. Kuressaare kammermuusika päevadel siis sellise kammerkavaga või viiuli ja klaveriteostega, mis autoritel seal on kavas, seal on kavas Bulanki sõnad, siis torn, Koldi neli pala ja siis Brahmsi kolmas viirusenad, selline kava. Kuidas maril üldse läheb, ta sai ju ka ta koori kuldmedali Londonis kuninglikus muusikakolledžis. No seda peaks tema käest küsima, aga tundub küll, et hästi eks igal teel on, on tõus ja mõõn, aga, aga peaasi, et see õige suund püsiks. Ma arvan, et see on tal hetkel küll täielikult olemas, kui tihti teil on mahti kohtuda? No nüüd me kohtusime päris tihti, sest Londonis elasime koos viimasel ajal, nii et on kohe igapäevaselt hetkel ta on ka Eestis, nii et me siin kohtume tihti on on jälle perioode, kus kus me ei näe, mitu nädalat lausa vahel isegi kuu või, või mitu kuud, et aga noh, õnneks on võimalik suhelda Skype'i teel ja helistada ja ja see kõik on muutumas üha lihtsamaks, nii et see on üks tänapäeva maailma suuri heliste, oled sa tehnikainimene? Mitte väga, aga püüan ennast siiski kursis hoida ja asjadega hakkama saada. Kui oleks veidi rohkem aega, siis oleks muidugi väga tore rohkem süvitsi minna selle poolega, aga võib-olla kunagi edaspidi on see võimalik. Aga milliseid esinemisi on ootamas siis sügishooajal, ma saan aru, et siia suve kuudesse mahudel esinemine Rootsis Pervalt Hallenes jah, sõidame koos ERSO-ga augusti lõpus Rootsi, kus me esineme Läänemere festivalil Sis Neeme Järvi juhatusel Pervalt hallanis mingi kõigi klaverikontserti. Ja siis sügisel tulevad mul ega Eestis soolokontserdid oktoobrikuus siis Estonia kontserdisaalis 29. ja, ja noh, seal hooajal on veel mõned asjad, mis on juba kindlad, eks ta natuke ta kujunemisjärgus Ma loodan siis, et neid kuuleb ja näeb ka Eesti publik ja mul on väga hea meel, et nii kuulajad Eestis kui välismaal on sind väga hästi vastu võtnud. Jah, publikule, mul ei ole küll midagi ette heita, kui, siis endale. Ja tõesti ei ole ju interpeeti nii-öelda ilma publikut, et, et selles mõttes tuleb alati olla tänulik tegelikult ka, et on neid, kes on nõus vastu võtma seda, mida sa arvad, et seal pakkuda on. Aitäh tulemast siia suvejuttude stuudiosse Mihkel Poll ja kohtume juba Saaremaal Mustjalas. Aitäh.