Reisiraadio. Riisiraadio. Tere ja tõeliselt kena pühapäeva hommikud ja muidugi häid lähenevaid pühi. Reisi raadio jätkab oma rännakut mööda maailma huvitavaid paiku, kus kõigil meil tasuks ehk kunagi ära käia. Täna uurime, mida huvitavat võiks pakkuda Euroopa küllap kõige rikkam riik, Šveits ja eriti selle kõige lõunapoolsem kanton vallis Eskvalee. Meie esimene reisijuht on ehtne šveitslane Kasparneff, kes kõneleb ka kenas eesti keeles Jaan tutta raadiokuulajatele oma vikerraadio kommentaaride poolest meie vestlusele lisaks ka veidi faktilist materjali Šveitsi konföderatsiooni kohta ning muidugi sealkandi muusikat infokildudega hetke pärast jätkamegi. Reisiraadio autor Mart Ummelas, helirežissöör Kätlin Maasik. Šveits on väike mere piirita riik Kesk-Euroopas. Pas piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Lichtenstein. Iga põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Šveits on tugev neutraliteeditraditsiooniga riik. Seal asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakortereid. Pindala on 42000 ruutkilomeetrit, nii et veidi vähem kui Eestil. Elanikke üle seitsme ja poole miljoni. Pealinn on Vern ja iseseisvuse saavutas riik juba esimesel augustil 1291. Šveitsi rahaühik on Frank ja see võrdub praegu umbes 9,7 eesti krooniga. Šveitsis on Kesk-Euroopa aeg. Aga meie jätkamegi nüüd juttu Kaspar nähviga, kes selgitab meile kõigepealt Šveitsi riigiehitust. Šveitsis on tegelikult pea lihtsalt riigid on kantonid ja Šveits on tegelikult liid Liiduma ja, ja see on nagu nõukogude ajal oli see noh, üleliiduline tase, on see šveitsi tase ja ma võin ka seda öelda, et Šveits on selline konföderatsioon, et hästi föderaalne väga vähe on tsentraliseeritud, et näiteks isegi sõjavägi on üks asi, mis on tsentraliseeritud, kuigi ka selles osas peab ütlema seda, et tegelikult on ainult see administreerimine sea või kui keegi läheb sõjaväkke, siis, siis selleks ajaks on ta seal aga tegelikult kantonid isegi saadavad oma üksusi sinna Šveitsi ja tegelikult loomulikult võiks neid ka siis ära viia, aga loomulikult seda seda ei tehta, aga selles mõttes on väga föderaalne riik ja võib ka öelda näiteks noh, see on siis, kui, kui see on juba natukene perversne, kui trahvid erinevad. Tähendab, kui keegi kihutab üheski Antonis siis määratakse teist trahvi kui teises. Aga, ja see on see, selline administratsioon. Nojah, šveitsi armees oled sa ju ka ise teeninud, oled reservis ja seal on kodus piss. Šveitsi mehel ja. Enam ei ole, sest no ma olen seda nüüd lõpetanud ja, aga jah Aga me ei taha rääkida tänamite armeest, vaid me tahame rääkida Šveitsist kui turvismi maast ja tegelikult on Šveits siis väga palju vaatamisväärsusi, noh kõigepealt ja siis väga omapärane vana kultuur ja needsamad erinevad keelepiirkonnad. Et kas Šveitsi võiks kuidagi nagu liigendada või jagada erinevateks piirkondadeks turistlikult. Jah, seda võib tegelikult küll. Need piirkonnad mõneti kattuvad kantonitega, aga mitte alati, sest see on nagu näiteks keelepiirkonnad on ju ka teisi teid on kantonid, mis on jaganud tud kaheksa keel, eks, ja siis on yhekeelset kantoni nii prantsusekeelsed itaaliakeelsed ja saksakeelsed ja näiteks ei kanton, grafünden on isegi jagatud kolmegi üks keel, eks seal on Itaalia Saksa ja see retoromaani keel, see on ainukene Anton, kus räägitakse ka seda retoromaani keelt. Ja siis võib aga öelda nüüd nüüd siis tagasi tulles turismi juurde. Et no üks suur piirkond on see kanton, kraav, Pünden, see on mäega Anton ja Zürichi inimesed, mina olen pärit, teevad palju seal puhkus, see, see ja kus asub, see on kagus Šveits ja see on kõige suurem kanton, seal on Sankt Moritz võib-olla tuntud nimivoos, näiteks kui on tuntud nii veel kuulsad, maailmakuulsad kuurordid ja kuurordid on seal seal kloostas, muidu, kus on prints Charles, teeb oma puhkust, viib alati igal aastal või see, see terve inglise kuningaperekond veedab seal no ega talvel üheks nädalaks või suusatab seal. Ja siis teine piirkond on itaaliakeelne osa, see on kantonte siin Digino, see on ka väga ilus, see on lõunapiirkond, see on võib-olla ka nagu Lõuna-Eesti eestlaste jaoks, et sinna sõidetakse eriti, kui nüüd on. Ja kui näiteks kevadel ei ole nii ilus, siis, siis seal peaks olema ilus ilm ja siis sõidetakse sinna ja veedaks seal aega, sest seal on palju päike. Seal on nagu see Vahemere mõju juba tunda. Ja, ja noh, seal on palmid ka, et see on ütleme, šveitsi, itaalia, Šveitsis, Šveits ütleme nii, nii nagu meile öeldakse, et meil on ka Eestis oma Šveits seal Lõuna-Eestis. Et see on siis nagu Šveitsi kõige ilusam koht. Ütleme ja no ja kõige ilusam ja et mõned loomulikult räägivad ka. Kärab Münchenis on loomulikult ka väga ilusaid kohti, aga lihtsalt. Ja seal on soojem, on võib-olla ja, ja siis on, sea seal Lõuna-Eesti ja siis läheme Edela-Eesti lõuna ja edela. Seal asub kanton vallis vale. See on ka üks kuulus piirkond, seal asub tsermat kuulus nimi. Sea asub ka verbi, näiteks seal, nagu ma lugesin lehest, kuskil kohtusid seal. Ja me räägime vallisest veel täna pikemalt ja seal on ka šveitsi kuulus kõrgematerjal. Ja, ja siis kolmas piirkond on Pärnu Rooperlang või kanton, pean seal kava liumägi, seal on ja see on üks kulus mägi ja siis on mis on ka hästi tuntud ja ilus, kui me natukene põhja poole läheme. See on juura, meil on Šveitsis, on kaks mäestikus, on üks, on Alpid ja teine on juura juuras Saukas jalutada ja näiteks pikk maa. No et see nagu Šveitsi kaardi peal, siis Põhja-Eesti Ja siis on üks spirit, on veel. See on siis päris madal piirkond juba, kus ei ole enam mägesid. Ja ja, ja siis noh, tegelikult ka isegi Kirde-Šveitsis on ka see Alpsdansseancantonsonkt kallan ja appenud seal see on ka omad ja seal saab ka jalutada, matkata. Šveitsis nagu sellist tasast maad ei olegi Tegelikult on see niinimetatud noh jah, aga seda ei peeta eriti turismipiirkonnas, kui no loodusele sellest lähtudes see on see koht, kus kõige rohkem šveitslased eile, vaat see on see niinimetatud vahemaa, sest on, see on juura ja Alpide vahel. Temas elab umbes 80 protsenti šveitslaste eest, aga see ei ole eriline turismipiirkond. Loomulikult seal on ka ilusaid kohti linna, näiteks. Aga miks me nüüd täna räägime natuke põhjalikumalt sellest vallisest, mis on selles kantonis huvitavat? Nüüd on see ligipääs lihtsalt sinna lihtsamini. Ta oli varem ikka väga eraldatud, et sinna nagu ei saanudki ligi nii-öelda tavalise transpordiga Ja noh, ütleme niimoodi, et, et no nüüd vähemalt rongu, jaa, pass noh, olid küll, mis sõitsid sinna, aga see on väga raske autoga näiteks talvel on väga raske sinna sattuda, sest gurud on kinni ja siis peab oma autot panna rongi ja rong sõidutab sinna ja seal oli üks tunneliaga tema osas väga kõrgel kohal ja siis tehti mingid all allud, et teist niinimetatud no tegelikult on see üks osa neadist, neadon äsnbana, auton, transfer, saale, see on üks tunnel, mis viib sinna ja see ei kao, lihtsalt võib sinna sõita palju kiiremini. Ja sellega tehti reklaami ka sellega üks tund rohkeim. Puhkust. No kui seal nad Zürichis minna, kui kaua see aega võtab, et jõuda sööri? Siis raudteega saab nüüd sõita kahe tunniga vallise keskusesse briigisse ja see on väga, vägagi eri, sest üks tund läheb Bernis ja bemm ist veel üks tund. Ja veel kord, siis räägime, vallis on seal päris Itaalia piiri ääres ja seal on kõrged mäeahelikud, nii et sealne otse üle Itaaliasse ei saa. Kui võib-olla ainult teesliga. Jah Eestiga jalgsi ja ei, loomulikult seal on Teida, aga et sinna sattuda, seda ei tehta tegelikult, kui keegi teeb mingi matk, siis, siis ta võib seda teha, aga seal on ka üks, üks teine mäekord, tema nimi on simplon. See on ka osa sellest neatist, selle raudtee transfer saalist. Sealt saab Milanos näiteks väga kergesti sinna sattuda ja kolmas üldse tee sinna on Kentšist lihtsalt see jõgi, mis voolab valisel tallas, pealine jõgi, see on hoon või Rooney saksa keeles ja tema Läheb Laklimaanisse või Genfi järves ja siis Genfis ja siis Prantsusmaale ja loomulikult sedapidi saab ka sõita nii auto või rongiga, seal on palju transport. See on ka see ilus, näiteks kui Šveitsis sõida Genfis ja siis saab sealt. See Genfi järv on õunast ilus seen. Kuulus järv ja me teame, me oleme näinud. Kes ei ole ka ise käinud. Seal on see tohutu kõrge purskkaev, kest. Nõgentšis jaja, aga siis see Riviera või see, see rannapiirkond, kus kasvab vein, see on ka ilus Genfis mootorisse ja siis edasi valisesse. Muidu, aga võib-olla võiks neile, kes autoga sõidavad öelda ka seda, et see tee siis sinna peetakse napsu teeks, sest seal vallis ja vaat see on need on need kantonid, vaatan see Genfi järve ääres äärne kanton, seal kasvatatakse veinis Nadal, Šveitsi veinipiirkonnad ja inimesed, kes elavad või niimoodi, et kes sealt mööda sõidavad, nad võtavad mõnikord ka, no üks klaas liiga palju. Et see on üsna ohtlik, eriti kui mägedesse sõitma minna. Et päris purjus peaga vist üsna raske mägedes toime tulla. Nii, aga kui me nüüd räägime veel sellest valli, sest et see on siis see kakskeelne kontol, kus on kaks keelt. Sa näitasid ennist mulle seda Šveitsi passi, kus seal igal kantonile on oma lehekülg, aga kumb see siis nüüd rohkem on see vallis, kas prantsuse või saksakeelne? Umbes 60 protsenti elanikutest räägib prantsuse keelt ja 40 protsenti räägib saksa keelt kuigi ka erilist saksa keelt Šveitsis ei räägita ju kõrgsaksa keelt. Šveitsis kirjutatakse ainult kõrgsaksa keeles vähemalt saksakeelne. Aru ja et ajalehed on kirjutatud kõrgsaksa keeles, me ei üldse ei kirjuta oma keelt. Šveitsi keel on jagatud umbes 20-ks dialektid, eks, ja üks just erilistest väga omapärastest dialektid eest on see palisi dialekt, näiteks. Šveitslased ei saa mõnigi väga hästi aru sellest keelist jälle mõni sõnas vallis dialektis. No kuidas on tere või kuidas on ja no et meie Šveitsis öeldakse tere, José on kree tsiviilküll ülesse, aga nemad seda sõna ei kasuta, rääkivat siis Takvul Akwool nagu kuut taak või millega ja kui mina seal räägin Gretzi, siis, siis nad nad peavad mind välissõitluseks. Et siis siis mõele õigi, aga siis numbrid näiteks kuus on saksa sekssess ja mina ütlen türgi keeles mõtlen, sähvas jäätnud, nemad ütlevad saks kuidagi natukene teisiti. Jah, neil on ka palju sõnu, näiteks neid boot, see on ju lapselaps ja see on see nii ka itaalia keelest tulnud või neil on ka sellised sõnad nagu sport, tippsport see on, uks tuleb prantsuse keelest ja niisuguse seal on selline segu, et ja siis on, aga ise ma ei julge tegelikult seda keelt rääkida, sest sest see ei ole. Nii, aga nemad on siiski veel vähemuses, et 60 protsenti on siis prantsusekeelsed, kes räägivad loomulikult ka mingit dialekti, ega seegi väga puhas prantsuse keel ei ole, aga kuidas nad omavahel läbi saavad seal need sakslased ja prantslased kuuldavasti mitte väga hästi. Ja see on niimoodi, et sel kevadel tõesti tekkis selline kiskus, sest nad tahtsid oma kantonid turundada ja üks ühing tahtis luua ühte uut kaubamärki. Ja nad tegid uuringut ja selle uuringu järgi selgus, et prantsuse nimetus, see on maailmas kuulsam, sest inglise keeles on see konton kavale ja saksakeelne nimetus vallis ei ole nii, nii tuntud ja siis nad tahtsid hakata turundama oma kantonid vaid selle vale kaudu ja see hakkas siis selle järel hakkas see teine kantoni osa keetma. Kuidas nii saab, sest 60 protsenti turismist ööbimistest toimub saksakeelses osas ja meie oleme ju ka keegi, räägiti sellest ja siis tuli taas päevakorra, kuidas nad saavad omavahel läbi, tegelikult on seal noh, nagu Eestis kaks kogukonda, kuigi nad elavad eraldatud, seal on kindlad piir olemas, nad elavad eraldatud ja siis sellepärast nad nii väga palju läbi saama ei peakeelega või niimoodi see on pigem, kui keegi pöördub naeteks kantoni valitsusse poole, aga siis seda saab nii prantsuse kui ka teistes onu saksa keeles teha. Seal on ametnikud mõlematest piirkondadest ja tegelikult saab teha seda nii ja naa. Aga asi on selles, kui prantsusekeelne elanikkond ja poliitikud on ka enamuses, sellepärast käidakse, võib-olla mina tulen ka saksakeelses Šveitsi piirkonnas, võib-olla siis ma ma nüüd väidan või ma seisan ka nende saksakeelse seisukohtade peale. Räägitakse prantsuse keelt. Ma ei tea, kuidas valitsuses seal nad räägivad, aga aga Parlamendis näiteks komisjonides on mul üks saadik üks kord rääkinud, et nemad räägivad siiski rohkem prantsuse keeles. Kas see vastab tõele, seda ma ei oska hinnata, sest ma ei ole käinud seal kommunitsionist. Keda on väga huvitav, et jah, niisugused vastuolud on ühes väikses riigis, et need meenutavad siin mõnda teist riik on ka need keeleprobleemid Tänane muusikakülaline on Šveitsi ilmselt kõige kuulsam laulja. René Maum on teda ka kogu maailm tunneb nime all liit Chain mobo temast lähemalt veidi hiljem siin aga tema laule, millega ta osales 2007. aasta eurovisioonil saavutamata aga ligilähedaseltki sama edukat tulemust kui aasta varem meie Vanilla Ninja samuti Šveitsi esindajana. Aga nüüd tahaks küsida selle vallis ja kohta, et see on siis hästi nagu mägine piirkonna. Eestlased teavad Šveitsi võib-olla isegi kõige rohkem sellise lastefilmi nagu Häidi järele, et kas see on just selline maastik seal. Jah, kuigi see Häidi, see tegelikult häädi küla asukantongrabründonis tegelikult seal on kaks hädi küla ja nad võitlevad omavahel, see on ka konkurenhaidi, see on kahe hädi ja vahel on konkurents ja, aga tegelikult on see selline maastik, jaan ta, ta on jagatud paljudeks orgudeks ja seal on lihtsalt mõni org. Tõsti mõndes orgades saab, saab puhata. Kõige kuulsamad koht on muidugi seid, Sermaatia, see matta portaal või sa see, sa, see org, see on seal kõrval, on, nemad on loomulikult väga kuulsad. Nad on kõrvalorud, rooni, uru kõrvalurud, aga sinna võib ka sattuda ja mõlemad kohad on autovabad. See on ka väga tore, kuigi see Mathison, ka taksod ja tsemati puhul ma võin lihtsalt seda öelda, et seal kuna kõik, kui inimesed jäävad sinna sõitma rongiga tassist, käes on see koht, milleni saab sõita auto või bussiga ja siis või teed pidi ja siis peab ümber istuma raudteesse. Ja see raudtee viib, siis mattis umbes kümneminutiline raudteesõit. Kuna kõik inimesed sealt raudteejaamas satuvad linna, see on siis nagu üks värav linna siis ei pea täna spanovshrasse, seal valitseb selline nagu sama olukord nagu suvel Viru tänaval ja see on väga ebameeldiv ja see on väga kuulus koht, loomulikult sega mattarhornit, mida saab sealt vaadata, seda tasub vaadata, vaata aga. Samas on ta ka selline. No matter Horn on ju Euroopa Alpimistide suur niisugune ideaalkoht, kus käiakse ikkagi ronimas, et sa ise ei ole mater Horni otsas käinud. Ei no selles mõttes võin ka midagi rääkida, väga huvitavad, et noh, ma ei tunne ühtegi šveitslase isiklikult, kes Macroni otsa läinud, tegelikult on see turismi või mäes käimine üldse sisse veetud Šveitsi inglise inimeste poolt näiteks vimper on esimene, kes on roninud mäeotsa. Aga jah, et ma lihtsalt omavahel olin ju ka siin, Baltimaades ja Leedus sain tuttavaks ühe inimesega, kes on roninud Mathoni peale ja ka isegi Lätis, ka see on hästi huvitav, et eestlast mama siana ei tunne, aga peab kaugele minema, et inimestega kokku saada ja see on tõesti juhus, et ma selliste inimestega sokukkus Vallisesse on siis särmat, on üks keskus Antsioon riike, eks ju. Aga kuidas see maarahvas seal elab või kas seal elab keegi ka mägedes? Ja nad elavad, loomulikult, püsiv elanikkond on hästi väikesed, seal on palju turistid. Aga loomulikult just see maarahvas, nad elatsem kõikides külades on loomulikult ka Šveitsis niimoodi külades ei keegi enam eriti elada astuda ei taha, sest võimalused on väiksemad, aga siiski peetakse seal ka. Talutalud on seal ka olemas ja seal on hästi ilusad külad. Ma võin ka midagi soovitada, näiteks et kuhu minna, kus seda päris maaelu saaks näha. Sellist vana ikka aastasadade vanust. Jah, et just mamma rääkisin siis või see, see, see, see kõrvalorust, aga tegelikult just saksakeelset piirkonda peetakse kõrgvaheliseks ja madal halvaliseks alla alla valisson Iisraeli under untervalis saksa keeles seal prantsuse keelne ja siis on see keskkoolis, kus on see piir olemas ka ja Ülivaalne kantoni osas ja see on kõige isepoolsem osa samm saksakeelne ja see rooni Org briigist. No lõpuni või alguseni, kui nii võib öelda. Jõe nagu lähti Ja jõe lähteni, illustikuni, seda nimetatakse meil Ober valliseks ja see on hästi ilus piirkond ja see on hästi konservatiivne piirkond. Ja seal on ilusad kohti. Tõesti on. Sa saatsid mulle isegi pilte sellistest vanadest palkmajadest ja kas nendes ikka veel elatakse? Tegelikult elatakse, aga väga tuntud on seal kuurid. Kuurid on selles mõttes, et nemad on niisuguste puu jaladega vahele pantakse selline kivikiht nagu taldrikud. Ja see on sellepärast, et kuna nad on kuurida, sa seal hoitakse ka sööki või hoiti vanas Ealeski nimetatakse ait seda aitia, kus hoitakse sööki ja jah, aga miks need kivid seal on siis? See on sellepärast, et hiired ei saa sinna ligi palju hiiri või jah, selline taldrik seal vahel on siis hiire sa siis siis ta seal ronima. Ja see endale ta endale teha nagu teed. Ja ta ei saa out poolt ronida, siis ta kukub alla. Ja see sellepärast ajas asi sisse ja selle sellepärast on see nii. No vot, see on väga hea nõuanne ka meil hiirtega võitlemiseks. Ühe turismifirma lehelt võisime lugeda järgmist, need on nõuanded talvistele suusareisijatele Šveitsis. Selle riigi plussideks on stressivaba elukorraldus, võimsad mäed ja vaated, suured kõrguste vahed, hästi hooldatud rajad, kvaliteetne teenindus. Miinuseks on aga see, et osas kuurortides jääb puudu alpikülale omasest sarmist. Hinnatase on kõrge ja after-ski tagasihoidlik. Mägede keskmine kõrgus on 1200 kuni 3000 meetrit. Tõstukipilet kuueks päevaks maksab umbes 3000 krooni, suusaõpe eratund aga üle 1000 krooni. Suusaõppegrupis kuus päeva 3000 krooni. Varustuse laenutus kuueks päevaks. 1800 kuni 2800 krooni ja lennureisi Hinn nädalaks alates 10-st 1000-st kroonist. Tuntuimad suusakeskused on Davos, Saint Moritz, tsermat Heather piir. On tegelikult üks org, mis on ka muinasjutuline, see on Waltanniewjee ja sinna satutakse Zjäärist Jääranse keskvalisest, seonsiooni ja riigi vahel. Ja see jääb lõuna poole ja see on selline muinasjutuline ja seal on selline traditsioon ja seal on sellised pruugid või kombed, kombeid ja, aga see on vist ainult üks üritus, ei saa s või kaks üritust aastas vähemalt rahvuse, Reaja rahvuse uurijate jaoks on see asi hea piirkond sinna minna, muidu ka see tee sinna, mis sinna viib, on kas ilus, sest ta on tõesti selle ääres ja ühelt poolt läheb alla assi kuristik ja sügav kuristiku ja teiselt poolt on sein läheb ülevale. Et see on, see on hästi ilus, ma soovitan sinna sõita või ainult neile, kes oskavad ja kes uskavad enda peale või muidu siis bussiga sõita, sest see on. Kus ei karda ja aga nüüd räägime veel sellest valli, sest me teame, et Šveits on kuulus oma juustude poolest, et meil on siin isegi aastaid ju veel ei tuntud nime Emmentari juustu, vaid meil oli šveitsi juust, nimed, kõiki selliseid suurte aukudega, teravaid juuste. Kas seal valitsus on ka mingid oma niisugused erilised tooted, mida sealt võiks inimene otsida või osta? Ja et valisest loomulikult vein, vein on see, see kõige esimene ja ma ütlen ka, et šveitsi valsi vein on hästi illusest või ja hästi maitseb, sest kahjuks meil siin ei ole üldse Šveitsi vein ja Šveitsi veine eix eksporteeritad on vähetuntud ja mitte kõik on nii väga-väga head, aga aga see Walesist päritoluga seal väga hea vein. Ma saan seda ainult soovitada ja see, kes seal läbi sõidab, täna näeb ka igal pool on viinamarjast kasvatatakse tegelikult ainult viinamarju. See on üks üks suur traditsioon, mis seal on olemas igal pool. Tegelikult see on ka sellepärast, et valesid peetakse šveitsi päikesetoaks. Seal päike paistab, umbes 300 päeva aastas, räägitakse. Ja selles suhtes võib seal kasvada hea vein. Ja aga teine. Lambaid on palju seal või, või kitsi või? Ei vähe, ei, pigem just just see, see VPN, sest nii, et seal ei peita, no loomulikuga neid. No talupidamised, aga peamised talunikud sealt on veinitalunikud. Aga teine asi, mis sealt on pärit, see on raclet. Just valistlased vaidlevad ka selle üle, kas see Raclatja õiget rakulet dissaab müüa vaid vallises valisid päritoluga Rakladze on sulatatud juust, see on tegelikult juustu kehitsed, seda lõiketaksokihtides või see on surutud juus, mida söödakse kartuliga. Kui ei ole nagu fon töö, see ole nagu fondi ja fondi on selline šveitsi juustusupp. Aga nad on lihtsalt tükid ja seda seda suletakse, pannakse siis leiba või kartuli peale, näiteks šveitsi peredel on selline Foodi ahi ja siis lõigatakse juustu tükkideks ja siis pannakse seda ahju, siis pannakse kartuli peale, aga kui väga traditsionaalselt, siis neil on selline suur juustutükk ja panevad seda ahju all või noh, selline ahi, neil on selline gaasiahi ja seal sulavad seda, kuni see on kuum. Ja siis siis võib seda ka seal ära võtta ja siis syya just kartuliga, aga see on ikka kohalik juust, siis see on kohalike uus ja season racleti uus või? Meil on see see osta selle selle nime all ja aga see on siis lehmapiimast ja lehmapiimast ja ei muidugi seal on ka lehmu olemas, aga võrreldas veiniga suht vähe ja. Šveitsis on ju tegelikult vähe maavarud? Hästi vähe, tegelikult ei ole mitte midagi. Aga sool on olemas ja p-teks kirjutatakse seda. Peksis, võib, ees on, on šveitsi soliinid olemas ja seda võib ka seal seal soolakaevandused, soolakaevandused ja. Aga kui nüüd veel vallisest rääkida, et tuleks selle raudteeteema juurde tagasi on ju kuulsad lausa sellised Šveitsi raudteereisid. Et kui nüüd keegi tahaks minna sinna raudteega sõitma, kus ta siis peaks nagu alustama kast söörichist või Genfist, kust oleks õige alustada, kui tahab teha ühe neiukese, noh, niisuguse ringsõidu seal valemis. Ja võib-olla ma kohal, et siis ma soovitan, sõida briigisse tegelikult ma ei tea, kas see on kuulusin no need, kes Chavo vaatavad, võib-olla nad on juba kuulnud klassi ekspressist ja laserExpress, lase Express CV ja see viib tsermaatilist sangas Molitsini, mitte ainult Walesi Ekspress või tegelikult see ei ole see ekspress. No reklaamitakse sellega, et see on kõige aeglasem Ekspress üldse ei ole üldse olemas, sest ta sõidab aeglaselt. Aga et sinna sattuda, loomulikult võib nii öelda, et riigist või fish Don seal briigi lehiki tal ka üks üks koht sealt viib, üks haru võib tsematis, aga siis teine, kust sõidab see klass ekspress viib teisele poole just selle ülem valisi poole ja siis siis Ankmaritsini ja siis on teiste piirkondadesse ja, kuid tahaks päriselt seda selle klassi Ekspressi teha, siis võiks tegelikult sõitnud riigini ja siis briigist Martini ja siis tagasi ja siis edasi teisele poole, aga see reissev klassi ekspress sõidab umbes seitse tundi. Et seda kõike teha ühel päeval, see on raske. Võib-olla siis võib sõita lihtsalt tulla Kendrist või Süürichist riigisse ja sealt siis edasi. Sest see klasse Ekspress, seda peab ka ütlema veel, et alamvalis siis on, sõidab tavaline rongiaseklassi Expressen, kitsarööpmeline raudtee, mis viib just matis ja, või siis ülim avalisse üldse see raudtee on see materhorn, Gotthard, Paan, MG Paan internetis punktist teha, et sellega võib sõita, seal võib ka vaadata. Nojah, ja internetist saab ju üldse Šveitsi raudteest väga hea ülevaate, seal on hästi põhjalikult kirjeldatud, aga kui sina nüüd soovitaksid meie inimestel, kes tahavad sõitsi minna tutvuma just selle Edela Šveitsiga ehk vallisega, et mis aastaaeg oleks kõige õigem? Kas suvel või talvel see kestab, suusatada, see sõitku talvel ja see, kes näiteks tahaks ka tuntud inimestega kokku saada, siis see võib tõesti talvel, sest talveturismi on rohkem arendanud näiteks just värbi, seal on, see on, Martinist sõidab sinna, see on ka kõrvalorg. Meid saab verbi ESS sõita, kes ta matkata, selleni ma soovitan suvel, see on juulist septembri lõpuni umbes, saab seal matkata päriselt mägedesse. Mõnikord juunis on ka juba helis, aga küsimus on selles, et mõneti võib veel jääda lumi ja siis võib olla ohtlik, et. Aga kuidas seal on näiteks majutusega, et kas seal on ka sellist talumajutust, lopeedion, projekfess tüüpi majutust, et kui inimene tahab minna ise omal käel ja sõitsin hotellid on tuntud oma kalli hinna poolest, et et kas seal on võimalik ka niimoodi elada nii-öelda inimeste juures? See vist pigem mitte, aga saab välja üürida ja see on kindlasti kõige odavam variant, saab endale üürida korterit ja neid on hästi palju. See on hea siis, siis saaks näiteks ühesse külasse minna ja seal endale võtta kortereid näiteks nädalaks ja siis sealt ringi sõita. Ja ja siis ja siis rehaga neid mägedes. Ja matku. Matku ka ja just ma soovitan tegelikult tõesti seda kõrgkvaliteetset, sest seal no ma nimetan neid ühte kohta, kus ma ise olin juba puhkusel, et see on tõesti ilus, sean olen see on r i n n punkte teha seda, see, see, see ja see on hästi ilus koht, see on, see on tegelikult see kõrgvalisi keskus ja seal jääb kõrvale ja seal on seal säilitud vana küla ja see jääb lihtsalt Beatherismist ka kõrvale. Kui loomulikult saab tsermatis minna, aga seal on üks asi on raudkindlaid, seal kuuldakse ka vene keelt ja teatavasti eestlase see eriti ei meeldi. Ja kas see kant sobib ka nagu perekonnaturismi jaoks või on see ikkagi mõeldud ainult niimoodi füüsiliselt tugevamatele inimestel? Ei, ei, ei, on küll pereturismi jaoks, no mägedesse saab ka, sõida Šveitsi on ka kuulus selle poolest, et päris palju köisraudteesid ja saab ülesse sõita ja siis saab näiteks sõita 2000 meetri kõrguseni ja siis sealt teha matku et lihtsalt ühel tasemel, et ka neil, kes ei taha ennast liiga palju pingutada või kes ja kes ei ta iginaga näha, siis seda saab küll. Teha ja, ja üks praktiline nõuanne veel, mis paljusid inimesi võib-olla takistab, sõitsin minemast, ikka räägitakse, et Šveits on nii hirmus kallis. Kuidas ta on nüüd võrreldes siin naaberriikidega, ma mõtlen Saksamaa, Austria, Itaalia, aga kas ta on nii märksa kallim koht? No ma võin selles osas seda öelda, et Šveitsis ei ole euro ja kuna viimastel aastatel euro kurss on kasvanud võrdes Šveitsi frangi ka sellepärast on, on ta natukene odavamaks läinud selles suhtes ja et loomulikult, kui võib-olla Austria on odavam, aga siiski nüüd Šveits ei ole ka nii väga väga eriti kui no kokkuhoida saab sellegipoolest, kuid tõesti endale võtta korterit ja siis näiteks seal endale süüa teha niimoodi ja ja et kui raudteega sõita. Ta loomulikult võib ka Ta autotüürida, seda saab ka, aga siis ma soovitan seda tegelikult alles seal teha või siis ainult kõgentsist tulla või muidu muidu on lihtsalt ligipääs väga raske autoga sinna sõitmiseks Süürisist tulles või Itaaliast. No üks võimalus on ka Milanosse siis leiutaja selt Milanostamisi sõid, aga siis peab piiri minema, võib-olla see üritatud autoga ei ole ka nii lihtne või ei ole eriti soovitatav. Mõnikord ei tohi välismaale sõita kindlustust silmas pidades. Siis ei ole enam nii väga kallis. Aga Šveitsiga Eestil on viisavabadus, nii et mingeid probleeme ei ole. Šveitsis saab sõita ID-kaardiga ilma viisata ja Šveits liitub Schengeni ruumiga esimesel novembril 2008, selle aasta. Nii et kes planeerivad endale suusareisil Šveitsi, siis võiksid juba arvestada üldse ilma igasuguse kontrollita pääseda. Ei asi on selles, et see Schengen on tegelikult, see on ju isikute kontroll. Aga Šveits ei ole Euroopa Liidu liige ja ei ole Euroopa tolliruumi liige, tähendab, tollikontroll läheb ka siis edaspidi, mis võib tegelikult olla ka eeldus, nagu Me teemasi siin Eesti-Soome vahelises sõitudes teid. Siis saab näiteks lennujaamas ka tollivabakaupu osta. Šveits sellegipoolest Afanima selline selline saar, eurooplase. Sees, kus säilib siis tollivaba kaubandus? Ja aga ma just raudteega osas ma tahtsin veel öelda seda, et Šveitsis on ka selline Swisbas süsteem, kes tahab raudteega sõita, Ta, siis ma soovitan tõesti vaadata wwwaaeszteeveetseehaa, see on saksakeelne koduleht, on ka prantsuse keeles inglise ja itaalia keeles ja see on ka külalisi Euroopas see see link ja seal on ka see, see tervezes vis, passisüsteem seletatud ja nad on lihtsalt piletid, millega saab sõita siis ilma piirideta, et ühel päeval näiteks kuhu üldse tahad, sõida rongiga ja see on väga hea, siis on see see ka suht soodsam, siis saab näiteks ka teha ekskursiooni kraav, Pündenisse või itaaliakeelsesse piirkonda mingi ringsõit ja siis ei ole see enam nii väga kallis, näiteks. Ühe asja veel tahaksin küsida selt Käsparete Šveits on nii mitmekeelne riik, et millise keelega Šveitsis hakkama saab. Lisa seal räägitakse tegelikult, et kas on saksa keel või on see prantsuse või hoopis inglise keel. Ma arvan, et turistid saavad küll inglise käele ka, saab kindlasti läbi ja ma arvan, et eriti turismis ja üldse šveitslased oskavad assiga inglise keelt. Loomulikult noh, ma võin seda öelda, et saksa keeles, aga saab ka hakkama, eriti saksakeelses piirkonnas, aga on teatud piirkondi prantsusekeelses osas, kus ei ütleme niimoodi ei soovitata saksa keelt rääkida, aga tegelikult saab ka sellega, kui mäe grillades seal elavad, mõnikord mõned inimesed võib-olla räägib võõrkeelt, aga aga prantsuse keelega saab ka, et kui keegi on õppinud itaalia, prantsuse või saksa keelt, inglise keelt, siis saab kindlasti hakkama Šveitsis see tekkida suuri probleeme. Ja Šveits kui turismimaailmselt seal suhtutakse turistidest ikka üldiselt hästi. Jaajaa turistidest suhtutakse hästi, ma ma tean, et aasta tagasi on ju selline kampaania, mis sai tuntuks ka Eestis, et välismaalastele ei suhtutakse eriti hästi, sellised blokaadid olid ju, et viskatakse välja musta lamba, aga turiste see kindlasti puudud. Aga ma arvan ka muidu, et Šveits ei oleks sinu Foogne riik ja ma arvan küll, et kui keegi korraliku, käitub ka välismaalane, kes Šveitsis elab ja see muidugi ka yhe vähemuse arvamus, yhe partei arvamus, mis ei ole üldine, šveitslaste arvamus. Nii et sina šveitsusena võiksid ja hea eesti keele oskajad võiksid eestlastele öelda, et nad võiks rohkem võib-olla mõelda Šveitsi peale, kui seni. Nojah, et nagu Eestis on Šveits, Lätis on kaks Šveitsi, see see Kuramaa Šveits ja Lätis, Šveits, Saksamaal on neli Šveitsi. Et asi on selles isegi, noh, ma ei tea, et alati, kui ühte kohta peetakse väga ilusaks kohaks, siis nimetatakse seda šveitsiks. Leidus on isegi üks küla nimega Šveits Šveits aaria. Et sellegipoolest ma võin öelda, et, Vaata kindlasti aitäh, Kaspar, palun. Reisiraadio. Nii palju tänaseks jutus Šveitsist täname Kaspar mässi elamusliku vestluse eest lõppu aga veel üks lauldiivsei poolt, kes on sündinud viiendal jaanuaril 1968, nii et sai tänavu neljakümneseks. Tema isa oli itaallane, ema põline šveitsiter. Tan sündinud körlikenis. Tema tähelend muusikategijana, lauljana, tantsijana ja šõumehena sai alguse 1992. aastal. Kuni eelmise aastani ilmus temalt 27 hittlugu, mis jõudsid edetabelitippudesse nii Šveitsis kui Saksamaal. Lisaks Euroopale on ta väga populaarne ka Lõuna-Ameerikas. Tema loodud ja lauldud on ka tänavuste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ametlik laul polee Olee. Nüüd aga Bobo loodud laul Unitzeffi toetuseks, milles lisaks temale laulavad sellised omaaegsed tuntud poistebändid nagu Back Street Boys, aga ka n sünk. Jaga noor Chaskendinberlik. Children, nii täheoping, händ, mina olen Mart Ummelas, režissöör Kätlin Maasik, reisi raadion taas eetris nädala pärast ja siis on sihtkohaks loodetavasti prantsuse Riviera kuumist.