Puublius Oviidius, NASA. Oviidius sündis 23. märtsil aastal 43, enne meie aja arvamist Kesk-Itaalias. Rikkad vanemad saatsid ta juba õige varakult rooma, et ta omandaks kõnemehele ja juristile vajaliku hariduse. Seejärel täiendas ta end Ateenas ja Väike-Aasias. Alustatud kohtunikutöö ei pakkunud aga rahuldust. Tänu oma mõjukatele sõpradele pääses ta peagi rooma kõrgemasse seltskonda koguni keiser Augustusele lähedastesse ringidesse. Kirjandusse astus 22 aastaselt eleegia koguga Moores armulaulud. Tunnustust leidnud eleegia kogu õhutas Ovidiust jätkama ja peagi ilmusid Eroinide kirjad. Tunnustatud armulaulikuna katsetas Oviidis järgnevalti taktilise poeemi alal. Peateoseks, selles laadis kujuneb armukunst kolmes raamatus. Selle üsnagi irooniliselt kergest flirdist rääkiva teose juhtmõtteks on armunuia sõduri võrdlus. Võitluskunst olgu kõrgel tasemel relva heade võrdsev, vaimukas ja elegantne, värss teevad teose teemade kergusele vaatamata nauditavaks. Armastusluule alal on viimaseks teoseks ravimid armastuse vastu, mis senise armastusluule absurdiks pöörab. Antakse juhiseid, kuidas koormaks muutunud armastusest vabaneda. Küpses Eluias alustas ta korraga kahte suurt metoloogilist poeemi muundumised ja tähtpäevad. Aastal kaheksa meie aja järgi, kui mõlemad põimid olid veel ilma viimse viimistluseta, tabas teda ootamatu pagendus keskMusta mere äärde Tomi kindlusesse. Võib oletada, et Oviidus oli mingi augustuse perekonda kompromiteerivat teo tunnistajaks ning et ta noorpõlve armuluule polnud kooskõlas augustuse vaadetega. Tomis valmisid kurvad laulud ja kirjad Musta mere äärest. Pagendusse jääma oli viidius sunnitud kuni elu lõpuni. Ta suri umbes aastal 17. Te kuulete katkendeid goviiduse tähtteosest. Armo kunst. Kui meie rahvas, tehke mõni armastus, kunstitunne, õppigu siit ning siis tehku mis õppinud teoks. Kärmeid laevu jo kunst juhib aerude purjede kaudu. Kunst juhib vankreid teel armugi juhti kukkunst. Alguses hoolt peatse leida, kes süütab su armu. Kui lähed teenima nüüd vastsete lippude all meeldiva näitsiku, pead oma nõusse sa seejärel võitma. Siis aga vaatama, et armastus kestma jääks. Need kolm tulpa on teel, mida peab läbi sõitma Me vanker kiirele rattale. Need määravad suundaja maad. Kui veel keegi ei pea sind ohjades, siis vali välja. Kellele öelda, sel moel ainsana meeldid sa võid. Õrnade õhkude voost Eilmude hõljudes sulle sest väärt näitsiku peab leidma su silm oma jõul. Hästi teab jahimees, kuhu sättida hirvede võrke hästi, kus metssead end varjavad, orgude paos põõsaid, lindude küttega tunneb jõngede heitjad teab, kus vees kalasaakrohke rikkalik on. Eks tule teadega suri, kes kestvale armule toitu otsimas käid, kus on naissugu ohtrasti koos. Ei käsiotsijal meretuultega purjesid täita. Selleks, et leida ei pea pikka sa kõndima teed. Kui peaks veetma sind ehk algavad puhkamisaastad, tõelise neitsid siis küll juba märkab su silm. Kui noort naist, aga ihkab su meel, siis musttuhat leiad, kes nii meeldivad, on, et keda jätta, ei tea. Ning kui küpsema ja kogemustest rõõmuse saaksid taolisi naisigi, siis on päris kaunike hulk. Kaarjaist teatris, ent eelkõige sa küttima hakka, on neis kohtades saakrikkam, kui aimadki saab. Leida see võib nii armsama siit kui kaaslase mänguks neid, keda pealased käest, neid, keda hoidmas. Nii nagu sipelgad, reason jookslemas siia ja sinna kui teri kandvaid Suis moona nad viies on töö või nagu metsade all või niitude lõhnavas heinas on mesilindude summ lendamas lillede seas. Nii siin mängude peale ülimukitud naisigi tõtleb. Tihtigi on nende hulk kõhklema sundinud mind. Vaatama saabuvad naad ning vaadata laskma ennast ohtu ja hukuse koht karskele meelele Too. Käimas ja all pead kagus võistlevad suurtsugu traavlid. Ruumikas tsirkuses näed mõndagi rõõmuse veel. Ei seal sõrmede keelt. Salamahti sa rääkida pruugi, et pea noogutus vaid öeldule vastuse tooks. Seal pole muud, kui kohtuma veetleja kõrvale võtta, nii kui saad oma külg vastuda külgegi sea head liibuma reas. Tahes-tahtmata peab tasu vastu, et kohaõiguse toel neidu saab puutuda võid. Püüd end otsida sulle abiväeks tuleb vestluse haku. Tutvuse alguse jaoks üldine olgu see jutt kelledraavlid, need on päridalt huvitundjana kähku ning kui soosima peaks, mõnda ta soosis, aga kui aga langenud ehk sinu naabrile sülle on tolmu puhtaks puistama, pead siis oma käega ta rull. Kui ei langenud ka see puhtaks, ikkagi puista sest iga põhjus on hea, et teda teenida. Kui rüü alla talve kaob ning servaga maad juba puutub, nii et määrduda võib tõstada hoolsalama aast. Ei Idasumatagi jääse teene ju vaatamisväärseid säärise silmade eest peitma ihakade. Ja sellegi eest pea hoolt, et nõtke näitsiku selga põlvega keegi ei saaks vaatada. Kõrgemast reast allub jo kerglane hing pisiasjale. Mõndagi aitas see, et patju ta on sättinud suutlikul käel ning tulutoov mõnel ka on lehviku tuult teha olnud või siis otsida pink õrnade jalgade jaoks. Nüüd aga, kui sinu ees on tulvamas pahvuse ande ning kui naabrina on laudilisul istumas neid palveid lausuma, pead öö käskija viiside järgi. Et sinu peale ei teeks liiga ta veinide jõud. Sest kui selgeks jääb sinul pea siis mõndagi mõistu öeldes nii võid, et selga naabrile see võid teha märkigi siis mahaloksunud veiniga vargsi, et tema laualt loeks kuist, teda ihkab su meel või tuld tõotaval moel kada, silma saab uurida, pilgu on oma hääl ning keel tihtigi vaikival näol kui tema p Krist joob, jala maitsa endale haaras ning kuhu puutuste huul sealt omakorda seal ju või mis rongada, sõrm seal katsuski, seesama võtta ning seda kesta puutuda olgu suhu. Kindel on joomise mõõtmissiinkohal antagu sulle ei üles öelda sul või vaimega jalg, kui sa jood. Riidumis veinide väes saab alguse hoolega, väldi Isamaa neid, kel käed mässamis, kihkun täis laule, kui häält. Taga on ning tantsi, kui kätes on nõtkust sekesed meeldida kõik välja, mis meeldib. Halb, kui purju sa jääd, ent hea, kui teeskled sa jäämist Lassagariuklikeel paistlegi pehmesu suur. Nii et kui häbematult ehk mõne tõelased tulla liigsele veinile, siis antakse süüks juba see Kui aga tõustakse nüüd ning seltskond lahkuma hakkab, on sinul soodsaim hetk küll ligipääsemise jaoks. Löö kampa ja enda oma näitsiku kõrvale poeta napsaku pihta, su sõrm puutu jalga, su jalg. Aeg teha juttu, sul on häbi vaimse maamehe tunne, las nüüd kaob, on toeks julgele teenus ja õnn. Kuid kõneoskust mult ära seaduste järgi sa õpitee, mis meeldib ja jutt sunnita, tulgu su suust näitlema armunud meest ning matkima piinasid pead, sa ükskõik kuis seda teed, et aga veeniasse näiks uskuma panna, joon end kerge ka näod tuimad, naised endale meeldivad küll näivad austamisväärt tihtigi teeskleja veel võtab kätte ja armub ka siiralt tihtiga tõeks update, mis oli alguses mänginud. Ning seda lahkemal moel näitsikuid hinnake Teisklust ehtsaks muutuda võib arm ju, mis vast oli võld. Meelitustega nüüd tuleb tungida hinge solvarkisi õõnsaks jõe vetevool rippuva kaldagi teeb kiitust laulma. Sa pead nii näo kui juustugi kohta leidma. Kui kaunid on käed, kui imeväike on jalg. Vooruslik neitsi kiilu kiitmist põrmugi põlga sest ilu eestiks huult kindlasti pea iga neid. Üksjagu tööd on ees ning üksjagu valmis on tehtud. Põhjame, heidame siin ankru, las peatuda. Laev. Raisake nüüd hurraa ning veel hurraa, mitu korda kinni mu võrk on jäänud saak, mida jälgisin ma armunu õnnega koos minu laulusid Palmiga värgab Askraja lüüdja mailt rauk austada, nii. Noormees, miks sa, Karuk, kesklainel laev, sul on alles ning veel kaugelaneez Valgma, mis on minu sisse. Sest pole küll, et kättegi said minu nõuga sa neiu kui tema tõi minu kunst hoitkuga käes minu kunst. Annet saamise jaoks, ent hoidmise jaoks on tarvis kui juhus, toetaski siin-seal juba kunst. Abi toob. Ei võlujookide väel ole muud mõju neiule ühti, kui häda hingele, vaid mässama, see läheb sees, hülgamist, kurjast on. Tahad armuse väärtule armu? Ei ole küllalt, sest kui oled meeldiv näolt Kuigi see näib nagunii Reus noor, keda hoomeroslembis või hülas õrn, kelle kord röövis najaadide kirg liitma, sa seksid sind maha jahmuma, armsam ei jätaks peadki ealistele veel vaimlisi väärtusiga. Niivõrd murdlik on iluväärtus ju aastate minnes väikseks jääb ta ja just aegade kulg, tema viib. Kannike õitsema ei jää, jaga puhkenud liilia mitte. Kui talt võetud on roos, raagus onukene vaeras. Pea ilus noormees, Yousson Hailsama kindlasti sulgi. Pea jääb kündja aeg ihugi sisse, sul vaod. Eks hari vaim, et see peaks vastu ja näo ilu toetaks. Sest kuni saapsus, tuhk ainsana vaim püsib vaid hooltkija, ET arendaksid Su meilt kogu aeg vabad kunstid ning et kumbagi keelt selgesti oskaksid sa ükskõik kes, ole siis välisvormi ei uskuda maksa, alluta endale see, mis kehast rohkem on väärt. Ei sul armsama jaoks käsi kalleid kinkima tuua väikesi Too, ent neid leida oskama pead. Kui täis Andium põld, kui koormast lookasel oksad siis maa viljulas viib korviga talle su poiss. Kas pean andma ka nõuet värsse sa saadaksid õrnu? Oh mind, vaest pole head lauludest oodata, suurt laule ju kiidavad küll, ent kinkisid, ihkavad neiud. Kuivaid rikasta on meeldida, barbargi võib. Kuldne on tõesti aegsest kuld toob suurimat au ju niisama kindlalt kuld kätega armsama toob. Tihtigi, kui on käes parim aeg, sügispäevade algus ning kobara issandas koondunud purpurmahl. Kord läheb liialegi külm kord Rambeks teeb samas kuumus ning nii muutlikun õhk, et keha luiduma löö. Et peaks vastu suneid, ent kui tema voodisse heidab, tundes, et haigeks on ilmade tõttu ta jäänud siis sinu austuse, arm peab ilmsiks saama ta vastu siis pale võrsama. Saak, mis sinu sirpi on väärt. Kui ebameeldiv näib tõvehoog, ent kukkuse võtta ning oma käega sa tee kõik, mida lastakse, vaid nähkuda nutmaski sind ning suudlus teest ära kohku, et pisaraid sinu näolt kuivanud suugada jooks. Ohvreid tõotas ja ka tema kuuldes nii tihti kui sünnis öösiti näe head und, et seda rääkida, siis. Teenides haiget, ent ära tüütuks kuidagi muutu, sest oma mõõt ning määr meeldival hoolelgi on söömist keelama talla rahakkaja hoiduga andmast mõrkjaid rohtusid saa tempi, kui neid sur, rivaal. Näe, kaastead, jänes, säng, kaks armunud. Vastu võtnud. Kinni on uks sinu ees muusa ja seisma jää. Ilma Su toetage nüüd iseendast, jutt juba laabub ning pakub küll ning küll tööd kura, käelegi, säng sõrmedel teada on see, kuis teed tuleb otsida sinna, kus salakastmise paik huumorinooltel on. Andromahhiga kord tegin niisama sangarliku, Hector kes oli kangega muus kui sõjaasjades Faid. Ning eks suur ahilleski teinud, kui voodida, heitis puhkama võitlushoost lörneesuselannaga. Nii. Kui pea usumindent Veenuse rõõmuse maitsma seal samm-sammult vaid paisuda, lastan. Säärast joont pea siis, kui aega on piisaval määral antud ja kui ei käi peale ka hirm salatööl. Kui ajaviit aga ohtlik on, täis aerudel tõtta ning las kannust saab kapates tundasuda. Töö on valmimas, mul tänumeelselt noormeheta hoogu palm nüüd ning minu pead pärjakul lördiga ka. Eks mehed laulgede nüüd omaenda poeedile kiitust ning las terve maailm kaikuda vastu mu aust. Relvate saite mu käest Volgaaluse käest saiachilles, et need võitusid tooks nii nagu loote Valdeid. Ent kui toeks minu mõõk jagu, saab mõni mees Amatsoonist märki, kui saagile, siis NASA on juhtinud mind. Näe õrnaist sugu, nüüd palub õppust anda mul talle küll tema ees sedamaid pean oma raamatus hoolt. Sandargiivlased multama tsoonide vastu on relvad. Nüüd panen relvisse ka Bentesse leias Ove. Võrdselt võidelge siis ning võita las see, keda soosib heldeid, joone ja kõik maad läbi lennanud poiss. Sest poleks õiglane see, kui relvades rünnataks paljaid autult meessugu saaks võiduse taolisel moel. Rohkem kui üks mehepoeg avab suu, miks ussile mürki pakkuda metsiku soe lammaste lauta savi? Kõigile naistele süüd mõne tõttu ka anda ei maksa. Hindama peab igaüht nii nagu on tema teod. Naissoost voorusi on nime poolest niisama rõivailt, siit arusaadav on, et meeldib ta naistele ka. Taolist meelt end küll ei nõutama, pea minu kunstilt, sest minu paatidel on väiksemad purjed ju, pea. Ei ole õppida, muudkui vallatud armulaulust, armastusväärsust. Nüüd õpetan naistele maa. Sest kuis hooldada end nüüd algan, maa hooldatud marjust saab head veini ja kõrs, kõrge on hooldatud maad. Kaunidus taevaste poolt on antud ja näeb teda harva. Ei seda Andimateist kaugeltki kõikidel näe näo ilu, tuubega, hool, nägu laokile, jäetuna hukkub, kuigi ta alla ei jäänud. Veenuse kõrvalgi kord ei keha hoidnud sel moel küll muistsete aegade neiud muistsetel aegadel, ent peen polnud meessugu ka Andruma helgi, kui üll Core rüü oli, mis on siis veidrat eksabikaasagi tal olnud ju karm sõjameest. Kõrvude ripument, ärge liigselt toppige helmeid, mis tume nahksite poolt püütud on india Viist ning ärge koormakkega kuld kangaist rüüdega ennast. Mulje, mis tekkima teist, meil pidi kaotadeni meid võluv peentegumood, ärgu ealdel juus olgu sassis, käe abil kauniks, võib muuta või rikkuda. Soenguid üks pole vaid iga neidlas endale sündsa otsib jäisketlas, peab oma peegliga nõu. Kes tõrud Tammedel, külges alpide metsikud loomad või mesilinnud, kes kõik loendada võiks olla mäel. Niisama mul üle jõu käib teadega soengute arvu, sest iga päev leitu pealegi juurde juveel. Kataris hooletu tukk võib ehtida nii seda tihti eilseks seadeks pead, mis kuju saanud õlvast. Oo, kui altiltondeid loodus kehtima valmis, pakkudes rohkelt neid viise, mis varjavad vead. Meil läheb paljaks, kolp, seal aastate röövitud juuksed langevad, nii nagu tuul lehtesid, raputab puul. Naine, kel peal hall, võtab toeks Germaania ürte ning jääb tõeline värv varjugi kunstliku ees. Naine ka osta ju võib ülitihkeid lokke ja käia nendega peas, mida sai võõraste peast raha eest. Ei avalikkuses ka häbiväärseks peetud ostmist ning seda vaatavad koos muusad ja Hercules Pealt. Mis nüüd rõivaist on minul öelda ei Ortema nõua, ei seda villa Mil on Tüürose purpur, Iver. Kui on saada ju küll vähem kalleid värvegi kõikjal seisuse tunnus, siis skandan, ülberi sai. Vaata, mis karvane õhk kui taevast pilved on haihtunud ning kui lõunas tuul soe on ja vihma ei too. Kui mitu lill on maal, kui lööb kevadpäevade tulles puhkema viinapung ning pageb uimane Talv, nii mitu mahla või veel enam vill võib endasse juua. Eks vali välja, mis käib. Kõik pole kõikide jaoks. Nii nagu sõitja ei pea ühtmoodi ohjades selgu ning vana täku, kel käes ammugi on juba kunst. Sulgi on kahte eri teed vaja käia, et saaksid sa püüda haljaid, noor ja neid, kes oma kooli on saanud. See, kes värskelt vastu astunud Amorileeri ning sinu voodile on hiljuti võidetud saak sind vaid tundku ja truult sinu külge rippuma jäägu kõrgelt piiramas, eks peab seda põldu su aed. Hoidu rivaal ideest jääd võitjaks, kui oled üksi. Käest kaob jaotatud võim Valdjalija veenusel ka. Too vana võitleja, ent peab mõõtu ja mõistlikuna armus sallides mõndagi, mis nekruttil käib üle jõu. Ei tema murra suust ega raevust leekimala ei silmnäkku löö armsale küüside eal. Ei rebi lõhkida rüüd omaenda või näitsiku seljas ning sinu juukseid tal kiskuda peast pole moe. See sobib poistele kõik, sest süütavad aastad ja Armneid too peab vastu ka siis, kui üliraske on haav aeglane leek temas Köboon, nii nagu niiskeda seintes või nagu mäestiku mail suitsvate sõrgade all. Kindlam on küll, tema sõrm on ränk ning viljakam teine. Kärmelt noppige neid vilju, mis kaovate peost. Suurelt väiksema jaoks, kes keelaks võrdlusi võtta, miks peaks kartma? Ma siis rääkida väejuhi tööst, rikkaslas kinkisid, toob nõu, andku, kes õppinud õigust. Kaitsku klienti see mees, kes kõneoskaja on laulude loojailt meilt, ent ainult laulusid, nõudke. Armastus või meilt ka käib ületeistime, koor. Lool on lõpp ja on aegsest vankrist astuda alla. Mil käis rakme sees, valgete luikede Barr. Nii nagu noormehed eel nüüd neiud, kes said minult õppust, märki kui saagile ka. NASA on juhtinud meid