Rahvusooper Estonia 100. juubeli künnisel meie 90 üheksandal hooajal oleme koostöös Eesti raadioga käivitanud saatesarja ja mille eest mina saate juttu pole juht ja Neeme kuningas olen palunud vestluskaaslasteks palju erakordselt huvitavaid tuntud jutukaid, külalisi, kelle igapäevadega tegevus ei ole tingimata seotud ooperikunstiga, kuid keda võib tinglikult või ka siis täiesti otsekoheselt kutsuda ooperigurmaanid, eks. Ehk need on siis inimesed nagu hea toidu nautijad oskavad lugu pidada ooperist kui üsnagi erandlikust kunstivormist ja kes oskavad ja meie kuulajale üht-teist ja vaat sellest valdkonnast jutustada. Ja hea meel on tänases saates kõikidele tuntud inimest tutvustada siin minu vestluskaaslasena Tiit Made kes on selles samas majas Majas aastaid teinud ooperisaateid küll öösel, küll päeval ja kelle saates on ka minul au olnud olla. Ja, ja nüüd siis ongi pisut erutav moment, kus, kus meie osad on vahetunud. Aga, ja ma usun, et meil on ees tore tore vestlus, sellepärast et ma tahaks ka ise omalt poolt õppida. Võib-olla lavastaja no seda, et mida erinevad inimesed, mida nad selles ooperis näevad-kuulevad, mida nad ooperilt ootavad et siis võib-olla ka oma oma igapäevases töös meie rahvusooperis mõningaid selliseid nõuandeid, tähelepanekuid, soovitusi arvesse võtta tulemast, Tiit Made? Kindlasti on sul kodus meeletu kogus erinevatest ooperites ooperi esitud, sest ja selline väike murdosa nendest on ka siin stuudios meie ees laua peal. Ja nähes seda valikut, pean kohe ütlema, et sinu puhul on ilmselt tegemist tõelise gurmaani ka sellepärast, et siin need ooperid, mille, millest muusikalisi näiteid oled pakkunud välja, et mis võiks tänases saates kõlada on selliseid, mida, Näe, vähemalt siin meie kandis, et millest selline võib-olla eksklusiiv psuse valikuprintsiip või, või soovid sa tänases saates muusikaliselt mind ja kuulajat üllatada millegi enneolematuga? No siin ei ole võimalik üllatada, võib-olla kuulajat, küll see valik tehtud noh, ütleme niisuguse põhimõtte järgi, et need on väga head ooperid, mida kahjuks Eestis ei ole mängitud. Aga sügavas lootuses, et kunagi Rahvusooper Estonia mõne nendest võiks ju oma repertuaari mari võtta, kui jõud kannab, tähendab jõud kannab, ma mõtlen just häälete poole pealt. No näiteks kas või Berliini, las sambla või uneskäija või kuutõbine või kuidas me seda eesti keelde paneme? Veel liinid, me ei ole üleüldse Eestis oma esituses kuulanud, aga Sonambulaanvast niisugune, millest ehk võiks jõuda käia, kui mõned hääled kuskilt appi kutsuda. Ja teised on kõik need lood, mis siin laua peal praegu on valdavas ja muuseas neid siin-seal kogu aeg mängitakse noh, näiteks kas või tonitseti toodang on ju nii tohutult lai. 69, pärit me võib-olla peame lus siiani lammer, moori, taanbasco oled võib-olla rügemendi tütart armujooki, aga siis võib ju kriipsuga enam-vähem alla tõmmata. Aga siin keset seda lauda troonib minu üks lemmikutest. See on Rossini Tuhkatriinu sellerentale mis ja kui see välja tuli, oli tunduvalt parem ja kõrgemini hinnatud kui Sevilla habeme. Ja praegu tundub ta ka olevat. Kui vaadata ringi, mis maailmateatrite repertuaaris on siis on ta konkurentsitult rohkem esitatav kui Sevilla habemeajaja. Koomiliste ooperite rubriigist üldse mina, minul on olnud hea võimalus seda kahel korral üldse näha. Garaabee säras Rossi festivalil ja teinekord Viini Volksooperis. Ja ta on tõesti hea, ta on isegi väga hea. Praegu suurepärane, praegu jookseb see lugu Soome rahvusooperis, nii et kui on huvilisi Helsingisse asja, siis võiks afissilt selle loo üles otsida, mis on küll põhiliselt nende oma koosseisuga, aga seal on ka väärikaid külalisi ja päris päris tore ja hoogne lavastus. Ja ma arvan, et see on nüüd küll lugumis. Täiesti kaunistaks meie rahvusooperi repertuaari. Ühesõnaga lugu on hea ja võib olla võtame siit ühe võrratu ansambliga mängida. Aga üldse on ju selles plaanis mõelnud, et võib-olla ma eksin sügavalt, aga väikeste eranditega tundub, et meie super siiski väga sissetallatud rada pidi käib aastakümnete jooksul ikka need tuntud ja olemasolevad asjad ja väga harva õieti haruharva tuleb sinna hulka vilksatab mõni niisugune lugu, mida Eestis kunagi pole mängitud. Ja seetõttu meie ooperi publik. Aga eriti noorem generatsioon, noh, võib-olla ei saa päris täpselt ja, ja pilti sellest, mis maailma ooperitööstus on nelja sajandi jooksul kokku andnud. Olen kuskilt lugenud, et oopereid on kirjutatud kuskil 15000 ja 17000 vahel aga arv ei pruugi olla ka veel täpne, oleneb, mida me ooperis nime, eks ole. Nii et neid on ikka ikka on, mida mängida. Enne kui ma küsimusele vastan, et miks Estonia Fizzil on vähetuntud oopereid? Kindlasti ei väljenda see nüüd nii-öelda Estonia ametlikku repertuaaripoliitikat, vaid minu, ütleme sellist subjektiivset nägemust on, on võib-olla ühelt poolt see, et et kindlasti meie peavad need sellised klassikalised teosed olema, mis muidugi ei üllata teisi ooperimaju ümberringi nagu Travjaataja Karmen kasvõi sellepärast, et et Eesti inimesel, kellel üldse ooperisse asja on noh, need asjad ka siis nagu ära näeks, ütleme, erinevad põlvkonnad. Ja võib-olla teise teise selts sellise grupi repertuaarist peaks just nimelt moodustama selliseid, kas andnud siis vähe mängitud või nad on oma süsi, pilte või muusikaliselt vormilt huvitavad ja tuntud autoritega. Jaa, jaa ja noh, siin paraku turumajandus ja see, et kui me neid otsuseid teeme, siis siis üks silm vaatab ikkagi alati kassa peale. Nii et äkki tõepoolest peaks mõtlema mõningatele sellistele vormidele, kuidas on nad, ütleme sellised poolkontsertettekanded on nad nagu inglased ütlevad semisteidžing ehk siis kostümeeritud kontserdid. Sellel mõistel on küll väga paha kõla, eks ole, sellepärast et ooperit sageli ka sellisteks nimetatakse ja vaieldamatult igasuguseid algupärandid just eriti eesti algupärandid. Nii et ega see temaatika, millega võõras ja, ja, ja ressursid, ma mõtlen nii ajaliselt kui ka, kui ka rahalised on paraku sellised, nagu nad on ja ja kes seal ooperi eesotsas parasjagu on ja seda seda repertuaaripoliitikat ajab, eks siis need soovitused ja võib-olla ka etteheited on just sellel aadressil, aga püüame, palun. Ega ega see ei olnud nüüd küll etteheide, kuid, aga kui nüüd natukene matemaatikat abiks võtta ja arvestada, et kui Rahvusooper toob kaks, kolm uut ooperit aastas repertuaari siis võtab meie noorel põlvkonnal ka ikka kõvasti aega, kui ta neid klassikalisi tükke kuuleb. Võib-olla väsib ära saavutamast, aga noh, õnneks on piirid lahti ja saab käia siin-seal. Minu arusaamist pidi on rahvus Opelil natukene siiski teistsugune roll kui lihtsalt mängida neid kassatükke rahva, saata selleks rahvusooperi nime kannabki ta eelkõige hoiab repertuaaris meie oma toodangut. Et ta tellib heliloojatelt uusi teoseid. Et ta mängib neid tükke, mida Eesti heliloojad on aegade jooksul teinud. See on eelkõige, kui vaadata siin meie kultuuriruumis ringi, siis seda teevad kõik kõikide riikide juht, teatrid noh, välja arvatud, mitte siis ka ütleme seal Metropolitan Ameerikas, mis on repertuaari ja äriteater. Aga mujal igal pool. Mul on ikka oma tükk ja see selle tõttu. Muidugi on see minu meelest Estonia peamine ülesanne, esimene ülesanne ja anda võimalust meie lauljatele ja meie tegijatele oma kätt proovida. Et nad saaksid lendu tõusta. Ja täiesti päri sellega ja ilmselt peabki siis sele rahvuslus põhiseaduse veel tähelepanelikult läbi lugema, et küllap seaduse kirjutajad siis pidid seda valdkonda ka päris hästi tundma, kui nad oskasid meile ette kirjutada seda, mida tingimata Estonia peab tegema. Ja mis oleks siis õigem, kui juubeli künnisel nii-öelda neid neid asju üle vaadata ja kui vaja, vajadusele revideerida, sest et ega tegelikult on nüüd ühe sellise institutsiooni tegutsemine noh, niivõrd niivõrd väikses riigis ja niivõrd margile sellel alal tegelikult nagu ooper on kõik see meie genofond, mis siis toodab vulgaarselt öeldes siis lauljaid või andeid selle valdkonna jaoks on ju ka suhteliselt limiteeritud. Nii et me peame ja siis mõtlema, et, et kuidas edasi ja absoluutselt sellega päri, et et olles oma valdkonnas noh, väärikas ja võrdne tegija, siis tõepoolest see afis atraktiivne fish seisneb just nimelt mitte nendesse võib-olla kõige tuntumatest klassikatükkides, vaid just nimelt marginaalides. Ja äkki see paljukiidetud ja kindlasti täiesti täiesti õigusega kiidetud Rossini ooper Tuhkatriinu kui jutt oli sellest, et, et maailmas hakatakse ja mängitakse teda vaatad juba rohkem kui vilja habemeajajad, mis on võib-olla afiššidel sagedasem külaline, aga kas siin ei või olla ka põhjus selles, et et On vähemalt kuuldusi, et see vilja on tegelikult Rossini kõige kõige lihtsam ooper ära laulda? Noh, ei tea, tal on ikka neid. Vähemalt mulle tundub, et neid kergemaid tükke on tal palju ka palju rohkem, aga ega egas ja ei ole lihtsam lugu, kui on Tuhkatriinu. Sisuliselt ta nad on sõnas, et nad on ju väga lähestikku kirjutatud aastase või pooleteist aastase vahega ja ansamblid äravahetamiseni sarnased, aga, aga ütleme Tuhkatriinu, senerentolan, viimistletum, kui kui on, on habeme sellepärast habemetegemise peale läks oma paar nädalat talent aega või isegi vähe ja seda oli vaja väga välkkiirelt ja ja võib-olla see ei ole nii viimistletud ja sinna on abi vaja ja see on ju ülekantud lugusid ka teistest ooperites. Aga tsenerentala on klass omaette tan, noh, ühesõnaga seda lugu ei ole ta pärast enam ületanud. Ja selliseid tuttavaid või lähedasi intonatsioone on tõepoolest mõlemas ooperis märgata. Ansamblite puhul tundub mulle dženerentora sellel esiteks seal on neid ansambleid rohkem. Ja ilmselt see üks meie vist ühine lemmik ansambel, see sextet, mida me nüüd natukese aja pärast kuulama hakkame. See kuule, kui nüüd seda kuuleb, siis võib ka mõelda selle peale, kui, kui hästi mitte ainult vokaal, vaid ka konsonant peab kokku tuksuma nendel lauljatel siis kindlasti väga hea maestro näpunäidetele juhatusel, kelleks on siin Claudio Abado, nagu ma näen Jah, aga seda ansamblit on siiski suhteliselt kergem laulda kui näiteks ma seeniori Sevilla habeme, see on palju keerulisem, sellega ei tule sageli trupid toime. Näiteks ma sattusin ükskord nägemasi vilja, näed Roomas, garad kalla termides vabaõhuetendusel ja seal läksid nad oma tega sassi, aga mitte sellepärast, et nad ei olnud ekstraklassi lauljad, sest et Raimondi asi osales seal. Aga see oli suvine õhtu ja kuskil kella 10-ni. Rohutirtsud siristasid kogu selle ansambli üle ja nad läksid omadega segamini. Nad läksid omadega nii segamini, et nad võitsid. Selle loo uuesti mis on üsna erandlikku ooperis, aga nüüd siis kauaoodatud jaa jaa. Pikalt välja reklaamitud seks Theft Rossini ooperis Tuhkatriinu teeb kaasa rahvusvaheliselt ansambel Theresa Bergandsa Luitši Alvarinatoogaabeeki Paolo mother soolo. Londoni sümfooniaorkestrit juhatab Claudio Abado. Nüüd, kui taustal kõlab veel see kena ansambel tukka triinust, tahan öelda seda, et sa oled ilmselt vokaalkunsti, kui mitte öelda pelganto austaja, sest et enamus nendest plaatidest, mis siin täna laual on, on just nagu pelganto muusika, põhinäitajad, ehki jah, siin on ka verismi verismi. Aga tahtsin just selle senerentolo ehk siis Tuhkatriinu ansambli taustal rääkida ja võib-olla ka kuulaja kuulab seda, et et mitte ainult vokaal, vaid ka konsonant on ooperis tähtis ja, ja naljatamisi võiks ju öelda, et vokaalkunst või vokaalid on need, mis jäävad konsonantide vahele. Ja olen mina ka mõelnud ise, olles laulja tausta ja haridusega. Et, et meil on küll vokaalkunstikateeder, kuid sageli puudub konsonandikunstikateeder itaallased, kes seda noh, suurepäraselt tõlgendavad. Me kuuleme ka, kuidas nad tuttavaid sõnu siin kõrupo hääldavad? Jaa, jaa, r-täht võib-olla niivõrd niivõrd võluv häälike mitte ainult ta ei ja uued, et kuidas selle pelganto austamise ja sellega on, kuna kaabelliini tonitseti samorošiini need on jubelganto kunsti kõige suuremat meistrit. Jah, ja paneme siia veel Merca juurde, sellest perioodist ja putsiinid ka natukene ja eks see oli see kõige viljakam kõige magusam aeg üldse. Ooperikunstiajaloost on meloodiline, on vaimukas, on ansambleid, on duetti, tõdercet, mida soovid. Ei, mitte ainult Belkantot, vaid olen üritanud ennast kurssi viia ka 20. sajandi esimesel poole näiteks Kesk-Euroopa maade loominguga protsessi ja nii-öelda rahvuslikult koolkonna Poola näiteks poolakate hulka on ju suurepärane lugu. Ja Poloneesiga sealt. Aga veel kontot on hea kuulata, veel kantud on, ütleme, kui tööd teha, siis on ta suurepärane taustamuusika ja ütleme nii, eriti kõrvaklapid peas kuulates, sest ta saab vaid kõrvaklappe peas kuulata, sest muidu tuleb igasugune muu müra sisse. Aga midagi ei ole parata, jah, kantud on lihtsalt hea kuulatada. Tan võluv. Aga kas siin ikkagi see esitus ja puhas, tõeliselt puhtalt pelganto lauljad oma tehnika äärmuslikku täiuseni viinud? See on nagu üks äärmus, aga, aga ilmselt siis see, kui, kui see natukene konarlikud tehtud, et kas selle puhtus ja, ja kas see on ka, kas sinu jaoks on siin ka kvaliteedinõue? See lugu, et nooti ei tunne ja viisi ei vea. Aga kõrvaga, kui ma kuulan nüüd erinevaid esindajaid, mul on kodus ühte lugu, ühte ooperit laulavad erinevad koosseisud siis tahaks ikka küll puhast esitamist, ei tahaks nisust konarliku ja on ka mul neid live avaliku etenduse lindistusi ja salvestusi kus need köhimised ja isegi mõne peal, kui öeldakse, mitte seal, kostab sisse, kuidas öeldakse, niimoodi juhatatakse jällegi niimoodi natukene solisti õigele hoonele. Nii et seda on paha kuulata, see segab, seetõttu ma siiski ootaksin nisust puhast esitamist ja, ja mitte eriti kobistamist, sellepärast et isegi minu harjumatu kõrv tabab kohe selle ära. Et laulab paremini kui teine solist. Aga sa siin rääkisid sellest realisti konsonandi, jah, tõesti, vokaali annab hirmsasti venitada, vokaali venitatakse parasjagu nii palju, ma olen aru saanud, et üks korralik konsonant esile tuleks selle vahel. Ja, ja seda peab ütlema küll, et terve see terve see Tuhkatriinuooper noh, võiks isegi öelda, et on omamoodi konsonant. Nii mitte vokaalohver. Ja see ei ole ka üldse paradoks, vaid ilmselt on see füüsika või akustika, et konsonant tegelikult jõuab ka ka väiksema häälega laulja puhul alati igas saalis viimasesse ritta, aga vokaal ei pruugi üle orkestri alati jõuda. Ja ja nende pealt kanta klassikaliste lugude kuulamisega on ju niimoodi, et kui sa istud saalis ja võib-olla ei ole see kõige parem koosseis siis on väga mage kuulata, kui kuskil, kui aaria on viis minutit pikk ja kolmanda minuti peale on solist väsinud näiteks suuna Fortivallagrimat, võtame viis minutit natukene üle selle. Ja juba kolmanda minuti peale on juba nii, et mõni mees hingeldab. Ja selle tabab ära. Kui oled palju kuulanud. Küllap on siin lauljate puhul tegemist ka närvikavaga ja, ja erinevad rollid, erinevad ooperit erinev tehnika, erinev tehnika ja vorm. Just et selles mõttes on ikka suhteliselt mõrvarlik jutumärkides. See, kui aidas peab radamis välja tulema ja praktiliselt esimese kolme minuti jooksul esitama selle kuulsa kuulsa aaria ja kui ta siis ei ole vormis või tal hääl päris hästi lahti lauldud, siis on tal surmamats. Ja tal tuleb kolmetunnine ooper. Kuni vastu pidada, oi kui galeratuur, sopran ei ole vormis ja läheb laulma hullumeelsust stseeni los siiani lammer Morris, mis on 11 ja enam minutit. Ja kui ta ikka täiesti ära väsib, siis on ikka kole lugu küll. Ooper läbi kukkunud. Aga ma tahtsin vahepeal veel kord tulla tagasi selle teema juurde, mis sa tõstsid üles ooperisse minemine ja ooperis käimine siin Eesti oludes võib-olla see on teatud mõttes ka muusikakasvatuse koolide problemaatika, kuidas nad noorema generatsiooni nii-öelda juhivad ooperi peale. Ja teise inimesega rääkinud ja aina kuulen siis, et noh, et ei taha minna seda või teist ooperit vaatama, sellepärast et noh, et mis sisu see siis niisugune on. Et see sisu ei kannata midagi, mina ütleksin omalt poolt, et ärge minge ooperisse pelgalt selle faabula libreto, selle selle loo peale selle, selle sõnumi pärast, mis, mis anti edasi, ütleme 100 viiskend, mõned aastad tagasi, kui see tükk teatud situatsioonis teatud olukorras ütleme, mingit konkreetset asja aspekti kommenteerima seal antud hetkel kirjutati. Loomulikult, see ei ole tänapäeval enam aktuaalne, aga mingi ooperisse kuulama nautima inimhäält puhast inimhäält, mida muidu saab ainult purgist kätte. Ja aga seal te kuulete seda noh reeglina enam-vähem juba puhtalt. Nautige seda, mis helilooja on, kuidas talle need noodidritta pannud kuidas ta on oma selle mõtte, oma selle käekirja, mis ühe või teise ellu puhul olete ära tunnetatav läbi tema loomingu. Kuidas ta selle on, vaat just nimelt selles tükis on ta selle esitanud. Vot see on nauditav, minnes ooperisse jaamale, nii palju kui nad neid lugusid tegid, ei olnud siis televisiooni raadiot, ei olnud heliplaat ega midagi elektrit siis tollased ooperigurmaanid ei käinud mitte ainult esietendusel, vaid ühel etendusel, vaid nad käisid ikka jälle ja jälle ja jälle, sest ooperimaja oli kultuurikeskus. Sinna tuldi päeval piljardit mängima, seal tuldi restoranis sööma, seal omavahel suheldi ja siis mindi ühtlasi ka õhtul ooperisse. Noh, kui juba käidi neljas või viies kord, siis enam mitte kogu tükiks, vaid mingi teatud kohta kuulama. Või teatud esindajat või esinejat kuulama. Ja ooper on ajaline kunst ja, ja tundub, et aga tol ajal oli inimestel lihtsalt rohkem aega ja ta on väga valdavalt on tagasi seisundimuusika ju, kus laval tegevust tingimata ei pruugigi toimuda, vaid see, mida, mida laulja ja ühes või teises situatsioonis väljendab, on ju tema tunded, tema mõtted, mis võib-olla vilksatavad sekundi murdosa läbi, kuid helilooja on selle venitanud siis mitme minuti pikkusteks aariateks, vaagneril, sageli 20 ja enamgi minutist, eks. Jah, noh, Wagneri puhul peab muidugi ütlema, et enne tuleb tegeleda muidugi üldfüüsilise ettevalmistusega tugevasti Laagnerit kuulata sest et ma imetlen muidugi neid, kes jaksasid 16 ja pool tundi pidada vastu nelja tüki ärakuulamisele, aga põhimõtteliselt, et noh, nende ooperite puhul, mis on kirjutatud 19. sajandil ja ütleme, see Belt kanta perioodi ooperid, need olid juba noh, ütleme niimoodi prikunsti tipp, mis ei olnud enam niivõrd palju ideoloogia ja propagandavahendid noverdi puhul muidugi patriarh Verni oli väga poliitika kui patriotismi külvamine oli seal nüüd, ütleme ka 19. sajandi keskel, aga omal ajal barokkooper oli puhtalt ideoloogia rända, teatud sõnumi edasiandmine. Vot nendele inimestele, kes seal parasjagu hetkel saalis olid läbi nende antikangelaste, sest põhiliselt et lasteaias ja tekstidele tehtud antiiklood, nende kaudu anti see sõnum edasi, mida valitsejad soovisid, et rahvale antud hetkel edasi antakse. Seda muidugi kaasajal enam naljalt ette ei tule. Teatavasti on ooperis selliseid klassikalisi koolkondi tüüpilisi on Itaalia, kõik teavad, see on ooperi sünnimaa vene ka prantsuse koolkond. Jaa, jaa. Nende asjade, nende suurte koolkondade saksa vaieldamatult ja nende suurte suurte koolkondade siis sellised segunemised, needsamad rahvuslikud koolkonnad, mida sa rääkisid, see mis igaüks kindlasti vaieldamatult ka kannab nagu öelda oma rahvuse mentaliteeti, pitserit mis iganes, aga prantsuse ooper on üks selline, huvitav, kuna opera on sündinud õukondades, nii nagu muu teater laadaplatsidel prantsuse ooperist, eks ilmselt tuleb sellisele inimesele, kes vähegi midagi on ooperist kunagi kuulnud, kohe meeldib isegi Carmen võib-olla, võib-olla võib-olla ka ohvenbachi mõningad teosed, mida võib ooperis nimetada Opmanni lood, mis Meie laululavalaudadel olnud Ameer beer on üks selline huvitav helilooja, kes kirjutas hirmpikki oopereid, aga tema oma elule eluajal olid, olid nad ääretult populaarsed ja, ja võib-olla on ka pikkus see mis. Ma ei tea, kas mul on õigus, ma nüüd küsin. Pikkus see, mis on mõnikord nii-öelda peletanud meer peri oopereid, repertuaari võtmast, aga vaieldamatult on tegemist meisterliku muusikaga ja äkki sa esitled ühte Ühte muusikalist näidet sinu poolt kaasa toodud plaadi peal sellest huvitavast heliloojast. Meyer Peri kohta kõigepealt veel enne seda, ta on ju Eestis korra Hugenetan mängitud ammustel aegadel jada, aga põhimõtteliselt on ta meile tundmatu. Meier-Beer ei ole nüüd mingi prantslane, vaid ta on lihtsalt üle läinud. Jakob Meier-Beer oli ta tegelikult ta nimi. Ja miks olid pikad ooperid Prantsusmaal, aga see oli prantslaste ooperi Grand Opera stiil käekiri. See oli nii-öelda peaaegu et seadusega paika pandud ballett pidi tingimata. Itaallased kui nad kirjutasid Pariisi operaale või operakomikile, siis ilmtingimata ka itaallased panid sinna balletistseeni sisse, nii Rossinini tonitseti. Veelgi enam mitt, don Venerdil on ka balletistseenid ikka ka ikka ilusasti Carlasest kollekteeritud, sest muidu prantslane ei Meier-Beer oli muidugi pompöösselt ooperite isa oli ääretult nõrga närviga, näiteks ohvenbachile meeldis meier peeri mõnitada oma operettides ütleme teha teda järgi ja siis tavaliselt Meyerber käiski Lopereid offentaxi lugusid vaatamas, aga siis kui jõudis jälle see koht kätte, kus ta Laksaka sai, siis tõusis meier perele püsti ja läks jälle saalist välja. Et lehed järgmine päev kirjutasin, aga siin on mul kaasa võetud Meyerbeeri üks niisugune kergem lugu linorra. Ja siin on üks väga suurepärane aaria peal, mille teile nüüd esitab telladžoots, see on tehtud inglaste poolt, inglastel on üks väga ja kompanii opera rahara mis on võtnud ette üksteise järgi kümneid ja kümneid unustuses olnud oopereid suurtelt meistritelt. No põhiliselt andama. Toodangus tonitseti, paljud unustuses olnud ooperid. Ta on teinud Baieri ja Meyria ja Meyerbeeri ja võib-olla kuulame seda võrratut lugusid Meyerberi dinoralt, see on siis ooper Taara poolt toodetud ja inglaste poolt sisse lauldud. No Meerberist kui tolleaegse Pariisi ja Prantsusmaa ooperi diktaator turist võiks siis vist rääkida palju ja isegi noh, tänapäeval võib-olla anekdoot ohtlikena tunduvaid lugusid, kuidas ta palee Garnieri ehk siis selle prantsuse Pariisi ooperikodu kujundada lasi, tänu oma oma etendustele, mida ta seal vaja läks oma soovidele ja kuna nagu öeldud, meie tegid pompöösset oopereid ja soovis pampersid lavastusi, siis aafriklased oli tal ette nähtud. Hobused laval, kauge Natides on hobused laval ja ta laskis, hobused ei laula, hobused elava. Estonias on ka olnud valge hobune lavis laval, olen sel aastal iverstiigoris, ei, see oli päris kodune. Siis ma olen seda oma silmaga sina näinud, see on sellest, et ma olen seda, see on isegi niisugune lugu on, kui sinna vahepeal end Remargina ära rääkida. See. Ma olin teatud aeg, olin Estonias koolipoisina näitasin seal seda valgust seal taga ja loopisin lund alla, kui tarvis oli, ja siis ühel etendusel sattus siis vale Dmitri valge hobuse peale, kes oli Viktor Gurjev, tähendab vastupidi mitte. Ja, ja siis keset aariat tõstab hobune oma saba ja laseb niimodi aura valt sinna. Noh, ja siis on läbi, siis on, koor on seal ümber ja siis sealt paistis korjake ära, ütleb ta. Keegi ütles, Me oleme bojaarid. Nonii, aga Peetril olid hobused 30 tükki, nende jaoks oli ju tarvis teha tallid, neid nüüd enam praegu. Või ei ole, aga tol ajal? Ta 40 aastat tagasi metallid olid ja hobused vot siis mängiti prantsuse ooper on teatavasti tüki ooper, üks tükk valmistatakse ette, seda mängitakse siis nii mitu korda, kui palju publikut on ette nähtud. Ja siis need vaesed hobused pidid olema iga kord laval on ka elevant olnud laval. Aga üldiselt üks lugu on teatavasti ju üles ehitatud kitsale ja, ja see on, ja meie peres ja see on, on alati igavene tegu, et noh, et kas kitsas. Sel õhtul mängib kaasa või ei mängi kaasa, sellest sõltub suuresti ära kastik, õnnestub või mitte? Siis loomaarmastaja ilmselt, aga ega tänapäeval vist ilmselt loomakaitseseltsid sellist asja ei lubaks. Meil on, ei ole kassi või koera, mina, mina väldin elukaid laval, see ei ole just libreto-s ette nähtud, sellepärast et nende elukate orgaanika on, on, on teistsugune nagu ka nagu ka lastel, nii et et siin üks lugu tuleb meelde, mis võib-olla ei olegi nii väga lõbus, kui vilja habemeajaja oli Estonias Georg malmise lavastuses siis Georg mõlvi sellele kapriis, et tingimata peabki kargama lavale tulema, eesli seljas ja, ja siis seal oli siis vaja hankida Tallinna loomaaiast ja teda siis tõesti ühes furgoonautos, siis igale etendusele alguses ka proovi toodi ja talitaja oli temaga kaasas. Ja noh, lugu lõpeb väga kurvalt, nagu ka väga paljud ooperid peavad väga kõrvalt, seal ei ole nagu eesli kohta. Vaata ka niimoodi niimoodi. Looja valmis niimoodi nägi seda ja Nonii seal noh, peab ütlema, et ta läks psüühiliselt. Ta jäi haigeks ja ta tuli magama panna. Et nii kurvalt lõppes see lugu ja, ja kuna Malvis olevat nõus ilma eeslit ta seda lugu mängima, sest see on üks põhjus, miks, miks see lugu ka repertuaarist maha läks, see on nüüd nii palju siis loomadest ooperites. Aga, aga see meer, peri veidrus või kuidas me seda nimetame, viib nagu mõte selle peale, et küllap oli seal ooper ikkagi niivõrd võimas asi tol ajal, et selle tänu sellele ehitati ehitati terveid suuri teatrimaju ringi ja ta oli ikkagi selline väga orgaaniline ja loomulik osa inimeste elulaadist, kas see oli ainult siis nagu aadelkond eliit või ja kuidas, kuidas need tendentsid tänapäeval on märgatavad ja, ja kuidas selles valguses Eesti olukord tundub? Ooper on läbi sajandite olnud niisugune ühiskondliku Isevorm ja ütleme teatud positsiooni demonstreerimisel, vorm jah, alguses läks Toivo Haadelkonnast ja kuningakodadest lahti, kuid siis läks õige kiiresti. Itaalias juba läks ooper rahva hulka juba seal kuskil aegne. Kunsti, 1680 või kuskil nii ligi 100 aastat pärast ooper väljatulekut. Kaasajal kui me jätame nüüd siin meid Eestit kõrvale, siis kaasajal mujal maailmas on kah ooper kahtlemata on see, mis naudib ühiskonna igakülgset toetust mis ei kurda publiku vähesuse pärast, jah, kus ooperitrupid on reeglina toetatud, kas siis riigi poolt tugevasti seal, kus, no ütleme, saksa keelt kõnelevad Nendes maades, kus ooperil on stats ooperinimetuse juures või riigiooperinimetus või siis on väga tugevad sponsorid, noh näiteks nagu Metropolitan il Texaco ja ütleme veel terve rida suuri kompaniisi pangad, kellel see on auasi, toetada ooperit. Tähendab ooper on nagu öeldud, ühiskondliku olemise vorm, inimesed tulevad, et ooperisse mitte ainult selleks, et kuulata, head muusikat, vaadata, kuidas tükk on tehtud, vaid nad tulevad sinna omavahel suhtlema. Nad tulevad informatsiooni vahetama ja hankima. Ja tulevad ennast näitama. Ja kui sa oled ühiskonnas tegija ja noh, eriti käib see poliitikute kohta ja ütleme teiste ühiskonna tegelaste kohta, siis on täiesti kohe kohustus käia ooperis. Sest et kui sa ei käi seda nüüd vaadatakse, seda ei vaadata Eestis, seda vaadatakse mujal maailmas, kui sa ei käi ooperis, siis sul on midagi viga. Ei ole päris terve inimene. Ja seetõttu ka need inimesed, kes ei saa ooperist, uhke käru ja isaga muusikast aru, ilmtingimata käivad ikkagi ooperis. Ma olen ise sattunud Viini riigiooperis üks kord istuma, Ameerika abielupaar ei taha. No kes olid saadetud ooperisse oma firma poolt, sellepärast et sponsorfirma saab teatud arvu kohti ja temal on kohustus need kohad iga päev täita ja nemad siis olid saadetud mammiga ooperisse. Ja lugu ei olnud vähem ega rohkem, vaid see oli Lendav Hollandlane. Ja siis nad lappasid seda kava võitlesid omavahel, et seal oli kogu repertuaari üles loetud ja siis küsib. Härra küsib oma proua käest, et kallis, mis nädala päevideral ütleb talle nädalapäeva aha, me peaksime täna vaatama tall, hauserit kahes sõnas, ei sea rattad valed kuud, vaata õiget kuud. Täna on meil mingisugune lendav tegelane, saatsid ooperi, aplad veeresid heatahtlikult ja, ja täpselt samamoodi on Metropolitan ka, näiteks ütleme, inimesed tulevad ooperisse. Riided tavaliselt talvel garderoobi võtavad nad kaasa, lähevad istumise alla kanalit ja nii et meil on asjad minu meelest peaksid olema nüüd küll niimoodi, et kopteripropagandat tuleb teha koolides. Õpetajad peaksid viima klassi kaupa, nagu mind omal ajal 21. keskkoolipoiss olin siis meid õpetaja viis kutsikast peast. Ma mäletan väga hästi, kui tappev oli kuulata esimeselt rõdult lakmeed. Ma olin mingi 12 või 11 aastat vana aga praegu nauditava lahkme. Francis polencan prantsuse helilooja ja ta oli omal ajal vot tema oli, tema oli niisugune kultushelilooja. Tal ei ole palju oopereid. Aga, aga temast peeti väga lugu sellepärast et ta oli teatud koolkonna looja tal karm eliitide dialoogid, mis on väga raske ooper, mida viimasel ajal väga sageli esitletakse, kuid tal on suurepärane koomiline ooper. On direesijase rinnad. Mis on groteskne lugu. Ja noh, ta on isegi agressiivne lugu ja, ja ma ütleksin niimoodi, et võib-olla seministlikud ringkonnad isegi võivatele selle pahaks panna. Nii et, aga seda tükki mängitakse ka viimasel ajal sageli, sest et see on üks 20. sajandi. Noh, kas nüüd just kõige parem, aga vähemalt esimese 10 koomilise ooperi hulgas, mis on kirjutatud. No ta oli omal ajal suhteliselt avangardne, sest et see on ka selline mõistulugu ja absurdi ja nagu sa ütlesid, groteskne just nagu on ka muusika, polency on muidugi Eestis mängitud ja muga, isegi minul on au olnud lavastada ka ühte tema mono pärit inimhääl. Nii et selles mõttes on ka polengi loomingus väga nagu otseselt ooperile ja, ja ka meie saatele praegu teemaks olnud viitav nimetus, ehk siis inimhääl, seal käib küll jutt ühest ühest daamist, kellel on kurjad kogemused oma austajaga ja kes telefoni teel peaaegu tund aega ajab temaga juttu ja, ja lõpuks sedasama telefoni juhtmega, võtab iseendalt elu, nii et, et see on selline kurb lugu. Aga resa rinnad on jälle selline lustakas. Therese linna siin on üks esimese vaatuse duett, mis juhiksin teie tähelepanu sellele ooperile selle dueti kaudu. Planeedi. Ooper kui orgaaniline osa teatud inimeste elulaadist ja elitaarsus, mis, nagu käib selle ooperiga mõnikord kaasas, on, on mõnikord saanud nagu sellise miinusmärgi või seda kuidagi põlglikult suhtutakse, selles mina olen endale vähemalt selgeks teinud, et säilitaarsus ei ole just nimelt alati seotud võimu ja rahaga vaid sellega, mis jääb kõrvade vahele, sellepärast et see, see oskus erinevaid aistinguid samaaegselt rakendada, see on nüüd see, mis ooperi pakub. Täiesti õige, kui sa siin ütlesid, et alati ei olegi oluline see süžee või need lood, mis on ka sageli skemaatilised ju jaa, jaa, jaa ja mõnikord ka ooperis valdavalt melodraamad vaid just see kompleks. Ja nüüd tahaks siis küsida, et äkki äkki oleks mingisugune soovitus anda vast ehk isegi mitte niivõrd rahvusooperile, kellel, kellega me seal inimesed, kes me seal koos oleme, me ka ausalt öeldes nendele teemadele ju väga väga tihti mõtleme ja tahame oma teatrit ka niimoodi arendada ja suunata, et just nimelt need väärtused oleksid esindatud repertuaari näol kui ka kui ka paigana, kus, kus noh, teatud elulaad kokku saab. Aga et sageli jäävad meie käed suhteliselt lühikeseks, et jääb mulje nagu väga paljudes teisteski valdkondades Eestis, et meie noh, institutsiooni, mitte siis nende inimeste võib-olla niivõrd, kes seal hetkel töötavad et seda ja võib-olla piisavalt ei väärtustata või ei osata seda siis hinnata või mis mulje on? No minu meelest ei ole Estonial rahvusooperil põhimõtteliselt ju muud häda kui mis kõikidel teatritel see kaader ja minu meelest rahvusooper töötab täiesti oma võimete piiril. Kui nüüd hakkab ellusuhtumine muutuma, et igati keegi ei pea ilmtingimata laulma oma lauljad vaid kui me mõtleme selle peale, et tahaks tuua välja vat selle või teise tüki siis meil kaasajal on avatud maailm ja lauljaid, võimekaid lauljaid on igal pool. Ja see on tarvis teha meie rahakotiomanikele selgeks et soliste saab sisse osta. Sa ei pea ilmtingimata olema nüüd noh, võib-olla juba varsti saab Pavarotti poole hinnaga. Aga, aga üldiselt ei pruugi olla alati tipptegijad näiteks väga palju tuleb häid lauljaid juba aasia riikidest kes on tunduvalt odavamad ja me saaksime palju niisugusi huvitavamaid näiteid lavastada. Mina ootaksin rahvusooper siiski mitte standard rahvusooperi, meie rahvusooperile omase standardrepertuaari mari pidevat mängimist aastakümnete kaupa. Kuivõrd siiski noh, niisugusi, uusi lugusid, mida on väga palju, vaimukaid lugusid, meloodilisi lugusid mida saaks siis lavastada, kui seal on raha, et osta üks või teine vajalik solist. Sest oma jõud tõesti ei kanna, jah, see on tõsi ja, ja selles mõttes on teatril juhtkonnal ja kunstilistele, juhtidele ja sinul kui lavastajal ja ütleme, selle tüki väljatoomise idioloogil käed-jalad seotud. Sest ütleme, lavakujundus ja see ei ole nii suur problemaatika, kuivõrd just ja arvatavasti orkester ei ole problemaatika, kuivõrd just konkreetsed solistid. Ilmselt ei ole Estoniale probleemiks ega vajalik ballett võib-olla on, ma ei tea, aga nimede saalist vaadatuna tundub mulle, et jah, noh mitte iga kord, aga tundub, et saadakse ülesandega toime. Nii et minu meelest peaksite avaldama praegu tohutut pessingut nii oma armastatud valitsusele, Toompeal kui ka oma ministrile ja sponsoritele. Ja võib-olla tõesti Estonia võiks kontsertetenduste sugust ampluaad laiendada, sest toob uusi lugusid paugupealt lihtsate vahenditega ja need on nauditavad kuulata. Nii et kuuldused ooperi väljasuremisest Eestis ja rääkimata maailmast on tugevasti liialdatud. No pere ei ole surnud välja, operett on väljasuremise äärel olnud ja püsib praegu ainult üksikutel tükkidel. Muusikali paremad päevad on selja taga, uusi korralikke muusikale enam ei tule, aga ooper püsib ja uusi oopereid tuleb juurde, tõsi sageli 20. sajandi ooperid ei kanna, muidugi ei konkureeri varasemate perioodide loominguga. Aga mängida on tohutult. No selle väga armsa ja hea uudisega on kabaslike meie seekordne saade lõpetada ja taustale jääb kõlama Berliini ooperimuusika siis tema ühest toredast ooperist, mille nimi on soomlambuul ehk siis uneskõndija või kuutõbine kuutõbine. Soovitame seda Leopergi tutvuda.