Tere õhtust, kell on saanud kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte augustikuu esimese pühapäevasõnumitest ja uudistest. Vene väed sulgesid okupeeritud Krimmi piiripunktid Ukrainaga ja toovad Krimmi juurde ka vägesid. Belgias politseinike CDdega rünnanud mees oli kriminaalse minevikuga Alžeeria kodanik. Rünnaku korraldamise võttis omaksiisis Pärnus toimunud tantsumuusikafestivali Weekend, korraldajad jäävad külastajat arvuga rahule. Politseil oli aga tööd palju. Registreeriti 27 kuritegu ja politseisse viidi sadakond purjus alaealist. Narkootikum oli sel aastal piduliste hulgas rohkem kui varem, tõdes politsei. Uus internetiplatvorm teomeeter on kogunud üle 20000 Eesti liikluskultuuri parandama teod. Pühalepa kirikus kõlas esimest korda pärast teist maailmasõda taas orelimuusikat. Ilm on vahelduvalt pilves ja kohati sajab hoovihma, edelatuul tugevneb hommikuks 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel 12-st, seitsmeteistkümne päeval aga 18-st 22 kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt alustame välissõnumitega. Venemaa sulges hommikul okupeeritud Krimmi piiripunktid Ukrainaga nii kodanikele kui ka transpordivahenditele. Sealjuures pole Vene võimud oma käitumist põhjendanud. Krimmi põhjaosas on täheldatud ka vene sõjatehnika juurdetoomist. Krimmitatarlaste liider Zubarov ütles, et Venemaa püüab seeläbi avaldada moraalset survet poolsaarel, et vaigistada võimalikku vastupanu. Belgia žanroa politseijaoskonna juures. Kaht politseinikku rünnanud mees oli 33 aastane Alžeeria kodanik. Mees oli Belgias elanud 2012.-st aastast ja ta oli ka eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Mees vigastas kaht naispolitseiniku, hüüdes sealjuures kiitust jumalale. Rünnaku korraldamise võttis omaks iisis. Täna vahistas Belgia politseiriigi idaosas liisis matšeedet kaasas kandnud mehe. Seekord oli tegu Türgist pärit isikuga. Polnud varem politsei huviorbiiti sattunud ja Eestisse Pärnus lõppes rahvusvaheline elektroonilise tantsumuusikafestival Weekend. Ester Vilgats räägib lähemalt. Elektroonilist tantsumuusikat tuli kolme päeva jooksul Pärnusse kuulama üle 80000 inimese. Korraldajad jäävad külastajate arvuga rahule. Politsei kinnitusel oli küll valdavalt tegemist distsiplineeritud rahvaga, aga tööd oli sellele vaatamata palju. Neljapäevast kuni tänase hommikuni tegeles politsei ligi 500 erineva sisuga juhtumiga. Registreeriti 27 kuritegu, alustati 156 väärteomenetlust. Politseisse toimetati ligi 100 purjus alaealist. Pärnu politseijuht Andres inimeri. Inimesed olid üldjoontes toredad, hoolisid üksteisest, toodi näiteks säraga rahakotte, mis olid aga toodiga lihtsalt sularaha, mis olid inimesed leidnud natukene muret, tegi nüüd päris politseitegevuse poole pealt, siis võib olla see, et politseiautot sellest suurest rahvamassist vahetevahel tahetud läbi lasta, et meil oli ka näiteks sündmus, kus politseiauto sõitis väljakutsele, rahvamass oli nii tihe, politseiautole küll vilkuritega, aga paljud ei pööranud sellele üldse tähelepanu. Oli ka nii, et üks joobes inimene tuli juurde ja teatas vilkuritega politseiautos istuvatele ametnikele, kes ootasid läbinud, et siin on ülekäiguradasid, ei tohi seista. Tegelikult oli näiteks joobes alaealisi ikkagi väga palju. Politseimajast käis läbi 99, et see pilt oli üsnagi kole vahepeale, et osa ka siin oksendasid, et jah, see oli veidi kurb ja narkoainet oli sellel aastal oluliselt rohkem kui eelmisel aastal. Teised leplikumad numbrid selguvad veidikene hiljem, et meil on mõned inimesed vahistatud, meil olid mõned narkokuriteod, mis peale narkopolitsei ja siis teiste üksuste koostöös kirja said, 14 oli hetkeseisuga neli või viis, puudutab siis suures koguses omamist. Palju muret oli parkimisega, sest kõik soovisid autoga festivalialale võimalikult lähedale pääseda. Suur abi oli aga Lääne prefektuuri Facebooki küljel kaotatud ja leitud teemast pajud. Kadunud asjad jõudsid tänu sellele omanikuni, nii et politsei pidanudki sekkuma. Mis aga Weekend'i tulevikku puutub, siis Pärnu puhul on siin üks oluline probleem. Nimelt kerkib järgmisel aastal Pärnu randa uus hotell ja ligi kolmandik festivalialast on seega kasutusest nii-öelda väljas või kliendi peakorraldaja Henri Lindal. Praegu me oleme arvestanud, et selle koha peal, kus need inimesed on kaks aastat festivalil käinud, et järgmine aasta kindlasti festivalile tulla ei saa. Linnavalitsusega alustame läbirääkimisi ja vaatama, et kas me saame Pärnus teha ja kus me saame Pärnus teha. Nädala jooksul on teomeetri rakendus kogunenud rohkem kui 20000 Eesti liikluskultuuri parandavad tegur. Indrek Ojamets räägib lähemalt. Teomeeter on rakendus, mis mõõdab väikeste tegude suurt mõju. Selleks on loodud internetis veebileht, kus igaüks saab ühe klikiga teada anda, milliste tegudega ta Eestit paremaks muudab. Tegemist on ainulaadse projektiga, mille sarnast pole Eestis ega ka maailmas varem tehtud, kommenteerib projekti tegevjuht halliki Voolma. Teomeeter on väikeste tegude platvorm, mis aitab igaühel meist Eestit kriipsu võrra paremaks teha. Teomeetri projekti üks eesmärkidest on sõnastada kirjutamata reeglid. Kadri Lainas. Meil on siis ühiskonnas terve hulk kirjutamata reegleid ja võib-olla oleks vaja keskkonda, mis esiteks need reeglid selgemalt aitaksid meil ära sõnastada ehk aru saada, mis on meie ühiskonnas meie arvates normaalne ja hea käitumine. Et Ando tiomer päris lubadus on vaja teha ainult üks hiireklõps. Kuidas üksklik mõjutab meie käitumist selgitada psühholoogiadoktor Andero Uusberg. On olemasolukordi, kus üks klikk ei muuda käitumist, aga on olemas tingimused, kus tõesti üks lõik võib viia käivitumise muutumiseni, et see üks liik muudab seda, mis juhtub järgmisel korral, kui inimene sattub reaalselt sellesse olukorda, eks ja veel tõenäolisem on see meelde tulemine siis, kui neid vajutuse tegijaid on teisigi. Halliki Voolma hinnangul peaks teomeetri tegudega liituma, et olla osa millestki suuremast ning aidata Eestit paremaks teha. Eks raam, milles mõelda, on siis see, et me teeme Eestis tähendaks sünnipäevaks korda ja paremaks, et te ometi on üks viis, kuidas teha Eestile väikseid kingitusi. Paljud sellised sotsiaalsed teemad ongi otseses mõttes kinni meie omast käitumises. Esimesed teomeetri teod on seotud liikluskultuuriga. Järgmisena liigutakse alkoholikultuuri juurde ja lisaks sellele soovitakse käsitleda ka tarbimiskultuuri ning keskkonnaalaseid teemasid. Hiiumaal Pühalepa muusikafestivali raames pühitseti Pühalepa kirikus sisse ka Rootsist annetusena saadud orel. Juhan Hepner räägib lähemalt. Kunagise Pühalepa kiriku organisti Gustav liidi järeltulijate poolt korraldatava festivali kontserte peetakse samas kirikus, kus see 130 aastat tagasi sündinud mees musitseeris jätkab Pühalepa muusika. Festivali üks korraldajatest Kristel Üksvärav Tema oli siin kirikus nii kellameheks kui ka orelimängijaks ja üleüldse ta tegi palju erinevad puutööd, ehitas Pille. Pharmooniumi viiuleid parandas külameeste. Pille käise hooldas Hiiumaal oreleid. Tänavuses programmis sai kuulda Arvo Pärdi loomingut, aga ka norra vokaalkoosseisud Riyomi tiival ja nagu on saanud iga-aastaseks traditsiooniks ka Hiiumaalt pärit helilooja Erkki-Sven Tüüri teoseid. Mitmekesisus ongi üks festivali eesmärke. Et on vanamuusika ja kaasaeg ja alati püüame sellest lähtuda, pluss siis üks väga oluline nüanss on ka see, et igal festivalil on mingi kollektiivi esineja, kes on siis kas Hiiumaalt pärit, Hiiumaaga seotud? Ma julgen väita, et tegemist on ainukese festivaliga kogu maailmas, kus igal aastal kõlab eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri looming. Seekordse festivali muudab eriliseks fakt, et rootsist annetusena saadud orelil kõlas Pühalepa kirikus esimest korda peale teist maailmasõda taas orelimuusika organisti Ulla Krigul sõnul muudavad oreli kui instrumendi talle südamelähedaseks just laiad võimalused, milles muusikule annab. Orel võimaldab niipalju, et erinevad et võib-olla nagu üks flööti võib kõlada kui terve suur orkester, et ole mees ja otsi kõik välja. Kolm päeva kestnud festivali asukohaks olev Pühalepa kirik on rajatud 13. sajandil. Jaan Hiiumaa vanim kivikirik rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Pühalepa. Praegu on Tallinnas ilus päikeseline ilm, mida lubab aga ilmajaam, sellest Ülle Jõemaa, palun. Uue nädala ilma iseloomustab jätkuvalt sagedased sajuhood. Nädala esimesel poolel on veel võrdlemisi soe, ent tuuline. Nädala lõpupoole on küll tuul nõrgem, ent ööd jahedamad ja ka päevasooja jääb Johanna piimaks. Ööl vastu homset on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Edelatuul tugevneb seitse kuni 12, saartel puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 12 kuni 17 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhub edela ja lõunatuul seitse kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 18 meetrit sekundis ning õhutemperatuur tõuseb 18 kuni 22 kraadini. Aitäh. Kuulsite Päevakaja, meeldivat pühapäeva õhtut.