Tere laupäeva hommikut on järjekordne rahvateenrite saateaeg ja mul on rõõm täna stuudios tervitada. Peeter Kaldre testi televisioonis. Tere, Peeter kirst ja Rein Veidemanni postimehest ja tere, tere päevast ja Tartu ülikoolist. Tänan. Ja saatejuht Mart Ummelas täna teist nädalat veest. Loodetavasti järgmiseks laupäevaks on Aarne tagasi ja meie saadet edasi viimas, aga me jätkame mõnevõrra samadel teemadel, millest me ka eelmisel laupäeval rääkisime eelkõige muidugi kirbutsirkusest, mis toimub Tallinna volikogus ja arvatavasti ja tuleb jutuks läbirääkimiste alustamine Türgiga. Türgi võimaliku kunagise liitumise kohta Euroopa Liiduga. Pärast Tallinna linnavolikogu pakkus sellel nädalal ajakirjandusele palju jutuainet ja näitamist ja, ja kõik see, mis eelmisel nädalal algas, sai aina uusi ja uusi keerde juurde, nii et tõepoolest, nii nagu eelreklaamis sai öeldud igasugune Ladina-Ameerikas Veebiseriaal kahvatub selle ees. Mida on toonud need viimased kaks nädalat Tallinna volikogus. Jaoks muidugi eriti hea. Jah, ma olen ka mitmele saatekülalisele, kes seoses selle kriisiga on meil käinud Aktuaalse kaamera stuudiosse, et kui nad on ära läinud, siis olen soovinud jõudu ja ja jätkake samas vaimus, et meil on siis alati olemas esiuudis, millest teha lugu ja ka potentsiaalne koht, kuhu kutsuda erinevate erakondade esindajad. Stuudiosse see nüüd nagu ajakirjanduse poole pealt, jah, ajakirjanikel on olnud head päevad selles mõttes, et ei ole vaja midagi välja mõelda, aga ma kardan, et kas kas Eesti rahvale need päevad nii head on olnud, sellepärast et nii palju vassimist ja 180 kraadi tegemist kui on toimunud seal ja ka eelmisel nädalal vist minu minu vajalik mälu nagu, nagu ei mäleta jaa, ja kui ma sean ennast täiesti tavalise, ütleme ma tean Lõuna-Eesti inimese olukorda, kes õhtuti vaatab uudised ära ja üritab siis pärast selgusele jõuda, loeb ka lehed läbi, üritab selgusele jõuda, mis Tallinnas toimub, siis ma olen täiesti kindel. Ta ei saa aru, mis toimub. Ja ajakirjandusest alustades siis Postimehe toimetuses täiendati sisepoliitika, reporterite seltskonda, kani reporteriga näitab ka seda, et, et tal on kogemust, ilmselt läheb vaja niisuguste poliitiliste intriigide lahti arutamiseks ja ja, ja, ja see on tõesti ajakirjandusele eriti selle nii-öelda seltskondliku spekule. Spekulatiivse ajakirjandus pole jaoks tõesti tõeline marjamaa. Ka. Siin on juba Mart, sina kasutasid siis kirbutsirkust kujundina MINA, MINA, kirjandus, inimesena, tõesti, minu jaoks, mina, mina, mul on kahju, et Eduard Vilde. Eduard Vilde tekkida, milline aines, milline aines. Ja võiks olla vaatleja tüüpiline satiiriajalehte, et siis oleks võime, Andrus Kivirähk, meil on. Aga aga, aga lõikava satiirina seda seda oleks, oleksite praegu vaja, aga ma ütlen tõesti oma oma seisukoha ja just nimelt kolmes plaanis, kui ma nüüd emotsionaalselt väljendaksin, emotsionaalne inimene, nagu ma olen, siis ma ütleksin, kolm korda, vastik, vastik, vastik mõistes ja karvastas. Just just, aga siis võidakse öelda mulle vastu, aga ega Eesti poliitika olegi nõrganärvilise jaoks, kui ei taha, ära vaata, aga vaat siin ongi Peeter juba selle eest, et ära osale ja roosale, aga, aga just nimelt Peeter osutaski sellele sina äsja ära osale. Aga see viibki just nimelt sellele, et me enam ei osanud. No aga meie ei osalegi aga. Ta on osalenud ja te võib-olla teate Ja mehhanism toime mälestused Martides kirbutsirkus no vaat kui hea, kui minul oleks lisada koerapulm, eks ole. Nii et neid värvikaid võrdlusi leia kui ristsed, kui ta ütleme asjalikule pinnale tagasi tulles ja ma püüan tõesti siis distantseerides öelda ka selle situatsiooni iseloomustamaks, minu meelest on ikkagi tegemist erakordselt sügava ja see on ka esile tulnud mitmetes kommentaarides erakordselt sügava esindusdemokraatiakriisiga, kui mitte pankrotiga. Postimehe peatoimetaja ju Tarmo Kamarik ütleb, et kui peaks tegema risk risti sellesse lahtrisse, et me ei usalda enam ühtegi poliitilist jõudu, siis tema soovil näiteks selle risti sinna teha. See on küllaltki otsustav sõnavõtt ja täna Kalle Muuli jällegi omakorda ütleb, et noh, et tõepoolest, Tallinnas on ju probleeme ja teed on lagunenud ja nii edasi ja nii edasi, aga et see ei eelda, see ei anna õigustust sellele, kui, kui kedagi kukutatakse lihtsalt petmise teel, eks ju, või reetmiseks. No tema mõte küll on see, et ükskõik, mis oli ka praeguse koalitsiooni lagunemise põhjus ükskõik ühelt poolt või teiselt poolt siis no võib-olla tõesti linnavalitsus jättis unarusse need Tallinna teed ja tänavad ja kandis raha, ma tea oma oma sõprusringkonnale ja nendele firmadele. Aga teisest küljest ei usu vist ka keegi, et et koalitsiooni lagunemise põhjus on mingisugune sügav eelarvevaidlus. Põhjused on ikka hoopis teistsugused ja põhjused on poliitilised, aga millest see nüanss, nüanss on see, et kui põhjused on poliitilised, siis jumala eest ära valeta teleekraanil või raadioeetris või ajalehe veergudel oma rahvale näkku. Teadlikult valetatakse inimestele näkku, järelikult peetakse inimesi ajuga läbikuteks nendeks, kellega ei ole vaja arvestada ja eeldatakse seda, et inimesed ei saa aru, mis tegelikult toimub. Mujal nagu kõigile eelmisel asja, mis on Voogiata tänases lehes, ma ei mäleta, millises on toodud väga selgelt välja analoogia näiteks sellega, kuidas Reformierakond lahkus eelmine kord linnavalitsusest kus oli linnapeaks olnud Palts, eks ju. Et noh, tegelikult kasutatakse praktiliselt sama metoodikat ja nüüd rääkida CVd küsimuseni arve vaidluses, isegi küsimus ei ole poliitikast selle sõna nii-öelda maailmavaatelises ideoloogilist tähenduse, vaid noh, päevapoliitikas võitlemiseks mullunu termin selle kohta, et tegemist on Poliitilise nähtusega Hiinaga on mingid igasuguse paranähtused, kaasa arvatud näiteks endastamas Ladina-Ameerika riikides ja mitmetes niisugustes noh meie mõistes ikkagi väga kummalistest riikidesse juhitav poliitikat tehakse jutumärkides poliitikat, tehakse paramilitaarsete rühmituste kaasabi ja siis mina Ja nüüd on selle kohta andmeid siin Peeter meile natukene õeta, vot selles on meid, ei ole. Aga on olemas ainult jutud, erinevate poolte jutud sellest, kuidas on inimesi füüsiliselt ähvardatud ja Ja ta on neid turvamehi muidu siis ei palgatud kodanik faktuulinile. Ja ja mõni inimene on Tallinnast lahkunud suures hirmus olnud mõni päev redus, ston kartnud oma oma julgeoleku pärast ja nõnda edasi. Aga need on asjad. Miks ei ole andmeid, mis jäävadki üks kord täiel määral lahti, rääkimata? Para poliitiliseks teeb selle asja muidugi ka see, et tõepoolest selle simulaagrumi või, või, või selle nõndanimetatud eelarvevaidluste varjus tegelikult käib erakordselt armutu heitlus võimupositsioonide pärast ja kokku Tallinna linnapark tähistamine kusjuures siis need linnaosavanemad siis abilinnapea kohad omakorda, nende nõunikud, tähendab kogu selle süsteemi täitmine oma siis parteibroilerite või, või, või võirahastaja Te esindajatega või, või siis nende inimestega, kes keda saaks kasutada järjekordsetes mängudes, etturitega, siis nii-öelda nii et ja siin siin muidugi tõuseb omakorda esile rahvaliidu kummaline roll Tallinnasse, mis antud juhul minu käsitluse järgi siis ka kujutab sellesse parapoliitilist nähtust ja tegelikult nimelt esindusdemokraatia Nojah, kuigi väidetavalt nagu rahvaliidu kõrgemal juhtkonnal ei olevat mingit pistmist sellega, mis siin toimub, et huvita, ongi. Pigistuses me ei ole saanud tõesti veel näha, mida arvab kogu sellest asjast. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan. Ei, ta midagi arvata, ütles, et Tallinnas saadi siiski ju kolm ja pool protsenti häältest, nii et ega selles midagi halba ei ole muidugi mandaadid nüüd tekkis. Our sellist versiooni, et no tegelikult see rahvaliidu saadikurühma moodustamine saigi selleks katalüsaatoriks, mis need asjad kõik veerema pani. Et minul on öeldud niimoodi, et tegelikult ei olnud neil üldse plaanis. Et lihtsalt ups. Kukkus välja. Sootla hakkas Salumäe aga käima ja mõttekolonnis. No tegelikult kui me räägime sellest, mis Tallinna linnavalitsuses toimub, siis me peame alati rääkima sellest, et käib ümber rivistumine tuleval aastal toimuvaks valimisteks kogu selle mängu võti, just ja Rahvaliidu eesmärk olevat olnud siis lihtsalt Tallinnas pildile pääseda. Et noh, kuna nende hääl Tallinnas on nõrk, aga Tallinnas strateegiliselt üks olulisemaid kohti kohalikel valimistel, siis lihtsalt, et pildile pääseda, et noh, rahvaliidu logo, nagu öeldakse, oleks esindatud siis siis loodise saadikuühendus. Sest noh, andke andeks, aga jutt sellest, et ühendus loodi selleks, et me tahame rohelist mõtteviisi edendada ja jalgrattateid ehitada, see ei ole tõsiseltvõetav. Jah, aga näed, arvatakse siiski, et Eesti valijaid on võimalik lollitada ja ja paraku ka sageli see läheb korda, tähendab ikkagi see poliitiline mälurahval. On Rein, kui, kui tohib. Ma toon mõned näited sellest, mis iseloomustab seda, seda lollitamist ja vassimist. Alustame aas natukene tahapoole. No rahvaliidust me rääkisime, räägitakse rohelisest mõtteviisist, aga tegelik eesmärk on ju pildile pääsemine, seda keegi muidugi ei ütle, sellest keegi ei kirjuta. Teine asi, mis mul meil tunnistasime, ikka naersime südamest. Kui härra Kukk, kes lahkus keskfraktsioonist, siis rahvaliitu järgmisel hommikul naases, naasis oma ema, õigemini oma isa ehk siis Keskerakonna rüppe. Ja kui Edgar Savisaar tuleb teleekraanidele ja kui tema käest küsitakse, et mis siis kukk nagu siis, miks ta nii tegi ja miks ta siis nüüd teisiti tegi. Siis teater. Aga ta tuli minu juurde, laiutas käsi ja ütles, et hullutati ära. Andeks, härra kukkum, psühhiaater tan hulluarst. Kuidas saab hulluarsti ära hullutada? Tegelikku põhjust jällegi öelda, või siis viimane näide, kui toimus eile, siis Reformierakonna ja Keskerakonna kohtumine. Kui Keskerakond nõustus kõigi Nende eelarve küsimustega, mida Reformierakond tahtis siis 45 minutit hiljem teatas Reformierakond, et ikkagi ei sobi, sest meile helistati, keegi tundmatu Res Publicast helistas ja ütles, et Edgar otsis nagu Res Publicaga kontakti ja sellepärast me Edgariga ei saa jätkata. Mis tähendab seda, et tegelikult on asi otsustatud ammu juba? Elmar Sepp ei kuulu minu lemmikute hulka poliitikatandril, aga minu meelest ütles ta väga hästi eile aktuaalsele kaamerale, et tegelikult oleks võinud see põhjus, miks keskerakonnale selg pöörati, olla ka see, et Reformierakond tead seda ka meile ei meeldi see, et Edgar Savisaare juuksed kaminat Ja muide, väga huvitav selle asja juures on see, et õhtul oli ju ka AK stuudios ju Sven Sester kellelt ka küsiti, eks ju, kas siis oli kontaktid Keskerakonnaga, ta ütles, et nojah, et on olnud nagu soovi kohtuda, aga et ühtegi kohtumist vahepeal toimunud, et selles valguses muidugi see Keit Pentuse välja öeldud nii-öelda mine ka tundub üsna niisugune armetu argument, et ei maksaks ikka sellistega välja tulla. Et see võib ka käib põldusele Ada tulevikus märgina külge. Et kui muu ei aita, siis ikka valetame nagu vähegi jaksan. Mina mind paneb imestama, kuidas meie poliitikud, tipp-poliitikud on ära unustanud ikka mõnedki väga olulised vanasõnad eesti eesti pärimusest. Nagu üks, üks niisugune, kes külvab tuult, see lõikab tormi. Ja minu meelest ikkagi meie juhtivates erakondades. Seda tuulekülve arvestatakse ikka väga meelsasti ja pärast imestatakse, et näed, kuidas protsessid lähevad kontrolli alt välja või puhkevad mingisugused kohalikud poliitilised tuulispasad keeret keerlevad ringi. Ja muidugi seda omakorda meedia kasutab võimalust, et seda üles üles üles kütta. Ma pean silmas, võiks tuule külvideks. Nii Res Publica enda sisemist käitumist, mis on juba varasemale nihutatav nende, ütleme siis selle valitsus pärast valitsemistulnud, kuid ka keskerakonnas toimunud igasuguseid liikumisi ja ja nüüd rohkem ma pean siiski olema. Kriitiline ka ka Reformierakonna nende nende mängude suhtes. Kes arvab Reformierakond tõepoolest ilmselt loodaksid suurt slämmi jälle välja mängida järjekordselt selleks, et maanduda neljale käpale ja tulla puhtalt väljuda Nendest puravikke. Eesti on nagu kahe käpa. Nii et, et. Aga ma tahaksin nüüd rääkida natukene ikkagi demokraatiast, et kui antud juhul noh, rahvaliit viitab sellele, et ta sai ikkagi seal mingi kolm ja pool protsenti häältest, Ta peaks olema nagu esindatud linnavolikogu, aga me mäletame, kui julmalt linnavolikogu ukse taha Isamaaliit ja sotsiaaldemokraatidega tollased Mõõdukad kas neil oleks samasugune õigus praegu siis ka pildile tagasi pääseda, miks siis neid üldse ignoreeritakse? Me teame, et kui mõlemad erakonnad on Tallinnas olnud üsna tugevalt lausa võimu juures ja teostanud seda ka sugugi mitte kõvasti, eks ju. Et noh, milles on siis küsimus, et kuidas meie demokraatia siis ikkagi nüüd niimoodi kujuneb, järelikult ikkagi on demokraatia põhireegleid on, on milleski rikutud, kui aga meie ei, esindusdemokraatia ei toimi, aga tal Tallinna valimistel mõlemad erakonnad ju said hävitavalt. Kannad saidki. Seal ei olnud ka mingisugust mandaati, aga miskipärast nemad neid ei, ei Villutata sinna pildile ja nemad ei trügi, tähendab kuigi nendel oleks samasugune ja rahvaliiduga samasugune, võib-olla motiive. Olen muidugi minu asi soovitada, aga mina soovitaksin nii sotsidel kui ka isamaaliidul praegu hoida väga madalat profiili. Minna üles üle kutsuma järjekordseid venelasi kusagilt fraktsioonidest. Aga noh, teisest küljest jällegi, kui me nüüd räägime nüüd võim mängitakse ümber enne valimisi, siis no siiski ju eelmiste valimiste võitja oli ju Keskerakond oma 28 kohaga, eks ju. Et mis on peaaegu pooled kohtadest, eks kui nüüd tema mängitakse omakorda, eks ju opositsiooni siis võib jälle küsida, et kuivõrd esinduslik on see koalitsioon, mis nüüd sünnib Tallinnas, eks ju. Pealegi jooksikute häältega, nii et, et minu meelest noh, kogu selle asja uba ongi selles, et kas me oleme endale selgeks teinud, kas me oleme nagu sisemiselt kokku leppinud, kust kulgeb selle demokraatia niisugune eetilisuse piir, et kus koha peal ka nii ajakirjandus kui avalikkus ma ütleks, et noh, et et noh, siit me enam nagu edasi ei lähe. Et nende mängude ja, ja kohtade arvestamistega ja kõige sellega et see muutub juba niivõrd räpaseks, eks ju, et me ei tee seda sellepärast hoolimata sellest võib-olla, mis linnavalitsus on korda saatnud, eks ma ei julge selle kohta midagi öelda, mul oli eelmisel esmaspäeval oli siin laua taga olid ka kolme suurema fraktsiooni esindajad jaguma. Igor Gräzin siin paremal käel Reformierakonna esindajana kinnitas, et tema küll ei näe mingit põhjust, miks peaks praegune koalitsioon lagunema, et ei ole ühtegi sellist suurt viga, aega suurt tegemata jätmist. Siis tekib minul küsimus, et noh, et kui temal oli niisugune arvamus nädala algul, et kuidas see siis nüüd nädala lõpuks juba muutus, nii nii otsustavalt et noh, siin ongi küsimus selles, et mitte selles, kes on seal võimu juures, ma arvan, et kõik, nad saavad sellega kuidagimoodi hakkama, aga küsimus on selles, millise pitseris hajutab eesti inimese mällu, milline on tema ettekujutus demokraatiast ja kui, kui vähe on seal seda tegelikku demokraatiat enam. Tema ettekujutuses poliitikast. Noh, eks see kulub ju ka demokraatia juurde, et on olemas koalitsioon olemas, opositsioon, moodustatakse koalitsioon, nagu sa ütlesid, et Tallinnas Keskerakond sai kõige rohkem kohti, siis väga suur esindatus on tal ka ju Riigikogus. No põhimõtteliselt teha näiteks venelastega ju või, või üksinda? Jah, eks poliitiline poliitika on see, et peetakse läbirääkimisi, moodustatakse koalitsioone, on nad siis enamus koalitsioonid või vähemuskoalitsioonid, on seal kaks häält üle või kolm häält üle see nagu ei ole probleem peetakse poliitilisi läbirääkimisi ja iga erakonna eesmärk on ikkagi tulla võimule. See on nagu selge küsimus on lihtsalt nendest meetoditest mismoodi, kuid kas üle meelitatakse või ähvardatakse, hoitakse või ostetakse, või siis tagatipuks, kui, kui nagu öeldakse, avalikkusele valetatakse see on nagu selle asja juures see, et erakonnad tahavad Tallinnas võimule tulla pidades silmas seda, et Tallinn on ikkagi magus koht, Tallinnas on suured rahad liikvel, tegelikult ka praegu. Kümnendik Eesti eelarvest viis miljonit. Jah, siin on veel erastada ja erastada mida iganes. Ja see, kes on linnavalitsuses võimul, sellel on suurepärased trumbid, valmistuda kohalikeks valimisteks, Edgar Savisaar ise on seda näidanud väga edukalt. Ja, ja kui ta enam võimul ei ole, siis kuivavad kokku, finantsid ei saa teha valimispropagandat. Jaa, aga ütleme kuskil juba Norra andis sisse avalduse, aga üks tingimus, aga kas kas sinu meelest siis demokraatia eesmärk on võimule pääseda, kas demoKralijal suheldes? Mitte see ei ole demokraatia eesmärk, aga demokraatlikes ühiskonna korraldustes käibki see asi ei käi mitte ainult Eestis niimoodi ja see käib ka teistes demokraatlikes riikides, et peetakse läbirääkimisi, moodustatakse koalitsiooni, tahetakse pääseda võimule, eks ole. Nojah, aga kui koalitsioon laguneb, koalitsioonileping on ju omal ajal sõlmitud, siis peaks vähemasti üks või teine pool, kes nüüd loobub sellest selgelt osutama, mille sa seda koalitsioonilepingut rikutud? No vähemasti Reformierakond ei ole senini küll mitte millelegi osutanud, osutanud sellele, et kuna Keskerakond oli kõikide ettepanekutega kuni ala külalikvideerimiseni nõus, siis ta sellega vetis Reformierakonda. No et kui kaugele vale sõna, natukene likvideerimine Nokvideerimine sellest ametist, ma tahtsin öelda, et, et, et sisenemine nüüd oli argument see, et siis ei ole usalduslik, kuna ta on valmis kõiki nõudmisi arvestama, et no ma nagu ei saa sellest lihtinimesena aru, võib-olla ma olen tõesti nii rumal, et poliitikas ilmselt toimib mingi teine loogika kui, kui inimlik loogika. Et kindlasti toimib konki mul ei, mul ei ole midagi. See välja just nimelt nendes isikute vahelistes suhetes. Ega mul on ka nii nagu Kalle Muuli ütles, ma olen absoluutselt nõus, et linnavalitsus ei ole paljude asjadega hakkama saanud, iseasi, mis on selle põhjuseks, eks. Näiteks teede seisukorra põhjuseks on ikkagi kütuseaktsiisi mittekasutamine Tallinna teede remondiks, eks ju see puudujääk miljard on, on ikkagi selgelt meie teedesse maetud, aga noh, see on iseküsimus. Riik ei ole tahtnud Tallinna aidata, kuna on olnud noh, teine poliitiline jõud võimul. Aga aga küsimus ei ole lõppude lõpuks selles viga, vaid tõepoolest nendes meetodis ja eesmärgis, millega need võimu haaratakse. Kas seda haaratakse nüüd sisuliselt linnaelanike huvides või haaratakse seda selleks, et järgmine kord valimistel saada, parem tulemus? No see oli retooriline küsimus, linnaelanike huvides ei toimu siin küll mitte. Seda sina ütles. Mina ei ole seda. Et siin on paremate positsioonide saavutamine järgmisteks valimisteks ettevalmistamiseks ja ka politoloog Rein Toomla ja tema mõni teinegi tema kolleeg, on just nimelt rõhutanud seda aspekti, et tegu on valimiskampaania sisuliselt alanud juba aasta enne ja nii-öelda positsioonide lähtepositsioonide võtmiseks. Teine asi, mis meil ei ole veel esile tulnud, aga mida võiks puudutada, on see, et et toimub ka, ütleme nii, jõudude. End omavaheline positsioneerimine ja ma pean silmas siin paremjõudude või ettepanekud parim jõudude ühinemiseks ja ja selge see, et Res Publica, Reformierakonna suhtes nende kahe ühinemist on viimasel ajal juttu olnud on nii-öelda halvemas positsioonis ja, ja, ja neid huvitab tõepoolest, et seda, seda oma positsiooni tõsta Reformierakonna silmis, juhul kui nüüd selline, kas siis valimiskoalitsioon või lausa ühine erakond moodustatakse, et sel juhul paremat kohta seal hõivata. Ja teiselt poolt tõstab see küsimuse üles, et kas siis ka vasakul tiival võiks oodata mingit noh taandumist. Vot vot mina tahtsingi seda küsida, et, et minu meelest praegu ikkagi Eesti kogu poliitiline maastik jätkuvalt püütakse näidata seda, et, et keegi ei taha võtta vastutust nii-öelda tasakaalu loomisest poliitilisel maastikul. Et sotsid on selleks liiga nõrgad, Keskerakond, kes oma orikas ja, ja programmilistest seisukohtades esindab seda nii-öelda sotsiaalset sotsiaalsemat aspekti. Isiku tasandil jällegi ei, ei, ei saa kuidagi läbi rääkida ei Villu Reiljani, kes ilmselt ei ole seda ajakirja, nemad on deklareerinud konservatiivid, Ena, konservatiivid, Isamaalased, ühesõnaga mitte keegi ei taha võtta Eesti poliitilise maastiku just nimelt selle teise poole arendamise eest vastutust ja, ja, ja mind häirib see. Saun kleidid ära, et Res Publica tuli ju nimelt võimule selle loosungiga, et nemad hakkavad nüüd arendama sellist inimsõbraliku. Kapitalis. Ja siis nad reetsid ka oma lubadused, selles mõttes. Ja ja see paistab, et ei ole rahvale peale läinud, sest Res Publica reiting kukub kolinal, nagu ei paista, rahvas huvituvad sellest. Kub reiting just nimelt kolinal seetõttu, et nad on tegelikult just nimelt taganenud oma nendest saurustest on saanud Paulused või vastu. Mis on ka üks võimalus, aga muide, see aspekt nüüd kohaliku võimu ümbermängimine ja riigivõimu asi me teame, et korduvalt on käinud ekraanil ka Eesti televisiooni ekraanil, Andrus Ansib tagunud vastu rinda, kes noh, ütleme niimoodi kujundlikult tagunud vastu rinda ja irooniliselt väitnud, et noh, see on Savisaare fantaasia, et Toompeal kavatsetaks kuidagi koalitsiooni ümber mängida. Tegelikult muidugi fantaasia see on, aga see on üsna tõepärane fantaasia, sest sellest on räägitud ikkagi mitte mitte ainult nüüd, vaid on räägitud alates ikka juba suvest ja tegelikult alates. Euroopa Parlamendi valimistest Londonis. Nojah, sellest on räägitud, aga siin on jälle jälle raske öelda, et, et kas asi on niimoodi või ei ole. Me peame ikkagi lähtuma sellest, et vaatame ikka kõigepealt neid kohalikke valimisi ja, ja neid mehhanisme sellepärast, et tuletan meelde, et Toompeal on praegu siis võimul Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit. Tallinnas olid siis võimul Reformierakond ja Keskerakond, minnes nüüd vastu kohalikele valimistele, siis on selge, et teha hakatakse tegema propagandat. Mis propagandasse siis teed, kui sa oled Toompeal ühes koalitsioonis ja kui sa oled alllinnas ehk allilmas nagu keegi ekslikult? Meil ka teleekraanil rääkides Tallinnast Tallinnas on nagu teine selleks, et kohalikel valimistel edukas olla, peavad olema leerid enam-vähem ühesugused ja nüüd need leerid ilmselt ühesugused saavadki tegemistesse. Sünkroniseerimis aga et nii nagu Toompeal on üks seltskond, on seesama ka Tallinnas siin nagu vastuolulisi ei teki. Ilmselt oleneb nüüd Toom peaümbermängimine kõik sellest, kui kuidas lähevad kohalikud valimised, mina millegipärast ei usu, et see Toompea koalitsiooni ümbermängimine siis Reformierakonna kasuks toimub enne kohalikke valimisi, aga millegipärast ei usu, ma võin muidugi eksida. Noh, aga mina tõesti usud, et Reformierakond on nõus sellega, et nii Tallinna linnapea kui peaminister on samast erakonnast Jah, aga see annab jällegi Reformierakonnale sellise mõnusa taganemistee. Kui midagi viltu läheb. Siis järgmine vahetus, siis on endiselt. Tule all ikkagi Res Publica, mitte Reformierakond, aga kui vastavad tõele jutud, et Reformierakond tahab endale saada linnaosa vanemakohti, mis on ka päris päris toredad ja head ja kasulikud kohad siis linnaosa vanemat, noh, vaevalt, et keegi hakkab erakonda süüdistama, et linnaosas Sul on midagi nagu viltu on, aga samas on väga hea positsioon olla Agaldakse tagareas vaatleja ja lükata see terminaator Res Publica jälle ambra suurilleli, nagu Lihulas toimus, eks ole. Ja kui kohalikel valimistel näiteks Res Publica peaks kõrbema, siis on ju võimalik Toompeal taas ümber mängida. Võim näiteks Keskerakonnaga. Kas kas seda või siis see annab ajendi tegelikult Res Publica alla neelata, ehk siis ongi see jutt sellest ühinemisest seda ju ka palju räägitud, et tegelikult Res Publica kipub oma emalaeva rüppe tagasi, eks siis Reformierakonna hüppe sellepärast et üksinda on nagu, nagu liiga kõhnukese pagasi. Ja muidugi kohalikel valimistel ei saa alahinnata Rahvaliidu ja Keskerakonna enda võimsust, sest et nagu praegusedki väiksemad koha, kohalikud omavalitsused näitavad nad on ikka väga suures osas kohalikes omavalitsustes volikogudesse, siis valitseva koalitsiooniga koalitsiooni naa või, või lausa. Iseasi muidugi, millise märgi on rahvaliit nüüd selle suve sündmus endale külge saanud. Ka maal mõtleme näiteks Läänemaal, eks ju, vaevalt seal mingeid erilisi šansse. Samal ajal Villu Reiljani kogemus just nimelt kohalikele kohalikul tasandil jutumärkides mütata on ka tuntud, meenutades kas või presidendivalimisi, nii et et see, seda, seda kunsti ta valdab, seda peab tunnistama, nii et siin on, on tõepoolest need ümbermängimiseks. Nii et teie siis olete üldiselt sellel seisukohal, et Toompeal ei toimu sel sügisel suuremaid ümberpaigutusi. Ei, me ei saa olla mingil seisuga, saab mingisugune sisetunne seda seda ütelda, aga noh kuna ma ei suuda ennast küll poliitiku nahka panna, sellepärast ma pole putikat läinudki, mõelnud isegi selle peale, sellepärast et see nõuab vist nagu ütles õpetaja Mauruse matemaatika nõuab sellist matemaatilist peakolu. Ilmselt poliitika hukka. No mina olen nii palju spekuleerida, et ootame ära järgmise neljapäeva ja hääletuse tulemust sest nagu teada selles samas poliitikas on alati lõppkokkuvõttes otsustavaks see, kuidas siis ikkagi hääled jagunevad. Eks ju, rääkisime sellest, et kes hüppab üle ja kes ei hüppa üle, kuna tegemist salajase hääletusega, siis selle tulemust ei saa 100 protsenti kunagi ette ette arvata ja kui see on selge, siis me näeme, mis edasi võib hakata toimima. Jah, ja sellest olen ka ikkagi üpris oluliselt, kui siin Rein rääkis erinevate erakondade šanssides kohalikel valimistel, siis ma arvan tõesti, et et eriti ei kaota rahvaliit oma oma potentsiaali kohalikel valimistel, ükskõik, mis ta teeb selle müstilise rohujuure tasand on meil ikka päris kõva ja nad ei ole ka ju midagi niisugust. Noh ei saa ju süüdistada leivad selles Lihulas ju ainult valitsus. Ma arvan, et see mõjub küll aga võib see see, mis Tallinnas toimuda, mõjuda negatiivselt keskerakonnale. Kui ta nüüd umbusaldushääletuse kaabel ootab, kõik see ülejooksmine äraminemine, see kinnistab seda mõtet, et tegemist on sellise permanentne luuser, erakonnaga võidetakse midagi, aga midagi ei suudeta nagu kinni hoida. Ja no muidugi praegu on ikkagi see, mis Savisaare suhtes toime pannakse, seda võib võrrelda nii nagu oli ka viimase riigikogu valimistel ikkesse kambaka tegemine ja see jah, aga, aga samal ajal ma pean ütlema, et, et need, need põhjused ei ole ainult üksi nendes, kes seda, seda kogu aeg silmas pead ja tahaksid seda teha, vaid ikkagi väga palju. Tõsiselt. Järelemõtlemist on keskerakonnale. Ei, loomulikult ma just tahtsingi sellele tähelepanu juhtida ikkagi missugune on tänaseks haagise, suure ja, ja niisuguse noh, ütleme tugeva erakonna sisemine seisund, eks ju, rääkimata nendest ülejooksudes, mis võib-olla on nüüd toimub tõesti juhuslike inimeste baasil siis me teame ju endiselt, et kogu esimene ešelon jooksis üle just nimelt Hea küll mingisugune mõõda nimesid nimetada, võib-olla ostetakse ära tule üle ja nii edasi, aga sellised Keskerakonna suurkujud nagu Kreitzberg ja mikser ja Liina Tõnisson. Ja Kreitzberg oli ju see signaal Tallinnas, mis esimesena ütleme mõni nädal tagasi siin see kogu selle asja nii-öelda varjus hakkas käivitama, kui teatati, et Kreitzberg läheb tagasi volikokku hakkasse kihamine. Noh, rääkimata sellest, et kui nüüd mõelda, noh, niisuguse hüpoteetilise olukorrale, eks ju, et kui Keskerakond ise otsustas, otsustaks näiteks vahetada Savisaare välja, siis keda nüüd panna asemele isegi Siiri Oviir on Brüsselis, eks ju, tähendab, tekib niisugune olukord, kus seda enam mingit troonipärijat silmapiiril ka mitte naha, kui nüüd Heimar Lenk mitte panna sinna, mis oleks muidugi väga oma muskli samal ajal lõbus lugu. Samal ajal tähendab tänases õhtulehes, eks Res Publica on, võtab suu vett täis ja manab maa põhja Keskerakonna, nagu oleks see Tallinnas kõikides asjades süüdi, unustamata targu mainimata, et just koalitsioon Vaidega Tallinnas võimul, nii et seegi on selge näide. Ei, no niisamuti tänases Päevalehes oli välja toodud see, et noh, tegelikult, kui nüüd raha tuleb, siis on see raha tegelikult Savisaare valitsemise ajal välja võideldud, kasutab seda järgmine koalitsioon. List Jaanus Piirsalu kirjutab sellest, et kui nüüd võim vahetub, siis paari nädala pärast ilmuvad välja kriminaal, vala asjad, eks ju, kus eelmist linnavalitsust hakatakse selles teises ja kolmandas asjas süüdistama, mis ei pruugi muidugi jõuda valimisteks mingi tulemuseni. Aga mis annavad selge maalin signaali valijale, et noh, käivitub seesama korduvalt ju Eestis Eestis nähtud mäng, eks ju. Ja ja missugused selle tulemused on, seda näitab muidugi tulevik, aga, aga tõesti erakonna enda seisund praegu nii Tallinnas kui riigi tasemel on küll selline, et noh, tema vastu mängimise võimalused on üha ahenenud. Ja sellest on tõeliselt kahju, sellepärast et tegemist on tõesti väga väärika sissetöötatud erakonnaga ja ja üks neid erakondi, kus vähemasti mõnda aega tagasi oli ka maailmavaateliselt võimalik midagi fikseerida, sest et nüüd Ütle mulle, miks ta siis on ikkagi vähemalt kolmel korral lagunenud, et järelikult ikkagi on midagi sisse programmeeritud ka sellesse erakonda ka maailmavaateliselt sellist, mis tõenäoliselt mis kogu aeg teatud osa mõtlevast mõtlevast seltskonnast sealt eemale. Ma arvan, et siin on ikka peapõhjus selle erakonna liider miks need inimesed sealt ära jooksevad, mitte ei ole programmeeritud siis mingisuguse maailmavaatelise erisusi ja kui ära jooksevad juba juba sellised viienda ešeloni inimesed, hoolimata sellest, et on kirjutatud alla kolme veretilgaga kinnistatud indulgents. Et Me vannume igavesti truudust keskerakonnale ja tema juhile me kunagi lahku või kuidas see võiks kõlada. No seda ja vastupidi, vastupidi jällegi Reformierakond on edu ütleme, sellel taustal võrrelduna paistab iseäranis silmas just seetõttu, et seal on kuidagi, need ülesanded on väga selgelt delegeeritud oma nii-öelda ajutrustile, seal on halle kardinale mitmeid seal on ühesõnaga toimub mitmes kontsentrisse. Ei no tähendab, vaat siin ongi huvitav, et noh, tegelikult Reformierakond on ikkagi väga edukas äriprojekt, ütleksin ma niimoodi seal Need, inimesed, kes seal on, nad on nagu öeldakse, seotud selgelt majanduslikult seal erakonnaga ja peaks olema täitsa hull või, või enesetapp, eks ju, kui sa sellest erakonnast lagu lahkuda, ideoloog, millistel põhjustel sealt võib ainult lahkuda, siis tõesti majanduslikel kaalutlustel? Eks ju, et kui enam reform ei kindlusta sulle seda, mida ta seni on kindlustanud, noh kasvõi Anders Tsahkna näitel. Et see, see, see on hoopis teisel baasil, see on pragmaatiline erakond, Keskerakond on üritanud olla ideoloog, loogiline erakond, aga on siis valitsedes kogu aeg tegutsenud pragmaatilisena ja sellest on sündinud kogu aeg, see niisugune vastu skisofreenia skisofreeniline vastuolu erakonna sees, aga Reformierakond ei ole endale kunagi seadnud tegelikult mingeid erilisi ideoloogilisi eesmärke. Et ta on, noh, retoorika on küll. Aga see on sisuliselt iga äri, ärimehe retoorika kasumile orienteeritud praktilisele tulemusele. Ilma igasuguste niisuguste süümepiinadeta või rahvuslike Kompleksideta, eks ju jumala Isamaaliit, kellel on kogu aeg rahvuslik kompleks, nagu takistanud tal olemas samasugune edukas erakonnal. Mart ja selle selle taustal võib omakorda öelda, et Res Publica on ebaõnnestunud äriprojekt. Et kuigi Olari Taal võib-olla püüdis nii, et tütarettevõttena või, või või allhanke ettevõttena midagi samuti korrata, siis seda ei ole võimalik. Res Publica, ma ütleksin, on ebaõnnestunud reklaamikampaania, ma isegi nimetataks seda projektiks, sellepärast et nagu me mäletame, Europarlamendi valimistel Jomaati ju tohutuid summasid saavutamata mingit tulemust, see on tüüpiline ebaõnnestunud reklaamikampaania, nagu on tuua Eestis näiteid varasematest aegadest. Meil oli mingi õlle õllefirma, tegi tohutu kampaania, aga sellest hoolimata läbimüüki. Tõusnute kampaania ise oli tore, aga õlle läbimüük kasvanud. Mäletate see, kus vanasti poiss jooksis Publicaga ja vähem samuti, et nad esinevad väga efektselt. Aga tulemust reaalpoliitikas ei ole. Jah, aga minu jaoks oli see nädal ja paar nädalat selles mõttes poliitiliselt ka hariv, nii mitte, ainult ta ei tekitanud minus skisofreeniat, vaid oli kala hariv selles mõttes, et ma õppisin tundma või õigemini ma sain teada väga paljudest uutest poliitikutest, õigemini inimestest, kes on poliitikast, kellest ma polnud kuulnudki kellestki järsku said meediast marid ja Me toimetuseski arutasime kui siin kuketrumm olid meil peategelased, et meie poliitika toimetajad, kes tegelevad kogu aeg linnavalitsuse toomasjadega, ma küsisin, et kas te teate, kes on kukk ja kes on trumm? Ei tea, pole elu sees näinud, pole kuulnud. Tüdrängimatafaktuurimiste Disenko. No pole mitte millegagi ka nagu silma paistnud ja järsku olid nad meediastaarid. Rahvas sai näha, mis nägu nad on, mida nad teinud on, nende töökohad ja nii edasi või siis ütleme veel kõvemad uued staarid nagu sel nädalal komeedina taevasse tõusnud Keit Pentus Kesklinna valib igaühe pruut, nagu kirjutab Andrus Kivirähk, ta oli küll ka varem. Noh, selles mõttes tegev ja esines ja kui oli nagu linna asjadega, aga nüüd ta on sisuliselt olnud ju ka Reformierakonna selline ruupor tema, tema läbi jõuavad sõnumid või siis või siis no ma arvan, et Sven Sester oma jõmbluse vastase kampaaniaga erilist tähelepanu vist ei, ei tekitanud, kuigi ta ilmselt seda ise lootis aganüüd. Härra Sester on, igal pool võtab sõna, eilegi oli aktuaalses kaameras teleekraanil ja ka selline uus uus täht taevas. Peeter paned tähele, kuidas nad kasutavad ära meediat meie meie endi tähendab, niisugust nii-öelda meile peale surutud sellesama õhtu Rubja poolt peale surutud dramaatilise efekti tähendab, et olla piisavalt tekitada sattuda dramaatilistes positsioonidesse ja seetõttu sattuda kohe meedia. Nojah, aga see meediavalgusesse sattumine iseenesest ei ole ju sajaprotsendiline garantii, et see nagu täkkesse läheb. Ma tean küll, et kunagi olid Tiit Made vist see, kes ütles niimoodi, et ka negatiivne populaarsus on alati populaarsus ja võidakse valimistel arte hääletasinud. Mul on selle kohta hea näide kaduva ja sellest nädalast Heimar lengi õnnetu esinemine, koosolekus ja seejärel tungimine Eesti televisiooni stuudiosse keset Foorumi saadet, mis ilmselt jääb ka Eesti meedia Nii et selles mõttes, kui sa ikka teleekraani peal või raadiusega lolli juttu ajada, siis mina ikka noh, ma võin ka öelda Reino moodi, et olen selline noh, mõnikord sinisilmne ja tahaks uskuda, et kui sa ajad lolli juttu, siis valija saab sellest aru, et saad lolli juttu ja enam ta sinu poolt ei hääleta. Aga mina küsiksin nüüd kolleegidelt, aga millele me siin veel loodame, mida me. No nüüd peaks, noh mina ei looda ammu enam millelegi, aga noh, elan elama ju, peab igavesti. Nojah, tähendab Ma ise mõtlen suhtuma nagu mängulist sööd, jälgima seda. Kõik. Siin tuleb ainult mingi vanamehed, mapid shows, oleme seal üleval, seal tähendab ärge nõudke. Minult ajakirjanikuna mina tulen eetrisse ja noh, niisuguse sügava rinnahäälega ütlen, te peate minema valima, sest ainult valides te saate mõjutada seda, mis Eesti riigis toimub. Kevadel hakkab ärge minut seda oodake, minaga ta enam ei uriini, jääbki üle loota, ainult et kogu selle mapis Su valgusest. Et asi ikka päris kokku ei kukuks. Nagu me siin enne saadetki arutasime, et noh, et millest me võiksime Eesti asjadest nüüd veel rääkida, lisaks lisaks sellele linnavalitsuse kirbutsirkus ele tulevad asjad, mis ei olegi mitte millestki rääkida, sest Eesti elus mitte midagi muud ei toimugi, kui see vahu kloppimine, mis siin käib, mingeid muid teemasid nagu üleval ei olegi, võtad ajalehed, kätesirmid läbi, et mis siin nädala jooksul on siis nagu üleval olnud polegi mitte midagi. Mõned sellised nipet-näpet Nonii otsitud teemadel ja enne seda Meenutame, millega me kõik sind tegelesime nädalate ja kuude kaupa Saaremaa laevakompaniiga millest ka me ei saa. Ja NSA tegelesin protsendiliselt öelda, et mis selle asja taga oli, see lõppes ju kõik nii nagu oli. Jajah, jah aga selle teema lõpetuseks ma tahaksin siiski öelda, et noh, minu jaoks on väga kummaline on see, et nüüd viies kokku Tallinnas ja riigis toimuvat kui Tallinnas linnavalitsus ja alaküla tegelesid järjekindlalt linnaelanike registreerimise kampaaniatega, siis kuigi noh, nii-öelda kritiseeriti ja sõimati ja ja, ja, ja öeldi, et milleks seda vaja on, siis nüüd me näeme, et riigi valitsus ise esitab täpselt samasuguseid eelnõu ehk elanike registreerimise kohustuslikkus eelnõu. Et noh, et kuidas nüüd siis selles olukorras nüüd hinnata seda varasemat linnavalitsuse tegevust, seda võib ju hinnata nagu seaduseelnõu ettevalmistavat tegevuseks nad juba seaduse vaimu juba rakendasid enne oma oma poliitikas. Kuidas viiakse ellu loosungid palli kord jah, mõnikord. Aga seda viidi juba siis ellu, millest siis nüüd häda on, aga siis kritiseeritud? Puudutab seda sisse kirjutas, siis Meeruvad ju need 90.-te aastate alguse ajad, kui see sissekirjutus tühistati ja siis olid ju kõik poliitilised jõud suures eufoorias, et vot see on nüüd tõeline vabadus, et me enam inimesi ei ahista ja inimesi ei piiraja. Nõukogude passis augu koguda. Passisüsteem kaob, aga noh, juba juba siis oli näha, et sellest tõuseb igasuguseid probleeme ja minu meelest on sissekirjutus. Ma ei tea, võib-olla. Kirjutas vaid elukoharegistri elukoha registreerimine on siiski hädavajalik, sellepärast mina olen erineval seisukohal, selles suhtes ma mitte sellepärast et mulle see nagu põhimõtteliselt vastuolu vastu, et oleks, aga ma kujutan ette, milline bürokraatialaviini see esile kutsub. Kõige nende kolmekümnepäevast ümberkirjutamisega mõeldes selle peale, kui tihti inimesed vahetavad elukohti, rääkimata sellest, kui mina olen kursis, kui palju inimestel on erinevaid kinnis, kinnisvara, klaasid ja nii edasi ja nii edasi. Aga, ja peale selle, et noh, milleks seda ikkagi ja mis on see eesmärk otseselt, eks ju, ja miks inimene võiks ennast ise registreerida vabalt ja vabatahtlikult, kui see ei seo juriidiliselt, nagu me oleme aru saanud. Aga sellest me praegu ei räägi, sest see eelnõu ei ole isegi mitte veel jõudnud Riigikogusse. Et räägiksime siis äkki viimased minutid ka jätkuna eelmise saate jutule nüüd siis Türgist. Mis tundub ja vot nii kaugel ja, ja nii, nii meie jaoks siiski niisugune eksootiline puhkuse kohta, aga, aga võib-olla 10 aasta pärast oleme juba kõik ühises liidus, et kas see nagu natukene tuletab meelde seda, et kui me olime kunagi ühises liidus koos Kesk-Aasiaga Nojah, eks see türgi teema on ju olnud üleval väga ammu ja on vaieldud selle üle, kas Türgi peaks Euroopa liitu kuuluma mitte kuna üks protsent Türgist kuulub Euroopasse ja nii edasi. No nüüd on ka meie poliitikud siiski põhjendanud, et see on väga hea, meil. Jah, ma, ma isegi arvan, et see on õige, et türgi kui kolleeg Rannamäe saatejuhtidest siin tuli Türgist ja ja tema hinnangul tema ütles, et Türgi on tunduvalt rohkem Euroopa kui, kui väga paljutki Euroopa riigid seal pingutatakse väga kõvasti selle nimel, et Euroopa liitu saada ja olla nagu Euroopas. Mis on iseenesest positiivne, kui üks riik niimoodi pingutab, meenutame, kas või kui palju asju meil siin Eestis sai korda tänu sellele, et me pingutasime sinna Euroopa Liidu poole, muidu oleks võib-olla siin olevatel tunduvalt suurem liga luga laiali nagu praegu. See on nagu üks asi ja teine asi on see, et mis on nagu strateegilises mõttes, miks näiteks ameeriklased väga toetavad Türgi vastuvõtmist Euroopa liidule, siis tülgenaadi puhver selle, selle Euroopa ja, ja, ja siis islami vahel. Sekulariseeritud islami, jah, just see, nagu selles mõttes tasand tasandab, võib-olla need pinged ja kolmas põhjus on see, et nagu me kõik teame, siis Euroopa ju vananeb katastroofilise kiirusega ja, ja järjest vähem on töökäsi. Aga Türgis nende töö kätte puudust ju ei ole ja see, ma arvan, aitab kaasa kogu Euroopa liidule seda, seda majandust kuidagigi jalul hoida, sellepärast et sellest unistusest, mis on Euroopa Liit endale seadnud ameeriklane järele jõuda, ma arvan, see, see on samasugune sinisilmne naiivne unistus nagu meie kohalike poliitikute selgitused selle kohta, mis tegelikult siin toimub. Ja ega Türgi ajaloolisest ka meile väga kaugel ei seisa, mõeldes rääkimata sellest, et soome-ugri keeled no vot seda, ma tahtsin öelda, türklased, muide türklased, haritud türklased, kes seal hariduse haritud eliidi esindajad. Mul on olnud mitmel konverentsil põhjust nende kokku saada ja kuidas see tuleb kohe jutuks. Nii et nendel mingisugune silla aimdus on olemas aga lähilähimast ajaloost kui meie jaoks lähimate ajal, kui teda üheksateistkümnendat sajandit seestlast teistegi Türgi sõdades, nii et sellest on suurepärased jäljed eesti kirjanduses ja ja meie kultuuriloos. Nüüd nagu juba Peeter tõi välja, et ta on omamoodi puhver või teiselt poolt ka sild siiski tähendab mille kaudu on võimalik, et võiks öelda Euroopa liidul oma huvisid esindada tõepoolest selles jätkuvalt, et nii palju nagu mina olen aru saanud maailma nende jõuväljade ümberpaigutamine, ärgem unustagem ikkagi 21. sajandi tõelised väljakutsed hakkavad olema idas Hiina, India, Jaapani näol silmustega tõusvaid majandusi, sealhulgas nende energiavajadusi, mis kasvavad pidevalt päev-päevalt ja mida me tunneme ise siin kas või naftahindade tõusus ja sellest on ka palju kirjutatud, nii et see ma arvan, et see on üsna ratsionaalne samm või, või ütleme õieti, et siin ka pragmaatiline lähenemine Türgile kui Euroopa Liit siiski kaalub seda, aga see tähendab samal ajal seda, et minu meelest ikka tee on sinna üsna pikk, pidades silmas kurdi kurdide probleemi Ja, ja seal on ju öeldud, et noh, see otsustasin sel nädalal tulijat, alustatakse läbirääkimisi, aga väga paljud on vihjanud, et noh, need läbirääkimised võivad minimaalselt. Inimõiguste küsimuse sellest naagi keskne minu meelest selle, selle juurde tuleks jääda, et ikka inimõiguste küsimuses ei tohiks teha järeleandmisi ja kui sa räägid, Peeter, et ta on tööjõu ressurss, siis teisest küljest on üsna reaalne, et kümne-viieteist aasta pärast on Türgi elanike arv suurem kui näiteks Saksamaa elanike arv. Ja nüüd tekib probleem TM, kui ta on Euroopa Liidu suurim riik, milline on siis tema osakaal Euroopa liidus. Et vot see on see küsimus, et ta peab ikkagi enne üsna palju muutuma euroopalikumaks, kui me võiksime aktsepteerida teda kui Euroopa juhtivat jõudu. Ja siis sinna on veel aega küll, aga kui need on, ma tean, et kõige sagedamini tuuakse nagu vastuväitena Türgi võtmisele Euroopa liidus, et no mis Euroopas nad on, et nende mentaliteet on hoopis teistsugune? Ma ei tea, ma olen türklastega kokku puutunud, nende mentaliteedil. Ei ole erilist vahet teiste Euroopa riikidega, võib olla vastupidi. Marta Itaalias Lõuna-Itaalias. Kuna Itaalia mentaliteet on võib-olla eestlasele tunduvalt kaugem, kui kui türklase mentale Jah, see on muidugi ka ajalooliselt tingitud, sest on tegemist, eksju, rooma impeeriumi järglastega, kes endiselt arvavad, et nad on peaaegu et Rooma leegionäride suhtuda kõigisse võõramaalastesse kui niisugustesse juhukülalisi. Instidele taandada üldse on väga riskantne. Ja võtame näiteks eestlase ja samamoodi, kes tahab Euroopa Liit saada albaanlaste mentaliteet, on seal siis midagi suuremat kokkupuutepunkte? Ma arvan, et see pigem me kõik, see, ütleme, see jätkuv laienemine, mis praegu Euroopa liitu iseloomustab esialgu viitab sellele, et tulevikus Euroopa Liit on regioonide liit üha rohkem tähendab kasvõi informaalsel tasandil, et meie, see tähendab meile muidugi väljakutset, see, et me peame ikkagi väga selgelt Ena oma nii-öelda Euroopa Liidu sisest identiteet nii-öelda täpsustama, et see tuntud ma ikkagi ei väsi kordamast Baltos kandja ideed, mis on ju olnud Eesti kultuuri ja, ja, ja poliitilises traditsioonis üsnagi olemas esile. Jah, sest et kui me nüüd mõtleme Euroopa peale Euroopa Liidu laienemise peale, siis noh, Türgi aga ju ka kõik Balkani riigid peaksid ju saama, osa neist on ju põhimõtteliselt ju vastu võetud, eks ju. Aja küsimus Bulgaaria Rumeenia, Horvaatia, eks ju nagu põhimõtteliselt nende nende osas nagu positiivne, otsese langetatud. Aga on tulemas ju ka Serbia ja Montenegro ja Bosnia-Hertsegoviina ja edasi, et ühel hetkel on ka kogu Balkan, eks ju, koostööl kui ka Euroopa liidus. Kas maa Peeter eksinud näoga ma ikka ütlen, et mingisugusel tasandil tähendab midagi eriti võib-olla ei afišeerida, on ikka jutt sellest vanast ideest Euroopa ühendriikidest mis siis püüab luua endale teatud ümber puhvertsooni või sildade tsooni, sest räägitakse Ukrainast ju, mida peetakse erakordselt strateegilised erakordselt oluliseks riigiks tulevases Euroopas. Niisuguses suures struktuuris? No tegelikult vist enam kunagi räägiti Ukrainast, aga ilmselt on nüüd aru saada, et Ukraina on ikka veel mägede ja merede taga. Ukraina ise küll jah on deklareerinud, alles hiljuti deklareeriti, et NATOsse tahetakse saada ja nõnda edasi, aga aga ma millegipärast arvan, et praegusel hetkel oleks ukraina türgi kõrval veel liiga liiga suur tükk alla neelata, rääkimata Venemaast. Äsja deklareerinud pürigi Euroopale. Ei, see ei olegi liidust, ma arva, et Ma võib-olla naiivne arvamus, aga ma arvan, et varem või hiljem tähendab Euroopa liit kui ta nüüd üha süveneva nii-öelda ta on sunnitud siiski tsentraliseeruma ja see põhiseadus ilmselt nii või teisiti mingil hetkel teostub, et ta, et seejärel järgmine aste on teatud mõttes assotsieeruvad riideid või kuidagi assotsiatiivsuse põhimõttel, sellepärast globaalpoliitikat või üleilmset poliitikat silmas pidades. Noh, see võib olla meieni ei ulatu meie põlvkonnani. Aga siiski arvestades protsesside kiirus võib ulatuda. Ma arvan, et olulisel määral hakkab just nimelt see Ameerika, siis Kagu-Aasia, siis Aasia tervikuna. Need jõuväljad. Uurima seda lausa. Kui ta tahab konkurentsivõimeline olnud, siis teatud tsentraliseerimine lihtsalt vajalik võtame või näiteks praegu Euroopa liidule sisuliselt ühine välispoliitika puudub. Kui Euroopa komisjon arvab ühtemoodi Euroopa nõu korra teistmoodi, Euroopa parlament arvab kolmandat moodi. No niimoodi ei saa ju poliitikat ajada. Kuigi teisalt mida suuremaks struktuur muutub, seda ebakindlamaks ta sisu sisemiselt ka muutub, nii et see tsentraliseerimine selle töötavad vastu kogu aeg, need lahutavad jõudeks, eks tsentrifugaaltsentripedaali jõud, eks ju, hoiavad tasakaalus mingil määral, aga kui ühel hetkel Pervik muutub liiga suureks, siis need aare Otsa ääre osad võivad hakata eemalduma. Ja tõepoolest, kui me nüüd mõtleme sihukeses tänase päeva kategooriates, siis türgi ilmselt võiks olla Euroopa Liidu kas päris liige või assotsieerunud liige. Aga me ei oska ka ausalt öeldes ette naha tõesti, mis toimuma hakkab islamimaailm, sest noh, praegu käib ikkagi sõda ütleme niimoodi, mitte ainult reaalselt Iraagis, vaid ka araabia maailma nii-öelda sellise tasakaalu pärast, see, mida seni on üleval hoidnud, eks Saudi Araabia oma tohutu rikkusega mingil määral kontrolli all hoidnud neid niisugusi fundamentalistliku. Või noh, ütleme selliseid jõudusid, mis, mis Afganistanis ja Iraagis võib-olla, või noh, ütleme seal Lähis-Idas tegutsevad. Kui see tasakaal näiteks muutub, eks ju, milline saab olema islamimaailmasuhe ülejäänud maailmaga? See ongi muutumas ja kehvemuse suunas, sellepärast et nii Saudi Araabias kui ka nüüd me mäletame ju Egiptuses on toimunud islamistide väga ägedad väljaastumised ja pommiplahvatused, kus on inimesi surma saanud, niiet see on nagu väga keskpärane lugu, et ei toimu asi ainult laokil olevas Iraagis või siis Afganistanis, kus muide, täna on esimesed presidendivalimised vaid ka sellistes seni Pakistan liidame siia veel juurde siis islamistid on sihikule võtnud just sellised, nagu öeldakse, kaaneriigid, kes neid kogu aeg on üritanud nagu, nagu potti tagasi surudes ja seal on nagu väga ohtlikult aktiviseerunud, see asi. No ja Euroopa liidu kohta on öeldud, et see on, ütleme, poliitilises tähendab Euroopa liit põhimõtteliselt on võimeline taimi, miks mõõdukuse põhimõte või tasakaalu põhimõttel, aga see on väga, see nõuab õudselt palju ressurssi ja ja, ja, ja niisugust noh, tausta arvestamist ja, aga ükski äärmus Euroopa liidu puhul ei toimi, sest see kohe lagunemisel ja seetõttu on just nimelt Euroopa Liit huvitatud sellest tasakaalust. Jah, ja meie, kui ikkagi väike riik Euroopas oleme eelkõige huvitatud tasakaalust, sest igasugused tormid kahjustavad meid väikest riiki alati kõige rohkem, kaasa arvatud sisepoliitilised tormid. Nonii, jäämine jälgima ja järgmisel laupäeval siis juba Aarne Rannamäe juhtimisel võib-olla tõmmatakse joon alla Tallinna linnavolikogus toimunud kirbutsirkusesse, vaadatakse, milline kirpsis kõige kaugemale on hüpanud. Tänan, Peeter Kaldre, Rein Veidemanni saate õhtuni, Mart Ummelas, minuga kohtute taas kolme nädala pärast.