Inimesele no nüüd on lihtsam, masina korra pannakse, kleebitakse kuskil, ütleme siis 12 15 klemmi pea külg rindkere, südame piirkonda, silmade ümber, neli klemmi ja nüüd siis selle koos pilt analüüsides masinat ise on kahju, automaatprogrammid on nendel, mis Ütlevad une, staadiumite kestvuse ja siis nüüd uue struktuuri, vaatame siis inimene ei jää koheneks viiendas raadiumisse, temal läheb kuskil, ütleme siis 90 minutit, poolteist tundi läheb siis selleks ajaks, mis nüüd siis kehale aju nagu maha rahunevad, eks ole, et puhkama minna ja vaata siis tulevad nüüd sisse 405. staadium, kus nüüd siis inimene ja aju keha mõlemad puhkavad ja mitte ainult puhkepaika taastuvad, tähendab, ainult sügava unestaadiumites on siis neljas, viiendas staadiumis on siis see, kus inimesel tekivad need nii-öelda hormoonid, mis annavad lihasele jõu ja, ja ajule värskuse. Suguhormoonid tegijad, et pealtpoolt on uni ühesugune. Aga sisult on sedapuhku suund inimesel vaja vähemalt noh, ütleme siis 25 protsenti, laste 35 protsenti, et et oleks areng. Et kui ütleme seda uuringud, mis on ka maailmas tehtud, on siis selles, et õiget und tundes näiteks lastel õppeedukus viie palli süsteemis väheneb 0,46 palli annaks meie haridustegelastel mõelda sellele, et uurida, kuidas, miks ta seal luuletuses meelde ja miks ta teeb kirjavigu. Aga sellepärast, et ta ei puhka öösel välja ja noh, laste ja see ongi nüüd üks suuremaid või ütleme, üldse unehäired jagatakse põhimõtteliselt noh, ütleme siis nagu kaheks meie jagame, ühed on see, et need, mis tekivad vale hingamisest, seal ütleme, norskamine unele, hambumistõbi ninakinnisus ja teine on siis see, mis tekib nagu tsentraalselt või siis peaaju poolt Laanedanud stressid ja depressioonid ja kõik niisugused asjad, noh, olmemürad sinna juurde. Ja lastele tähendaks seda, et unehäired tulevad, et vot selle kooliminekuga, eks ole, et nad on see kaks, kolm kuud puhanud, noh, ei ole nagu üldse kohustust või midagi ei ole ja siis nimetatakse seda laste söögistressiks koolimeheks. Vot tulevad uued kohustus, et vot nüüd homseks pean õppima, et nüüd ei tule und. Aga see on, tavaliselt ongi lühikest aega mõned päevad või nädala une Haklimatiseerimise periood, aga meil noh, nii-öelda puhkuselt vanematel inimestel, noh, töö on jälle selles mõttes rutiin, et palju sa sind tühje õpid. Kohustusele tuled puhkuselt tööle, noh ja seda ei ole täheldatud. Nagu noh, ütleme siis lihtsalt puhkusejärgsed unehäired. Aga lastel on jah siis see, aga põhiline on see, et nendel on meie põhjamaises merekliimas on ninad kinni adenaadindan juba suured, siis mitte funktsioneerimist ei lähe mina ka Velduruse, nii et mina ise tuurses adenoidun seal nina taga ja nüüd on nüüd hingamishäired ja mis siis nüüd juhtub, laps hakkab suu kaudu hingama kaudu hingamine on väga vale. Seal see sisuliselt sama füsioloogiline, sama normaalne oleks siis nina kaudu sööma hakata, see oleku suu kaudu hingama ja nüüd iga jälle suu avamine tähendab seda, et laps ärkab ülesse mitte siis selle silm lahti jooksma läheb. Aga vaat, needsamad uneskäijad ja hambasse kiristajad ja, ja see tähendab seda, et nendel ei ole puhkust, nendel ei ole noh, kehale ja ajule puhkust, hambad, isegi kirise aju annab selle impulsi neile sinna, see tähendab kinnist und. See tähendab seda, et armastuse tähendab seda, et hommikul pea paks, sul peab olema koolitükid selged sule, millest vähe räägitakse, on see laste heaväliselt uni, aga tegelikult unetus sellest ei teata, koolis ma käisin siin omas, kus ma isegi käisin maagümnaasiumis. No meil ei olegi see aparaat, mis näitab ninamahu nina, takistuse mõõtsin siis seal isegi kooli saanud läbi selle kõva sõela seal kolm või neli päeva või nädal otsa vaadatakse parimatest parimad välja. Seal siis viies klass oli viienda klassi õpilasi, noh, ütleme sellest 38-st viiel oli niuke nina, millega võis rahule jääda, tähendab, mis annab siis õige puhkuse üldse anatoomiliselt mahuliselt ja tuli välja, et nemad olid siis läbinud selle Adelaide lõikuse. Ülejäänud õpilased on kõik selles mõttes noh, ütleme peakesed tuhmid puhub öösel välja, kui nina kinni on, nii et need tulemused eliitkoolis on nii vett hämmastavad, ei osata tähelepanu ka öelda, kuidas lapsed magavad kas ninaga või suuga. Sellised lapsed on tavaliselt teises toas ja kui me seda, seda hingamisfilosoofiat ja, ja sellega ka noh, unud, sa tulid nagu pärast kõigepealt me olime maal üldse selle norskamise haiguse ja ja noh, ütleme ninahingamise niisuguse noh, ütleme kui põhjamaise paratamatuse ja vaata, siis hakkasid tulema alles meil need nii-öelda unepeade juurde vaatasime, et need, kes öösel ei maga näiteks pissivad alla, siis mõeldakse, et seal noh, lapse stress aasta vabastab külmega nii teinud näiteks meie ravime praegult allapissimise sellega, et me lõikame nina lahti. Aga meil siin juhus olnud, kus on küllalt suur poiss, mitte et seal oldi pissinud, vaid tegigi paksu püksitunni ajal. Tal tuleb sellest endast, et tal see juhtub juba, tekib stress ja nii kuna tuleb peaaju juhiseda, üks kõvem ravim, kui teine ja haiglas sees ravitakse, noh, et isa emasel lahku läinud või mis mingi sule jaagu, isa Me mängisime korvpalli, andsime talle palli, teised lapsed, umbes sama suured, need viskad korvi, pol tuiskab ülesse, noorendab ja jookseb ära. Ja mis siis, mis siis on. Ja siis tulid sugulaste kaudu välja poisil niuke häda suu lahti. Toompilk silmades mõtlesin, see tuleb lahti lõigatud poiss magama saaks ja mis juhtus, oligi niimoodi, et ei läinud kuu aega, nüüd on juba üle aasta möödas, kui ühtlasi juhtunud ikka selles mõttes, et ega siis ise kokku hakanud elama ei läinud see stress üle. Ja kuni sinnamaale peavalud, eks ole. Me teame, võtan peavalu, ohtub tegelikult vaatama seda, et kuidas inimene magab ja kui ta välja ei maga, vot siis tulevad valed hormoonid, palett, niisuguseid noh, ütleme ained organismi, mis need teemad sul spasmimis viivad, nii siukseid, pingepeavalude niimoodi edasi. Et meie tegeleme just selle noh, nii-öelda une kvaliteediuuringuga ja see käib läbi tänapäeva komplitseeritud ja keeruka aparatuuriga, mis on muuseas palju tundlikum päevaaegsetest aparaatidest, on sama, mis päeval näiteks saab ka teha seda aju biovoolude grammi südamefilmi käik muude asjadega. Ja näiteks üks 21 aastane poiss Tallinnast oli meil siin suurte südame rütmihäiretega ja keegi põhjust ei, ei leia kõike, et päeval kõik korras midagi olev poiss ütleb, et no süveneda vahele ja, ja sibulat ja panime siia öösel magama ja mis välja tuleb jälle hingamishäired ja üks eksar sisestel järele. Ja Alpimises unes. Et kui peab olema ta ütleme 25, Tallinn on vist kuut protsenti 5,8 ja mitte millegi järgi ütle, kuidas öösel magad. Et selles mõttes see meditsiin ööd, tervishoid tuleks minu meelest hästi suurte sammudega tervishoiuorganisaatorid tal elanike elukvaliteedi tõstmiseks soosida, arendada ilma selleta olla sama jagu pimedas toas nõela otsida selle terviseviga, kui ei tea, missugune on inimese uni siis me teeme pime, poksi Me ravime seda tüsistus, aga põhjuseni ei jõua.