Ilusat keskhommikut rahvateenrite teenistuses Heidit Kaio, Eesti Ekspress, Erkki Bahovski Eesti Päevaleht Postimees ja Aarne Rannamäe. Rahvusringhäälingu uudistetoimetus. Natuke aega enne siia stuudiosse tulekut. Ma vaatasin ilmateadet, sest et ilus nädalavahetus tõotas olla ees ja sealt ma nägin, et sajab vihma, siis ma vaatasin aknast välja. Päike säras, üks pideksima, aga ma arvan, rääkinudki olla ilmateade, sellepärast et elus on pahatihti niimoodi, et ilm eksib, et tundub, et asjad on ühtepidi, aga tegelikult nad hoopis teistpidi. Lappasin värsked lehed läbi ja, ja kuulasin eile uudiseid ja vaatasin, et et majanduses on ikka kõik kehvasti, igalt poolt pigistatakse tõmmatakse koomale, koondatakse, räägitakse kärbetest ja muudest hulludest asjadest ja samas loen ma meie peaministri avaldust, et euro tuleb tõenäoliselt ja tema esituses üsna üsna veendunult ja kindlalt juba aastal 2011, ehk see on vähem kui kolm aastat. Nii et need asjad ei ole alati tõesti nii, nagu, nagu kõik need paistavad. Noh, ma arvan, Aarne, et sa kindlasti need esindajad sellist kallutatud meediat ja ja võimendad üle kõike seda, et see päike paistab, et noh, see on kindlasti selline meediapoolne võimendus aga noh, mis puudutab jah, igasuguseid uudiseid eilsest päevast jaga tänasest tõesti kuluvad intervjuud peaministriga siis noh, on, on kaks või on, on selline vastuolu, et kui tõesti, kui euro tuleb aastal 2011, siis kuidas langeb see kokku sellega, et on plaan suurendada gaasile aktsiisi? Et teatavasti ju igasuguste aktsiiside suurendamine suurendab inflatsioonimäära inflatsiooni määr, tähendab suurenenud inflatsioonimäär tähendab jälle seda, et eurole ei saa üle minna, sest ei ole täidetud Maastrichti kriteeriume ja need kõik need avaldused siis eurole üleminek võimalik eurole üleminek aastaks 2011 ja samamoodi siis gaasiaktsiisi suurendamine tulevad samast erakonnast, et noh, võib-olla nemad teavad, kuidas see asi kokku läheb. Mina jälle vaatan seda, et, et selle ilkumine selle riigieelarve ümber, et et minu meelest me oleme nagu teel sinnapoole, kus me hakkame majanduskriisi nagu valitsuskriisiks muutma, et kas see nagu on põhjendatud et võib olla või las nad seal mässavad oma, selle, selle eelarvega laseks neil mässata see, mis, mis tõesti mind murelikuks teeb ja mille ümber võiks nagu ilkuda, on see, et veel neli aastat tagasi me rääkisime riigieelarvest, mis oli 40 miljardit. Nüüd me räägime riigieelarvest, mis on 90 miljardit, see kasv on meeletu. Kuidas rahani kinni on, kuidas on võimalik, et nelja aastaga on, on järsku võimatu nagu kokku tõmmata mõnda miljardit et järelikult on seal vahepeal tehtud otsuseid, mis ei ole võib-olla nutikamad, mis on liialt siduvad ja, ja, ja vot sinna peaks, suunaksin mina selle küsimuse teravik. No aga, ega see ei ole nii ilmvõimatu seletada, kui me läheme nii-öelda rohujuure ehk üksikinimese tasandile, siis on see täpselt samamoodi toimivad nagu, nagu riigi puhulgi. Täna said sa polka võimalus, eile said palka 5000 krooni, eks ole, tänase otsa palka 10000 krooni, sa oled võtnud selle tohutu röögatu palgakasvuga endale kohustusi, mida sa 5000 krooniga kunagi poleks võtnud. Ja nüüd on sul püsikulud, mida sa pead on siis nii-öelda taguma ja riigiga on täpselt samamoodi need. Ta on juba seadustes sõja ja lepingutesse Pole paberile kirja pandud, kui palju sa pead ära andma ja ongi kõik. Ja just väga õige, aga ma tahaks öelda, et mis need, mis need püsikulud on ja kes need otsused on teinud, et kes on näinud riigile on niivõrd pikaajalisi ja siduvaid kohustusi, et see on see, mis, mis mind huvitaks, kusjuures ju need poliitilised lubadused, millest siin räägitakse, need ei ole ju väga mahukad. Et sinna siin räägitakse tulumaksu vähendamisest ja see on, see on ju mõned miljardid, millest me räägime, või siis emapalk, mis on ka ju mõned miljardid, et ikkagi 40-lt miljardilt kasvada siin 93 peale, see on miljardi peale, see on ju, see kasv ei ole see, mis on nende poliitiliste lubaduste kasv, mis praegu on toimunud, see, see, see, need otsused on tehtud just nagu sa ütledki nagu headest perekondadest sky nendel kasvu aastatel ja siit tuleks ülevaadata. Head, headel aegadel tehakse selliseid otsuseid, mida sa halbadel aegadel eluilmas ei teeks ja, ja see lisab su, koostasin jõngi, võtavad autoliisingu ja võtavad eluaseme, laen või mis iganes. Jah, ilmselt ongi see, et, et need, see püsikulude maht on, on nende jah, see maht on liiga suur, et et mõned asjad on ka paratamatud, mina ütlen, et on paratamatult mõni teine muidugi vaidleb vastu, aga aga noh, kaitsekulutuste tõus, eks ole, see, see, see, see ei saa muutuda, see oli ette planeeritud siis igasugused ühisprojektid Euroopa Liiduga, kus Eesti peab ise tasuma osamaks ja samamoodi ja on planeeritud siis mitme aasta peale. Neid ei saa muuta lihtsalt üleöö, et ütleme, et vaadake, me, meil enam raha ei ole, et me peame nüüd lõpetama. No võib-olla mõnikord tuleb ka nii teha, ega see, seda ei saa samuti välistada. Aga ma kardan jah, et selliste noh, püsikulude ja selliste projektide kogumaht on võib-olla liiga suur, mis, mis nõuavad mingit kindlat aatomid ja mis on planeeritud mitme aasta peale. Noh, pluss veel igasugused nii-öelda vabatahtlikult võetud kohustused näiteks kõige tuntum on, on vist peaaegu mille üle vaieldi valitsuses kas kütuseaktsiisist tervelt 75 protsenti peab minema asfaldi sisse ja et noh, et, et see võiks olla nagu paindlikum ja seal on noh, ühest seisukohta, seal on poolt ja vastu argumente, sest et meie teed on, on nagu nad on ja kui, kui seadus ei kohusta, eks ole sul panema kolme veerandit sinna sisse. No siis siis hakatakse sealt kokku hoidma ja see jubedus, mis on tänavatel-teedel, läheb veel hullemaks. Nõus, et samamoodi on see sotsiaalkindlustuse eelarve, mis on ju sihtotstarbeline, et laekub, palju laekub, see läheb täpselt kõik kõik sotsiaalkindlustusest. Aga kust sa seda iilid võtsid, et et ajakirjandus vilgub sellepärast, et või, või näeb selle silkumises seda, et valitsus või eelarvekriis läheb üle valitsuskriisiks. Ütleme, et mul on seal, see on puhtalt tunne, et, et mulle mulle näib see, et, et see surve nagu valitsusele on, on pisiasjades, et see on see, et, et kas te saate selle, selle aasta eelarve kokku, et, et mis, mis, mis, mida te nüüd täpselt, see, mis see detail on, mida te nüüd kärbite, et mis on, mis on tehniline küsimus, saavad kokku. Ma ma arvan, kui sellest nad saavad, ikka saavad just nimelt, et mis siis muidu me peame astuma. Jah, et mis siin siis nagu me siin siis nagu ilkuda, tegelikult see surve valitsusele on väga suur ja tegelikult ka valitsusjuhi vahetamisele, mis seal salata? On valitsusjuhi vahetumine on tühiasi, aga ma arvan, et valitsuskriisi ei saa juba selle pärast tulla, et ei ole, ei ole uut koalitsiooni silmapiiril. Ja, ja nagu ütles, lähiajal ise ei, ei paista. Opositsioon ise tunnistab, et nad hoiavad ennast väga kaugele sellest asjast. Täitsa võimalik just nimelt, kes tahab majanduskriisi ajal valitsusse minna või tahtsin just ühtse tähelepanu, Jürgen Ligi ütles viimases foorumi saates, et et pilk opositsioonile hoiab meid koos, et et noh, nagu see on niisugune huumoriga pooleks. Poleks hääldanud nime ma kujutan ette, et on ju seal istungitel küllalt olnud situatsioone, kus punetavate kõrvadega rahandusminister hea meelega lööks oma jõulise ja väga kaaluka rusika lauale, ütleks, et siit maale ja enam mitte mitte sammugi, eks ole, et või astub tagasi. Aga noh, mis tähendab, astud tagasi, see tähendab seda, et sa veeretad oma kellelegi oma erakonnakaaslasele selle, selle jubeda portfelli, mis, mis põlvkonda. Nii et noh, ma arvan küll, et seda, seda kriisi mitte mitte kuskilt ei paista, aga teine asi on see, et kui sa räägid ilkumises, siis siis see, mis nüüd hakkab toimuma tegelikult uue eelarvega ja milles on juba kokku lepitud ja mis, mida sahistatakse noh, gaasiaktsiis üks asi, eks ole, mida, mida esialgu sahistatakse on see, et see puudutab meid kõiki ja pealtnäha isegi väga, väga tühised summad, nagu näiteks ma ei tea pensioni, kojukande seitsmekümnekroonine summa, mis on meie jaoks ilmselt tühine summa. Aga mis, mis pensionärile ma kujutan ette tõeliselt harja punaseks ajada seepärast, et kui sa oled ikkagi kodune ja, ja sul puudub võimalus pangas käia, eks ole, kuigi seda võib laekuda sul pangaarvele. Et sul võib see papist kaart olla küll kodus, aga, aga sul ei ole ta kuhugi pista, seepärast et sa ei pääse kodust välja, näiteks inimestel on igasuguseid probleeme ja, ja see on lihtsalt noh, niisugune niukene paras sigadus, mis, mis just vanade inimeste kallal toime pannakse. No ma siin ei, ei viskaks nagu kivi ainult ühele poole, et et kuigi Tallinna linn on siin Huubelnud sellest, kuidas nendel on väga, väga hea eelarve seis ja kuidas aina aina paremaks läheb, siis tegelikult on ju Tallinna linn täpselt samamoodi, kas, kas nüüd või ütleme, Tallinna linn on seotud väga üheselt sellistel rahaliste väljamaksetega ilusate kingitustega, kodanikele nagu pensionäridele iga aasta mingisugune sularaha käe peale siis ranitsatoetus 5000 krooni, sünnitoetus 500 suured summad. Muuseas laste sünnipäeva toetus on olemas 1000 krooni. Need on tohutult hulk selliseid ilusaid toetusi, mida, mida jagatakse välja. Samas ma tean seda, et lasteaedade koolide eelarved on väga kokku tõmmatud, et sel aastal on väga rasked ajad tulemust täpselt samamoodi lasteaedades ja koolides. Et, et tõepoolest see mõjutab igalt poolt, see ei mõjuta ainult mitte riigi otsustusotsustes, vaid see mõjutab ka kohalike omavalitsuste tasandil tasandi otsustes. Raske jah, rasked ajad on tulemas. Jah, no eks meid kõiki ka järgmine aasta veidi veidi näpistatakse, keda rohkem, keda vähem ilmsed suurepalgalise mat saavad rohkem seda tunda kasvõi sellest tulumaksu langetamise peatamisest. Noh, et see see protsent enam ei kuku, eks ole. Mis see oli, mingisugune nii, ütleme, kui palk on 30000, no mis on suht hea palk, eks ole, ikkagi meie oludes ja mida saavad vähesed siis see tunneb 4000 krooniga ja mida allapoole, seda, seda vähem, aga, aga aga tunnevad kõik absoluutselt linna 100 krooni kuus või 200 krooni kuus on on ju puht puhtkaotus, mida, mida tuleb arvestada perekonnale. Või see oli nagu Jüri Käo, kes sel nädalal tuli välja mõttega, et töötajate palku võiks alandada, et see oli ju täitsa läbi vaieldud, mõtteametiühingud isegi sekkusid, et kas on võimalik ja kas on mõtet ja nii edasi. Sellise konstantse majanduskasvu tingimustes on ju Eestis kogu aeg palgad kasvanud ja noh, erinevalt võib-olla sellest mõnest vanast lääneriigist ei oleme tundnud ju väga tõsist sellist majanduslikku väljakutset, võib-olla siis 98. aasta Vene kriis välja arvata, aga aga seegi ei lühiajaliseks, et noh, selliseid nagu pikemaajalisi kriise, kus tõesti tuleb mõelda noh, kasvõi palkade vähendamist või veel mingisugustele drastilistele abinõudele siis seda ei ole tundnud, me ei ole tulnud ikkagi midagi sellist, mis tundis Soome ütleme oma lama ajal 90, et alguse 90.-te alguses, et, et Euroopa naftakriisi ajal 70 jah jah, et, et ja ometi ometi poliitikud olid olemas, valitsused töötasid ja kogu see ühiskondlik süsteemi ikkagi püsima tehti küll tõsised järeldused, aga tuldi sellest välja, et nad tegelikult sellist kogemust Eestil ei ole. Ei ole ja suure tõenäosusega huvitavaid huvi, eks ole, ei, ei saagi olema, kuigi need inimesed, kes täna töökoha kaotavad ja, ja neid on ikkagi üksjagu. Me loeme siin päevast päeva ju lehtedest teie enda lehtedest, kuidas skulptuuri inimesed töö kaotavad, jaa, jaa, siis oled sa siis seal teatris või, või kuskil näitusel, mis iganes asja, asjapulk või tegelane siis töö kaotamine, töö kaotamine ja, ja püsi-püsipalka saada on, on ikka hoopis rõõmsam, kui mingisugune teatris mingisuguse rollilepinguga jätkata, eks ole. Nojah, et, et tegelikult siin on ka ilmselt mingit muud tegurid, et tõesti mingisuguseid püsikulude hindade tõus, mis, mis sunnib teatreid inimesi koondama, see on puht selline väline mulje ja selline tavalise kodaniku mulje, et eile näiteks minu elukaaslane ostis nagu Estonia teatrist piletid ja ja järgmiseks hooajaks juba kevadeks ja tegelikult suur osa nendest etendustest oli juba välja müüdud või oli noh, täis saamas. Et tegelikult noh, inimesed käivad teatris, Bert, palju piletihinnad on päris mahlased päris päris soolased. Järelikult tuleb ikkagi midagi muud. Mis sunnib neid teatrit siis kulutusi kärpima. Siiski astuksin vahel, et, et riigi toetus on siiski suhteliselt suured, ma ükskord küsisin nende need summad Kultuuriministeeriumist välja, et, et kui kui seesama Estonia teater ei saaks üldse riigi toetust, siis peaks olema pilet umbes 1100 krooni, et seal siiski on päris suur jupp pileti hinda, mida iga üksiku pileti pealt Aga noh, karta on, et muidugi 1100 kroonise piletihind ei tõuse, aga, aga nüüd uues olukorras karta on, et nii mõnedki kergitavad natukenegi seda, et seda pileti hinda, et tekkinud auku kuidagi ära lappida. No jumala abiga on valitsusel vist nüüd nii palju mõistust olnud, peaasi et nad tõesti ei lehtedega ega raamatut käibemaksu ei kergita. No vähemalt peaminister on seda nii-öelda lubanud. No see on tore uudis, sest raamat on Raamat ei ole Eestis tegelikult ju kallis. Võrdleme kas või kino või teatripiletiga, aga aga raamatut, et tahaks rohkemast? Jah, ja nii palju häid raamatuid, kui meil praegu müügil on, olgu see siis meie emakeeles või mõnes teises keeles ja kõike lihtsalt nagunii ei jõua. Nojaa, liidame sinna juurde veel tegelikult selle, millest on need samuti gruusia konflikti valguses väga palju räägitud, see, selle, et venekeelset elanikkonda tuleks siin kuidagi paremini informeerida ja neid varustada informatsiooniga, pärine Vene meedia kanalitest. Et kui me tõstame raamatutele ajalehtedele käibemaksu, siis ju see sellest trükimeedia osas lendab kõik vastu taevast, et ei kannata mitte ainult Eesti lugejad, kes maa informatsiooni nii palju enam ajalehtedest, nad lihtsalt ei osta neid, kuna hind läheb kõrgeks veel rohkem, ilmselt kannatab siis vene lugeja, kes mõneti on ikkagi lugeda samas neid venekeelseid ajalehti ja lülitab ainult täiesti televiisori sisse. Ajalehti üldse ei loe, et ma arvan, et siin on sellised käärid samuti olemas ja tere. Teleka lülitab sisse teatud kanalitele ja just nimelt nendele, mida, mida meie otsustajad tahaksid. Ma tahan ka rõõmustada selle üle, et ajalehtede käibemaks ei tõuse, et tõesti Eesti Eesti päevalehtede kasumit ei ole olnud suured või isegi või me võime rääkida, et siin mõnel aastad on kasumlikud, on enamasti on ikkagi liigutud selline kasumi kahjumi piiril, et siin ei saa rääkida mingit tohutust võimsast business siis mida tuleks maksustada. Kusjuures just nimelt vene meedia on on praegu väga raskes seisus, et me me loeme nendest samadest Eesti Päevaleht sellest, kuidas Vene väljaanded on müügis, kuidas enne väljaannetes on palgad maksmata, et seal on, seal on tõsiseid majanduslikke probleeme, et et see on nüüd koht, kus, kus väga peaks jälgima, et et Vene meedia ei, ei hääbuks ees. Ta on ka üks nii-öelda propaganda malakas ilmselt millega saab nii-öelda otsustajad tagasi hoida, et ja üks üks kalkumaid maakaid kindlasti. Kui eelarvejutu kokku võtame, siis gaasiaktsiisi, väidetavat või sellist spekuleeritavad gaasiaktsiisitulekut on väga huvitavalt ikkagi kommenteeritud, mis me, mida me siin ka enne saadet natuke naersime. Et selleks, et inimesed ei sõltuks nii palju Vene gaasist tuleb hinda juurde panna, siis nad kulutavad vähem. Aga kuidas, nagu kui sul on kodus gaasikütte näiteks, kuidas siis alternatiivset saada toasooja, selle, seda eelarve ei ütle. Nojah, et on lihtsalt teatud selline pall õhku, et et ju siis tuleb üle minna alternatiivsele küttele ja äike ja, ja kas või Jürgen Ligi ütles ka ju siis kinnisvaraarendajad õpivad ehitama normaalsemaid maju, mis seda sooja paremini kinni hoiavad, et noh, kõigepealt tõstame hinda ja siis siis vaatame, mis juhtub, et noh, ma arvan, et see on selline. Tüüpiline Eesti poliitika ei ole poliitikas, on lihtsalt niisugune retoorika, kuidas, kuidas. Põhjendada nii-öelda eelarve aukude kinni mätsimist, et kuskilt on vaja noh, iga hinna eest leida, sest tähtajad lähenevad, kus eelarve peab üle antama riigikogule ja selleks ajaks peab tasakaalus olema. Aga meie armas Vabadussammas ehk jälle uus skandaal või ma ei teagi, kas see on skandaal, aga igal juhul see, see paistab järjekordse skandaalina või tegelikult tahtsingi küsida, kuidas ta teile paistab, ma tunnistan kohe alustuseks ära, et, et ma ei saanud tuhkagi aru. Ma lugesin hoolikalt kõik läbi, mis selle kohta kirjutati ja kas kodanik levik on, on süüdi, kas seal mingisugune korruptsioonist suits hõljub vaikselt Vabadussamba kohal. Vot vot see ei ole päris selge. Ega tõsikindlat teadmist ei ole ka minul, et kas, kas kodanik Aivar Reivik on süüdi või ei ole süüdi ja nendest materjalidest, mis on avalikkusele antud, ei tule see ilmsiks. Aga noh, põhimõtteliselt saab jälle rääkida sellest, et, et selline ettevõtmine nagu Vabadussamba saamine nii suure raha eest ja nii lühikese tähtajaga noh, nüüd on see küll edasi lükatud, aga, aga alguses oli ju ikkagi tähtajaks november sel aastal on tinginud sellest selle siis, et neid kõiki muid asju ei ole läbi mõeldud, see on natuke sarnane selle gaasiaktsiisiga. Et kui me teeme ühe sammu, siis me peame arvestama ka teiste asjadega. Et noh, igasuguses normaalses ühiskonnas avatud demokraatlikus ühiskonnas eeldab seda selline suur ettevõtmine, seda, et et on läbi kontrollitud kõik mehhanismid, mis siis selle ettevõtmisega seotud on, et on, on on mingisugune kontroll selle üle, kuidas toimub ehitustöö, mingisugune kontroll selle üle, et kuidas on rakendatud sellega seonduvad finantsmehhanismid ja nii edasi ja nii edasi. Praegu on see, et see sammas on lihtsalt olnud poliitilise tahte väljendus ja kõik need muud asjad, mis on sellega seotud, need on jäänud tahaplaanile. Seetõttu on see kemplemine Tallinna linna ehituslubade üle, nüüd on tulnud siis väidetava huvide konflikt ja nii edasi ja nii edasi. Ma arvan, et, et see, see kõik on tingitud sellest, et sedasamast hakati lihtsalt nii kiiresti ja hooga rajama ja ei mõeldud mitte millelegi muule. Selle Vabadussamba ehitamise juures on nüüd selge, et selles korruptsioonikahtlustest on selge, et raha ei ole liikunud, lepinguid ei ole sõlmitud, ehk siis midagi nagu ühest ei saa öelda, saab öelda, et või on võimalik, et seal oli tahtlust ja on võimalik, et seal oli huvide konflikt, et võimalik, et oli huvidega. Seal räägiti, kui prokurör juba keegi nagu tahtis midagi lisada, aga seda ei saa tööst, aga me praegu näeme seda Villu Reiljani kohtuasjas kohtus, et seal võimalik, et oli. Pluss raha saada, nii et täpselt samamoodi on ju praegu, et sellesama vabadussambaga, et monumendi juht Aivar Reivik on samal ajal ka omanik ühes firmas, kes andis võimaluse siis neid Vabadussamba valguslahendusi katsetada enda firma juures. Tasuta välja just nimelt, aga samal ajal on ta peaaegu et lepingulistes või ongi lepingulises suhetes sellesama firmaga tšehhi firmaga, kes, kes selle samba teeb ja hoopis muudes küsimustes, mis ei ole seotud Vabadussamba. Just nimelt, et seal on nagu on kaks varianti, et seal on siis nagu see huvide konflikti küsimus, et, et ta on kasutanud võimalik, et on kasutanud enda positsiooni ära selleks, et luua oma firmale siis lepingulisi suhteid selle, selle tšehhi firmaga. See on üks asi, millest seda saaks nagu tema üle saaks pahandada. Ja teine asi on nüüd see, et, et see, see, see olukord, kus ta on loonud siis võimaluse kunstnikel katsetada tema firmas valguslahendusi, et võimalik, et see oleks mõne aja pärast arenenud välja lepinguliseks suhteks, et noh, nagu, et seal tema firmas on ju neid katsetatud, seal on ju teada, et kuidas need asjad toimivad, et võimalik, et siis oleks tulemus olnud nagu loogiline tulemus, et kirjutatakse ka mingisugused lepingud alla, neid praegu ei ole, nii et me saame ütleme, me saame ainult kahtlustada. Jah, aga, aga Greenik on, reeglid on saanud nüüd tänaseks nii-öelda kinga selle koha pealt, õigemini vist lahkunud vabatahtlikult, et et need, need, need süüdistused on nüüd selles mõttes nagu, nagu maas, et tema enam selle asjaga seotud ei ole, aga aga, aga vabadus. Tuleb jälgida seda, et kas see leping tuleb või ei tule, et nüüd nüüd tegelikult ei oleks enam mitte mingisugust probleemi sõlmida paari kuu pärast leping tšehhi firmaga just nimelt nendesamade valguslahendus. Ja aga siis Vabadussamba tagumisele küljele võiks siis graveerida niukse teksti, et a la et kõige enam skandaale põhjustanud sammas läbi Eesti vaba Eesti ajaloo, eks ole, näiteks ja siis kuupäevaliselt kõik skandaalid üle üles lugeda mida ma tahan öelda, on see, et noh, on ülimalt kahetsusväärne, et kõik kogu see jama toimub just nimelt selle asjaga, selle sambaga, mitte mingisuguse, mingit mingi tähtsusetu maja või, või, või, või koleda objektiga või mingisuguse, ma tea, ratsamonumendi ka, vaid vaid, vaid just nimelt sellega, mis, mis nagu eesti rahvale peaks olema kõige rohkem. Aga kas mitte juba pool aastat tagasi jagatud tülisambaks? Nojah, ma ei ole muidugi Aarne väga kindel selles, et seal need kõige enam skandaale põhjustanud sammas või või et selle peaks kirjutama sellises kindlas kõneviisis sinna loolane ühte veel, mis on rohkem mõjule Lihula sammas, pronkssõdur ja siis on meil valmimas Kalevipoeg Tallinna lahte, mis on samuti selline. Jah, aga noh, tegu oli ikkagi nii-öelda Eesti riigi ühe sümboliga, eks ole, no Lihula oli seal kuskil kaugel ja ütlen jäidet. Pronkssõdur ei ole eesti riigi sümbol välismaises meedias. Nõus pronkssõdur ja okei asukoha poolest ka Tallinnas. Jah, aga ütleme, noh, pronkssõdur pandi siis, kui me ei saanud midagi teha selle panemise takistamiseks, aga, aga nüüd me otsustame ise vaba rahvas vabal maal. Tuletan meelde, et vist, aga ma tuletan meelde, et tegelikult tehti. Et see esialgne pronkssõdur, see nii-öelda see algne sammas Et õhku ja see jah, ja selle peale Inimene Siberisse ei saa öelda, et midagi ei tee. Ja, ja just nimelt jah, aga ütleme noh, ütleme rahva vaba tahet, ei, samba pole olnud, kus on nii palju skandaale. Ja õigus, muidugi ma, mina olen kogu aeg püüdnud väga optimistlik selle samba suhtes olnud ja olla ja, ja loota nagu parimad, sest tõesti selle sellesama mõte on ju ilus, et miks ta siis ei võiks seal Vabaduse väljakul olla ja seda ilu sümboliseerida. Eile algas ka üks ilus kohtuprotsess. Tähendab ilusti selles mõttes, et ta lõpuks algas kauaoodatud kaua tehtud kaunikene ja loodetavasti ta ei jää venima, loodetavasti see nii-öelda muude maadevahetuse teemade kõrval või, või ütleme, külgneva protsessina saab ruttu läbi, sellepärast et see asi, see, see mängijale lihtsalt neid küünlaid väärt. Aga noh, alguse kohta ma ei oska midagi öelda, oli niisugune kohutav meediakära, oli asjaomaste sõnelemine kohtusaalis. Ime et, et seal noh, ütleme ka meiesugustel surakatel ajakirjanikel. Ma mõtlen piltnikel ja, ja filmimeestel lubati teha, mida iganes nad tahavad. Noh, tänased lehed on neid neid pilte täis kus oli võimalik isegi Villu Reiljani püksisäärest peaaegu sisse ronida, selleks, et saada head pilti tema sokivärvist või millest iganes. Aga noh, kohtunik oli Segoti nii lahke ja lubas seda kõike. Aga asjast endast pärast eilset istungit ei oska veel nagu midagi arvata. Või oskate teie? No ajakirjandus on lapanud neid, seda sedasama teemat ka ju päris päris hoogsalt, et jutt on siis kohtuasjast mille, mille, mille sisu on selles, et 2006. aasta Arnold Rüütli presidendi tagasi presidendiks tagasivalimise ajal oli müügis siis keskekeskkonnaministeeriumihoone Rävala puiesteel ja siis selle selle müügi käigus justkui oleks olnud juttu sellest, et, et üks osti aiva Aivo Pärn võiks maksta. Villu Reiljan ile mingisugust raha. Ja nüüd on, nüüd on nagu mure nüüd selles, et raha ei ole liikunud kuhugi poole, nii et siin on juttu tahtlusest. Mina mäletan, et et selle aasta kevadel rääkis justiitsminister Rein Lang seda, et me ei mõista isegi mitte mõrva kahtluses ega ka mitte inimröövi kahtluses või noh, nagu planeerimises inimesi süüdi, et siin nagu raha tahtmise võimalikus kahtluses hakata kedagi süüdi mõistma. Väga keeruline. Kusjuures siin on ju juhtum, kus Villu Reiljan ise oma kättpidi sees ei ole, et et seda raha küsimist on vahendanud advokaat Tarmo Sild Villu Reiljani, siis ei ole üheski vestluses juttu, on juttu kellestki ülemusest ja pealikust, mis jääb selliseks ütleme, semiootikute tõlgendamise küsimusest küsimuseks, et kellest jutt. Neid on aeg-ajalt appi võetud ka pronkssõduri küsimuses. Ma meenutan, et semiootikud on appi tulnud. Jah, et noh, näis seda, et kuidas tõlgendavad, kas ülemus võib-olla Villu Reiljan või ei või ei, võiks saab olema, ütleme, väga-väga põnev, põnev kohtuprotsess, see, mis, mis ma tunnistan, et minna, kui isegi võib-olla rohkem huvitab selle asja juures on see, et, et needsamad maadevahetusega seotud nimetamine, maadevahetusega seotud kohtuasjad, eks siin on nagu Rävala kaheksa siis maja müük mängus, siis on mingisugune lugu, mida ajakirjandus on lahanud, kus on Villu Reiljan, räägib Toomas Annusega telefonist mingisugusest pensionisambast mingi üks lugu, mis on käinud ajakirjandusest läbi ja siis on need maadevahetusjuhtumid. Et nende, nende juhtumite alustala on ju kapo pealtkuulatud lindistused. Ja, ja see oli nagu ma ütleksin, et ühiskonnas päris suur murrang, kus, kus tuntud poliitikud ja ettevõtjad on nüüd juba päris pikka aega ka rääkinud sellest, et nad ei saa, nad ei saa enam siin ühiskonnas vabalt tegutseda, sest neid võidakse iga pealt kuulata. Et sellesama Rävala kaheksa asjas, mis need kohtus on, on käinud ka see detail läbi, et advokaat Tarmo Sild võttis kohtumistele mobiiltelefonilt aku ära, et teda pealt kuulatakse, siis on siin arutatud, on tehnikaeksperdid arutanud, et noh, see ei päästa midagi ja nii edasi, aga, aga noh, põhimõtteline põhimõtteline asi on see, et, et ta on toimunud pealtkuulamised. Kusjuures need inimesed isegi on eeldanud seda, et need võidakse pealt kuulata, räägivad ülemustest ja pealikest ja ja siis sellesse Reiljani ja Annuse jutust, nad räägivad pensionisambast ja et nad ei räägi isegi mitte otseste nimedega. Et see on nagu otseste jah, otseste nimetate ka, et, et see on nagu väga-väga oluline või väga murranguline nähtus meie, meie Eesti ühiskonnas. Naiste murrangulise maks veel läheb sellesama protsessi käigus ja, ja eks meedia ootab neid rosinaid erutusest värisevate kätega, kui läheb nagu lintide kuulamiseks, mida vist juba taheti nagu eile hakata ette mängima, aga siis väikeses kõneluse käigus otsustati seda, seda siiski mitte teha, nii et esialgu lükatud nii-öelda määramatusse tulevikku. See mõnus vahepala sellel protsessil, et edasi läheb tunnistajate kuulamiseks ja siis hiljem kunagi kuulatakse linte, nagu see protsess peab käima, aga aga vaadates vähemalt neid advokaate, kes esindavad kohtualuseid, on nad väga nagu ennast kuidagi väga puhevile ajanud. Ma vaatasin väga-väga rahulikult, väga rõõmsameelsed, et sealt neile ikka vist vist vist koidab mingisugune tunne, et et asi on, on päris kindlalt peos ja vaadates ka Reiljan. Ma küsisin L1 ühe kolleegi käest, kes käis seda protsessi jälgimas. Küsisin, kuidas Reiljan oli täitsa hulle nipsakas. Tähendab, Villu Reiljan ei ole minetanud oma varasemat hoiakut, see, mis tal oli ka 2006. aastal ja mis ta ajakirjandusega tülli pööras, nii et noh, vaatame, mis edasi saab. Jah, see saab tõesti olema siin, et noh, vaatame, et ma, ma väga loodan, et prokuratuur on mitte nüüd sõltuvalt kohtualustest, vaid, vaid ma väga loodan, et prokuratuur on võimeline ja ka Eesti seadused kannavad ühte korruptsioonilugu välja, et see pole ainult prokuratuuri süüa. See on põhiküsimus, see on kindlasti põhiküsimusena selle asja puhul, sest et ühe inimese saatus me võime kaasa tunda või mitte kaasa tunda, aga, aga see on ikkagi ühe inimese saatus, aga, aga just see nii-öelda noh, ega see saatusele inimesele väga-väga karm ilmselt ei saagi olema, aga nii-öelda kohtupidamise praktika ja õigluse ja õiguse vahekorra pärast on, on juba see protsess väga-väga huvitav, et kuhu, kuhu ta välja viib, et et kas, kas sealt tuleb midagi või ei tule sealt mitte midagi? Pühendame teise, meie saate pooltunni, ma julgeksin väita tõsisematele asjadele alustame pehme üleminekuga sellest, et ta on Eesti rahvusringhäälingu uudistetoimetus tellis Emorilt küsitluse, et kas Eurovisiooni võistlusele tasub minna Moskvasse või ei tasu minna. Nüüd mõni võib irvitada, et see on suhteliselt tõsine küsimus, aga me liigume sinna suunas, nagu ma ütlesin. Ja vastus oli minu jaoks pisut üllatav, sellepärast et 66 protsenti ütlesid küsitletud üle Eesti küsitletud inimestest, nii sai tehtud jällegi nii-öelda esiteks mudel nii eesti kui venekeelsed, et tuleb minna ja tervelt 53 protsenti eestlastest venelasest ei räägigi, 91 protsenti ütles, et tuleb minna. Aga aga 53 protsenti eestlastest ütles samuti samuti, et, et peaks minema, kusjuures minu jaoks eriti huvitav on meie ühiskonna nii-öelda prepareerimisel on, on, on see see väike number, et küsiti, et miks ei peaks minema siis need, kes ütlesid, et ei peaks minema, siis enamus oli seda meelt, et ei peaks minema, sellepärast mitte, et nii-öelda protesteerida gruusia sündmuste vastu või Venemaa agressiooni vastu vaid sellepärast, et see triangel on ennast ammendanud ja sinna üldse ei peaks minema. Et see oli nagu, nagu põhiline argument. Jah, see on nüüd see koht, kus, kus ütleme, et mõistus saab otsa, et ma tõesti huvitav, et, et miks see, miks eestlased niimoodi nagu arvavad, et samas on nagu elatud Gruusiale väga kaasa ja, ja Venemaa suhtes on mulle tundub, et selline laiem avalikkus on väga toetanud jäika seda Eesti praegust jäika poliitikat Venemaa suhtes, et et, et ma ei, ma tõesti ei oska seda kuidagi nagu mõtestada, et miks inimesed niimoodi arvavad. No sinna kõrvale saab panna ka muidugi need teised küsitlused, mis näitavad seda, et Eesti avalikkus ikkagi on võtnud sellist Gruusiat toetava seisukoha selles konfliktis. Et selles mõttes. Ma arvan, et nüüd Eesti avalikkus oleksin läinud täiesti vene propaganda õnge. Et noh, ilmselt tõesti rahvas on võib-olla sellest poliitikast ja sellest hirmuste vaenust võib-olla ka väsinud, et nad tahavad sellist noh, meelelahutust ja, ja loodavad tõesti noh, minu arvates naiivselt sellele, et et muusika ühendab neid rahvaid, ehkki võib-olla mõnes mõnikord on see võimalik. Aga, aga noh, rääkis eurovisioonist siis. Ma kardan küll täitsa tõsiselt, et sellest tuleb selline suur pakas uha, et et see tuleb, see tuleb kordades hullem kui Pekingi olümpiamängud. Arvestades auditooriumi Eurovisiooni on ikkagi vaatamas Euroopas päris palju inimesi ja, ja ma arvan, et noh, Venemaa võtab siit viimast. Jah, ma tunnistan, et mina isiklikult leiaksin, et see oleks päris tore mõte, kui Eesti ei läheks, et siin on küll poliitikud üritanud öelda, et Eesti ei tohiks üksi mingisuguseid samme, ettevõtted, kui, siis nagu kambakesi koos, aga tunnistan, et minu jaoks on sebra visiooni tühine asi, et et oleks ju tore koht, kus näidata oma hoiakuid. Eurovisioon ja tegelikult selle esialgne mõte oligi ühendada rahvaid, et see muutus selliseid punktide jalaks ja, ja selliseks riikide blokkide punkti jahiks võib-olla alles nüüd, kui lõppes külm sõda või noh, nüüd on ta võib-olla jälle alanud, aga oli ju mõte selles, et aidata kaasa Euroopa taasühinemisele tuua need rahvad, kes siis olid olnud teises maailmasõjas rindejoone erinevatel pooltel ka koos laululavale ja noh, selles mõttes muidugi õilis üritus ega siis heades kavatsustes ei saa kedagi süüdistada, aga praeguseks on see eurovisioon selgelt mandunud, tal ei ole enam seda funktsiooni ja, ja küsigem, et kas, kas ikkagi tõesti ühendab Euroopa rahvaid? See on nüüd segamini aetud ikkagi kaks küsimust, et kas me loobume tast nii-öelda sellepärast, et me protesteerima sellega gruusia territooriumi okupeerimise vastu mis on ju õilis eesmärk, eks ole. Kui me loobume sellepärast et et üritus on tühine võime, loobume sellepärast, et raha kokku hoida, mis pole ka vähetähtis küsimus või mingisugusel neljal neljandal-viiendal põhjusel. Ma mõtlen, et võib-olla see küsitlus tegelikult näitab seda, et see Eurovisiooni küsimus on inimeste jaoks olulisem kui meil siin oskame arvata, et nad võib-olla mõtisklevad sellega täpselt mitte mitte nagu prioriteediks, et välispoliitika on olulisem ja siis tulevad laulukonkursid vaid, et see on laia avalikkuse jaoks nagu ühe pulga peal. Et see on, need on võrdsed, võrdsed teemad, mida võrdselt arutada, et, et siin ei seata omavahel sõltuvusse. No ja üks üks küsimus, mis on nii-öelda lisateema selle asja juures, on see, et vot sageli näidik ütlesid praegu, et, et noh, et, et võib-olla siis et sa toetad, aga, aga eriti tore oleks siis, kui saaksin seda laia kandepinna, eks ole, ehk siis, kui, kui rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa nüüd edaspidi kõike meie komandeeringu rahade paneks Riia, Vilniuse Maide, Kiievi, Helsingi, Oslo ja muude riikide pealinnade vahele süstimisele ja teeks sealt kohutavalt lobitööd, et et me, me kõik koos ei läheks seal see ISISe siis oleks tore, kui, kui, kui noh, ütleme v mõni riik ütleks Gruusia kõrval, eks ole, aga samas näitab see nagu ka natuke meie küünilisust, et et me ise nagu ei julge või me otsime noh, nii-öelda oma teole ka siis õigustust sellest Gruusiast on natukene vähe, aga et siis kambas me oleme nagu valmis. No võib-olla saab seda asjaga kuidagi lahendada, nii et, et küsida, et kuidas siis sinna eurovisioonile minna, et näiteks, et ei ole sugugi välistatud, et Eesti ja võib-olla veel mõni riike läheb sinna ja laulab laule gruusia keeles näiteks lehvitab Gruusia lipp twitteris, Vene televisioon oleks selles valmis seda kõike näitama selle otse-eetris ju. Et, et noh, ma meenutan, et minu meelest paar aastat on ju lätlased laulnud itaalia keeles, et väljendada oma solidaarsust itaallastega ja kutsuda neid tagasi eurovisioonile. Ma arvan, et see eesti artist, kes hakkab seal laulma gruusia keeles, ei saa visata. No aga Eesti saab ju palgata ka grusiini neid laulma, et kui sa nagu viitad nagu keelelistele probleemidele, et eurovisioonil võib esindada maad keegi, kes ei ole sellesama maa kodanik Minu meelest seda asja saab ka lahendada nii, mitte nii mustvalgelt ja üks-üheselt, et tegelikult on Eurovisiooni rahvuslik eelvoor siin, mille korraldab siis rahvusringhääling on üks tore üritus, sealt tulevad palju ilusaid laule, seal saavad noored lauljad esinemisvõimalust ja vanad lauljad saavad endale taas näitamise võimalust ja ja alati on see saak olnud täiesti täiesti kobe. Mis ei tähenda iseenesest seda, et tingimata peaks minema, sest et ega milliseks kujuneb näiteks seesama Gruusia olukord maiks 2009 ega me ju ei tea, me ei tea, kuhu, kuhu võib maailm pöörab, et, et sinna on ju niivõrd palju aega kolmveerand aastat ja noh, mis iganes juhtida, Vene väed ei lähegi Gruusiast välja. Ja kuigi mulle tundub, et kui, kui nagu pidada Eesti Eesti kogur ära ja siis, nagu öeldud, me, et me ikkagi ei lähe siis sellega juba samasse retoorikasse nagu sportlaste, mitte minek Pekingisse, et kuidas. Teeme trenni ära, aga võistlema ja et minu trenni. Ei anna nii-öelda käegakatsutavat tulemust, aga veel voo rannad, laulud on ju käes. Selles mõttes nagu vist väikene vahe. Jah, aga mulle mulle tundub, et, et see ei anna seda, seda, seda tulemust. Et siis siis nagu tekib, me tegime liiga palju argumente, millega nagu poolt ja vastu siin sõdida ja vaielda ja. Kuulge, aga see meenutab mulle niisugust parajat samasugust sooja õhu võngutamine, nagu oli esmaspäevane Euroopa Liidu ülemkogu, et et mis andis küll niisuguse suhteliselt üksmeel, see ja seni seninähtamatu üksmeelega sündinud otsuse, aga, aga nii-öelda selle otsuse täideviimine on alles tulevastel kohtumistel ja tulevastele sündmustele, et mingisugune analoogia olemas, läheme nüüd tõesti selle, selle nädalat ilmselt maailmas ja, ja meie jaoks ka kõige olulisem asja juurde, ehk siis seesama Gruusia sündmuste järelkajamaailm on võtnud nii ja naasuguseid seisukohti. Üks üllatavamaid tuli alles paar päeva tagasi, mis vähemalt sõnastati paar päeva tagasi väga, väga selgelt ja konkreetselt oli siis see, kui, kui Saksamaa ja minu meelest tema sabas ka hetke paremini oled jälginud ka Prantsusmaa on hakanud nõudma nii-öelda juurdlust küsimuses, kes on selles konfliktis süüdi või, või kes on algataja. Mis on minul sihukesel suhteliselt pealiskaudsel analüüsil üks üks ilus tupiktee, sest et selle konflikti puhul võid ju minna, ma ei tea, kuhu, kuhu lätete juurde tagasi ja ja öelda, et, et üks või teine pool on, on süüdi, võib, võib põhjendada ju alati mitut moodi ja väga veenvalt. Jah, no see, see võib-olla on ka tähelepanu eksitamiseks või, või siis selleks, et tõmmata endale loorbereid, noh ilmselt Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier, kelle kes on seda plaani esitanud. Noh, ei ole rahul sellise olukorraga, et tegelikult ju tema suur rahuplaan Abhaasias läks täielikult lörri ja võib-olla otsib endale uut väljendit. Et noh, see, seda on raske öelda, aga ma siiski tulen tagasi selle esmaspäevase ülemkogu otsuste juurde, et noh, ma olen terve nädala rääkinud seda, et see asi ei ole siiski nii lootusetu, et noh, muidugi mõned ütlevad, et Euroopa Liit on selline pehmeke ja nõrguke, et et ei löönud rusikat lauale. Aga Ma meenutan olukorda siiski näiteks kolm kuud tagasi siis ei olnud üldse midagi, siis on mingit ühist seisukohta Venemaa suhtes. Meil on ikkagi selline ühine seisukoht olemas ja, ja, ja Euroopa eripära võrreldes Venemaaga on ju see, et Euroopas paber loeb, see, mis on paberile kirjutatud, sellest peetakse ikkagi kinni selline noh, lepinguõigus ja osapoolt austamine Euroopa kultuuris noh, väga-väga sügavalt juurdunud erinevalt kultuuris, kus tõesti loeb see, mida ütles mingisugune isake. Ja, ja selles mõttes saab Euroopa poliitikuid alati selle juurde tagasi tuua, et paber on olemas ja see paber kohustab neid millekski, seda lihtsalt eirata. Et selles mõttes sõltub nüüd väga palju muidugi sellest, mis, mis tuleb edasi. Kui Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy Nüüd edasi tuleb ju tegelikult täna, homme ja kui Euroopa Liidu välisministrid Ja ei, no ka see, kui Euroopa liit läheb Moskvasse ja kui erisindajad läheb Gruusiasse ja kui siis ikkagi midagi ei tule, siis noh, Euroopa Liit on nüüd lõhkise küna ees ja tegelikult seal otsuses ikkagi väljendatud seda, et Euroopa Liit seisab suhetes Venemaaga ristteel. Et sanktsioone veel ei tulnud, aga ma siiski välistaks, et need tulevad. Kusjuures mina ei oleks ka Euroopa Liidu otsuse suhtes nii kriitiline. Ma saan aru, et Eesti poliitika põhijoon on hoida jäika jäika, sellist Venemaad kritiseerivad hoiakut ja, ja ma arvan, et see on väga hea, et me, et me sellises ametlikus poliitikas peamegi peamegi seda, seda seda liini esindama, aga aga arvestades seda, et, et selline erinevus vaata huvide ja riikide mass nagu Euroopa Liit suutis võtta vastu otsuse, kus nad siiski tauni nõuavad Venemaalt, et et väed läheksid seitsmenda augusti eelsetele positsioonidele, et taunivad Venemaa tegevust Abhaasias, Lõuna-Osseetias, ma tunnistan, on minu meelest see on juba päris päris kõvad nõudmised, eriti arvestades seda, et Euroopa liit ei ole sõjaline organisatsioon, et see on siiski majandusorganisatsioon. Okei, sellele on veel mitmed sellised viisa. No Euroopa Liidu sõjalise komitee juht prantsuse kindral käis alles eile Tallinnas, nii et ta on ka juba sõjaline julgeolek. No ütleme, et püüdleb sinnapoole, et ta siiski on selline noh, erinevate huvide kogum ja, ja loomulikult püüdleb ühise poliitika poole, aga, aga, aga ma ütleksin küll, et, et minu meelest on, on täitsa täitsa üle ootuste kõvad avaldused tulnud. No mis on minu jaoks, on oht, on, on see, et lääne papa hakkab jälle Ameerikast võõrandama, võib-olla see oht ei ole nii akuutne, kui ta oli Iraagi sõjal 2003. Aga tõesti, kui me võtame nüüd Euroopa Liidu ülemkogu otsuse ja võtame näiteks siis USA asepresidendi Dick džiini avaldused nii Gruusias kui ka Ukrainas siis muidugi tsiini avalduste toon on palju järsem ja alati olnud. Ja, ja see, see võib tekitada muidugi mõnes Lääne-Euroopa poliitikas sellise kiusatused vajan Ameerikale iga hinna eest vastu seista ja, ja vaja on siis selleks vastukaaluks Venemaad ja, ja seetõttu Euroopa Liidu juhtivriigid võib-olla Suurbritannia välja arvata aa ja siis Venemaad nii palju survestada. Aga, aga teisest küljest on tõesti seesama seesama probleem, et kui Euroopa liit ikkagi näeb, et Venemaa ajab oma joont ja ei paindu nende nõudmistes, siis võib tõesti juhtuda see, et USA ja Euroopa liit kaasa arvatud siis Lääne-Euroopa lähenevad ja sellele võib-olla aitab kaasa ka peatselt ees seisab USA presidendivahetus. Uue administratsiooniga, ma arvan, eriti demokraatliku administratsiooniga on Euroopa liidul märksa kergem teha koostööd. Ja ja see kõik on hea Eestile, sest kui, kui Euroopa Liit ja USA suudavad teha koostööd ja suudavad ületada oma erimeelsused suhtumises Venemaasse siis meie saame ennast tunda siin turvalisemalt. Ja kusjuures võib-olla see, et Euroopa Liit on valinud natukene või ütleme, Euroopa liidus sõnumid on pehmemad ja Ameerika Ühendriikide sõnumid selgemad ja järsemad. Võib-olla see on ka selle rollimängu küsimus, et kes, kes missuguse sõnumi. Ma ei usu siiski, et see oleks selline teadlik ma ei, ma ei usu, et see on teadlik poliitika, ma arvan, et Euroopa liit lähtub ikkagi omaeneste oma enest paradigmadest ja, ja Euroopa liidus on olnud alati neid poliitikuid, kes on noh, olnud küllalt, anti Ameerikanistlikud ja jäänud truuks sellisele Ameerika vastasusele. Küllalt kujukas oli see tegelikult ju mis mida rääkis sel nädalal Tallinnat külastanud Leedu ekspresident ja praegune Euroopa Parlamendi liige Vytautas Lansbergis sellest hääletusest Euroopa Parlamendis Gruusia suhtes. Et tegelikult oli seal see paragrahv või punkt oli siis esialgu ühes tükis, kus siis räägiti Venemaa agressioonist Gruusia vastu ja sellest, et Gruusia territoriaalne terviklikkus ja nii edasi. Aga siis see Euroopa tarindi sotsialistide kommunistide nõudmisel see punkt löödi kaheks. Et üks oli siis see, mis rääkis vajadusest seal noh, kuidagi normaalne olukord taastada, ma ei ole seda nüüd 100 protsenti sõnast jälginud refereerinud Lansbergise kõnet ja, ja see punkt võeti vastu, aga see, mis mõistis hukka siis Venemaa agressiooni Gruusia vastu selle suutsid siis sotsid kommunistid maha hääletada ja pärast seda oli paus olnud ka Parlamendis, nii et nii et noh, Euroopas mõnes politseiringkonnas ei ole need asjad sugugi nii lihtsad. Selle kogu selle, kogu selle jandi kestel on viimaste paari-kolme nädala jooksul, mil olen huviga jälginud nii-öelda personaaliaid. Ja siin on nagu mitu väga ilusat näidet, et kui ülemkogu tuli kokku Brüsselis esmaspäeval siis Valo järsku hüppas kübarast välja ka Euroopa Liidu välispoliitika ja julgeolekupoliitika juht nime poolest Haver Solana härrasmees, kellest ei olnud kuulda kuu aega mitte midagi. Nii palju oli kuulda, et Ilves vestles temaga telefoniga, aga see oli ka, ma saan aru, ilves, initsiatiiv, see oli ka kõik vist enam. Sest härrasmees puhkas, kujutage ette, Euroopas käib sõda, härrasmees puhkab. Et see oli nagu see oli mulle muide sama ootamatu kui üks Eesti välispoliitika baarikujundaja jutt, et siis, kui Gruusia marssis finaali suunas, siis Gruusia poliitiline establishment puhkas. Et ma ei saanud sellest nagu üldse aru, et, et kui Saakašvili andis käsu võtta Lõuna-Osseetia, Muuga ja neli kindralit, rippusid ta pintsaku küljes ja ütlesid, et kallis Mihhail, ära tee seda sellepärast, et me ei ole valmis siis ülejäänud poliitiline ilma vormita establishment Gruusias puhkas. Aga sellest ma ei saanud ka nagu aru, et mis, mis asi see nüüd on. Ja samamoodi ma ei saa aru, et mida, mida see härrasmees kusjuures keegi küsi ta käest, et kus olid vend. Ja see on üks asi ja teine asi on, on see, et kui niisugused prominentsete Euroopa tegelased ja seda on ilma irooniata, nad nad kahtlemata on, Nicola Sarkozy-ist ja, ja Angela Merkelit, jutt muidugi Euroopa Liidu kaks vedurit. Et kui nemad on nagu midagi öelnud, emand on pannud oma renomee prestiiži edasi, mõelge ise võõrsõnu veel juurde, kõik on pannud kaalule ja ja siis kremlist lihtsalt vilistatakse selle peale. Et näha seda nende nüüd seda taganemisteed, et, et kuidas nad hakkavad nagu, nagu nagu oma oma sõnu sööma või oma varasemaid nii-öelda otsuseid pehmendama või noh, kas või Merkeli, eks ole, seesama kõne või loeng, mis ta siin Tallinnas pidas ja Sarkozy rahuplaan ja korduvad Moskvas käigud, Kuusminek, kaheksandal septembril ja nii edasi. Et kuidas nad nagu iseenda mütsi ära söövad. Kui, kui Vene väed ikkagi seal puhvertsoonidest nii-öelda ei lahkuja jätkuvalt okupeerivad ja laevad on mustal merel ja valvavad potisadamat ja nii edasi, eks ole, me teame kõike seda rida. Et ma tahaks ikkagi näha, kuidas nad ikkagi taganevad. Ma tahaks ka, et see oleks väga põnevalt nüüd, avaldusele. Just nagu uksed kinni läinud, ma tahaks seda, seda Hudiinid nüüd näha, kes keset suletud uksest nagu läbi hakkab praost minema, et selge ees väljuda. Et see on, see on väga põnev. No rahvusvahelises suhetes ikkagi eriti eriti ajal pärast teist maailmasõda on väga levinud, et näost näkku valetatakse, et mingisuguste maade liidritele, eriti suurriikide liidritel on lihtsalt kombeks öelda, et me ei saa seda teha, et meil on need ja need põhjused ja see noh, tegelikult ju päris levinud tava. Aga, aga tõesti, kahetsusväärselt Vene juhtkond on, on valetanud ja, ja ma meenutan, et sugugi mitte esimest korda. Kui näiteks lugeda kris pätteni, siis on siis Euroopa Liidu või Euroopa Komisjoni endine välisvolinik Chris pateni mälestusi näiteks ja, ja seal ta räägib sama moodi, et Vladimir Putin valetas otse talle suu sisse seitseenia sõja kohta ja, ja noh, arvestades nüüd seda, et sõda käib Gruusias, siis ei ole ju mingi ime. Vene liidrid valetavad edasi, aga, aga ma arvan, et tupik võib tulla, aga kindlasti nad ei teeni ära respekti Euroopa liidrite seas. Et see kindlasti ärritab Euroopa liidrid, me võime siin rääkida igasugustest asjadest, vene jõust ja, ja vene ähvardustest. Aga kindel on üks, et, et Euroopa liidrid ei, ei, ei võta seda kergelt. Missugused on selle asja konkreetsed tagajärjed, seda me ei tea. Seda on näha, et nad, nad neelavad väga valuliselt seda praegu olla, mis, mis tegelikult toimub, aga, aga ikkagi huvitav on näha, et mis kuhu, kuhu tõmmatakse see punane joon, kus nad ütlevad, et, et noh, tõesti noh, kõik me kaotame aeg-ajalt enesevalitsuse ja, ja ka kõige paremas mõttes ei ole vaja märatsema hakata. Aga eriti, kui sa oled riigipea, siis sa pead ju kuskile selle punase joone tõmbama, et kuule, vend, seal nüüd valeta, pole juba teist või kolmandat korda, et aitab jamast siia, tõmbame piiri ja kõik või on vaja veel mingisugust agressiooni või on vaja veel mingisugust Venemaa-poolset, ma ei tea, mida, et aru saadaks, et kellega on tegu. Kusjuures ma arvan, et siin, selles mõttes on sul õigus, et, et seal võib tõesti nagu vingerdamiseks või ebamugavaks olukorraks minna selles mõttes, et, et, et kogu Euroopas noh, nagu selline üks osa on poliitiline liit ja teine osa näri eliit ja eri ärieliit on siiski suhteliselt Venemaameelne, vaadakem või siin, meie meie sinna ärikeskkonda, kus erineval tasandil erinevatest eri ärisektorites siiski tulevad üsna kompavad sellised rahu sobitavad kõnelused, et või noh, nagu pakkumised, et isegi meil, kus me oleme Venemaaga naabrid on tegelikult päris mõjukaid inimesi, kes, kes siis siiski selle, Venemaa ütleme, Venemaad soodustama poliitika poolt on. Et ja seda ei maksa kindlasti alahinnata, näiteks Saksamaal. No siiski meenutan, et see ei ole nii ühene jah, ma põhimõtteliselt nõus sellega heidid, mis sa ütlesid, aga, aga on ka teistsuguseid seisukohti ja üks neist oli banki üks ühe juhi Erkki Raasukese intervjuus Financial Timesile, kus ta ütles otse, et Venemaa agressiivsus ohustab tervet Ida-Euroopast terve Ida-Euroopa majanduskasvu ja ja tegemist on ju ometi inimesega, kes kes peaks olema äris kodus, aga temal ei ole mingisugust naiivsust selles suhtes, mida Venemaalt võib oodata. Ja noh, kui me lõpetame personaalia teemaga ka kogu meie saate siis meie armsate põhjanaabrite valitsejanna sõnad, mis ta laskis kuuldavale oma avalik-õiguslikus ringhäälingus suhtelises poliitikasaates kus ta siis ütles, et Eesti ja teised Balti riigid on liiga karmid Venemaa suhtes. Järjekordne paadi kõigutamise jutt käis sealt läbi ja et on tore, kui Euroopas on selliseid riike, kes suudavad ka nii-öelda, kellel väljaspool oma posttraumaatilist kogemust tema sõnad, see on tsitaat vaadata seda konflikti siis noh, see on see, ma ei tea, mis koht see on siis, et vot see on jälle koht, et ma ei saa aru, miks nad seda niimoodi pidi sõnastama tähendab seda, et Soome on Soome ja ja soomlastel on väga tihti natuke teistsugused nägemused maailma asjade suhtes ja nad oma oma suure idanaabrist Vennaga ei, vabandust naabriga ei, ei, ei kipu alati samal noh, helistikus rääkima nagu meie see on, seda me teame ainult, et miks seda pidi nagu sellisel kujul välja ütlema, kusjuures kui, kui kellelgi üldse posttraumaatilist kogemuste Venemaaga on, siis on see Soome, noh, meie ka ja teised teised ja Ida-Euroopa riigid, aga aga noh, tuletame meelde ikkagi nüüd neid sõdu, mis, mis Soome on, on sellega pidanud eelmise sajandi See, et, et kas, kas alunen tegi selle, ütleme, et kas, kas tal on ka avalikkuse toetus, et kas ta tegi seda sellise avalduse, teades, et avalikkus ütleme, toetab seda mõtet, et see, mis meieni on jõudnud siin Eestis on ju tegelikult soomlaste artiklid, kus nad halavad selle soometumise üle ja räägivad, kuidas Eesti on ikka tubli ja sirge seljaline olnud. Et, et see, see sõnum, mis meieni on jõudnud just meie lehtedesse, et see on pisut vastupidine, mind huvitaks see, et, et missugune on soome laiema avalikkuse arvamus, et ma millegipärast arvan, et Eesti laiem avalikkus, eestlased on väga jäigad? Ikka poolt no Soomes on tegelikult selle Soometumisega keerulised lood, et kirjutasin eilsesse diplomaatiasse kui ühe väikse loo sellest. Ja noh, seal on praegu konkureerivat selgelt kaks visiooni ja sellist ühest seisukohta ei olegi ja seda ka riigiametnike tasandil vähemalt kui võtta nende väljaütlused, siis tõesti-tõesti on selline seltskond, kes, kes pooldab noh, põhimõtteliselt sama joone jätkamist, mis soometamise ajal Venemaaga. Halonen, endine välisminister Erkki Tuomioja, hulk välispoliitikaametnikke ja eksperte, aga on ka selliseid uuemad tuuled, kes näevad soomestseenist suuremat lõimumist läänega. Soome välisminister Alexander Stubb on teinud avalduse, et Soome tuleks võtta NATOsse saamiseks astuma NATO liikmeks. Ka Soome kaitseminister on rääkinud tegelikult mitte vene ohust, aga tema sõnastuses siis Venemaa väljakutsetest, mis tekitas paraja skandaali Soomest siis seda ei olnud eelnevalt kooskõlastatud Soome presidendi ega ega peaministriga. Ja nii edasi ja nii edasi ja, ja samamoodi siis kõik kõik need sõnumid, artiklid, mis, mis Soomest tulevad, et tõesti Soomes on olemas selline inimene nagu Leena hiietonen, kes on rääkinud sellest, et Eestis on suur ja ei noh, kasvõi kasvõi võõraviha siis venelast, ei, aga miks ka mittejuutide vastu, ta on sellest oma blogis kirjutanud, tema raamat, pronkssõdur tuleb välja nüüd sel kuul Soomes ja nii edasi ja nii edasi. Samas on tõesti neid Soome poliitikuid näiteks Soome Euroopa Parlamendi poliitikut, kust ka Aleksandr stuubi tuli välisministri kohale, kes on tegelikult väga üheselt võtnud selge joone ühise joonele kõnega ja imestavad ikkagi selle üle, miks Soome niimoodi käitub, nii et ma ütleks, et see on selline konkurents praegu Soomes ja on tegelikult suur küsimus milline joon ja pea arvates arvasid. Soome sees on, on läinud selles debatis nii teravaks, et ka president pidas vajalikuks nii-öelda avalik-õiguslikus ring. Mina näiteks ei alahindaks siin jällegi Soome ärieliit, kes, millest ma arvaksin, et nad on väga nagu selliste Venemaaga heade suhete puhul. Nii nagu eesti realistid vähemalt osa mingi osa No nii või teisiti oli, see oli see kummaline väljaastumine, ma üldse ei imestaks ja oleks igati normaalne, kui, kui Tarja Haloneni helistab näiteks kas Andrus Ansipile või Toomas Hendrik Ilvesele ütleks, et kuulge võtke vähe vaiksemaks, noh, ükskõik kuidas ta seda ütleb, eks ole. Aga noh, avaliku avaliku väljaastumisega sellises vormis sellises sõnastuses on, on muidugi teine asi. Aga me oleme sunnitud lõpetama. Kohe saab. Kell 12 on uudisteaeg ja Heidit Kaio. Erkki Bahovski Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja ilusat nädalavahetust ja kohtume jälle järgmisel nädalal.