Öeldakse, keda džässipisik purev, ei, see sellest lahti saa ja temast head nahka ei saa. Nii arvati siis, kui mina Sassiga tegelema hakkasin. Aga siis ma ei teadnud veel, et niinimetatud džässorkestris mängisid noorpõlves ka Gustav Ernesaks Hugo Lep norm Kirill Raudsepp, Tiit Kuusik ja teised lugupeetud muusikud. Kui Tiit Kuusik lõpetas 1930. aastal Pärnu poeglaste gümnaasiumi oli mänginud kooli niinimetatud pundis põhiliselt tšellot, aga ka trummipärast lõpetamist jätkas ta ka juba päris orkestris, mängis ohvitseride kasiinos Mousse klubis katoliku kiriku basaaril spordiseltside ja muudel pidudel. 1931.-st aastast on foto, kus Tiit Kuusik on trummide taga. Ülejäänud pillimehed mängivad saksofoni, trompetit, viiulit ja klaverit. Tiit Kuusikul tuli hakata ka laulma. Ta laulis tollaseid laagreid nagu oodonna Klaara. Veripunased, roosid sinu silmad on nii sügavad kui Volga. Oh ütle mul seda helides ja südant kolmveerand taktis. Kui aga Tiit Kuusik hakkas õppima laulu, leidsid teised, et ta laulab liiga ooperlikult ja tema löök lauljakarjäär lõppeski sellega. Ent samuti tuli lõpp trummimängule, sest Alex Tallinna Aleksander Arder juurde laule õppima ja sai 1938. aastal esikoha rahvusvahelisel lauljate võistlusel Viinis. Muidugi pole tema laulu sellest perioodist salvestatud. Nagu unustatud on kaseorkester kõlagu meenutuseks Roverstoltzi laul kaks südant, kolm neljandik taktis ja nimme valisin seda esitama kaks ooperilauljat. Annelise Rotten, Bergeri ja Nicolaienda.