Tallinna vanalinna Vene tänava kloostri aidas on jälle uuesti elu käima tõmmatud sügisesse seal kuulata erinevaid kontserte ning on ka teatrietendust mängitud. Klassikaraadio stuudios on Marius Peterson, kelle tutvustamisel jääb sõnadest vajaka lavastaja, raadiohääl ja mitte ainult raadio, vaid ka lauluhääl ja nii edasi ja nii edasi. Aga Morris võiks anda sellise lihtsa kokkuvõte sellest eesmärgist, et kuhu kloostajaid oma kontseptsiooniga praegu pürib ja mis on need eesmärgid, mis kloostri ait on endale seadnud? Ta on mõeldud, et see võiks olla selline kooskäimise koht vanalinnas võib-olla kitsamalt siis ühe ka kvartali selline infopunkt ja kohtumise paik, Jaak Johanson on kasutanud sõna vana maailma seltsimaja seltsimaja on siin kusagil sotsiaalmeediast saanud juba kriitikat, kas ikka linnas olla seltsimaja? Muidugi me peame küsima ka alati ju kriitiliselt, et kas Tallinna näol on tegemist linnaga ja Me ikkagi usume, et on. Ja seltsimaja mõte on just see, et see oleks siis selline mõtete vahetamise koht, et see kloostrirait ei oleks midagi sellist, mis konkureerib Tallinna restorani või kohvikuturgudel kulinaar ses vallas vaid, et see kasum, mida sellel pinnal saadakse, siis on eelkõige selline vaimne kasum. Et seal sünnivad, et head mõtted, et ta on sellise vaba mõtteliikumise koht nii nagu olid kohvikud omal ajal, kui kohv Euroopasse jõudis, seitsmeteistkümnendal sajandil 18 sajand. Aga praegu saab siis kloostri aidas ka alates sügisest juba päris head kohvi ja kes tegi süüa ja, ja see on nagu lisa see lisa sellele seltsi tegevusele, et see on siis nii-öelda seltsimaja, aga kus on ka kohvijoomise võimaluse supi söömise võimalus. Ja see praegu toimub ka paljuski niimoodi õhinapõhiselt, seal on meil väga hea perenaine Saskia Murumaa kes siis ennastunustavalt seal köögis toimetab varastest hommikutundidest ja kui ta just haige ei ole, siis iga päev seal on ka mingi soe doi ja tal on seal juba lausa vabatahtlike abis, kes on kategooriliselt keeldunud tasu võtmast. Ühesõnaga, selles mõttes selline väga huvitav tegevuse vorm on, on nagu välja kujunenud. Viimasel ajal on klus söödoskaa aset leidnud väga mitmekülgseid kontsert, ka eelmise nädala deltas sai juttu, räägid loomingulise kollektiivi, minu isa oli ausus ise liikmetega, kes nädalalõpul üles astusid. Võib-olla meenutame seda kontserti ka natukene? Jah, see oli selline tõepoolest vanade sõprade kokkusaamine. Marko Mitt ja Gaute Kivistik tegelikult olid ka ühed need, kes sõid alguses seal 90.-te keskel, kui need hooned anti MTÜ tasele rendile. Kui Katariina käigus oli veel Kölni käik, ta oli mõlemast otsast suletud, see ei olnud tänav. Kui Katariina kirikus mürisesid veokid ja oli kõik täis õlilaike ja vastikuid, silikaattellisest putkasid ja muud rämpsu ja kloostri ait ei olnud mitte ilu samas olukorras, see oli ka üks paras kuur kinomehaanikatehas ja nagu see oli selline režiimi lõpus nende asjadega, et ühel hetkel ei saanudki enam aru, kelle oma see on või kes või mis seal valitseb siis kaud tee. Miki olid ka ühed need, kes Viljandi kultuurikolledžis tulid. Nad olid Lembit Petersoni õpilased ja nad tulid ka vanalinna hariduskolleegiumi teatriprogrammi juurde, ühtlasi aitasid siis ka Theatrumi alustada. Viki mängis kaasa isegi Theatrumi esimestes lavastustes, aga kaud tee näiteks füüsilise jõuga just nimelt ka sealsamas aidamajas lammutas nii-öelda seda Theatrumi lavakarpi, seda tegi ka Miki ja siis selline kohtumine peaaegu et 20 aastat hiljem seal aidas mõni kuu vähem kui 20 aastat hiljem. Tegelikult mul on isegi fotot sellest aidaa ehitamisest, siis see oli selline tõeline sõprade taaskohtumine ja, ja see saal oli ikka väga paksult, et rahvast täis, võiks öelda, et seltsimaja parimal kujul ja mul on tegelikult siin salvestus kaasas. Me võime kuulata ühe jupi Kuulame seda. Tee on hea meel elust niimoodi läbi minna, et kui käid lahtiste silmadega ringi ja vaatad, kus keegi millegi ilusa hakkama saanud. Ja siis hakkad seda enda omaks pidama. Ja veel parem, kui sellega veel saad veel ühtteist teenida. Meiegi saime juba päris varajases nooruses ühelt mööda tohisevalst suurest laevast kinni ja läksime mööda ja ja vennad ja õed Johansoni tulid kunagi hästi-hästi, kuulsad. Minge hea oli siis. Meie. Nende laul ja ja teha enda omaks. Täna tahaksime selle laulu tegelikult Jaagule tagasi anda. Laskub üks hall vanamees trepist alla. Väsinud, aga muidu selge ja sitked Silmega. Ei poisi, kas pole pall siis lükkame korda. Oh ja game appi, minu väike see saapapea. Cavee A-d meenu väike. Oh jeerum, selle linna nõndaviisi. Ja siis kasvõi täi Elva ões rooli haarata, aga. Ja siis täi LH rooli ja ratta. Eks toeta näo nüüd vastu ja lükkame korra. Parasjagu kop. Ühe tuubi tuule. Olen varjulga liivale. Ei tohi ka play ja alga oled haaval ka videos Scoiga ja harviga. Olen Ruhja ja Valga. Üks, ta mahub auto alt läbi. Kui kõik seisavad. Ja sõidame meremehed äkki teha, saab paar õelgi Zapagaagem äkki teha saab juurde paar õelgi meie sapuka. Nagu üks õige mereloom päevane alal või aga meie, vaata tagasivaate ja kaks tuukrit jaamana. Kaks tuukrit sätivad kahele poole meid, nagu tahaks ukse kinni panna. Peale väikesega tuukreid Tulevad riburada pidi järele. Aga nagu ma ütlesin, et taga eiei vaadata. Kiilu ja tehnotüdruk võttetavad seeliku üle pea ja paugupealt läheb pimedaks. Täidavad serva peal ja daam jälle auto alt läbi. Ja ka tema ei saa mitte mõhkugi aru, ei peagi saama. Aga järele ju tuleb temagi, aga tagasi ei vaata. Tagasi vaadata ei julge ümber. Ümber. Pööramegi koju tagasi poisi oled. Niisiis lõikame ta Selle nädala laupäeval astuvad üles aga Riinuti Bio Ireene Lill, kellelt võime kuulata suurepärast klavessiinimängu, isegi klavessiini lahinguks on seda tituleeritud. Nojah, kui kaks klavessiini ja kaks nii head mängijad kokku saavad, siis tekib selline jah, heatahtlikult seda lahinguks nimetada ja see mõte, et sellised asjad võiksid seal ka toimuda, oli kohe päris alguses, kui me siin suvel istusime koos eelkõige Lembit Petersoni ja Jaak Johansoniga ja seal ka ümber olevate inimeste mõtted sai kuulatud ja teatramised kuidagi ei tahaks, et see pärimusmuusikaliin džässmuusika liinse vabalavade liin, mis on seal aidas ikka olnud ja ka ja ka ümber tegutsevates asutustes. Et see nagu jätkuks, aga teisalt, et võib-olla teadlikumalt tuua sisse noh, just nimelt seda nii-öelda siis sellist kohvikumuusikat ka sellist, mis on nagu ära unustatud, et ta oli kohvikumuusika, sest pahte poolest, et me teame teda Leipzigis, eks ole, toom, kus kantorina, kes kirjutas igaks pühapäevaks kantaadi, aga vähem teada, on võib-olla see tõsiasi, et samadel aastatel, kui ta Leipzigis elas, andis ta iga nädal kolleegium muusikumiga Cafe Zimmermannisselises Gottfried Zimmerman ille kuuluv kohvik, millel oli kaks ruumi, millest muide selline talvise kasutuse ruum asus just nimelt Riina tänaval, ehk siis on väga sarnane olukord Katariina kloostriga. Ja suvine oli siis natuke vabamas õhus ja ruumikam, ta andis seal iga nädal reedel viiest seitsmeni, oli kontsert ja on loetud kopp, kui täpset arvu ei teata, kuna täpseid, et need tema tegevusaastat seal Zimmermanis pole teada. Et umbes 600 kontserti võis neid olla ja need ei olnud alati Bachi loominguga kuigi ka Bachi loominguga ja, ja üks selliseid kontserte, mis seal tuleb ettekandele kahele klavessiini-le, mida me enamasti tänapäeval kuuleme just nimelt orkestri saatel, kahe klavessiini esitluses Siren ja erinevat mängivad selle kahelt klavessiini ja see võis ka algselt niimoodi olla ja võimalik, et Café Timmermanis kasse kontsert kõlas need siis ilmselt seal ühtepidi kõlas Bachi looming, seal kõlas ilmselt Bachi kaasaegsete looming ja võib päris kindel olla, et kuna see oli ka selline seltsimaja stiilis orkestri natuke kollegi muusikumil oli küll jah oma koosseis, omade õpilased seal käisid, siis samas on teada, et seal mängisid näiteks ka läbi rännu Lipzigist läbi rännuloovad muusikud, lauljad käisid seal osalemas on veel teada, et ta pidas üleval ennast puhtalt selle kohviku tuludest, siis ühesõnaga, et kohvikusse sissepääs oli kuulajatele tasuta. Ja see Zimmermann siis püüdis selle kulumis kaasnes tasa teha kohvi. Aga teada on ka see tõsiasi, et see ei olnud nüüd Euroopa kõige paremini makstud orkester, aga millegipärast kõik muusikud oma CVT tahtsin mainida, et nad on seal Zimmermanis mänginud või siis ka Bachi selles koosseisus oli see siis au, et sa oled Bachiga koos mänginud, oli see au, et sa oled sellise meistri juures proove teinud või mine tea, mis see oli, aga ühesõnaga see kohvik, see ei ole üldse mitte vähetähtis ja ütleme, minu teadvusse jõudis Coffee Zimmermann tegelikult ja see, et Bach sellises kohvikus tegutses tänu samanimelisele orkestrile, kes on hästi palju plaadistanud Bachi erinevaid instrumentaalkontserte alfa plaadimärgi all San Pablo balletti ja teised aga sellesse lukku süüvida, siis on see tõesti väga huvitav, tav, et kuidas need võisid need Jemm, kes neid nii-öelda seal siis välja näha. Et mis muusikute vahel võiks hakata mõne tollal tuntud meloodia järgi nagu kerima. Ja siis see kuidagi see mõte enne kui veel kohvi juurde korra tulla ongi just nagu see, et ühelt poolt räägitakse sellest nii-öelda klassikalisem muusika ja algtermin, aga ei ole veel aega, et hakata siin seda vaidlustama siis selle, kuidas seda nüüd siis nagu inimestele tagasi tuua ja mina isiklikult nagu ei usu sellesse, et peab hakkama saksofoni tuulutama ja kusagil keegi laulab sinna ja siis me improviseerima saksofoni Kasel teemadel või me peame tingimata panema dirigendile pähe krokodilli või kargu maski, et siis on tore ja lapsed tulevad. Mul vahel tundub, et selline asi võib isegi sellest päris asja olemusest nagu kaugele tõugata, aga küll ma usun, et kui nüüd seal aidas õnnestub kaks klavessiini panna keskele ja kui inimesed ümber istuvad, nii et nad lausa näevad, kuidas seda keelt seal siis näpib, see näpits ja see Iren ja Reinud, nende sõrmed ja, ja kogu see õhkkond on nagu väga lähedal. Et siis see võiks nagu selle asja mõte tagasi tuua või et, et ma usun, et Haydni sonaadid või haamerklaver saab inimestele tegelikult läheb lähemale siis kui kui tõesti näha, kuidas Andrew Stay seda teeb. Ühesõnaga Ma loodan, et see mõte on nagu arusaadav ja siit me jõuame tegelikult nagu kohvi juurde, mis on ka hästi oluline teema. Kohvi seitsmeteistkümnendal sajandil jõudis Euroopasse 1615 Veneetsias, väidetavalt oli siis moka sadamast saabunud esimene last kohvi ja hiljem 17 18 sajand noh, ka valgustuse ajal kohvik oli see koht, kus ideede vahetamine toimus. Bachi nagu tavapäraselt ei ole eriliseks valgustusajameheks peetud, aga ometi tema elu lõpp sinnakanti jääb ja seotus kohvikuga on ikkagi midagi sellist, mis paneb mõtlema. Kohvile omistati tol ajal, muide, väga naljakad on need kaasaegsed kirjutised siin. Šampolcombee on just nimelt ühes selles Café Zimmermanni plaadiseeria raamatus seda kirjeldanud, et milliseid omadusi talle pandi. Et ühelt poolt siis nagu meile teadaolevad äratavad omadused teiselt poolt nüüd on ta väga hea seedimisele ja siis on kusagil keegi kaasaegne kirjeldanud. Vähem vaimukana ei lähe kohvikust kunagi keegi välja, kes on kohvi joonud. Inglismaal omakorda on teada seitsmeteistkümnendast sajandist või 18.-st ist naiste manifesti, et kohvi äratab meestes liiderlikkus omadusi ja, ja ühesõnaga, nad paluvad kohvi keelamist ja sama Bach ise joon kirjutanud kohvigantaadikus kaan tüli tütre isa vahel, et nii sa mehele ei saa, kui sa seda kohvi jood ja tütar lubab siis abielulepingusse sisse kirjutada, et kohvi joomas siis kui ma seda tahan. Ja see oli muide ka väga naljakas, et kui me seal aita, otsisime seda kohvipartnerid ja Jaanus Oleriga sain kokku hiiul, tema on siis kohvitooja king, servis kohvi OÜ või midagi sellist, et siis tema kummalisel kombel pärimusmuusika ja džässiteema ja seltsimaja teema ja kõik selle kuulas ära. Ja siis, kui ma jõudsin jutuga sinna Café Zimmermanni juurde, siis ta kuidagi Läks aga elama, et just just et seda tuleks teha, et me siin pidevalt kuulame Bachi valditama kontoris. No see ei ole muidugi mingi ime, et minu teadvusesse tulevad faktilõigud, mis on täiesti uued oma nii-öelda pooliku hariduse pinnalt, seda ikka alati juhtub, aga see, et pahtesti oli kohvikumuusika, see on täiesti uus informatsiooni kyll tegelikult ja annab väga paljudele tema teostele sellise teatava Se või jäme või kogu see asi saab nagu mõistetavaks, kui nende paigutada sinna Café Zimmermann juurde. Mida Reinute jaa, Irene Lill mängivad mida konkreetset? No nagu öeldud, siis ühena tulebki ettekandele Bachi kahe klavessiini kontsert, C-duur kontsert, Schneideri kataloogis on ta 1061 ja märke aastast 1735 ja see on üks neid kontserte, mille puhul noh, kindlalt peaaegu teatakse, et see oli ka kirjutatud kahele klavessenilisest, paljude Bachi instrumentaalkontsertidega vaieldakse tänaseni ja tegelikult ega seal vaidlus oli väga palju mõtet ei ole, sest tolleaegses praktikas ikas võeti see pill ja seati ümber nii nagu praegugi. Viiuldajad mängivad Bachi flöödi sonaate või, või vastupidi, püütakse neid viiulisonaate mõnele teisele pillile panna. Aga siis on teada jah, just nimelt, et Ta oli kahele klavessiini le tik pikale, oligi teada ainult selle kahe klavessiini partituur, mille siis Anna-Magdaleena, Bach oli kirjutanud ümber ja seal olid ka mingid Bachi täpsustused, märkmed väidetavalt ta siis kogu elu alati oma teoseid täiendas, tegi märkmeid juurde ja lisaks siis on ettekandel Wilhelm Friedemann, Bach, tema poeg ka samuti siis kahe klavessiini kontsert, F-duur ja tulevad ka mängimisele veel Johan Ludwig Krepsi teosed, Jean Philip Cramo klavessiinipalad siis ja Ireni Reinuti esituses minu teada ei ole veel sellist korralikku salvestustega, just siin, laupäeval on klassikaraadioga plaanis ka see kontsert üles võtta. Aga mul on sellest Šafilipramo kontsert paladest siin kaasas just nimelt üks näide, mida me võime kuulata, siin mängivad piirantai skypsem B kaks suurepärast klavessinisti. Klassides on korraldatud ka erinevaid lugemisi mitte nii-öelda läbi mängimisi, vaid või vaid pigem just nimelt lugemisi tekstiga tutvumise ja nüüd on kavas ka Dante juurde pöörduda. Jah, isegi selle nii-öelda lugemiste pealkirjaks siis sai tegelikult kuulamised, et see oligi nagu selle segaja tamp tee puhul kuidagi see eriti nagu tundus õige, kui ma ise nüüd ennem kui me oleme hakanud siin juba Dante põrgut lugema, omavahel proove tegema ja kui püüdsin laua taga teda veel nagu lugeda ja kohati üle lugeda, siis aga see ei ole väga lihtne, sest et väga kiiresti sa lähed sellesse nagu sisse, mingid sa enam ei süvene nendesse detailidesse kujutlustesse ja ma isegi laua taga mingil hetkel nagu tähelepanu koondada, hakkasin ise valju häälega teda lugema. Seda Dante Põrgut, sest noh, on ülimalt ikkagi tõenäoline, et omal ajal ta ka kõlas eelkõige ju elavas ettekandes, mitte ei loeta teda raamatutest. See on üldse väga huvitav tav fakt, et millal üldse hakati lugema ilma hääleta. Ta näiteks kui Augustinus tuleb Ambroosuse juurde, siis peab ta seda imetlusväärse sellise vaimujõu tunnuseks, kui on proosius, istub ja loeb tekste ilma hääleta. Ta ta peab seda tõesti nii-öelda mitte ainult intellektuaalse, vaid ka pühaduse poolt saavutatud kätte võideldud omaduseks, et see on tegelikult väga huvitav, me oleme jälle tulnud tagasi mingisuguse, sellise nii-öelda teksti ettekandmise, teksti läbinärimise või tekstist, suhtumise ürg tasandi juurde, selle kuulamise lugemisega, valjut lugemisega, tegelikult just nimelt, ja see on ju midagi, kus väga põimuvad ka muusika ja lugemine, sest et filosoofide tekste ju kunagi ei loetud. Neid retsiteeriti lauldi, on olemas isegi kreeka filosoofide käsikirju, kus on peal mingid märgid, ühesõnaga need olid lauldavad. Et oleks vaja traktaat, ottide ette lauljaid kunagi poolasel festivalil, kus marssal peres ja rääkis sellest kas see või siis pühakirja laulmise kunstist tuli selline huvitav vestlus, et nüüd oleks vaja traktaat hakata uuesti laulma. Ja sellel on oma mõte, see on nagu see sõna kuuldavaks tegemine ja selle läbi ka inimesele selle aja andmine ja samuti mälutehnikaga seotud või muusikas ju paljud heliloojad, tõenäoliselt need raamatud, mida teame väga ilusa muusikaga, paljud neist pole kunagi lahti tehtud, see oli umbes midagi sellist. Helilooja kinkis oma metseenile, et näed, siin on kogu minu muusika, on selliseid arvamusi nagu avaldatud. Aga jah, et see kuulamine nagu mitte ainult tantra tekstide puhul või mitte ainult vanade tekstide puhul või see nagu see on nagu oluline asi, et me väga tegelikult ühtepidi jah, on see suurepärane oskus, keegi suudab diagonaalis lugeda ja päevas lugeda, ma ei tea, mitu 1000 lehekülge, mida siin mõnede inimeste puhul, eks ole, hinnatakse, aga see omamoodi kvaliteet on, kui sa võtad päevas ja loed ühe lehekülje läbi ja kuulad läbi, noh, muidugi ei ole mõtet, eks ole, lugeda õhtulehte või postimehest niimoodi, aga aga on tekste, millele mõtet peatuda. Ja võib-olla selle kuulamiste juures veel nagu, mis teeb selle huvitavaks, see valmib meil siis nagu koostöös Theatrumi ja Tallinna ülikooliga ja Ülar Ploom, kes on ju neid rajametsatõlkeid toimetanud ja nüüd sellega jumaliku komöödia nii-öelda teise poole purgatooriumi, kas tõlkis lõpuni ma nüüd ei teagi paradiisi Ülar tõlgib ja purgatooriumi vist ka mingi osa ja toimetanud igal juhul kes on sellesse tantesse väga süvenenud, tema teeb ka sellise avaloengu sellel esimesel õhtul kokku, on meil neid Dante põrgulugemise kavandatud siis kolm, teine peaks olema juba veebruaris, kolmas märtsis ja teisel minuteada tuleb Marek Tamm kommenteerima. Ta ongi nagu siis selliste kommentaaridega vahele, et selles mõttes annab ka natuke õhku ja võib-olla võib-olla sellist mõistmist. Et asi oleks veel selge, inimesed võiks vabalt külastada kloostri, aita, kordame veel ületulevate sündmuste ajagraafiku, et millal, mida, mis kell võib kuulata ja näha. Et kõige lähem sündmus otseselt, mis on ette kavandatud, ongi siis laupäeva õhtul õhtul kell kaheksa siis on see nii-öelda Café Zimmermann, nät, kloostri ait või pidulikud tšembale kontserdid kloostri aidas. Ja see toimub kell kaheksa õhtul, Iren lill tuleb selleks lausa Kölnis spetsiaalselt kohale, kus ta praegu elab. Ma veel siin, kasutan juhust ja väga tänan ka Taavi maid suti Reet Sukk ka, kes oma pilli Irenile laenasid, sest direni pill on Kölnis ja selle toomine oleks läinud küll liiale ja üle jõu käivaks ja siis nad laenavad Irenile oma pilli. Ja siis sealt edasi on siis 28 jaanuar. Ja sealt edasi juba kuu viimasel päeval, 31. jaanuaril õhtul kell kaheksa ongi siis auditoorium tantis või siis Dante kuulamine, kuulame üheskoos ära Dante põrgust esimesed 11 laulu. Ja sealt edasi siis juba jälgige kava, see on praegu meil kõige paremini üleval Facebookis. Facebook on kaldkriips, kloostri ait üks sõna ja aidas tegelikult on olemas, klaver on hääles, kui keegi tuleb päeval sisse ja tahab seal natukene improviseerida, kui ta võib-olla on ka ennem klavereid mängida proovinud, siis on eriti teretulnud. Või kui on mõni õpilane, kes tahab juba mingis faasis natukene nii öelda, et poole kõrvaga keegi kuulab tema harjutama tammist ütleme, lugu on selge, kontserdiküps veel ei ole. Aga oleks nagu hea, kui harjutamisel on keegi kõrval, palun väga, tehke klaveriga lahti, mängige kõik sellised ootamatud musitseerimine, mida on ka juhtunud muide seal öötundidel vahel olen nendestki rohkem kuulnud jaagu käest, on väga teretulnud ja päeval loomulikult on seal kohv ja nagu öeldud, vahel saiad ja reeglina tuli kaminas ja häid mõtteid saab ka vahetada. Ja selle kloostri Raidaga need kuulamised ja, ja see kõik ongi nagu mõtet. Ta on üks tervikmaja, tegelikult see Vene 14 meie algusest peale, kui me oleme alustanud seal tegevust. Me oleme mõelnud, et see on Theatrumi maja tulevikus, kus see klooster aitan siis ka nagu teatri fuajee. Et meie lootus nüüd ongi ka läbirääkimistel linnaga, mis hetkel käivad. Ja kus ma arvan, et eile saime jälle ühe lootustandva signaali, need käivad niimoodi kord siia, kord sinna, et see maja saaks nagu terviklikult Theatrumi hallata ja tõesti saaks sinna siis välja ehitada sellise väikese uue kammerteatri, milles on tähtis koht kindlasti ka nii-öelda sellisel teater, koolil, kus saavad uued algavad kooslused üliõpilased, õpilased oma esimesi samme teha. Suur tänu, Marius Peterson ja edu teatri ja kloostri aida kokkupanemisel ja selle suurepärase kultuuri õhkkonna vedamisel. Aitäh kutsumast ja tulge. Elena. Õikus. Suurele. Murr raamatu tõmmukuust puruks lõikas. Kui järv. Kaks palmikud, punud kelmid siis. Kaks palmik. Nüüd mängib tuulis R. Lastanssi. Oh oleks lahtine, ei. PZU rõõmsameelne äragi. Kui räägid On veest tades käi.