Ja nüüd igavikuline küsimus number kaks, mis kõlas siis väga pikalt ja suhteliselt keerulised ja, ja tuli Raivalt, kes küsimuse põhjal mulle tundub, ei ole vist Antarktikas käinud, aga, aga küsimus käis kliima soojenemise kohta. Ja loomulikult oleme selle küsimusega siis helistanud Eesti kõige rohelisemale inimesele. Marek Strandbergi, tere hommikust. Hommikust. Nii ma hakkan nüüd tulistama küsimust, nimelt siis Raivo seadis kahtluse alla selle, kas kliima soojenemisega on võimalik, et maailma maailma merevee tase võiks tõusta, sest Ta rääkis sulavatest jäämägedest olukorras, kus vesi on raskem kui jää, aga jääruumala on suurem kui veel, see tähendab seda, et kui ülevalt jäämegi sulab, vesi vajub sealt alla ära, siis seda jääd peaks nagu mahu poolest rohkem tõusma kõrgemale veest välja. Mis tähendab omakorda siis seda, et maailma merevee tase ei tohikski tõusta, vaid hoopis suurem kamakas tõuseb veest välja. Kui on see, mis on ära sulanud. Et kas, kas, kas, kas nüüd on siis kogu see veeuputuse ähvardus ja, ja nende, mis need on, siis need on need vaikse ookeani igasuguste kaunitavad tollide uppumise jutud ja nii edasi. Kas see kõik on bluff? Ja kliima soojenemisega on niimoodi, et probleemiks ei ole mitte ise mägede sulamine vaid see, kus need jäämäed nii-öelda maailmamerre saavad, jõustikud, liustikud sulavad, ühesõnaga liustikud sulavad veel? Jah, iseenesest jutt, kolleeg kodanik rääkis selle, selle jäämäe vastabki tõele, jah, tõepoolest, et, et nii on, aga jäämägi peab kusagilt vette saama, et see ei ole lihtsalt mingi jää sekka mingisugusest järjekordsest jäätumisest, vaid just nimelt murdunud liustik ja probleemiks on asjaolu, et liustike sulamine on kiirenenud liustik Est, olgu siis Gröönimaalt või, või ka või ka Antarktikas tekkiva vee hulk on suurenenud ja, ja, ja see on probleemiks. Liustiku paksus on juba kilomeetrites Arktikas kuni viis kilomeetrite Gröönimaal, tõenäoliselt vist kaks. Nii et ühesõnaga, tegelikult ütleme meie kuulaja, kelleks on siis Raivo ja see vestlus tekkis tal, eks ole, kui ma õigesti mäletan mait naabrimehe isa matiga Matti Mattiga, eks ole, just nimelt et temal on tegelikult õigel teel olnud, aga lihtsalt rääkinud natukene teisest asjast. Et see oht tegelikult ei tulegi mitte jäämägedest, kuivõrd liustikest.