Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et rääkida pühapäeva 14. augusti teemadel. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Liibüa võimud on hoiatanud Itaaliat äärmusrühmituse ISIS rakukese eest Milano piirkonnas. Sajad Filipiinlased avaldasid meelt presidendi otsuse vastumata diktaat Lothar Ferdinand Marcos ümber kangelaskalmistule. Tuulegeneraatorite rajamisel räägitakse mõjust inimestele, kuid need võivad olla tegelikult ka teistele maismaa ja veeelanikele. Narva tahetakse luua Eesti keele maja, mis tutvustaks kohalikele paremini eesti keelt ja kultuuriilm on öösel ja homme pilves selgimistega. Öösel sajab hoovihma ja on udu. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 14 kraadi. Homme Päeval sajab hoovihma mitmel pool ning sadu on tugevam saartel ja läänerannikul. Õhutemperatuur on 15 kuni 19 kraadi. Alustame välisteemadel. Liibüa võimud on hoiatanud Itaaliat äärmusrühmituse ISIS rakukese eest Milano piirkonnas ISISe kohalolust Itaaliast saadi teada, kui Liibüa valitsusväed said sel nädalal enda kätte terrorirühmituse peakorteri Sirte linnast. Sealt leitud dokumentide kohaselt on ISISe liikmed Itaalias seotud eestlasega, kes elas nooren aastaid Itaalias, võitles hiljem Afganistanis ja Süürias ning sai seejärel ISISe komandöriks. Liibüas kardetakse Sirte linnast välja löödud ISISe võitlejad võivad tulla põgenikepaatidega üle Vahemere ja hakata Itaalias terrorirünnakuid toime panema. Itaalia julgeolekuteenistused on kõrgendatud valmisolekus ja siseminister Andželiinalfanon andnud korralduse kiirendada islamist Pikkus meelsuses kahtlustatavate väljasaatmist. Mees, kes eile Šveitsis reisirongivaguni süütas ja reisijaid pussitas, suri haiglas. Lisaks ründajale suri rünnakus haavata saanud 34 aastane naine. Veel viis inimest sai vigastada ja neist kaks, kuue ja seitsmeteistaastane tüdruk on raskes seisus haiglas. Politsei on 27 aastase šveitslase Est ründaja kodu läbi otsinud ja öelnud, et mehe motiiv on endiselt ebaselge. Poliitilisele või terrorismist motiveeritud kuriteole viitavaid tõendeid ei ole leitud. Sajad Filibiinlased avaldasid täna tormist ilma trotsides meelt president Rodrigo Duterte otsuse vastumata diktaator Ferdinand Marcos ümber kangelaskalmistule. Mani laborisesse rannaparki kogunes umbes 1500 protestijat, kes kandsid hiigelsuurt plakatit kirjaga ka Marko. See ei ole kangelane. Meeleavaldajad käivitasid allkirjade kogumise septembriks kavandatud ümbermatmise vastu ja kutsusid presidenti üles meelt muutma. Duterte on jäänud seni kindlaks Markus kui sõdur ja president tuleb matta sõjaväe kangelaskalmistule. Ferdinand Marcos oli Filipiinide president aastatel 1965 kuni 1986. Eestisse sel nädalal tehtud kohtuotsusega seoses on olnud palju juttu, milliste tingimustega peab arvestama, kui tuulegeneraatoreid rajatakse eluhoonete lähedusse. Generaatoreid mõjutavad aga rohkemaid, elusolendeid, kuivaid, inimesi lähemalt räägib Lisandra Steinberg. Tuuleenergia on Eesti taastuvenergia kõige suurem ressurss, kuid siiani katab see vaid üheksa protsenti Eesti tarbimisest kuigi on kehtestatud nii mitmedki piirangud. Seoses tuulikute rajamisega leiab tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Tuulikki Casanen, et võimalik oleks ka terve energiavajaduse ära katta. Kui võtta meretuuleenergia kasutusele, siis saaksime põhimõtteliselt kogu Eesti elektrituuleenergiaga ära katta, aga noh, mõistlik on kindlasti koostöös teiste taastuvenergia ressursside üleminek ette näha, kuidas fossiilkütused asendada taastuvenergiaga. Kaitseministeeriumi keeld Ida-Eestisse tuulikuid rajada on tähelepanu Lääne-Eestile ja eelkõige merele ning rannikualadele. Kasuneni sõnul on tuuliku müra kõige tugevam vahetus läheduses ja seetõttu rajatakse tuulikud kohtadesse, kus nad loodust kõige vähem segaksid. Ornitoloog Tarvo Valker tõdeb, et tuulikute näol on tegu rändetakistusega, mis võib lindudele olla eluohtlik. Generaatorite vales kohas paiknemise tõttu võivad linnud hüljata oma harjumuspärased toitumisalad. Walker lisab, et kuigi lindude lennukõrgus sõltub nii mitmeski tegurist, võib tuuliku kõrgus siiski ohtlikuks osutuda. Öisel ajal võivad mõned rändurid rännata ka mitme kilomeetri kaugusel, aga lõviosa just päevasel ajal rändavatest lindudest ikkagi rändab selles ohutsoonis siis kas alt poolt või, või täpselt selles kõige kriitilisemas kõrguses. Tuulegeneraator ise võib segada linde, kuid müramis paratamatult tekib. Mõjutab meres elavaid kalu. Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Arvo Tubikene toob välja, et juba tuulepargi rajamisel tekkivad helid võivad väga lähedal pesitsevatele kaladele mõjuda. Surmavalt kaugemal pesitsevad kalad hoiduvad eemale, mis väljendub kui põgenemisreaktsioon. Tubikene lisab, et müramis kaasneb nii ehitamisel ja hiljem ka pargitöötamisega. Võib segada kalade omavahelist kommunikatsiooni. Mürad on väga suured, siis loomulikult need häirivad kalu ja eriti selliseid häid kuuljaid kalade hulgas on ka olenevalt liigist, siis mõned kuulevad hästi mõned kehast, keda see kõige rohkem näiteks võiks häirida, on räimeparved või turska näiteks või, ja väga palju ka selliseid rannikumeres elavaid karpkalalasi nagu särge ja ja vimba loomulikult kalad suhtlevad eriti teatud perioodidel, eriti kudemisperioodidel intensiivselt helide abil sellel ajal nad on kindlasti häiritud. Narva tahetakse luua Eesti keele maja, mis tutvustaks kohalikele paremini eesti keelt ja kultuuri. Rene Kundla jätkab. Narva eesti keele maja töörühma liige, keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk avaldas lootust, et loodav maja suurendab Narvas eesti keele ja kultuuri kohalolekut. Ma ei pea üldse silmas sellist noh, nii-öelda ametliku mõne ametiasutuse ümberkolimist näiteks Narvasse või, või kasvõi keeleinspektsiooni tegevuse tugevdamisest Narvas, millest on ka räägitud, aga ma pean silmas nii-öelda pehmet lähenemist ja see Narva Eesti maja võikski olla midagi sellist, mis toob Eesti mõtlemise Eesti keele eestit, kultuuri, Narvale nii-öelda mitteametlikult natukene lähemale. Lastekirjanikuna Narvas käies on Ilmar Tomusk saanud kutsujatel tagasisidet, et väga raske on leida autoreid, kes tahaks tulla piir linna oma raamatutest rääkima. Üks idee eestvedajatest Tartu Ülikooli Narva kolledži juht Kristina Kallas loodab, et eesti keele majast saaks eelkõige keeleõppekeskus. Samas tunnistas Kallas, et nii võib maja solkida geel-happeturgu, sest Narvas tegeleb eesti keele õpetamisega rohkem ettevõtteid, kui on ühel käel sõrmi. Ta avaldas lootust, et kompromiss leitakse. Ma arvan, et Narvas on täna juba niigi palju neid sihtrühmi, kes ei ole otseselt keelefirma poolt püütavad. Narva kolledži juhtimise kogemusele tuginedes tunnistas Kristina Kallas, et õpetajate Narva saamine ei ole kerge kuid see pole ka ületamatu raskus. Seda enam, et Eesti keele majas saaks rakendada eakaid pedagooge. Pensionile läinud endised eesti keele õpetajad, kes ei jaksa küll otseselt tunde anda, aga oleksid nõus näiteks keeleklubisid vedama või muud eestikeelset tegevust läbi viima, et nad on ise mulle kirjutanud. Eelmisel aastal Ida-Virumaa aasta inimeseks valitud narvalane Vladimir Chiftsev rõhuks Eesti keele majas noortele treenerina Vladimir tsi ühtse kokku puutunud sellega, et kui treeningutele tulevad Narva Eesti Gümnaasiumi õpilased saavad eesti keelega väga hästi hakkama, siis vene õppekeelega koolide õpilased suudavad eesti keeles suheldavaid lihtsamatel teemadel. Noori tuleb ma motiveerida, et õppida eesti keelt ja tuleb motiveerida tunda eesti kultuuri peale seda nad võib-olla ise otsivad endale võimalusi, et keelt omandada. Ilmast räägib nüüd sünoptik Helve Meitern. Uueks nädalaks saab madalrõhkkond Venemaad jõudu juurde ja nii on meie ilm kuni kolmapäevani väheliikuva kõrgele atmosfääri ulatuva madalrõhkkonna teha on valdavalt pilves, sageli sajab eriti päevasel ajal. Alles neljapäeval on oodata madalrõhuala eemaldumist ja nõrgenemist ning seega ilma paranemist. Kuid ka neljapäeval ja reede päeval on sajuhooge veel tihedalt. Nädala lõpus on lootus kuivemale ja soojemale ilmale prognoos numbrid. Esmaspäeval on samuti pilves selgimistega ilm, kuid selgimisi on veidi enam kui täna. Öösel sajab kohati, päeval mitmel pool hoovihma. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni 10, saartel puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on öösel kaheksa kuni 13, rannikul paar kraadi enam, päeval 16 kuni 19. Teisipäevast neljapäevani püsib pilves selgimistega ilm, öösiti sajab vähem ja kohati Päeval paljudes kohtades vihma. Teisipäeval puhub valdavalt põhjatuul kolm kuni 10, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis ja õhutemperatuur langeb öösel sisemaal kohati nelja-viie kraadi peale. Päeval on sooja napilt 14 17 kraadi. Kolmapäeval ja neljapäeval puhub üsna tugev idakaare tuul, sooja on öösiti üheksa kuni 14, päeval 15 kuni 18 kraadi. Nädala lõpus läheb siis soojemaks ja alates laupäevast on ka sajuhooge harvem sooja, öösiti 11 kuni 16, päeval 18 kuni 21, laupäeval võib-olla veel kratta, Arenam. Aitäh Helve Meitern, ile sellega Päevakaja lõpetab mõnusat pühapäeva õhtut ja kuulmiseni.