Rahvusooper Estonia 100. juubeli künnisel meie 99. hooajal alustame koostöös Eesti raadioga saatesarja, milles mina saate juttu, pole juhtija Neeme kuningas. Olen palunud vestluskaaslasteks palju erakordselt huvitavaid tuntud ja jutukaid külalisi. Meie jutt tiirleb mõistagi ooperi ümber, aga üldsegi loodan, et mitte surmtõsiselt. Realist, ma jätan mõnda ka, sinatan sõltuvalt siis tutvusastest. Meie esimeses saates, mul on erakordne au ja siiras heameel ooperigurmaanide avakülalisena tervitada hurmavat, piiratud ja oma absoluutset tipphetke nautivat võluvat isikut. Võiks öelda megastaari. Tere tulemast, Urmas Ott, kas sissejuhatus oli? Oli sulle armas? Meil on muidugi ikkagi veel mõelda natukene midagi, nagu natukene väheks jäi neid epiteete, nii et seda võib-olla sa saad hiljem mõelda. Mul on väga hea meel olla siin tänases saates, kuigi ma pean ma karvane alustuseks valmistama pettumuse selles mõttes, et selles mõttes, et Ma kuidagi tunnen, et mul on kuidagi nagu veidi amoraalne olla siin selle sarja sihukese väärika sarja avasaates ja ma ei tea, kuidas kuidas, kuidas saatetsükkel sulle edasi hakkab kulgema. Aga üldiselt. Ma arvan, et et mina seda niisugust kuldset rida, kes sul siin läbi selle hooaja raadioeetrist läbi käib ja keda sa usutleb. Nüüd seda rida avama küll mitte kuidagi ei sobi. Ma ei ole sedavõrd sedavõrd suur gurmaan ja, ja sedavõrd väljapaistev isiksus, et seda teha, ma loodan, et see on su arvestades edaspidiseid saateid. Ainus. See saab olema fiasko, seda enam, et eks ma siin ise ka ei ole, ilmselt kuivõrd küsija rollis. Ma tahaksin ka ise sellest ooperist oma külaliste kaudu natukene rohkem teada saada, sellepärast et olles olles ise seda seda õppinud, sellega sellega tegelenud aastaid aastakümneid ja, ja neid lavastusi on ka tulnud üksjagu siin Eestis, kodus välismaal, et seda valdkonnaga on, on kokkupuuteid olnud päris palju, aga aga üsna harva on mul nagu võimalus ennast asetada sellise vaataja või, või, või, Esindaja testid neid inimesi, eks ole, nimelt, ja, ja ma saan aru, sa kontrollid nagu iseennast ja ja samas, eks ole, saad sa tiivustas, kui keegi midagi täiesti lolli mingisugusest asjast arvanud ja need on siis tegelikult me oleme ju publik. Me oleme ju tegelikult see tänuväärne publik, kellele sama lavastuse tee. Just nimelt ja oma publikut tuleb tunda, sellepärast et eks kindlasti on publiku hulgas neid, kes ei olegi ette valmistunud ja kes tulevad, vaatavad esimest, teist või kolmandat korda, aga on, on selliseid, kelle jaoks on see osa teatud osa tema elulaadist. Vältimatu osa on ta on ta siis etendustel käimise kaudu või, või kodus kuulates. Et noh, ikkagi, ma tahaksin nagu küsida su käest sellise asja, et Ma mingi siin oma meenutas hiljem rääkida, me oleme enam-vähem sama põlvkonna inimesed. Tunduvalt nooremad. Ei, ei usu, ma arvan isegi veel kursusel. Tahtsin seda küsida, et, et see, see mõiste ooperit, et millal sa, millal sa üldse märkasid, et üks niisugune niisugune veider või sihuke kummaline asi on, on olemas, on sul meeles? Tead sa, ma arvan, ikkagi väga ammu ja ma arvan, et see esimene niisugune reaktsioon lapsena kusagil kui raadiol oli, ma arvan, üks kanal ja mul on ikkagi tunne kusagil seal 40 aastat tagasi, et mingisuguseid ooperiõhtul nagu ikkagi ka olid mingisuguseid plaate mängiti ja mitte nii nagu tänapäeval Metropolitan toimub otseülekanne ja ja terve maailm kuuleb. Aga eks ta oli niisugune erinev suhtumine selles mõttes, et ühelt poolt nagu niisugused nagu noh, see arusaamatus, mõistmatus, mis, mis mäng see on, mida, mida seal mängitakse lauldes ja miks nad laulavad ja ja kusagil on mingisuguseid väga kenad meloodiad ja kusagil on mingisuguseid retsitatiivi ja arusaamatu, mis, mis üldse toimub. Ja nii edasi, nii et ta oli ühelt poolt nagu tüütu mingil eluperioodil kindlasti ma kujutan ette, enamus on üle elanud selle nagu suhtumised mida tegelikult ka paljud ju paljud ju ka kuulsad, mingid hindajad jagavad noh, et ooperis on tegelikult üks, üks kõige suurem anakronism, mis olla saab, eks ole. 300 aastat, 400 400 lauldakse ühte ja sedasama. Ja, ja, ja inimesi ikkagi, mille millegipärast jätkub nendele etendustele ja nii edasi, noh niisugune võib-olla arrogantne või, või üleolev, aga ma arvan, et nende asjadega on nii. Klassikaraadiol on selline, selline minu meelest väga hea hea saade, tagaapomisse tund aega ja mis tegelikult pakub neid klassikalise muusika hitte ja ma kujutan ette, et tänu sellele sellele saatele, kui nüüd inimene sõidab autoroolis kujus, on kella viiest kella kuueni ja ta kuuleb mingisuguseid asju, võib-olla paljudes tärkab nii nagu minul omal ajal tärkas, et vaat kui see Mozarti mingisugune, ma ei tea, seal väike öömuusika nii ilus nagu mulle teatud helgele tundus siis mõned aastad hiljem tekib mul küsimus, aga mida sa Mozart endast kujutab või või mida kujutab Beethoven või Bach või, või nii edasi ja ma arvan, et see huvi on niimoodi olnud nagu läinud nagu, nagu nagu step by step lihtsalt edasi järjest sügavamale ja sügavamale, kui sa oled ära kuulanud. Haydni, kõik sümfooniad, sind huvitav, oi, aga tal on veel haruldased kvarteti 23 CD-le, ma ostan need ka endale. Kuulan, eks ole, mis edasi saab ja täpselt samamoodi on ooperiga, sa kuulad ära alguses need krestomaatilised hitid, mida, eks ole, võib-olla minul. Kui ma neid kuulan, näiteks seal Putšiini, sinu suure lemmiku ja minu, mitte eriti suurel lemmikul teatud teatud aariaid, siis mul tõuseb, eks ole, klimp kurku, ma ei või seda rohkem enam kuulata, kui ma kuulen, Esson, tormad, anna mulle andeks, aga sellepärast, et ajab nutma või see on lihtsalt Kristo maanteel on. Mul on lihtsalt kõrini sellest, ma olen teda üle kuulanud. Eks ole, seda on minu jaoks üle üle ekspluateeritud, aga tekib, eks ole, mingisugune mingisugune huvi sellepärast hoiaga, mida seal veel on, mis, mida need teised Mozarti, näiteks tuntud ooperid endast kujutavad või? Äärmiselt palju selliseid asju Rosiinist, mida me teame, eks ole, Me teame seal mingisugust sealt kolme, nelja ooperit, mingisuguseid asju, aga tal on ju mitte halvemaid lugusid veel plaadistatud 40. Ja ma arvan, et see läheb niisugune, tead, see on niisugune kollektsionääri kirega sa hakkad neid plaate ostma, neid kuulama, neid võrdlema. Kui sul on aega, tüdined neist teatud eluperioodiks. Ma ei taha üldse näiteks ooperit kuulata, mingisugusel ajal ma kuulan ainult, ma ei tea kammermuusikat, et või, või, või, või, või sümfoonilised muusikat ja nii edasi, nii et ma arvan, et see on tegelikult üks, üks niisugune segapuder kõikidel inimestel, kuidas nad ooperi juurde jõuavad, kui nende emad või isad ei olegi ooperilavastajad või ma ei tea, kas sina piinad kodus oma lapsi sellega, et sunnib neid kuulama seal õhtute kaupa ooperit. Vanemaid poegi kindlasti mitte, aga noorem tütar on juba kaheaastaselt käinud kõiki asju vaatamas isegi puriskodunovi vene keeles ja. Leelis, eks ole, enamusel ei ole ju, aga ei ole küll sundinud elu elu elus niimoodi vedanud. Ma arvan, et tegelikult see jõudmine ooperini on tegelikult kõikidel väikeste variatsioonidega üsna ühesugune, ma mõtlen tavalisel muusikavälisel inimesel. Aga nüüd olekski hea teha kohe selline provokatsioon, et sulle ei meeldi, mulle meeldib kuulamine, Esson tormat ja, ja siis. Ja siis mina püüan põhjendada, miks ta ikkagi sellegipoolest kõlbab kuulata vahetevahel, ja püüan siis raadiokuulajale äkki su ilmet kirjeldada. Temaga on asi kõik selge selles mõttes selles mõttes, et see on ju suurepärane asi, millega lõpetada näiteks ooperiskaalat või see on ju haruldaselt tänuväärne lugu, kui me alustame seal. Ma tean, Valküüride avame, eks ole siis korralik või Carmeni avamänguga, eks ole siis siis korralik. Ooperi gala lõpeb loomulikult Nelson Torma. Aga millesse vaene Putšiini süüdi oli, ega tema ei teadnud? Kui te ei ole milleski süüdi, aga lihtsalt mulle istu Putšiini, ma ei saa mitte midagi teha. No löö mind või maha, paljudele inimestele, istu paagner, eks ole, keda mina, jumal, ta, no ei istu mulle see putsi. No mõni mõnikord öeldakse ka, et selleni tuleb jõuda ja no ma ei tea, aga sellegipoolest kuulamine, Esson tormad, see on üks üks tore ooperiaaria. Nonii suure kaifi, jah? Ei no mulle on see lugu ikka meeldinud, aga noh, Putšiini on üks selline selline erilooja, kelle puhul on ühelt poolt sellised muusikalised väärtused, loomulikult ja, ja tundub, et ta nagu võib-olla feministlik, natukene see helilooja ilmselt naisterahvaste meeli ta vaneb Pärelema isegi vaata et rohkem kui, kui mehi liiga palju tundeid, ühesõnaga, no tähendab sentimentaalne. Selveris niisugune oma ema ema ja ma ei tea, ma ei oska öelda, kuigi ma saan aru, miks sa armastad pote flaid lavastada, sest see on hea, kerge lavastus, tegelasi vähe. Aziz, ilge koor ei ole mitte midagi eriti suhteliselt, lihtsalt saab asja ju ära teha. Seal on minna kui, kui lavastada lineaarselt, kui vedada näpuga järge tõepoolest Putšiini Remarkidel, ta on ju seal, kirjeldab üsnagi täpselt, et, et vasakult sisse ja paremalt välja ja nüüd tuleb ajaleht panna küünlaid ja selliseid olustikku ei pea absoluutselt. Ja samas on ka tekstis selliseid selliseid asju. Nii, pater paiskub poeemis noh, mida ei saa ignoreerida. Sest et see oleks nagu tobe, kui, kui ta ütleb seal näiteks, et näed, siin tõin heeringa selles Putšiini poeemi kuulsasse algusesse. Aga meil on seal hoopis mingisugune teine kala või on hoopis, ma ei tea, krõpsud või et noh, see, see peab paratamatult olema jajaa. Aga see, mis puudutab patrialai lavastamise lihtsalt siis küsimus ongi selles, et kui, kui millist teed lavastaja läheb, et kui seda teha tõepoolest sellist sentimentaalse muinasjuttu täiskasvanutele, siis, siis saab. Nüüd ajusid, ma räägin selgelt asjast, eks ole, tähendab, üks asi on pate flaid lavastada, teine asi Durandoki lavastada. Need on ikkagi kaks nagu absoluutselt erinevat asja, eks ole? Lineaarses mitte midagi rääkida on ju hoopis erinevad erinevad ülesanded, see on hoopis teine kaalukategooria. Mulle tundub. Mulle tundub, et absoluutselt igal ooperil on olgu need kas või Putšiini ooperit, mida on ka mitmeid. Nad kõik on erinevad, sest et näiteks materjali puhul, eks ole, on on ju kahe kahe mentaliteedi, kahe mingisuguse maailma kokkupõrge, eks ole, ühte esindab George on, eks ole, jaapani geiša kogu oma. Ja teine pinger, teine on pinkerd, mulle meeldib väga. Mu lemmiktegelane on. On patrialastiaces, pinghertoni laine? Key Annika Tõnule Estonias väga ilusasti haruldane. Ootame, me rääkisime nüüd ma segan su plaane vä? Muidu huvitav ongi, et ilmselt muusikalised näited hakkavadki tulema putsiinist. Parim Putšiini lavastaja on üldse see Firilli, ma ei tea, kuidas sina temasse suhtutud, niisugune erakordselt täpset olustikku taga ajab ja nende siis ma arvan, et on üldse vaatamata sellele, et tal on see, et see rind, mida ta lavastab, tegelikult vähemalt see, mida mina näinud olen, küllalt kitsas, seal on selle Carmen, seal on kindlasti Travjaada siis peaaegu terve Putšiini ja seal paar asja veel, ega ta ega ta midagi muud ju ei tee, aga selle on ta viinud täi. Nojah, ta teeb kindlasti neid asju, mida ta tunneb ja mida ta hindab ja ta on, ta on tõepoolest olustikumeister. Kui ma maestro tšillaariaga Norras tegin ühte sellist post putšiiniks kutsutakse Hildebrand pitšetti üks, üks helilooja, kes on kirjutanud sellise ooperini mõrv katedraalis küll disjäljeti järgi. Ja, ja siis, kui ta siis maestro tšillaario, kes on katse Fireliga koos töötanud, muuseas, ütles mulle, et pärast ühte proovi, et tead, et kui ma tegin seda lugu koossefirelliga, siis ta tegi seal midagi umbes samasugust. See oli mulle, see oli mulle ääretult ääretult suur kompliment. Tookord, mida ma siis seal täpselt tegin? Ma tahan üldse sinu käest küsida seda, et, et et nüüd küsib, küsige siis, mul on ka väike küsimus, sest ega meie ju üldiselt harva kohtume ja ega ei ole nii palju aega, et mingisugused niuksed rääkida. Aga ma tõesti kasutan seda võimalust ja küsin, et et ütle mulle, kui palju ooperi lavastajatel, kui palju te tegelikult vaatate teiste lavastusi, no näiteks mida tehakse kusagil Osaka ooperis või kusagil Santiagos või kui palju te kuidas seda viisakalt varastanud ja, ja just nimelt. No ma ei tea, see on vist ilmselt suhteliselt erinev, aga mulle see pakub pakuvad, ütleme, sellised lavastused huvi mitte kui lavastajale, vaid kui justkui, kui noh, vaatajale või et ma ise arvan, et mul ilmselt ei ole nagu mingisugust sellist. Äkki on mingi väljakujunenud käekiri, mida keegi teine oskab võib-olla kirjeldada, ma ise ei oska seda kirjeldada. Aga, ja kui vaadata, siis võib-olla tõepoolest pigem selle pilguga, et mitte nii teha, nagu seal on tehtud. Ja te vaatate ikkagi üldiselt kriitiliselt, kuigi mina tegelikult vaata kui tänapäeval on ju internet, kõik on ju, eks ole, selge keegi kusagil meie arhitekt tegi Tallinnasse näiteks väga toreda hoone ja nüüd selgub, et see on juba kuskil, olen kusagile Pattagooniasse juba enne meid ehk 120 aastat maha pandud ja edasi, tähendab meil loetakse seda nagu väga halvaks maitseks, et oi, et vot sealt tuli maha puksitud mingisugune asi ja ja üle võetud ja nii edasi, kuigi minu arvates siis pole sellest mitte midagi laiduväärset. Kas ongi tarvis iga kord meeletutes sünnitusvaludes, kui sa hakkad midagi tegema, mingisugust uut asja nüüd meeleheitlikult sünnitada ja mõelda ja nii edasi oleks võib-olla palju lihtsam ja teinekord ka palju tulemuslikum, saad sa aru võtta kusagilt Buenos Aireses ta siis ma nägin seal haruldaselt minimalistliku alles hiljuti noh, nüüd hiljuti aasta tagasi ühte ühte Mozarti lavastust, kus polnud tegelikult mitte midagi, tähendab, dekoratsiooni mõttes tähendab suhteliselt odav ainult mingisuguste video projektsioonidega, mõned asjad on tehtud, mõjus haruldaselt hästi. No vot, siin ongi seen, tuleb ilmselt aru saada sellest, et kas ooperi lavastamine samamoodi ka esitamine mõtlen lauljate poole pealt, et ta on ta siis selline. Ta ei ole ilmselt puhas looming, ta on ikkagi teatud interpretatsiooni ilmselt jah, ja nüüd selle interpretatsiooni ka see interpretatsioon võib üle minna loominguks, aga vaata kus kohal see üleminekumoment on. Et üks asi on tõepoolest lihtsalt kirjeldada tegevusi ja noh, see kuidagi nagu sa ütled, et, et on väga-väga lihtne pata vaid lavastada see lihtsalt nii-öelda paika panna või kuskilt maha viksida, aga, aga. Vaata niisugune nagu krestomaatilised teada, see on ju enam-vähem teada, seal ei mõtle sa midagi eriti uut välja, noh, kujundus on enam-vähem teada, lähenemine enam-vähem teada. Sa räägid küll seal, eks ole, mingisugusest oma sisemisest kontseptsioonist. Minu jaoks tekib ooperikauge inimesena siiski küsimused lastel hiigla huvitav olnud, mingisugust asja mõelda, aga kuivõrd see on üldse realiseerida? No ja kindlasti te võimalused, sealhulgas ka rahalised võimalused Kuidas sa võid ka draamas anda mingisuguse erakordselt peeneülesande näitlejale, mängi seda, seda, seda, seda tegelikult ei ole nende olemasolevate vahenditega seal hääl sõna, sest eks ole, sild ei ole võimalik üldse realiseerida ooperis, seda enam, kus lauljad on siiski eelkõige kinni vokaalis ega ooperi tähendab. No ei, ei pruugi olla tõmbevokaal, on vahend. Aga ma tahan öelda, et see on ikkagi eelkõige, sa võid olla suurepärane näitleja, kui sa laulda ei oska, pole sul ooperis, jazzi, sa võid olla kehv näitleja, sul on suurepärane hääl. Pavarotti, mida ta teeb, ta ju seisab, eks ole. Ja ta sinu kohtun ooperis ikkagi peamine primaarne asi on ikkagi hääl, muusikaline, mingisugune võimalus, mida sa. Mida sa interpreedi saad pakkuda, see on oluline. No loomulikult sellepärast, et laulja on ise, ta on ise instrumente, ise ongi see pill pill ainult et selline pill, mis mõtleb ja selline pill, mille nii-öelda keeled ehk siis häälepaelad on aastate jooksul välja trimmitud nendeks nendeks võimalusteks, mida ta siis Tema ema siin niimoodi esitasin ja küsisin, aga minu jaoks on see tõesti huvitav, sest ma noh, Draamateatris, ma kujutan ette, on tekst, eks ole noh, ja sellest algab näidend peale mingisugune kujutlus, kuidas ruumis välja läheb ja nii edasi. Aga mind tõesti sinuga ooperilavastaja puhul huvitab see kuidas sinul, see algab, see protsess sul on ju ees, eks ole, sa tead, sa võid võtta kusagilt mingisugusest video laevlarist, eks ole, ma ei tea, 100 versiooni, kuidas teha Toskad või või, või, või ma ei tea, maskiballi või aidata ja nii edasi. See ei ole siis minu oma, tähendab kuivõrd vaba sina selles üldse oled? No ma olen vaba niivõrd-kuivõrd, tähendab mingisuguseid ressursid ja, ja ka selle inimressursid ja trupivõime ja miks, miks mitte ooperini väga kallis kunst, et, et ka rahalised aga teinekord ongi põnev just just nagu leida mitte kompromiss ka leida lahendusi just nappide vahendite puhul sest. Meeldiv nälgida. Dieeti pidada, olla õige. Sest et nõukogude vahel, kui, kui ei olnud lavatehnilisi võimalusi ja kus need õnnetud lambikesed, mis seal näitasid näiteks valgustega oli, oli väga raske üldse midagi teha nende nende nappide võimaluste juures, nagu pidi pidi siis välja mõtlema selle, et soovitud tulemus või noh, ikkagi ikkagi vaataja kuulajani jõuab. See oli üks niisugune miinus, mida sa räägid ja tõesti-tõesti, see oli miinusega, teiselt poolt, olid nõukogude ajal. Ma ei tea, kuivõrd kuivõrd jõudsime plaanidega, läheb praegu nii-öelda kokku, aga olid ka suured eelised selles mõttes suletud ühiskond. Me käisime hea meelega Estonias, me ei saanud sinna pileteid, neile tundus, et see on üks. Seal oli üks kohutavalt hea teater, millised suurepärased hääled ja olidki, eks ole. Me polnud mitte midagi muud näinud. See oli see lugu, tähendab need, kes ka välismaal käisid. Kui paljud nendest ooperisse jõudsid ikkagi, andke mulle andeks, väga vähesed polnud videot polnud internetti. Plaatide ostmiseks ka eriti raha polnud ja nii edasi, et tegelikult me elasime tookord võib-olla omas mahlas üsna õnnelikena, eks ole. Ja seda ja meil oli haruldane privileeg tegelikult ju näha Georg Otsa Estonia ooperis, kui sa rääkisid siin näitlejast lauljast ja ma arvan, et, et tema on üks erakordne näide siin meie enda rahva hulgas, kes kes just sellised omadused ühendas ja isegi isegi näiteks plaadi pealt lihtsalt muusikana kuulata, isegi teda mitte nähes. Võib ju kuulda seda, kuidas ja kuidas ta häälega väljendab hääle, värvide ja, ja sõnarütmide intonatsioonidega sedasama nooditeksti, mida, mida teevad teised, aga tema teeb seda jällegi omal moel, näiteks. Jaago monoloog, see on, kui seda kuulata, siis tuleb lausa silma silma ja kuidas ta seda, kuidas ta seda liiva käte vahelt läbi laseb, tegelikult mõtlen sellele kui sümpaatne jaagu, eks ole jah. Sest et tema hääl on, hääl on selline noh, ei, ei, ei, peaks jah, ütleme selliseks. Inimeseks, aga kuulame, jagad. Alatust ostmas indin, aatomit, tolmus. Ras. No ma ei oodanud meie saatesse sellist pööret ma osutan nagu vastaja rollis, annan aru lavastaja ooperilavastajatöö headest ja halbadest pooltest. Ütlesin mulle veel nagu küsimusi ja ei häiri. Ma lihtsalt tahan rõhutada, vähemalt enda suhtes mul on selline illusioon, et noh, mulle ei meeldi olla käsitööline sest et selle käsitööoskusi ja ma arvan, et ma olen nende aastatega omandanud ja ka seal koolis, kus mul seda õpetati. Aga see ei ole põnev, see, see ei ole protsessina põnev, nii et isegi sellised sellised armsad ja üsna lihtsa süžeega lood, kus on nagu tõepoolest muinasjutt täiskasvanutele, et elas kord temaga, juhtus see teine, kolmas, neljas asi midagi seal läks nihu ja lõpus suri ära ja siis saab kõvasti nutta. Neid asju võib ka niimoodi, võib leida selliseid momente, kus on lihtsalt endale sest see on huvitav ja loominguline Kuule, see on tavaline lugu ju, et tähendab tihti noh, tulemus on ju enam-vähem ette teada, ma kujutan ette, sa oled samamoodi ju nii kaua elukutselised sajuna, tead, eks ole, pead ju seda, millise, mil, millisel tasemel sa oled, millisel tasemel see nagu kettaheites, et öeldakse, et pärast viimaseid olümpiamänge, eks ole, et et, et need peaksid olema sellised ka selline une pealt viskaksid ära sealt 62 meetrit, kellel ei tekkinud probleeme. Ma kujutan ette, sinu elukutses, minu elukutses. Imet sünnib harva, me enam-vähem teame, millise millise taseme me saavutanud. Me me ei kuku läbi. Suurt imet ei sünni, eks ole, aga mingisuguse hea professionaalse taseme saavutamine, see on ju oluline tegelikult absoluutselt, aga ma tahan sinu käest küsida muuseas veel seda, et näiteks kuivõrd sind ahistavad olud, et sa oled konkreetselt selle pisikese riigi suhteliselt piiratud ressursiga ja me räägime liiga palju rahast, aga tegelikult on õige rääkida ressursist, eks ole, kõik ei ole ka rahaga mõõdetav. Peame arvestama sellega, et meil oleks miljon inimest ja siin domingosid ja kiiridegana avasid ja Kätlin pakleid sünnib, sünnib harva siia, eks ole. Et et kuivõrd sa, kuivõrd sa paned ennast sellesse olukorda, et kui sa oleksid kusagil seal Metropolitan, kui sul on kasutada tegelikult absoluutselt see absoluutne ressurss, mida üks maailma ooperiteater, mina ei ole täiuslikumat kusagil näinud, eks ole, minu jaoks on Metropolitan seal alati pidupäev, see on alati tippkuigi, seal on ka halle lavastusi ja ja realavastusi etendusi ja nii edasi. Et kui sul oleks, kasuta kõik see, mis on seal need lauljad, orkester, see koor, Need, lavastuslikud võimalused, see raha ja nii edasi, oleks ise teistsugune. No ma usun, et küll see sellisena ressursi üleküllus võib, teinekord ka tundub mulle võib ka teinekord nii öelda sihukesed vääratusi luua, sest on ka teada ooperilavastajate puhul eriti noh, Saksamaal on see juba lausa kõnekäänd avalik saladus. Seal kõik lavastajad püüavad ilmtingimata teha midagi niisugust, mida enne ei ole tehtud ja mida keegi teine pole teinud, et, et noh, see nagu iga hinna eest teisiti tegemine, kas ta siis on põhjendatud või ei ole. See sageli ei olegi tähtis. Aga mul on olnud üks kogemus küll, kus, noh, ma võiksin vähemalt enda puhul nimetada peaaegu, et ideaalilähedaseks neid tingimusi. Kui Prantsusmaal mõned hooajad tagasi õnnestus lavastada Boriss kodunovi antiteatris, mis oli Napoleoni poolt ehitatud teater suurepärase akustikaga ja kaunis selline. Ooperimaja ja prooviperiood oli viis nädalat, teater oli kinni selleks ajaks minu esimene proov oli laval Decuratsioonides kostüümides. Samal ajal tegime valgust ja, ja ma olen harjunud suhteliselt kiiresti töötama ja mitme koosseisuga. Ja, ja seal ma äkki avastasin, et turiskadonop, mis ei ole kergete killast, ooperiga lavastaja jaoks oli kuskil nädala või 10 päevaga oli ta Muller ära lavastatud või seatud. Ja, ja oligi mul suur tegu, et, et ise mõtlesin hirmuga, et millega ma nüüd, et järgnevad kolm nädalat täidan, et ja, ja oligi ja vot siis ma sain sellise tunde kätte, kus kus tõepoolest sa näed, kui palju on võimalik tõepoolest viimistleda viimistleda igat sõna, igat silpi, igat pööret, igat žesti, igat pilku ja, ja viia seda, kas, kas just täiuseni, aga viia viia sellisele tasemeni, mille puhul sa võid tõepoolest tunnistada, et vaat paremini ma enam ei oska. Ma muidugi ei tea, kuidas on Estonias praegu, aga ma mäletan omal ajal 20 aastat tagasi, kui seal olid veel nii-öelda suured staarid, suured primadonnad, suurte ambitsioonidega. No teatris on see alati olemas, aga no kuidagi erakordselt väljapaistvad plejaad. Ja siis ühesõnaga alati seal lavastajad olid hädas sellega, et primadonnad kõndisid mööda lava. Ja kui sa pakkusid neile visanseenistatud siin ei ole mulle mugav, see ei ole mulle mugav. Siit ma ei kosta siit, ma ei näe ilus välja, siit ma lähen, liiga paks ja nii edasi ja nii edasi. Mul tuli kogu see lugu meelde, ma ei tea, no sina tead seda lugu paremini, kuidas sa seal tegelikult oli sinaline primadonnad ajaline alustasid, eks ole, kõigi nii-öelda elusatena tervetena veel näinud. Aga ma vaatasin mõned aastad tagasi New Yorgis Metropolitan Is. Vaatasin Pille Aas, et saanud erakordselt ja erakordselt segane ooper, tähendab, süžeed ei ole, kõik on niisugune impressionistliku seal oliive seda lõikofon, staare oli siis veel teatris ja Uurov laulis seal ühte osa ja mind pani imestama see, et sellest tegelikult noh, niisuguses no tähendab muusikas nagu puuduvad aktsendid, tähendab lavastuslikult nagu ei ole aktsenti, see kõik on ometi paika pandud erano niisuguse sõna otseses mõttes viie sentimeetriste mingisuguste visanud stseenidega, vaat see on see täpsus. Ja kuidas need staarid absoluutselt täitsid seda erakordselt keerulist juunis? Ma kujutan ette nende jaoks ka, sest et eks ole, muusika, muusika ise ei anna noh, niisugust aktsenti, mille pealt minna või või mingisuguseid seeni teha ja nii edasi, see oli. See oli minu jaoks kolossaalne distsipliin, kusjuures suured staarid, eks ole. No ma arvan, et meil, meie staarikultus, kui ta üldse on Estonias kunagi olnud ka minu algaastatel, siis see on ikkagi suhteliselt väike olnud. Kuid on üks asi, mis teeb ikkagi ka staari staari, arvan, on see, et tööjaotus on ju teada, et ooperis on dirigent on lavastaja ja, ja see näitab minuti. See näitab sinu Me küündimatust, kui, kui sa ei suuda neid neid ülesandeid täita ja tark lavastaja ja tark dirigent ka ei esita kunagi selliseid nõudmisi, mida ei ole võimalik täita. Selle selle vaimudega isenerigeerilises New Yorgis on ka see asi Metropolitan lihtsalt, kui on Lewain, siis on nagu noh, nagu dirigeerib üsna palju, seal ta siis siis on ka see distsipliin nagu, nagu teistsugune. Kui vähetuntud nimed võib-olla kerge välja arvata, eks ole, kergelt sellel hooajal Trieri vaimult valküür näiteks talle tal ei olegi rohkem midagi. Siis siis see lonkab ka seal nii-öelda. Aga see on ja hämmastavalt hämmastavalt oluline, mida ma veel tahan öelda, et ooperiteatris tähendab, ma ei mõistaks hukka või halvustaks kuidagi seda niisugust staaritsemist, primadonna tsemisse kuulub žanri juurde, see on kohustuslik samamoodi nagu näiteks analooge. Lõppenud Ateena olümpiamängud, ma ei tea, kuivõrd sina oled spordihuviline siin saidil ikka vaatan, ma vaatasin, eks ole, kõik need kaks nädalat algusest lõpuni nii-öelda ja ma pean ütlema, et nad räägitakse seal see doping ja niisugune kole asi ja nii edasi. Ma pean ütlema, tegelikult kaunistab neid mänge, see skandaal, see niisugune ekstra ordinaal lugu, kuidas nad vahetasid neid, mismoodi need peitsid need puhtad dopinguproovid endale kuu ja nii edasi ja nii edasi. See on see, mis jääb selle nendest mängudest meelde, see, et ameeriklased võitsid kolmikvõidu 200. meetris mitte keegi seda ei mäleta või et Tšiili tennisist masu vähe, kes seda nime kuulnud on, võitis meeste üksikmängu, hoidis veel paarismängu, meenutame seal 88. aasta soulimängud, mida me mäletame, meie mäletame Salumäe kulda. Mäletame seda, kuidas venelased korvpallis said, kulla Tiit Sokk, sealhulgas mäletame Florence Junior Griffithi fantastilisi rekordeid, aga kogu maailm ei mäleta ei Saku ei Salumäe, et paljud mitega seda sonar klipidid mäletatakse. Ben Johnsonit. Tuletame meelde, ma kasutan Urmas, sinu nippi, sina ka alati küsida, niimoodi. Vahelejääja hoiab tempot, tuletame kuulajale meelde, et tegemist on ooperisaatega, aga nagu näete, oopri saates võib ka võrdlusi tuua spordist või mistahes teisest valdkonnast just see keda minu poolt kõnetata, ooperigurmaan, mida, tema, millised seosed temal selle, selle valdkonnaga seoses. Ma räägin sulle veel seda lugu, et näiteks vot staaritsemisid ja nii edasi, siin omal ajal räägitakse laevoidluse ja, ja kaalu halbades suhetes selle kohade kindlasti lõikate välja, sest teatril ei ole see kasulik, nad olid kõik suurepäraselt, eks ole, sõbrannad ja nii edasi, okei, tehke seda. Aga ma tahan öelda näiteks minu jaoks selline staaritsemise. Tippude tipp on minul lemmik Soprano kat lim vaatanud. Ja mul on erakordselt kahju, et, et oma staaritsemisega läks nii kaugele, et ta nii-öelda Metropolitan vist välja arvati. Ja mõned aastad tagasi nägin veel Viinis tema kuulutust, kus ta oli muusika, Raini, mida selles suures, aga väikeses saalis laulis seal praamsi. Tähendab, et sa saaksid aru, mis asi on staaritsemine, siis temaga on see klassikaline lugu, mis on minu arvates lihtsalt staaritsemisega žanri klassika, kuidas ta sõidab New Yorgis limos kujutada. Ja ta helistab oma agendile limast, ent see helistaks autojuhile, et konditsioneer tuleb kas sisse või välja lülitada. No see on juba nagu armas lugu, fantastiline, sellest võiks kuulata, võiks kuulata ja ma vaatan ka, et temas ei suutnud, ütleb veidi Tukmäel ja e-hääli. Minu minu jaoks on ka finantsnaine ja olgu siis öeldud ka, et see on plaat Urmas Oti riiulilt. Mina teeks ettepaneku ühte väga armast lugu kuulata ja see on grafinaariat siis Figaro pulmast, Akey. Urmas mulle tuleb meelde see, et kui me õppisime sinuga koos konservatooriumis paar aastat ja, ja valisime, olime samas ühiselamus sina suures toas koos teiste lavakatega ja siis olid seal üsna tuntud ja kuulus selle poolest, et et sul oli kollektsioon vinüülplaate sellise vene estraadiga sulle hirmsasti meeldis seda kuulata ja lasid meile ka. Mõnikord on sul meeles absoluutselt. Müüt mul ei ole kunagi olnud mingisugust isegi mingisugust sellist, ma kardan, sa segad mind kellegagi ära. Sinu mul ei ole olnud kõigepealt ka mitte kunagi niisugust kollektsiooni vinüülplaatidest vene estraadiga, seda ei ole mul kunagi olnud siis sinu, sinu kursavendade täielik jura, mul ei ole mitte kunagi olnud niisugust kohver grammofoniga, vinüülplaat. Selles ühiselamus, muuseas ka lisaks kõigele muule tabame iialgi elanud seal sage külaline ja mõned korrad ma saan aru, et see on, ma kardan, et siin on lihtsalt sellised asjatoast kostis vene. Ei olnud, ma kardan küll mina, sest ma kardan, et selles toas ma käisin vist üldse kas kaks või kolm korda. Mina seal ei elanud vinüülplaat ja mul ei olnud vene estraadi, ma ei armastanud, aga ülejäänud kõik igal juhul, et kahe kolme korraga. Jätsid sa maha sealt legendi. Aga tegelikult mitte sellest, ma ei tahtnud rääkida, vaid. Ma mõtlen, kus kohas sellised asjad tulevad, aeg-ajalt kuulen iseenda kohta samasuguseid mingisuguseid lugusid ja ma ei saa aru, kuskohast see tulnud on. Ja samas eks ole, kui ma olen mingisugused täiesti fantastilised lood, kurat, neid ei pea mitte keegi, ma hakkan meenutama mingit asja, mis täiesti olnud. Küsin, kas sa mäletad seda uima, absoluutselt ei mäletada. Siis selle voi kuidas see viisast Velmet. No see on nii armas, et sa ennustasid, aga tegelikult selle minu preambula või selle sissejuhatus. Ma tahtsin tegelikult viia selle peale, et, et nüüd ei ole sul vinüüli, et nüüd on sul, eks ole, CDd, need on meeletult palju, seal on väga hea ja kvaliteetne muusika. Kas nende hulgas on ka vene muusikat? Jaa, jaa, jaa, palshoi Kiirovi. Muusikat. Ma mõtlen ooperimuusikat. Sealt kusjuures mul on ka kõik vinüülplaadil alles, sest ma olen selline korilane, ega mina mitte midagi minema ei viska. Mina. Ühesõnaga, ja ma isegi alles mõned aastad tagasi ostsin nagu uue selle plaadimängija, et kuulata neid vinüülplaate, mulle tundus, et see on kuidagi eriti šikk, et pead ühesõnaga poole sümfoonia pealt lõpeb ära ja siis pead vahetama pool. Ma tüdinesin sellest loost küll üsna ruttu ära, plaadid, kõik siiani alles kohutavalt ruumi ja nii edasi, aga vene oopereid ma olen püüdnud küll osta ja ikkagi seal kogu Rimski, korsakovi ja Tšaikovski ja ja praegu on ka Moskvas, kui läänes on seda nagu raske saada, sest Need on niisugused suhteliselt marginaalsed väljaanded, aga Moskvas on mõned päris head plaadipoode Lääne mõttes sellised nagu Tower Records või või vöögin või noh, niisugust ei ole. Aga on, on siiski mingisuguseid osakonnad ja seal on haruldaselt hea, vaat see on maailm, on niisugune tendents, et alati on seal mingisugused niisugused noored poisid, kes jõle hästi teavad igasugust muusikat, sa ütled talle mingisuguse asja otsekohe kribinal-krabinal leiab selle ja ma olen ikkagi vene vene ooperi kokku ostnud, nii et mul on see ikkagi nagu, nagu, nagu põhiliselt olemas. Ja, ja needsamad, mis on nüüd maailmas müüakse, siis on see Maria teater Jeff ja, ja see Philipsi Philipsi sari, kusjuures seal ei ole veel kaugelt kõige ja ja kui ma Moskvas aeg-ajalt öelda käin tööl mingisuguseid saateid tegema, siis mul alati palve alati seal tegi produtsentidega see küsimus, et kust te soovite elada, vot me pakume teile seal mingi märjoti või kusagil, eks ole, mingisuguse uue hotelli on elada vanades ei, ei ma tahan elada kas natsionalism või metropolis ja, ja viimasel ajal elanud metropolis. Ja siis nad tavaliselt teevad ka selle toa või selle numbri, et on nagu vaade sinna suurele teatrile. Ja siis ma saan igavesel Lügaga ja kui talvel ja teatud niisugune tead et ma saan enam-vähem kuiva jalaga sealt. See 150 meetrit suurde teatrisse, kus ma olen vaadanud üsna paljust vene ooperit, noh ma arvan, sinna ei ole mõtet, ma ütlesin, pesin seal Zurabsutki laava kutsus kutsus maskiballi ja ma ei taha muidugi midagi öelda ja kõik oli väga kena, aga tähendab noh, ma, ma nagu ei ole selles erinevad kultuurid, venelased ütleme, lääne ooperiklassikute, värgid laulavad, see mind nagu eriti ei huvita, aga vene ooperit, aga no see on teine asi, eks ole. Ega teda eriti nii väga palju ka ei tehta, eks ole, aga, aga ma olen seal ikka palju käinud, vaadanud seal Ivansussaaninit, jaa, jaa, Huanssina. Elu tsaari eest just nimelt ja, ja Tšaikovski ooper Oprithnic ja noh, niisugused marginaalsed asjad, mida, mida jõle vähe tehakse ja suur teater ka naljakas, eks ole. Omal ajal sai sinna ja, ja polnud võimalus neid pileteid saada ja sinna sattuda ja päeval võtta ainult. Eks ole, ja kui sa võrdled seda, no neid hindu siis nad küsivad, kas soovitav kallist või odavat piletit, ma küsin, mis kallis on siis näiteks 20 dollarit või kuidagi Yorgis maksud 200 dollarit ja ei saa sugugi eriti head kohta, eks ole. Siis seal maksab 20 dollarit ja siis isegi nostalgiline niisugune meenutasime olemist. Meeles vaata omal ajal, need Moskvas oli pidev nälg, kogu aeg oli mul kõht tühi, kogu aeg, ma kartsin, et saabuv õhtu, kõik need kohad on kinni ja ma eikusagilt süüa siis teatri puhvetites müüdi, tead siis selle salaami ja ka neid saiakesi ja nii edasi ja muuseas, ilma võida oled, sa oled käinud? Muuseas, ja nemad suures teatris just vaatasin, seal on, eks ole. Täpselt sama on see interjöör, ainult enam polegi järjekordi puhvetites, ainult nüüd on ka, eks ole, sealt mojete Chandoon ja ma ei tea mingi Napoleon konjakit ja nii edasi, aga need võileivad on olemas ja sedasama limonaad ja ma võtsin need võileivad. Ja mis mulle omal ajal tundus kuidagi nagu ekstra, kui selle kätte said. Nüüd ma söön seda sellel salaamit, mõtlen siin kurat nagu plastmass, mingisugune, kuidas on võimalik, eks ole seda süüa. Ajad on lihtsalt läinud, suur teater peaaegu langeb kokku ja, ja nii edasisaalid on tühjad kohad. Vaatad Ivansussaaninite, nagu sa tabavalt ütled tsaari eest ja mingisugune ilmselt mingisugused tööstuskooliõpilased on toodud, siis sinna ühiskülastusele tüdrukud istuvad siis tagapool, poisid istuvad eespool. Ooperiaja saadavad üksteisele telefoniga, sõnumeid, ei häiri kedagi, aga tähendab nad kogu aeg klõbistavad pime. Nii et suure teatri ooperipuhvetis ei ole midagi muutunud. Muutunud on partneris, kus mobiilid, aga kas laval? Tähendab vaata seda kõike natukene õnnetu vaadata praegu, aga samas ma pean ütlema, et neil on see mingi selgroog, on neil säilinud ütleme, ei ole neid staare, mitte kedagi, kes, kes venelastest nendest Kiirovi staaridest laulavad Läänes, nendest pole kedagi, aga samas on ikkagi niisugune üsna väärikas on see lavastus vanas väljapeetud niisuguses eas stiilis, nii nagu 53. aastal lavale pandi, nüüd läheb ta siiani, eks ole. Et seal on loomulikult omad probleemid, aga ütleme niimoodi õhtul istuda ära ja vaadata, see ooper on ja siis minna kuhugi sööma, on erakordselt. On sul veel mingeid vaieldamatult lemmikuid vene ooperiliteratuuris? Ega ma ei tea seda literatuuri nii hästi ja näiteks kõik kiidavad seal meeletult muu Sorzkitud, muuseas Mul on ka niisugune helilooja küljest, kellest mina ei ole nagu aru saanud ja aru, milles tema geniaalsus seisneb ja ja nii ta, sest, et siin oli vahepeal ju Estonia ajaloos on ju pikk ja särav periood lansseeriti ennast peaaegu kui parimat Murdovski lavastusi nõukogude liidus ja nii edasi ja nii edasi. Me teame muuseas ikkagi olema suhteliselt ettevaatlikud, sellepärast et ringleb üks üks versioon, võib-olla see on jällegi legendide kuulujutte, et ema olla tal eestlane ja ta vaata pooleldi setu, nii et et tema muusikast siis ilmselt me peaksime kuulma ka neid võnkeid, mis meie rahva mentaliteediga kokku lähevad. Aga ma tahan öelda muuseas vahele seda, et seal siiski suurepärane ja ma arvan, Estonia oli, oli see ka erakordselt oluline enesetunde mõtteliselt tuli siia Pokrovski omal ajal. Kusjuures miks ta tuli, seda me teame ka, miks ta tuli, eks ole. Ta tuli Neeme tead või? No ta ei olnud vabandsinad kunagi varem lavastanud, valeneeme veel. No sul on kindlasti jälle mõni. Legend või Estonia ei olnud selles mõttes mingisugune eraldi, tähendab küsimus on selles, et tal oli vaja mingisugust mööblit või autoostuluba või midagi sellist, saad aru, mis talle keskkomiteest tehti, sellepärast ta tuligi siia mitte sellepärast, et oi milline haruldane teater ja võimekad solistid, see selle. Me lõikame vahelt välja, eks ole, seda ei ole vaja publikul teada. No ma arvan, et siin oli ka teisi teisi põhjusi. Aga töötab nii kaua teatris ja sa oled niivõrd sinisilm. Oled nii? Tähendab nii, ma olen sinisilmne, ma pean olema suutnud. Sellepärast, et mul oli au ja õnn olla backrovski assistent. Selle Howandsina tegemise ajal ja, ja, ja nähes, kuidas ta tööd tegi, millest ma väga palju õppisin, ei jäänud mul küll muljet, et tal mõni mööbel või autoostu luba meeles seisaks. Küsimused olid lahendatud, oleneb mureta, vaat Pakovski suhtes on ka see, et näiteks seal ütleme, Višniewskaja jumaldab teda obras Suway säilitada. See on selles mõttes niisugune noh, Nõukogude lavastaja, selles mõttes, et ta oli harjunud tegema seal näiteks kuus kuud proove ja nii edasi, läänes niimoodi ei tehta mitte keegi tänapäeva ooperi ressurss käes rippudes ei saa lubada seda, et ta istub kuus kuud backrovski proovis ja harjutab, mis on seeni, saad aru, et see on ka noh, niisugune fantastiline aeg jäi bow, mis on nüüd möödas? No igal juhul on, on tegemist ühe fenomenaalse inimesega, kes on praegu üheksakümnendates ja siiamaale, lavastab. See umbes midagi sarnast nagu Igor Moissei, mida ma nägin veel paar aastat tagasi, kes sai ka üheksakümmet. Endiselt juhib ansamblit. Jutu jätkuks meil kindlasti väga kaua aega, võtaks kokku selle saate, tahaks kõigepealt tänada sind, et, et sa soostusid tulema ja oma mõtteid, muljeid sellest ooperivaldkonnast ega jagama. Aga äkki on seal mõni anekdoot, mis ei ole väga riivatu või, või mõni nali või tõestisündinud lugu, mis just seostub nimelt ooperiga. Või on see nii tõsine, tähendab kõik nad ei seostu kas ooperiga või ei ole, siin-seal? Võiks vastata. Kuule, no ma pean ütlema, mul nagu nalja, ma ei, kui ma siit ära sõidan, siis kindlasti tuleb mulle meelde. Ja ei ole see kõige õudsem asi üldse, kui tead olemas ju teatriringkondades Estonian selles mõttes väga rikka traditsiooniga kus on olnud ju väga palju inimesi, kes nii-öelda jutustavadki nihukest naljakaid lugusid, kõik, kuidas teatoskava heidab ennast kaljult alla ja batuut heidab ta üles ja tead, need on kõik niisugused televisioonis nagu televisioon ei jää maha selles mõttes, et need on tegelikult universaalsed rahvus. Kuigi stuudiosse kukkus auku, oli pime ja nii edasi, mina selliseid lugusid nagu eriti ei armasta, minuga ei ole küll mitte midagi nihukest naljakat naljakat kunagi kunagi kunagi juhtunud, aga see nõukogude muusika, see vinüülplaatide komplekt ja et ma kõndisin ühe peide kallal koopercrowopa, see on lihtsalt kolossaalne lugu, ma ütlen sulle, see lugu mulle iseenesest meeldis väga naljakas ja te olete seda enne ka kooli ei ole absoluutselt kuulnud ja tema ainus puudus ongi võib-olla see, et ta ei vasta tõele. Muidu lugu väga naljakas. Ja niimoodi nalja. Toonis võib olla kõlbaks ka lõpetada. On ju teada, et loid Weberil on üks selline muusikal, mille nimi on kassid, aga, aga karossini on kirjutanud ühe dueti kus kaks naislauljat on kehastanud kassideks. Nii et võib-olla see oleks sihuke tore muusika, millega kõlbaks meie saadet. Kuule, väga tänan sind, aitäh, et sa kutsusid ja loodame su saatel saab nii-öelda selle tsükli arenedes olema tunduvalt suurem menu kui sellel esimesel saatel, mis nüüd lõppemas.