Seisame nüüd vastvalminud tehnikaülikooli energeetikateaduskonna dekaani professor Olev liigi kabinetis, mis on alles üsna uus ja tühi ja sellepärast ka veidikene kõmab. Paistab, et asjade üle toominegi on alles algusjärgus, et siin. Ei ole, asjad on üle toodud, asjad on põrandale vaadata, siis on näha, et asjad on veel kastides. Osaliselt osa on jõudnud riiulisse, osan kastides, et ära oleme tulnud ikkagi täielikult. Majal on uus omanik alates esimesest septembrist ja me oleme täiesti ära tulnud. Nii et koplist ei maksa enam teid otsida ei sovhoosid, nüüd aga kuidas nüüd see uus kabinet tundub, on see suur erinevus, suur kvaliteedi vahe võrdub. Varasem erinevus on selles, et enam ei istu kolmekesi ühes toas, vaid on privaatsemal tingimused, kus inimesed saavad mitte nüüd pinda juurde küll, aga need ei pea kellegagi koos istuma ja kõigil on kindlasti omad tudengid ja omad külalised ja nende käimine nii vanas majas segas teisi töötamast, nii et sellest oleme nüüd jah, oht ja valgust ja, ja õhk on ka juures, muidugi. Laed on madalamad vastavalt uuele ehitusstandardi tuleb öelda, kuid otse loomulikult see tehniline infrastruktuur võrreldamatult parem. Siin on ikkagi kõik kommunikatsioonid, uued ja korras ja, ja palju neidki, mida, mida vanas majas üldse ei olnud. Ja heliisolatsioon on ka paremini trammikolinat sisse ei kosta. Jah, trammi, trammi sõidagi tegelikult enam aknalt nüüd. Nii ta on, läheme nüüd edasi. Nii ja nüüd oleme siis jõudnud energeetikamaja nullkorrusele. Ja olema nullkorrusel ja esimene korrus, ta piir on õhkõrn. Paar laborit on kaevatud lihtsalt sügava, mis märgib siis null korrust, aga aga pakume mitu korrust kokku on kuus ja nullkorrast ka lugeda, siis on seitse. Aga see noh, nullkorrusel on niuke pool korrust maa alla lihtsalt, aga on seal ka mingi põhjus maksimaalselleks saada kõrgust laborina lihtsalt, et kuna me ei saanud ülespoole minnes tuli maa alla minna osata laborteri, mis tahtsite ühes maja otsas kindlat kõrgus saada. Ja ma tean, et Silvist alles laboron sisustamata. Nojah, üks labor on konkreetselt hästi kallis ja, ja ta on isegi mitme teaduskonna ühisprojekte, tema sisustamine on eraldi täiesti eraldi projekt, nii et et pole midagi parata, jaht on uhiuus labori hästi kallis tulevikus ja, ja selle peale tehakse omaette projekt. Saladust ei ole, mida seal hakatakse uurima, eks mõneti on isegi seal hakatakse uurima, kuidas erinevad vanad elektriseadmed omavahel kokku sobivad ja nagu arvata võib, siis kuulub kaitsetööstus sinna valdkonda. Nii et kõike päris ei saa kindlasti öelda, mis seal tegema hakatakse. Selge, no vaatame edasi, kõik raskete masinatega laboratooriumid, kus elektrimasinad, kõrgepingeseadmed, trafod, kõik tuuakse sisse välisustega suurtega laseravade kaudu ja põrandad on paksud ja seadmed on rasked, need neid kõrgematele korrustele tõstad. Kõrgematel korrustel on siis kergemate seadmetega laboratooriumid, kus on rohkem automaatikaseadmed, arvutipõhised, modelleerimisseadmed ja projekteerimise adminaalses kõrgematel korrustel, aga tõesti sellised raske tööstuslikud masinad, mäemasinad, labor, kõik on siis ikkagi esimesel korrusel. Et need jumalast kõrgemale tõsta. Kas me mõnda auditooriumiga näha saame, saame, lähme vaatame. Ja see on nüüd siis energeetikamaja üks suuremaid Toorium jah, neid on kaks tükki, ühesuurused auditooriumid teineteise kohal. Mõlemasse läheb vähemalt 150 inimest, spetsiaalsed lauad, spetsiaalsed toolid. Üks on natuke teisest uhkem, et oleks ka pidulike sündmuste puhul kohana. Auditooriumi puhul ilmselt see vahe vanaga on kõige suurem. Absoluutselt, sest vanas majas oli meil ikkagi tegemist vene laevastiku kasarmuga millest ka parima tahtmise juures korraliku õppehooned ikka välja ei venitanud. Ja kui me vaatame nüüd seda amfiteatrikujulist auditooriumi, siis ilmselt ka varustatuse tase siin on niisugune, et võib ka. Mis tahes teaduskonverentsi sisse tuua ja nii ongi, jah, siin on kõik projekteerimisvõimalused, digitaalsed kileprojektorid, mitmed ekraanid, mitut sorti tahvlid, need ei tohiks kohe kuidagi hättega häbisse jääda. Ja nüüd oleme jõudnud teisele korrusele, kus meie pilgule avaneb läbi viie korruse ulatuv aatrium. Ja siia avanevad siis ümbritsevad Karostelt kabinettidest aknad, nii et nagu sisehoovi ja aatriumi põhimõte ongi ju selleks, et tuumaja sisse valguses, vastasel juhtumil maja mõõtmed on nii suured, et sees oleks täiesti kottpime ja naatriumvalguse sisse tuuakse. Ja nüüd alates teisest korrusest on siis juba teie instituudid? Jah, see on minu arust ära jagatud, et igal instituudil on korrus, teine korrus, on mäeinstituut siis siin veel lisaks on Tegana et ja teaduskonna arvutiklass. Ja siin on ka siis üks nendest kahest suurest tooriumist. Kolmas boonus on siis elektrotehnika aluste elektrimasinate instituut. Neljas korrus on elektriajamid ja jõuelektroonika, viies korrus on elektroenergeetika Instituut ja kuues korrus on Mölder elektoraat hästi kaugele olime seni rektoraadis seltsimaja juhtkonnast oleme hästi lähedal. Reino rajad on teie kohal rektardama jah, otse meie ka nüüd on korralik valvesüsteem ei olegi ühtegi ust ilmselt, millel ei oleks valvet peal ja kes võimalik on siis nii-öelda valve alt vabastada seda õppejõududel kellel on vastavalt magnetkaardid, peetakse loengud ära, uks pannakse jälle lukku, on jällegi valve all, see kehtib kõigi auditooriumide kohta ja mis puudutab siis meie maja kabinettide osa, siis on vastu tuldud v soovile tasinaks välja nagu teisteski uurimisasutustes ülikoolides, kus õppejõudude alale päris vaba pääsu ei ole, et, et sinna on alati ennem kokku lepitud kohtumised, kus siis tullakse vastu, tehakse uksed lahti. Et kõik toimib ka selle huvides, et õppejõududel oleks ka oma Aegi, oma tööaeg ja siis on konsultatsiooni ajad, kui tegeletakse tudengitega ja, ja, ja võetakse vastu igal ajal, kui see on kokku lepitud ja natuke rohkem töörahu kui vanas majas, kus kogu suurde koridori avaldasid kõik uksed, kus kõik kõlas ja kõik hääled tulid kõigist ustest ühte viieteistpidi läbi, et et selles mõttes on palju rahulikum. Ja oma ringkäigu lõpetame siis energeetikamaja D-klassis kus on laudadest esialgu täidetud ainult pooled ja nii nagu professor riik ütles. Valitsuse toel ja arusaamisel on siia loota õige pea täiendust, ega siis maja ei ole ainult seinad, vaid see on ka suurel määral sisseseade, õppevahendid ja nii edasi ja need on täiendavad kümned miljonid. Milline on tänasel päeval energeetikateaduskonna olukord, kuivõrd on mõistetud riigi tasemel siin antava õpetuse vajadust? Ega ta päris lihtne ei ole, ütleme, et riigi teadusraha see tuleb meile ikka päris näpuotsaga õpe, rahase saame teada järgi, nii nagu see kõigis teisteski teaduskondades käib ja, ja sellele juurde systeinime ise. Väga head sidemed on meil meie energeetikaettevõtetega tööstusega. Suur osa meie finantseerimises on Kodumaistel lepingutel viimasel ajal selle tuleb üha juurde veel välislepinguid, Euroopa rahasid. Ja praegu ütleme niimoodi, et riikliku finantseerimise osakaal on umbes pool, pigem jääb juba allapoole meie teaduskonnas ja kohati instituutides, kus on hästi palju lepinguid ja hästi aktiivne, suhtleme tööstusega, seal juba nii-öelda riikliku finantseerimise osakaal kolmandiku juures. Ülejäänud tellitakse ise oma oma oma oskusi ja oma teadmisi müües juurde. Ja nüüd on siis lisaks väga heale meeskonnale on meil ka väga hea maja ja me loodame, et me saame kolmanda komponendid aina paremad tudengid ja aina paremini edasi jõuda, tudengid siis sinna juurde. Ja nagu kinnitas rektor Andres Keevallik. Lähiaegadel avatakse veel ühe uue teaduskonna matemaatika-loodusteaduskonna uus hoone ja seejärel on kavas ka kõik teised teaduskonnad lähiaastatel koonduda Mustamäe campusesse, nii et sama protsess Tallinna tehnikaülikoolis jätkub jõudsalt.