Eesti kirjandusmuuseumis on tulnud välja uus helikandja. Seekord on tegemist jutuplaadiga, täpsemalt kohapärimuse lugudega. Koostanud on selle Risto järv, kellelt ma saan nüüd kohe lähemalt küsida, mida see siis endast kujutab. Plaadi nimi on Linda kivist lilla daamini. Nimi. Püüab juba üht-teist ära öelda, et nimes on kaks sümbolit, Linda kivi, mis on kõigile tuntud Tallinnas ja lilla daam, mis on üsna paljudele, julgen arvata, tuntud ja teda on kutsutud Tartu kuulsamaks kummituseks, nimelt kirjandusmuuseum peas olevat siis lilla daam. Ja see plaat ühendabki neid kahtlen, noh Tartut ja Tallinnat lugude kaudu, need on needsamad lood, mida meie rahvaluulekogujad on siin juba mitu sajandit kogunud. Need kirja pandud arhiivitekstid on räägitud ümber tänapäevaste jutustajate poolt. Piret Päär ja Anne Türnpu on siis lugenud ja rääkinud need lood plaadile ja nende kaudu püüamegi tuua selle vana arhiivipärimuse kirja tekstist elavaks ja see plaat on tehtud sellisena, et seda saaks kuulata autos või bussis koos maanteed mööda kulgevas sõiduvahendis nende kahe linna vahel liikudes. Ehk kui sa Tallinnas selle peale paned, siis hakkavadki need lood Linda kivist peale ja kestavad kuni Tartuni välja. Ja Tartust Tallinnasse sõitjaid, mis nemad jäävad siia ja nemad täpselt samuti, sest tegelikult on see duubelplaat nagu kõike teavad, seedemaht on natuke väike, et seda pikka teekonda siin linnaservas linnud erani Läheb umbes natuke üle kahe tonni heade sõiduolude puhul. Et CD-plaadi maht on liiga väike. Seepärast me valisime siidi, ekstra formaadi, et tegelikult on siis nii, et need, kellel on tavaline siini mängija, need kuulevad ühte plaati ainult poole võrra Järva Maal normisi küla juures on see koht, kus umbes tund sõidust peaks läbi saama heade teeolude ja liikluseeskirjade järgimise korral. Ja siis need, kelle mängija mängib MP3 formaadis lugusid, peaks siis mängime Tallinnani välja, kellele mängin, et peavad siis natukene mõtlema, kas nende lugudele edasise teekonna mõtlema või siis panema peale plaadi tagant ettepoole, et nagu öeldud, iga autosõitja saab vähemalt tunni jagu seda muusikat igal juhul kuulata. Ja uuemad mängijad mängivad siis ka kõik selle kaks tundi viis minutit kummaski suunas ära. Nii et siis praegu lood Tallinn-Tartu maanteel aga mis selle projekti taga on, kuidas plaadi idee tekkis ja mis siis nendest teistest kohtadest Eestimaal saab kus see kohapärimus samuti on kokku korjatud? No selle plaadi mõte ongi tegelikult jah, just viidata ja anda aimu, et arhiivi on kogutud logo suurel hulgal kohapärimust Eesti eri paikadest ja ja selle plaadi mõte ise tekkiski tegelikult ühel autosõidul. Et kui me kolleegidega sõitsime, siis just nimelt sealsamas, Järvamaa kandis juba mitu-mitu aastat tagasi tuli äkki mõte, et kui need kuuleks seda lugu, mis siinkandis on, on räägitud ja siis see mõte hakkaski hargnema toona juba tõesti mitme aasta eest 2010 tuli see mõte siis 2011 sai tehtud juba ka hulk salvestusi aga siis vahepeal, mitmete asjaolude tõttu ja, ja mitmete teiste väljaannete tõttu. Siin see asi natukene jäi tahaplaanile, sai ettevaatlikult kirjutatud arvukalt projektitaotlusi. Aga sel aastal lõpuks siis õnnestus asjaga valmis saada ja soov olekski siis tutvustada neid lugusid Eesti eri paikadest, mis maantee ääres on ja millest me tavaliselt liigume mööda, nii et me midagi ei tea. Et tegelikult kas või selsamal Järvamaal Mäo uues ristmikust kusse maanteemuutust tundmatuseni ja senine väikene armas koht, kus sa nägid ka neid ümbritsevaid maju ja teeäärseid kohti, et siis liigud seal kiirteel kiiresti. Tegelikult mingis mõttes, see on sarnane nagu sellega kuidas me iga päev nendest lugudest mööda kihutame, mis seal on, et, et selle teine mõte olekski siis üldse natukene mõtlema panna, et kui palju lugusid veel tegelikult Eestimaal peidus on ja kui paljudest me iga päev mööda käime ning ärgitada ehk inimesi ka ise oma kogumist ette võtma oma lähikondsete juures. Selleks, et nüüd ainult kaks tundi juttu kuulata läheb natuke liiga, liiga üldiseks, siis me kutsusime appi ka André maakleri, kes siis need luud helindased iga igale jutule, lisaks mõnele pikemalt mõnele lühemalt, kitarri, improvisatsiooni, need on ka osad korduvad, osad on väga erinevad ja natuke sõltuvad ka teest, kus parajasti on kiirtee või, või aeglasem lõik. Aga eks maantee-ehitajad muudkui ehitavad juurde, et eks muidugi varsti asi võib-olla natuke muutub, aga hetkeseisuga peaks seda küll enam-vähem paika panema, nii et et seal vähem kuulad ka neis kohtades, mis tee ääres on, või siis kust viidad lähevad. Neid samu lugusid, mis sealt üles kirjutatud, on. Veel enne kui me kuulame mõnda näidet sellelt plaadilt, tahaks teada, kas sellele projektile on plaanis ka mõni hetk. Teide vaik on palju, jah, eks me tegelikult ise mõtlesime ka, et tänapäeval oleks õigem üldse seostada see GPS-iga ja teha seda nii, et ei pea ise seal asja õigeks sättima, noh, ma ei tea, masin ise juhul kui sa millegipärast millegipärast vahepeal sõidad aeglasemalt, ta otsib sulle õige koha välja ja, ja sätib selle paikana hetkel andadel klassikalise plaadi moodi, aga et üks mõte oleks võib-olla teha mingi selline variant, mis siis ostabki sinu geograafilist paiknemist ise automaatselt. Aga muidu on meil tei muidugi palju ja kohalugusid niisamuti. Hetkel on veel see nii, nii värskelt lõpuks valmis saanud, et pole veel uuele järgmisele asjale mahti olnud mõelda et hetkel ei julge midagi välja lubada, aga, aga mitmed mõtted olnud küll, nii et tahaks loota küll, et et opoloriivis erinevate kolleegidega midagi sarnast, midagi natuke teistlaadset saame tehtud. Aitäh, Risto Järv, plaadi Linda kivist lilla tamini koostaja ja Eesti rahvaluule arhiivi juhataja. Ja kuulame siis neid näiteid. Kui Tartus Kivisilda ehitati, siis kõik, mis päeva jooksul ehitatud, nagu ikka öösel lagunes, ära küll katsunud või ehitusmeister, nii ja naa mitte midagi ei aidanud, ikka lagunes kõik öösel ära. Mehed väga mures, et ei saagi seda silda niimoodi valmis ja ühel hommikul silla ehitusmeister kõndis mööda Emajõe serva ja talle tuli vastu üks saksik, härra kübar oli peas, jalutuskepp käes ja teises käes oli kett, mille otsas oli pisikene taksikoer. Ja ehitusmeister andis talle siis oma three, kergitas oma kaabut ja siis saaksid mees, võttis tere vastu, kergitas kaabut. Ehitusmeister nägijad, selle kaabu all olid väiksed sarved. Ja ta sai kohe aru, kes see on. Ja hakkas tema, kas siis küsima, et miks see on nii, et meie ei saa siia Emajõe peale mitte oma silda ära ehitatud. Saksik mees sügas ennast lõua pealt ja ütles, et aga armsad inimesed, Teie tahate ehitada oma silda minu magamistoa peale. Seda ma ei saa lasta mitte sündima. Ehitage teie kolm versta Peipsi poole, siis teie siltsaka valmis. Ehitusmeister tänas, võttis kõik kraami kaasa ja tegigi silla kolm versta Peipsi poole ja tõsi. Kõik, mis paika pandi, olgu päeval või öösel, püsis väga kiiresti, sai sild valmis ja tugev, hea sild oli enne, kui venelased ta maha lõhkusid. Ühe korra elanud Tartu lähedal üks suur tark nõid. Ja tema ei sallinud neid Tartu linna elanik, kes need olid kangesti upsakas, uhked tema meelest. Ja ühe korra, kui vaenlase väed tulid Tartu alla siis nõid itsitas omaette, et väga hea nüüd maksavad kätte. Ma võiks need vaenlased küll hundiks lugeda metsa aga las maksavad tartlastele kätte. Ja vaenlased maksid, põletasid linna, maatasaviisid inimesed vangi, tapsid maha ja kes alles jäi, jooksis linnast minema. Nõid ootused, elanikud tulevad Tartu tagasi, aga inimesed ei julgenud tulla, elasid metsas, põõsa all, ootas nõid, aasta ootas, teise, ootas kolmanda ja otsustas neid uhkeid tartlasi siis aidata. Kronis ühe kõrge künka otsa ja vilistas. Ja enne kohe oli 10 kuradit platsis ja nõid küsib, mitte selle eest saada. Tahate, kui te mulle kolmandiku Tartu linnast üles ehitate? No kuradid ütlesid, et tahavad saada 10 tündrit inimese verd. Hea küll, ütles neid saate. 10 kuradit jooksid linna asemele ja ehitasid kolmandikku linna ülesse. Siis ronis mees uuesti mätta otsa, see vana nõid ja vilistas uuesti. Järgmised 10 kuradit platsis ja tema küsima, mis te selle eest tahate saada, et teise kolmandiku Tartu linna üles ehitate ja need ütlesid, nemad tahavad saada mitu külimitu vilja. Nõiaütles tehtud, minge ehitama. Mehed läksid, ehitasid oma teise kolmandiku ära, tulid tagasi. Siis ronis nuid jälle mäe otsa ja vilistas ja kolmas 10 kuradeid kohal. Ja jälle nõid küsib, mis te selle eest saada tahate ja nood ütlevad, et tahavad saada mitukümmend tündrik, liha. Nõid ütleb, tehtud, lähevad need kuradid linna ehitama ja saavadki linna valmis. Siis kogunevad jälle nõia juurde ja nõuavad, et kus meie kaubeldud, kraaman, nõikud su esimesed 10 kuradit enda juurde, lööb neid kolm korda kepiga ja ütleb teist saavad lutikad. Võtke siis inimeste verd nii palju, kui tahate, päeval või öösel elaga, inimeste majadest seinapragudes ja imege nende verd, kas 10 ründrit või rohkem veel. Ja pauh. 10 kuradit muutusid lutikad, eks. Siis tulid teised 10. Ja nõid ütles neile, teist saavad hiired, võtke nii palju vilja, kui tahate, kõik see, mis on inimeste oma, on ka teie oma. Lõi need kolm korda kepiga ja pauh kuraditest saivad hiired jooksid küünte krabinal Gridelevakrida krabi libetropagryberba minema. Siis kutsusele kolmanda 10. juurde, viibutas jälle nende poole keppi ja ütles, teist saavad kassid. Ja pauh olidki nood kassideks saanud, sest vaata, kassid söövad ära need hiired ja nendest hiirtest nad oma tündri täied liha kätte saavadki. Nüüd oli Tartu linn üles ehitatud, aga inimesed ei julgenud tükk aega sinna linna elama asuda. Eks see nõid käis mööda metsa ja palusid, tulge müüa, tulge ikka elama meile linna. Lõpuks rahvas, tulija elavad siin siiamaani. Heade mõtete linn Tartu.