Nüüd aga läheme siis ühe kõige suurema küsimuse juurde, mis meiega täna hommikul tuli, nimelt mõmm oli sõbraga arutanud MSN-is ja sõbra nimetav kallurijuht mõmmil, et kui palju peab vedama näiteks killustikku või kruusa või mingisugused muud nodi maailmas nagu punkti x, et siis ühesõnaga raskuskese läheks maailmal või maakeral paigast ära, et maakera hakkaks oma orbiidil Loperdama ja läheks üht või teistpidi aia taha ja, ja oleme helistanud loomulikult, Marek Strandberg, tere hommikust. Hommikust. Hommikust. Olete Marek ka mõelnud selle peale, et võiksin natukene nalja teha ja vedada kuskile midagi siis vaadata, mis juhtub. Mida teeb meil iga-aastaselt Eesti põlevkivi ja Eesti energia ühest punktist teise, umbes 30 miljonit tonni, mingisugust Novitšikk? Maakera maakera pöörlemine küll kuidagi. Ei ole seni veel muutunud endaga on ju räägitud sellest, et kui kõik hiinlased hüppaksid ühe korraga õhku, siis kuidas Californias tekiks sellest mingisugune väikene väike laine, vist oli keegi välja arvata, kui suur see laine oleks, mis jõuab, tabab California randa? Oli jah, et see on selline selline selline ettekujutus, et maakera oleks nagu kerakujuline ja siis me saaksime ideaalne sfäär ja siis me saaksime massi ümber paigutades mingeid muutusi teha. Tegelikult maakera loomulikult ei, arvaid nimetatakse seda hoidiks, ehk see on niisugune muhklike künklik nagu moodustis, millel on küll enam-vähem, eks, pöörlemiskeelse kuid mis ei ole kindlasti erakorraline ja noh, võtke näiteks lihtnegi asi, et kõrgeim tipp Mount Everest on mingisugune üle kaheksa kilomeetri kõige sügavam punkt maailmameres Mariann sügavrit oli vast 11 kilomeetrit või midagi sellist, nii et maakeras andektooniliste tekked protsesside tulemusena nagunii tohutult nagu künkaid ja lohke ja aga sellest ei ole suurt midagi muutunud. Ja muidugi peamine asi on see, et maakera on väga erineva tihedusega maakera tuumas, kaalub üks kuupmeeter ainet, no ma arvan, mingi 13 14 tonni isegi, aga maapinnal kõigest kaks tonni, ükskõik mida me ühest kohast teise ei peaks, nii et see oleks nagu niisugune mammutlik ettevõtmine. Ja pealegi, kui ühest kohast võtate mingisuguse materjalihulga peale, siis tegelikult te tõstate üles ju aine, mis liigub kiirusega ei rohkem ega vähem kui 40000 kilomeetrit igapäevaselt. Ja kui ta seda teise kohta viita, sest ei kannata ju endaga kaasas ka seda nii-öelda liikumishulka jõudu, mis sellega kaasas käib, nii et tõenäoliselt nagu maakera nii-öelda selle liikumisega inimtegevuse tulemusena ei juhtu küll mitte kui midagi, et äärmisel juhul võib maakera liikumistelg ja pöörlemisomadused muutuda siis kui me saame mujalt ägedat liikumishulka juurde, mis muudab, ehk ütleme, kui maa peale kukub mingisugune väga suur, väga suur taevakeha, olgu siis meteoriit, komeet, et see võiks muuta, aga mitte inimeste enda sebimine, noh, vaadake, ega teil ei ole võimalik autos istudes autot kõigutada ja kes kas ollakse, sellest autost liikva veel ei hakka, eks ole. Jah, sõitma ja seda küll, jah, aga ühesõnaga sina, sina jätkuvalt ei usu, et inimkond võiks midagi maakera liikumisega väga drastilist muuta, näiteks nagu väitis akadeemik Endel Lippmaa, et tuulegeneraatorite kasutamine aeglustab maakera pöörlemist. Noh, vaadake erinevatel aegadel on ka väga tõsiselt võetavad inimesed rääkinud erinevaid lugusid mingitel eesmärkidel, et see oli ju telesaade, kus akadeemik soov oli lihtsalt mingisuguse demagoogiline jutt rääkida, aga ei, maakera pinnal toimuvad protsessid kindlasti nii-öelda maakera pöörlemist ei mõjuta ja inimesel on sellega väga vähe pistmist. Väga hea, siis, siis võib meie helistaja mõmmedema kalluri sõber vedada nii palju kui jaksavad ja nii palju. Aga nii palju kui jaksavad ja mitte keskenduda sellele, et peaksin ühest kohast teise väga palju vedama, kuna poolest maa miljardite aastatepikkuse ajaloo jooksul on seda materjali liikunud ainuüksi nii-öelda mandrite triivi tulemusena ikka niivõrd palju ühest kohast teise ja üldiselt nii-öelda need pöörlemisomadused on muutunud õige vähe. Ja suur tänu, Marek Strandberg selle vastuse eest tõmbame sellel teemal nüüd lõplikult, joon alla. Ühesõnaga igavikuliste küsimuste rubriigis on tulnud need ära ilmselt üks kõige suuremaid ja tähtsamaid vastuseid. Mis huvitab, ütleme, füüsikahuvilisi inimesi nimelt, mida iganes me siin ei teeks, me seda maakera ei kõiguta palju niimoodi. Et ühesõnaga, et need küsimused nüüd alati, kui meil veel peaksid tulema mõnedelt inimestelt on juba ette ära vastatud, et ei, on vastu.