Ja rõõm taas tervitada kõiki meie arvukaid ja arvutuid kuulajaid tänases rahvale teenrite stuudios. Kolleegid Heikki Talving, BNS Margus Mets Pärnu Postimehes ja mina, Aarne Rannamäe eestitelevisioon endiselt on niisugune, kõige hullem aeg on siis käes, kaamos tuleb ligi, taevas on vastu maad. Täna on tõesti tõeline niisugune põrgu eeskoda siin vähemalt Tallinna linnas, kus öö läbi sadanud ja ja ei saa aru, kas on öö või päev, aga, aga teeme nii, et ilmast me rohkem loodame, et meie saade ei ole nii unine ja uimane sellepärast et see, mis meie ümber pakub jutuainest ju küllaga. Väina elektrikatkestus Tallinnas. Mis oli võib-olla et viimaste aastate üks ulatuslikumaid. Või ma eksin sa Eyckide niukse näod, et. Ei, ma ei teinud sa valesti, said aru, nii? Ei mäleta küll, et oleks olnud Tallinna kohta selliseid suuri uudiseid viimase paari aasta jooksul kui me seal uudistevabrikus nagu saab ükskord armsast, ütlesid. Eesti energiast ja nende katkestustest. Suudlesite eneses on põhiliselt ikka tornid ja maapiirkonnad ja muu selline värk, aga seda, et pealinnas nii suur oldaks, ei mäleta. Tegelikult, kui kaua see voodis täpselt ära oli, ta oli minu teada kuskil kokku neli, viis neli tundi poole näljast poole 10-ni, aga mina elan siin aastaid juba siinsamas Tallinna külje all Muugal ja mina võin küll öelda, et te, kes te siin keskmisest rohkem vaat et eided tunduks šokina, aga mind on harjutatud järjekindlalt viimased 10 aastat, et vool ongi ära. Ja ma ei liialda, kui arvan seda, et Muugal on mul ära olnud viimase aasta jooksul vool vist kas kuskil 12-l päeval kaks, 12 päeva ja voolukatkestus on taas selline asi, et see tehakse hommikul kell üheksa või 10 tõmmatakse vool mürts maha terviserajoonis ja õhtul siis kell viis-kuus pannakse tagasi. Mina mõtlen seda, et suvila inimesed. Härra, kus on üsna üsna üsna suur elurajoon täna täna tänapäeval ja mitte keegi ei kobise, kõik on harjunud sellega ja meie imeste olevad seal eesti ühes jõukamas vallas, eks ole. Te peaksite oma rahad kokku panema mingi tuulegeneraatori püsti? Ei see ei ole paraku Viimsi vald, see Muuga Muuga on tegelikult kunagi isegi Maardu alla viidud. Aga pealinnas keerib, aga selliseid voolukatkestusi maapiirkondades Lõuna-Eestis on igapäevased asi. Ei no lihtsalt, kui sellised asjad juhtuvad, siis tuletab meelde, et mis kõik nagu võiks juhtuda ja missugune on nagu ahelreaktsioon ja tõesti, nii, nii ulatusliku voolukatkestust ei ole vist Tallinnas olnud. Nüüd juba aastaid me oleme kuulnud küll, et pool Tartut ja pool Viljandit on, oli siin ilma elektrita. Aga kuna tegu oli noh, sellise esiteks tegu nagu elamurajooniga, Õismäe teiseks suured ettevõtted, Flora norma, mõned veel kaubanduskeskused. Ja sealsamas on ju haiglad, mida, mida ka eile haiglajuhid ütlesid, et, et tegelikult kui me vaatasime, noh, kas või telepilti sellest, millised need seadmed olid, siis üks sõrm osutas seal numbrile, et, et need asjad on pärit seal aastast 1972 ega siis haiglate ja nii-öelda nagu elekter ei ole siis ju eriti nagu uuemast ajast samast samast perioodist. Et tegelikult ühel hetkel on olukord selline, et, et noh, keegi, keegi sureb näiteks sellepärast, et kas siis haiglas või, või mujal, sellepärast et seda pool ei ole ja just see sunnib nagu meid sellest rääkima, mitte, mitte see, et kaubanduskeskus oli natuke aega ilma või, või, või Tallinna trolliliinid seisma. See ei ole nii terav koolis tunnid ära, kuna nagunii oli nagu veerandi viimane päev, et see, see ei ole tõesti oluline. Mina olen saanud aru tegelikult, et ega sellistest suurtest aukudest, et kuskil mingisugune alajaam läbi põleb, ei ole tegelikult vist pääsu. Küsimus on selles, kui sageli need toimuvad ja nii meie põhjanaabritel kui ka teistes Euroopa riikides ka aeg-ajalt selliseid matse ikkagi on. Et iga iga mootori nii-öelda võib katki minna iga tehnikaga, samuti võib üles öelda. Pankadel on ka kaardikeskus, et väga pikalt tööst väljas väljas olnud. Aga see küsimus, mida sa ütlesid nüüd haiglates, sellest on mõned aastad tagasi. Kui ilmselt see Eesti energiasüsteem oli üldse palju hapram, räägiti väga palju, räägiti sellest, et tegude voolugeneraatorid, need tuleks uuendada ja ja et igas tsiviliseeritud riigis on haiglate all väga tugevad voolugeneraatorid, et kui terve New York pime on, siis ikkagi haiglat, kes on vool, vool olemas, ma ei tea, kui kaugele see jõudnud on. Tähendab välja, ma palusin kolleegil helistada haiglatesse, mis sinna piirkonda jäävad ja tema jutt mulle, ma refereerin, tema jutt oli see, et haiglate juhid ütles talle, et ei ei oleks olnud probleeme, ma rohkemat ei oska öelda. Iso ise ei helistanud, ma lihtsalt refereerin seda juttu, mida ta edasi. Võib-olla jah, üksainus erand siis oligi Tallinna lastehaigla juht, kes siis seisis muidugi. Ma arvan nii-öelda, et, et linnavalitsus ja riik peaksid appi tulema Tallinna linnavabast, Tallinna lastehaiglajuhi juhil ei ole enam linnas nagu erakondlikku poliitilist toetust, eks ole, seal asjad võtavad nagu hoopis teise mõõtme, aga, aga jäme nagu seal oli Merike Martinson. Et jäme, jäme nagu selle selle elektriteema juurde veel hetkeks, et no mis siis, Eesti energia võib öelda niisuguste asjade niisuguste sündmuste puhul, et no näete, siin oleme nüüd, on, on hea ja vähe ja. On vaja investeerida rohkem, järelikult tuleb. Tuleb tõstma hakata. Mina olen viimasel ajal nii-öelda tavamõistuse tasandil paljude inimestega vaielnud kogu selle Eesti energia ja elektrihinna tõusu üle ja ja alati, kui, kui hektari teemale jutt läheb, siis inimesed seda jah, et mõtlevad ainult iseenda palkadele. Tulenenud sajatuhandesed palgad tulevad, jutuks, istuvad Eesti Energia hästi, suured kasumid tulevad numbrid. Siin ka viimased alles vist paar nädalat tagasi avalikustati jälle need sajamiljonilised kasumid tunduvaid üüratud. Ja ma olen küsinud, mida. Millega te rahul oleksite siis ütles väga selgelt, jah, palgad võiksid nad väikseks teha, elektrihinna alla lasta ja seda kasumit ei ole neil ka mitte mingil juhul vaja. Vaadake siiski küll need suured paugud käisid, palju, palju vedamine, et kuskil tuleb ikkagi mõistuslik tasakaal nende asjade vahel leida. Ja viimased elektri hinnatõusud on ju tegelikult kõik tagasi lükatud. Mida rohkem neid tegelikult tagasi lükkame, seda vähem investeeringuteks raha jääb või seda ja vastupidi, seda suuremaks kasvab ka laenukoormus, sest ega Eesti Energia reinvesteerida ainult kasumit, vaid need on ju miljarditelt laenud, mis neil ka pea samuti on. Need siin mõtteainet on minu meelest väga palju ja neid asju ei saa lahata nii-öelda ainult emotsionaalsel tasandil. Noh, äkki sa tahtsid, ei tahtnud, ega ma ei ole majandusajakirja nonii, paneme selle selle kohale punkti ja, ja loodame, et selliseid asju ei tule, kuigi kui Eesti energia nagu reaktsiooni sellele, siis nad käsitsi tõlgus. Noh, jah, tõesti nagu sa alguses ütlesid, et noh, et ikka juhtub. Samas lipsas neil läbi niisugune lause, et, et tegu oli ühe olulisema sõlmalajaamaga Tallinnas või vähemalt siis noh, selles piirkonnas, mis hõlmab kogu seda Õismäe madalat ja, ja, ja Rocca al Maret ja, ja kõike kogu seda seda kanti. Kui, kui tegu on ühe olulisema sõlmalajaamaga kogu piirkonnas, siis ma arvan, et see ei tohi olla, mitte ei tohiks, vaid see ei tohi olla, see ei saa olla pärit aastast 1972. Et noh, mingisuguse tõsi ta on, et et kui, kui, kui seal sinu kandis margus külmkapp ühel hetkel tööle ei hakka, siis hea küll, sellest tõesti nagu ei, ei juhtu midagi. Aga, aga noh, need need prioriteedid võiksid nagu, nagu paigas olla kus, kus nagu uuendatakse või kus see, kus ei, uuendate ajamark ma tahtsin küsida, seal on Eesti Energia, Fortum ikka Eesti Energia naha. Vaat kõigi nende sündmuste taustal, et igapäevaelu noh, nii-öelda väikesed mured torkab eriti silma, et meil ikkagi peetakse ka selliseid nii öelda visiooni, konverentse ja, ja, ja meil on olemas visionääre et ainuke visionäär maailmas ei ole mitte George Soros, vaid vaid kohalike olemas ja ja eks, praeguse linnapead ja, ja ärimehed ja noh, ütleme kogu see keda siis mõned ringkonnad armastavad nimetada esimeseks Eestiks. Et need võtsid nõuks ja tulid kokku ja istusid konverentsisaalis ja ja, ja, ja mõtlesid, et, et aasta-paarikümne pärast võiks, võiks nagu Tallinna Helsingi olla üks linn koos ühise linnavalitsuse ja linnavolikoguga. Me võime sellesse suhtuda nii maapidi, mis mulle nagu silma torkas, oli see, et, et ühtegi soomlast vähemalt ei ole meie ajakirjanduses tsiteeritud antud teema puhul, et noh, aga mis need, mis nende käest ikka küsida teeme teeme aia ise ära, täna Eesti Päevalehes ma eriti ei tea muidugi maailmas linna, kus, mida, kus kesklinnast niivõrd lai veekogu läbi läheks, nagu see soome soome laht. Et ta oleks üsna ainulaadne linn, eks väikseid selliseid probleeme ikka tekib niimoodi. Kui mõned valitsuse hooned on ühelt poolt seda veekogu ja teised, on teisel pool. Praegu veel Eesti ja Soome, no kui eraldi iseseisvad riigid, ma muidugi ei julge väita, et Gustav Suitsu omaaegne oli seist Gustav Suitsu maad, neide Eesti-Soome ühinemiseks kunagi teoks ei saaks, mine teada, kuni nad on iseseisvad riigid, on, tekib see sellisest tühisest linnavalitsusest volikogul tegemisel ikka üks ja üksjagu probleeme. Sa läksid kohe nagu detaili, haarasid härjal sarvist, aga no ma ei arva, et meie ülesanne on ka Coheni kuulsaid tuntud visionääre hakata maha trumpi mata ärge ajage oma joga, et mõelge ka, mis te räägite, noh seda on ilmselt kõige lihtsam teha. Pinge on iseenesest üks huvitav, aga ma väidaks vastu seda, et me mõtleme kasvõi 15 aastat gaasi, kui me olime just äsja vabanenud või siis me hakkasime ka mõtlema eelkõige ikka Soome poole. Ja siis tulisi ühtse Baltikumi tee ja nüüd kuidagi koost Riia ja Vilnius ja selle tähtsust nagu hala, hindame või. Ja vaatame baas nii-öelda Helsingi poole, kuid mina kahtlen küll seda, et see viib lõpuks selleni, et see Riia, Vilnius sammuvate üha kiiremini meile järgi ja kiiriminega meist eest eest ära, et miks see ühtse Baltikumi idee nagu iseenesest maha maha maetud on taas vaatama nii-öelda põhja poole. Veri on paksem kui vesi. Jah, ja siin oli üks, üks mõte käis läbi, et niikaua kuni ei mäleta enam, kellele see mõte kuulus sellel konverentsil. Aga et niikaua kuni maailmas Euroopas mõeldakse nagu nagu Baltikumi peale siis mõeldakse ikka Riiad selle selle keskuseks ja, ja tihtipeale aetakse asjad segamini, et noh, mis siis, eks ole, et mis, mis sellest siis nüüd nii hull on, et me peaksime tingimata hakkama mingisuguseid nagu vägisi nagu mingisuguseid teisi jõujooni vedama siia regiooni veri, veri vereks, esialgu vaatame, mis siin, mis siin Tallinnas toimub ja, ja Tallinn peab saama linnaks, kus, kus on hea elada ja kuhu, nagu ütleb meie värske linnapea, talendid kokku jooksevad ja see on, see on nagu nagu Tallinna in tallinlaste ja Tallinna linnavõimu kätes. Jätame need need suured ideed, jah, natukene nagu hilisemaks, aga kui me vaatame seda, mis tegelikult Tallinnas toimub, mitte siis seda, seda noh, mudamaadlust, mis siin äsja nagu lõppenud on vaid vaid Tallinna arengut kui sellist. Siis vaadake kasvõi sama pilti, mis avaneb meil siin aknast alla. Et ma küsin, et, et kes, kes nagu siis Tallinna linnaehitust ja kogu seda keskkonda, meil planeering, mulle tundub, et mitte keegi. Vaadates seda pilti, mis siin all meil on Felmanni, Gonsiori ja Kreutzwaldi tänavat, eks ole, kus absoluutselt iga nagu ehitatakse täis eriilmelisi maju, puit ja betoon on, on segamini, mitte et nad kokku ei, ei kõlbaks omavahel vaid, vaid need majad lihtsalt meenutavad idukört pärtlisärki, et, et igaüks ehitab, mida tahab ja vähemalt mulje jääb. Ma ei ole. Seda uut koalitsioonilepet päris vähe õppinud, aga mul on sihukene mälusopis sugune lausejupp sees, et Tallinna linna areng võtab Tallinna linn enda kätte jätta selle kinnisvaraarendajatele. Huvitav, mida see võiks tähendada? No praegu tundub küllaltki, kui keegi üldse midagi Tallinnas teeb, siis on see kinnisvaraarendaja, kes teeb tegelikult mida tahab ja keda keda kõditatakse, meelitatakse igasuguste huvitavate mõtetega, et noh, Tallinna võiks tulla Euroopa kõrgeim tornmaja ja muud sellised asjad. Et Meil läks küsima selle peale, miks Tallinnas peab olema kõige kõrgem tornmaja, kui võiks olla meil kenasid parke kus käia, kus pered saaksid käia vabal ajal, kus, kus spordiharrastajad võiksid natukene tervisejooksu teha ja kõike muud, eks ole. Seda ei ole vastupidi viivale muruplats praegu ehitatakse veel täis kalleid korterelamuid. Noh, ma ütleks, et eks see on nii ja naa, mina olen Tallinna linnavalitsusega kaks aastat siin peaaegu vägikaigast vedanud ja nii raskes kui minuga elamu ehitamine on tehtud, ma ei tea, on, on võib-olla veel ehk sajakonnal inimese selliseid probleeme olnud, et ma ei ütleks, et linnavalitsus väga-väga-väga kummardad. Vastupidi, mina ütleks seda, et on loodud noh, äärmiselt selline suur bürokraatlik süsteem, mis kohati läheb teisti absurdini välja. Ega ma ei ole väitnudki, et olukord vastupidine on lihtsalt teatud karvased käed kuskil juhivad midagi. Et nad ei saanud pumba juures, tõmbavad niite ja nööre, need need mina olen enda jaoks sellel niimoodi lahti, et Tallinna linnavalitsus ja ütleme, see valdkond, mida ka viimasel ajal Peep Aaviksoo on juhtinud et nad ei oska olulist ja ebaolulist eraldada, nende jaoks on täiesti üks ja see sama, kas ehitatakse Viru keskust või siis keegi otsustab endale kuuluval krundil maja natukene teistmoodi ehitada. Kui see detailplaneeringus kirjas on, et seda lüüakse täpselt ühe, ühe ühe sama sama puuga ja täpselt samamoodi pead sa tegema paarkümmend absurdset kooskõlastust, minu krunti näiteks käigud käivad läbi taas juba, ma ei tea mitmendat korda mingit keskkonnaametnikud, linnaaeg on kaks nädalat haige olnud, tänu sellele on kõik asi seiskunud linnavalitsuses. Noh, võib-olla see täitsa täitsa normaalne. Muidugi samas Margus, me loeme hääleleheks, et teiselaadset kurioosumeid, kus üks soomlane ostis oma perele oma suure arvu, sellele perele korteri ja maksis selle eest ränkrasket hinda, vähemalt eestlase rahakoti mõistes. Ja nüüd ta käib oma korterisse läbi hotelli lõbi, eks ole, ei täitsa teisiti ei olegi võimalik sinna sisse pääseda, reageerita korterit tagasi keerama, et mind huvitab väga, et noh, et ma tean nüüd, milline see Savisaare keskerakondlast linnavalitsus oli. Noh, nägime, et Peep Aaviksoo reform klasena ei suutnud ka midagi selles valdkonnas oluliselt muuta. Et kas Tõnis Palts siis Res Publica omadega suudab nagu murdena? See polnud seda hävituste bürokraatliku süsteemi, kus nuritakse pisiasjadega ja teistpidi siis tõesti kuidagi loomingulisemalt läheneda selle Tallinna kesklinnale, et ei oleks tõesti nende puitarhitektuur ja betooniklaas segi oleks mingisugune tervikvisioon Tallinna kesklinnast ega see, kui te mäletate, siis kui Peep Aaviksoo ametisse läks, siis millele ta oma esimestel tööpäevadel tegeles? Ta jutustas sellest ajakirjandusliku sõitis autoga mööda linna ja vaatasid, ohoo, probleemid ei saa, autod, park, keeda kuskil siin siin jälle mingi ehitis, siis ta filosofeerida selle üle, et kus need kõrghooned peaksid kõik olema. Lausetega ta jõudnudki, mitte mitte kuskile. Nii et ma arvan, et Palts kas ka natukene autoga ringi sõitma ja avastama tungimine, et probleemi jõuame, me jõuame Tallinna probleemide juurde tagasi nagu teise teise kandi pealt, et uus linnavalitsus ja uus koalitsioon on ametis olnud nädalakese. Aga teeme seda, kui kohalike valimisteni on, kui palju aega tänasest hetkest pärast me teame seda täpselt täpselt aastat, umbes täpselt aasta, umbes täpselt, kas te arvata seda, et aastas aga on võimalik Tallinna linnavalitsus midagi olulist muuta? Täpselt aastaga? Veel kord margus? Me jõuame kohe selleni, et kõik suured probleemid on väga keeruline. Suured probleemid suhu ja sellesse, et et valimisteni on jäänud teate aeg, eks ole. Lähme siit Tallinna probleemide juurest korraks nagu, nagu majandusasjade juurde puhaste majandusasjade ja Eesti kogu Eesti heaolu juurde tagasi. Olulised sündmused tegelikult ju olulised dokumendid laekusid meile lõppeval nädalal, üks oli siis euroraport, mida me siis nimel suubrased euro raportis nimetame, mis tegelikult oli siis Euroopa Komisjoni Euroopa keskpangaaruanne selle kohta, kuivõrd siis uued liitunud riigid on valmis üle minema eurole mille niisugune üldine kokkuvõte on siis selline, et ei ole valmis. Raport ei ütle ka seda, et millal nad võiksid olla valmis ja see ilmselt ei ole raport ülesannegi aga iga kahe aasta tagant siis selline raport nagu tehakse ja ja Eesti kohta siis oli seal väga selged viited, et mis nagu puudu on. Ja üks asi oli muidugi seadusandlus, põhiseadus, Eesti Panga seadus ja muud muud raha, rahaasjade seadused. Aga, aga teine asi oli, oli siis see, et Euroopa Komisjon, Euroopa Liit heidab meile, et liigsed palgakasvu ja liigsed laenamist. Noh, need on nagu sellised asjad, et, et kui me laenamisest aru saama, siis Euroopa Liidu kontekstis eestlasele selgeks teha, et te elate liiga hästi või õiete. Teie, teie palgad tõusevad liiga kiiresti. Noh, see on pehmelt öeldes üks üks keerulisemaid tsiteeri meelsed ka Eesti Panga president Vahur Krafti, kes on tegelikult rääkinud sedasama juttu ju ütleme, viimased paar aastat ja tema ütleb selle eduaruande kohta nii eduaruanne rõhutab Eesti puhul vajadust säilitada senine eelarvedistsipliin, soodustada järjekindlalt palgakasvu aeglustumist ja piirata laenukasvu. Väga kindel seisukoht. Kes meist nüüd täpselt veel aru ei saanud, siis küsimus on palgakasvu aeglustumine, meie palgad kasvavad liiga kiiresti. Kui meid Euroopa Liitu meelitati, siis keegi ei taha ju öelda, eks ole, et palgad ei peaks kasvama, aga nad kasvavad liiga kiiresti, siis neil öödel puust ette ja punaseks. Kui me lähme sinna euroop, rahvaliitu, siis põhine pluss, mida iga lihtinimene tunnetab, on see, et tema palgakasv on kiirem, kui me jääksime välja väljapoole, ütlesid, kes kõik poliitikud, kes veensid meid, astume Euroopa Liitu, siis Eesti, Eesti, Eesti oma ja peab tunnistama, et tegelikult ka välispoliitikud, kes käisid siin nii-öelda meid üle vaatamas. Ega Euroopa Liidu tipp-poliitikud. Ja nüüd, kui me oleme Euroopa liidus sees, nüüd muretsetakse selle pärast, palgad kasvavad liiga kiiresti, kui kiiresti meie palgad keskmiselt kasvasid võrreldes eelmise aastaga? Nad kasvasid, mingisugune viib, nõuded on kuskil viis, kuus protsenti. Ja see keskmine palk on hetkel kuskil 7000 miljonit krooni millegiga. Euroopa Liidu keskmine palk jääb meist umbes neli-viis korda kõrgemaks, 2830 peal jah, minu käest on üsna mitmed ajakirjanikud toimetus küsinud seda, et ole hea, seleta mulle see ära, et kuidas meie mingi lähen ma paarikümne aastaga selle Euroopa Liidu keskmisele palgale järgi jõuame, et kui palju meie palk peaks siis aastas kasvama. Kui me kasvame selles tempos, et palk kasvab kuus protsenti aastal, mis on selgelt Euroopa komisjoni liiga kiire kasv siis ma arvan, et me ei jõua Euroopa Liidu keskmiste palkade lähema 100 aasta jooksul siiski järgi, sest need palgad liiguvad eest ära tempos kaks protsenti aastas. Lähme loeme uudist, et Eesti riigiametnike töötasud on ühed lisavad ööd Euroopa suuremad, vaataks äkki sellest aspektist, kui kiiresti viimaste aastate jooksul kasvanud meie riigiametnik. Aga ma kardan, et oluliselt rohkem kui kuus protsenti aastas, ma kardan seda, et see tõus on olnud tsirka 20 protsenti aastas. Nii et minu meelest väga selline Petturlik sellist juttu eesti rahvale rääkida, sest kui me teame, et kuskil õmblejate ja kaupluse müüjate palgad ütleme väljaspool Tallinnat on 3000 krooni. Ja kui nüüd see omanik otsustab sellele palgale 1000 krooni juurde panna. Palgaliste omaniku ja oletame, ta otsustab olla hea inimene ja sekspalgaks 4000 krooni, aga palgakasv on olnud 33,33 protsenti selle peale kargab ja Vahur Kraft oma toolilt püsti, ütleb, et mõelge, mis te teete, te kukutada Eesti majanduse? Oja Eesti keskmine palk on üldse üks, üks müstika, eks ole, kui kui me tõesti loeme lehtedest ja teame, kui palju on omavalitsustegelaste riigiametnike ja kõigi kõigi kogu selle seltskonna palgad, siis, siis siis tekib, tekib paratamatult küsimus, kust tuleb see 7000 keskmiseks. Ja, ja see ongi, see ongi põhiliselt siis kõik, mis jääb nii-öelda Tallinna paralleelist allapoole ja maa maapiirkonnad, needsamad õmbla, keda sa nimetasid, aga, aga nüüd noh, ütleme õpetajate omad natuke vist ületavad meditsiinipersonal ja kõik, kõik need maapiirkondades on, ütleme, selline kolme-neljatuhandene palk on ikka päris hea palk, ütleme ütleme ausalt. Aga Ma mõtlen kusse, meie rikkus siis tuleb, et kui palka tõsta, ei tohi inimestel laenu anda, nendele ka ei tohi, sest mine tea, ehitavad endalegi majad ja korterid hakkavad seal elama, et kust nad, millest nad siis elama nagu peaksite, kust nad elama elama peaksite, riik ju tasuta korterid ka nii-öelda kolme-neljatuhandese palgaga inimesele ei anna ükski pank muidugi lahe ei anna. Täitsa no ütleme, et 50000 krooni maksva korterile muuseas sellise hinnaga korterid on maakondades täiesti olemas väikestes alevikes just täpselt selle hinnaga. Ja selle ostmiseks antakse ka just sellise kolme, 4000 kroonise palgaga inimestele laenu, sest need laenu tagasimaksed on ju väga väikesed. Selliste puhkudel tihti just mõõdame asju nagu hästi nagu pealinna kesksed, et kui me räägime uuest korterist, siis me mõtlesime juba, et ahaa, et noh, 700 800000, miljon alla miljoni tegelikult korralikku korterit ei saa, pigem ikka poolteist miljonit. Aga maakonnas on asjad ikka hoopis teistmoodi. Mida see tähendab, tähendab, küsimus on nüüd selles, et Euroopa Komisjoni keskpank on oma näpu viibutanud Eesti poliitikute vähemalt võimul olevate poliitikute ja ma arvan, et tegelikult kõigi võib-olla rahvaliit on siin mingisugune erand, ma ei tea, kas seal käib edasi mingi kätš selle nimel, et, et Eesti kroon nagu peab ära päästma nagu oli europarlamendi valimiste selles propagandas enam siis siis ütleme, et kõik või peaaegu kõik meie parlamendierakonnad toetavad seda, seda mõtet, et eurole peaks üle minema võimalikult kiiresti. Noh enne 2006. aasta keskpaika ei ole see võimalik, reaalne päev on, ütleme, esimene jaanuar 2007. Kas see tähendab seda, et, et me ise, meie eestlane on teatavasti niukene, kuulekas rahvas ei taha siin öelda. Me oleme mingisugune orjamentaliteediga, aga, aga kõik eurodirektiive me väga täpselt püüame järgida. Tuletame meelde kasvõi kõiki neid maakauplusi ja koolisööklaid ja kõiki muid asju, eks ole, kus kus on tekitatud tühjast probleemi sageli siis kas see tähendab seda, et meie, meie valitsejad hakkavad nüüd nagu kraane kinni keerama kogu kogu selle asja peale, et enne ei olnud seda vajalik teha. Aga nüüd, kui Euroopa Komisjon, Euroopa Liit on oma sõrme viibutanud, et nüüd siis hakkame, hakkame hoopis teistmoodi rääkima, tegelikult ei soovi valitsust absoluutselt mitte midagi, kaasa arvatud seesama Eesti Panga president Vahur Kraft oli täiesti jõuetu, sest et et millega, no ei saa ju keelata panku laenu andmast. Seda ei saa ju teha, siis pangad kolivad Eestimaalt üldse minema. Ja nagu visioonikonverentsi, see oleks nagu täiesti selline pretsedent kogu kogu maailmas. Kraft on öelnud ka seda, et peaks intressi kõvasti tõsta aga samal ajal Euroopa just tippriigid, Saksamaa ja Prantsusmaa on need intressid nii alla surunud ka Euribori, sellepärast et nemad tahavad oma majanduskriisist välja saada. Ja minu meelest oleks praegu hetkel intresside tõstmine, see mitte ei parandaks ega vähendaks laenu võtmist, vastupidi, see paneks need inimesed, kes on laenu võtnud, oma eluasemehankimiseks tunduvalt raskemasse olukorda, aga kordama teen, et sellest ei piisa, ei vagu Krafti otsusest, aga Eesti pankade otsusest. Ja õnneks on ka konkurents olemas, et lisaks Rootsile kuuluvatel pankadel, Soomele kuuluvad pangad, jaga Saksa pangad tulevad jõulisemalt turule, nii et on konkurents ja see määrab ise mõnes mõttes valitsus ja võimul olev koalitsioon on muidugi tööandjatele kõvasti vastu tulnud, et ma olen kuulnud nii mõnegi tööandja suust, et näed, kui tore, et uuel aastal ei peagi nagu palgatõusule mõtlema, et valitsus on selle asja ära teinud, tulumaksuvaba miinimum tõuseb ja tulumaks väheneb. Et sealt kogu ka töötaja taskusse, noh, ütleme tegelikult päris kena, kena kopikas ainukesi, mida valitsus saaks anda see, kui ta ka tegelikkuses vähendaks valitsemiskulusid natuke, püüavad siin igasuguste protsentidega hiilata, öelda seda, et järgmise aasta riigieelarves kasvalist valitsus kulus seitse protsenti ja kogu see eelarve maht, ma ei tea, üheksa protsenti aeglasemalt kui ta peaks tegelikult vähenema jääma vähemalt nullile tasemele. Nojah, vaata, siin on jälle, küsimus on selles, et selle avaliku sektori palgad ei ole ju ainult ametnikud, mitte ainult mitte ainult see bürokraat, kes ministeeriumis paberit tõstab, seal see on natukene laiem alates ju päästjatest politseinikest, õpetajatest ka. Olen sinuga täiesti nõus, et seal tulevad kuidagi ette nagu objektiivsed põhjused, miks ei saa seda palgatasemed sel tasemel hoida, tuleb kasvatada. Aga miks siis erasektoril ei ole objektiivseid põhjuseid, miks erasektor ei tohi oma töötajatele palka juurde panda, samas kui valitsussektor? Oi, no erasektoris võib-olla hoopis teised põhjused, näiteks on omanikul majalaen kaelas autoliising ja jah, ja naine tahab järjekordselt sõita, ma tea, kuhugi lõunale soojale maale, eks see võimalus on ka olemas. Väiksemale omaniku muidugi tähendab. Ja kui me tuleme tagasi nii-öelda meie lemmikteema, siis poliitika ja poliitika majanduse seoste juurde, siis vaatame tegelikult, et, et ükskõik, kes võimule tuleb, olgu see tema nimi siis Res Publica või, või, või rublica on täiesti ükskõik, eks ole. Ega siis need kulud ei, ei, kindlasti ei vähenes. Ametnikkonda on vaja määrida, noh mitte siis selles mõttes halvas mõttes, vaid lihtsalt hoida on vaja hoida paigal, on vaja endale meelepäraseid poliitametnike juurde tekitada. Sest see, see maagiline sõna valimised paneb ju tegelikult kõik paika ja kas me usume, et kui järgmiste valimiste eel poliitikud hakkavad taas rääkima seda, et meie oleme nüüd see poliitiline jõud, kes ka tegelikkuses hakkab valitsuskulusid kärpima mäletuste Res Publica just niimodi sõnastas oma oma eesmärgi usume neid, ma võin sulle selle jutu peale küsida, et kas me uskusime, kui Res Publica seda lubas? Mulle tundus muidugi muidugi osa suur osa muidugi uskuses hääli saanud, eks ole, kokku ja arvan, et suurosadega tegelikkuses uskus jah, aga vaatame, kuidas, kuidas eelmine linnavalitsus, eelmine linnapea neil siin tuleme tagasi Tallinna jõudis Tallinna case'ist, eks ole, majanduse mõttes ja kõik kõige kõige mõttes siis kuidas eelmine linnapea oma käpa all oleva pool miljonit, mida ta sai oma äranägemise järgi kasutada laiali, laristas igasugusteks hüvitisteks ja näeme, kuidas uus linnapea tegelikult paneb juba raha magama. Väidetavalt osaliselt küll oma raha, aga, aga noh, ma ei tea, vaevalt küll. Noh, vaatame, kuidas näiteks Pirita linnaosa vanem, kes nüüd on abilinnapea, sai preemia, sai preemia selle eest, et ta oli hea Pirita linnaosa vanem Oliver olnud, aga, aga nüüd on ta abilinnapea, ta töötab ju tegelikult samas süsteemis kõrgemal kohal kõrgemal kohal ja oli siis vaja seda kaheksatteist tuhandet. Võib-olla ma ei tea, võib-olla proua Rajasaar oleks 18000 ei ole üldse minna ja, ja Tõnis Paltsi jaoks mingi raha. Aga inimesele sealt kuskilt Kapa-Kohilasse kuskilt Põltsamaa tagant või, või Lõuna-Eestist sügavalt kuskil piiri ääres on, see on seal tegelikult ju niivõrd müstiline summa. Ehk et tema teenistus muidugi pool aastat. Beyonce Rajasalu viimine tähendab linnavalitsuses, et mina oleks pigem natukene positiivset toonist nagu selleni, et ja et ta on vähemalt kursis sellega, kuidas asjad tegelikult allpool toimivad. Et see, kui viidi Peep Aaviksoo sedasama sama koha peal, siis viidi tegelikult üks nii öelda ärimees, kes ei olnud kursis tegelikult ei linnaosadega linna probleemid sellest vaatevinklist et linnapea oleme kursis, tema ka ärimees? Jah, aga seda enam tuleks tervitada nii-öelda aselinnapeaviimist, kes tegelikult inimestele aastail aastaid lähemal lähemal olnud. Aga mis seal rääkida palgatasemest siis. Kõik need nõunik, abid, kes linnavalitsus sel nädalal sai ja ka need, kes sel nädalal eelmisel nädalal lahti lasti. Vaata, kõigi nende palgatasemed on kuskil seal 12000 413800 ja 27 ja poole 1000-ni välja ütleme üksikud, aga ütleme, keskmine on 13 14000. Et see ei ole ju tegelikult nagu suur palk, aga võtame sellise eesti keskmise kõrvale, me saame, et see on peaaegu nagu kahekordne Eesti keskmine. Ja just linn, ametnike ja riigiametnike palgad on viimasel ajal eraettevõtjad tõsiselt mõtlema pannud, sest et eraettevõtjatest lahkuvad inimesed nii-öelda riigitööle. Aastaid on olukord see, kus riigiametnike ja linnaametnike palgad olid väiksemad, Marko oli, see ongi ju, see oligi ju eesmärk, see oli riigi eesmärk, et omal ajal olid ju riigiametniku ja omavalitsustegelaste palgad nii närused, et sinna ei leidnudki kedagi peale peale niisuguste, noh oli muidugi korralikke inimesi, kunagi ei saa öelda, aga, aga just nimelt ma olen, ma olen, ma olen nõus, kakerdaja, ettevõtjad pidid seda palgataset tõstma hakkama, ega neil on ka häid spetsialiste vaja, aga see ongi see üks vedurit, mis tegelikult kogu seda palk hinnaspiraali ja palkade suurendamist tegelikult kerib. Et see ei ole mitte mitte lahendus linnale ja riigile, vaid vastupidi, see ongi, see on ja sa tahad öelda, et ma küsin su käest, et kas sa tahad öelda, et oli linnaametnik või üldse ametnik, riigiametnik peaks saama meie keskmist? Ütleme siis, mis seal üldse ma olen, ma olen kuulnud, et maailmas riigiametnikud, ma ei räägi siin riigijuhtidest nende palgatase ongi nii-öelda riigi keskmine. Meil kipub olema tsirka juba selline kahekordne riigi keskmine. Nii et minust mõelda, millega on, aga kas te tõesti usute seda, et, et see 13 14000 krooni, et see on ka see, mis neil aasta lõpus nii-öelda keskmiseks tuled. Mina kardan, et siin rakendub see väga kaval lisatasude süsteem. Et need numbrid on ainult palganumbrid. Nojah, aga siis, ma küsin vastu, ma ei taha nüüd kõiki kaitsta, aga kas šasin kurtsid, et sul see maja ehitamine, krundi ehitamine võtab jõle palju aega ka, kui sa kujutaksid, ütled näiteks veel kaks kuud läheb sellepärast, et ametnikud, ametnikku ei olegi, siis peaks silla paberi panemas ja ametniku ei ole sellepärast, et palk on liiga väike, siin on ka mingisugune mõtlemise koht. Ei mõtlemise koht on, on kindlasti, aga. Me ei jõua siin lahendusteni, aga võtaks needsamad inimesed, kelle palgad siin avalikustatud on ja meie võimuses on see, et nendesamade linnaametnike palk täpselt aasta pärast tegelik kokku lüüa võrdleme nende numbritega, mida me täna siin avalikkuse ette on toodud. Kui palju nad tegelikkusele vastavad, katsume meeles pidanud. No sa räägid nüüd jälle palgast, eks ole, aga kui sellele lisanduvad hüvitised, mida me tegelikult ei tea, ma mõtlengi seda tehakse ka, mis tehakse ühekordsete väljamaksetena ja ja mis kokku annab võib-olla kahe-kolme algul isegi viiekordse palga palganumbrid. Et, et siis on seda tegelikult väga raske kontrollida, kontrollida ja kui suudaks, kõrvutada selle kõrval, et oletame, et see üks nõunik Reelika Alliksaar, kelle palgaks on pandud 12400 krooni, mille selgub, et, et tema välja ma valisin juhuslikkuse põhimõttel. Ja selgub, et enne järgmisi kohalikke valimisi me lööme kokku tema tegeliku kõik lisatasud, hüvitised, kõik uudi, mis amet see on olnud 21000 krooni. Aga võib-olla on teinud väga head tööd kogu selle aasta jooksul, me anname talle andeks selle 21000 krooni. See variant, mis teil ei anna talle andeks, vaid me maksame talle veega lahkumiseni. Kui ta nõustub, ära minema tähendab, ma ei tea, kui me kuidagi teemat Kokku püüaksime joont alla tõmmata, siis minu meelest saaks selliselt, et riigiametnike ja linnaametnike palgasüsteem oleks vaja tegelikult ümber ümber vaadata ja seesama eriti nende lisatasude süsteem. No see on teema jah, millest on räägitud palju. Et kui inimese palk on 15000 või 20000, siis ongi palk, mitte see, et me näitame palgana 10000 11000 ja lisatasude panen sinna vähemalt kaks või kolm korda otsa. Rehe on just kõige Mark tolliameti juhi. Jah, see vahe on ülisuur mälu järgi kuue kuuekordne, et palk on just 12000 krooni, aga tegelik sissetulek kuus 80000? Jah, ainult et kõike, seda on ju väga keeruline tõesti teha, kordame seda üle. Sest kui neetud aasta oleme nüüd nii-öelda Tallinna muda mudamaadluse järgse olukorra juurde ja, ja selle kõige selle juurde, mis, mis toimus viimase kahe nädala jooksul siis Tallinn on niivõrd magus tükk et selle nimel tasub teha kõike. Nojah, Tallinna eelarve, mida me ei tea, eks ei teadnud seda. Seda, millega tagandatud linnavalitsus kavatses välja minna, küll meie majandust kolleegid üritasid numbrist teada saada, ei tea seda, millega kavatseb praguur linnavalitsus välja minna, see oli. See on ju noh, 10 protsenti riigieelalustanud ei ole, aga kuskil seitse-kaheksa vist küll. Ja noh, kõik kõik need nii-öelda kinnisvaraasjad, mis, mis siia juurde tulevad, mis, mis teevad ju seda asja vist eriti magusaks ja ihaldusväärseks, aga, aga tuletame meelde kasvõi seda, mida siin viimane Ekspress kirjutas, kuidas. Valimiste e või umbusaldamise eelsel õhtul kardeti minna koju, kuidas üüriti hotellid või tubasid ja, ja kuidas peeti kodust eemal ei võetud telefoni edasi. Tuletame meelde Erika Salumäe saadetud ähvarduskirja, mille sisu me ei tea, vähemalt mina ei tea, äkki teie olete vaadata seda kirja kirja näinud või kuulnud rohkem mida hoitakse kiivalt saladuses, et keda siis seal ähvardati ja kuidas ähvardati? Kõik, kõik see, võtame kas või sellesama, mis, mis eile toimus volikogu ees, kuidas tõugeldi ja, ja lükati meie naisreporterit näiteks kogu kogu see niisugune. See, see meenutab nagu mingisugust varjude sõda või, või, või mingit plaani piltide kokkupõrget, mille, mille nimel tasub kõigepealt muutuda selliseks matšiks sõna otseses mõttes kätte. Aga teiseks, teiseks ei kukuta ära mitte millegi eest. Et lihtsalt reaalsed füüsilised ähvardused on, on kogu aeg õhus. Et kui tegu oled niukses tavaliselt poliitilise kaklusega, siis, siis on ju arusaadav ikka ikka võideldakse oma ideede nimel ja nii edasi. Aga praegu, praegu on asi läinud ikka täiesti kriminaalselt toome siia sedasama Klenski asja juurde tema, tema sõnavara, mida, mida see mees kasutas sellel mälestusväärsel 14. oktoobri õhtul ja nii edasi. Aga kas šokeerise natuke sellepärast, et see on minu mäletamist mööda küll esmakordselt Eesti poliitikas selline noh, ütleme otseselt la ähvardused taolist lava ja. Ole minu, minu kui Mulnud läbi udu meelde tuleb, siis kuskil 90.-te alguses oli ju lugu selles suhtes mingisugune mees võeti kinni, kes väidetavalt olevat üritanud Savisaart ähvardanud tappa, eks. Jah, ja, ja siis oli tegu üksikisik, kui aga selline, et ta oleks nüüd laiem kuidagi kõik see, seesama, see noorte keskerakondlaste pikett või demonstratsioon, linnavalitsus kogu hoone ees ja nojah, komandost on asja, mille isegi isegi juba lavastada. Psühholoogid püüdsid nagu analüüsida juristid, et kas siis tegu oli siukse heatiateraalsel lavastuse või tõsise ähvarduse kriminaalse ähvardusega, et millega siis nagu tegu on? Seda niimoodi ma ei mäleta. Jah, aga üks teine linnavolikogu saadik on, on tunnistanud ajakirjanikel natuke hiljem muidugi mitte siis, kui nagu asjad väga palavad olnud. Et teda on füüsiliselt ähvardatud ja ta kardab iseenda ja oma perekonnaliikmete julgeoleku pärast, nii et ma arvan küll, et see ei ei olnud nagu, nagu esimene kord. Aga siis nagu, mis nagu poliitilisse poolde veel puutub, siis linnaosavanemad need, kes kelle erakonnad enam ei ole võimul Tallinnas on endiselt paigas. Et see on jällegi üks niisugune kurioosum, et et kas oodatakse nüüd senisest veelgi mitte enam kuldset käepigistust, vaid lausa teemandiste, plaatina, käepigistust või, või tõesti, on, on see see koht ja sellest saadavad hüved nii nii kallid, et mitte miski. Ei, mõika nagu siin, ma ei oska nüüd öelda, kas on koht vaid siin, siin on praeguse linnavalitsuse poliitilise kruvi keeramine eelkõige tünga tegemine. Jah, aga Palts eile. Argipäeva saates väitis, et see teema on ajakirjanduse poolt üle võimendatud ja tema oskus küll, et laheneb üsna üsna pea. Aga muidugi omaette probleem on selles, et kas linnadokumentidesse määrustesse peaks tegema ka mingisuguseid vastavad parandused, et linnaosa vanemalt oleksid kah nagu kuidagi seotud linnavalitsuse ametispüsimisega. Tead sa seda, kas see praegune seis on nagu teadlikult sinna sisse kirjutatud või see on nagu jäetud kahe silma vahele ja unustatud ära, et vot ei Simson vastase avaliku linna vahelises kord ametisse pannakse ja linnavolikogu ära ükskord valitakse, siis ta püsib ka kolm aastat ja mitte keegi seda ei kõiguta. Ma ei oska sulle öelda, kas teadlikult või kogemata. Igal juhul olukord on koomiline, olukorda koomiline et saate lõpuni jäänud minutite jooksul. Me võime muidugi prognoosida seda, mis mis siis nagu toimuma hakkab või, või valimisteni on umbes täpselt aasta, nagu me siin ennist sedastasime. Et mis, mis see koalitsioonileping, Räsumine, pühapäev peaks vist olema jah, et mis see koalitsioonilepe, mis siis nagu sündis ju tegelikult päris hõlpsasti kõige sellele kismale vaatamata, mis seal ümber oli, et mis selle aja jooksul nagu ära jõutakse teha või, või mis need, mis need sõnad ja visioonide tahtis, et kõik maksavad, kui kui, kui jäänud on tõesti ainult vastaja ja kõik, kõik, me oleme inimesed, poliitikud, kaasa arvatud, et noh, igaüks peab jõule ja puhkused tuleb ka nagu vahepeal ära pidada ja ja aastavahetused ja muud asjad, et mida siis. Vaata ega eesmärk ei olnudki nagu midagi ära teha ees eesmärk on see, et võitja 2005. aastal valimised kui Tallinn, kui uue uue korra järgi hakkab volikogu ja linnavõim kestma neli aastat. Ja nagu sa siin laua taga näeksid need Tõnis Paltsi varju, siis ma vaidleks olla vaikses kannatamas, tegelikult tegelikult tundub küll loogika ju väga ebasoodsal hetkel läp Tõnis Palts. Linna valitsejaks. Aasta on kohalike valimisteni probleeme linnas, oi-oi kui palju. Teada on, et alati need, kes on võimul, järgmistel valimistel kaotavad. Ma ei tea. Võib-olla on Res Publica videole visioone väärik mõelnud sellise taktika välja, et nad kaotasid võimu nii-öelda riigi tasandil kus nende populaarsus vähenes, püüavad saavutada nüüd selle aasta jooksul, mis on jäänud kohalike valimisteni nii-öelda tugipinda mujal kohalikes. Sest Me oleme kuulnud ka Pärnus näiteks seda, et kus ka hetkel on Keskerakonna ja Reformierakonna võimuliit, et kohalike Res Publica mõtleb eakas, ei õnnestu selle aasta jooksul või isegi selle talve jooksul võimu kuidagi ära käänata. Vaata, see on nende kohalik kohalik Res Publica, see oli peaminister Juhan Parskest Res Publica, Pärnu organisatsiooni asutamiskoosolekul, ütlesin, ütles välja, et umbes Mõttalium umbes nimelt kas Res Publica Pärnusse ei peaks mõtlema sellele, et võta võim juba enne kohalikke valimisi ja sama sama käisi Tartu Tartus oli katse ja praegu Narvas üritatakse opositsiooni pean jätma. Nii et me olime noh, kuhu ma jutus hästi Tallinna-keskselt, täna aga tegelikult on võimalik seesama kes jõuab igale poole Eestimaal, tähendab, nad näevad ikkagi naad siis näiteks võimu haaravad näevad siiski mingit võimalust, et see aasta on äärmiselt oluline, et ei, ei taheta piirduda ainult Tallinnaga. Tallinna juurde tulla, siis on ju vähemalt kaks selget märki, mis näitavad selleks sellele, et mõeldakse väga pink väga pingsalt 2005. aasta valimiste võtmisele seda pensionäridele makstavat 500 viit sadat krooni, eks see peaks alles jääma. Kuigi, kuigi, kui, kui see sisseseade siis oli siis olli naermist irvitamist kui palju. Ja teine asi see, et praeguses linnavalitsuses on juba kaks vene nimega abilinnapead Muravjova ja Masloveks. Eelmi eelmises oli ainult Muravjova, temagi tuli suhteliselt suhteliselt hilja. Reformierakond. Ehk küsimus vene häälte püüdmisest Tallinnas teisiti ei saa, on võti? Siit tulebki see küsimus, viimasel ajal ajakirjanduses on päris tihti küsitud, et mida siis nagu keskerakonnale see see aasta võiks tähendada, kas, kas see märtrioreool, kus keskerakonda ja tema suurt juhti on reedetud, alt veetud ja, ja kõik need teised sõnad kuidas see märtrioreool peaks nagu siis nagu vene häälte püüdmisele mõjuma, kas Keskerakonnal on nüüd lootust selles uues positsioonis vene valijaga ette võtta, et teda enda poole veel rohkem meelitada, kuigi just nimelt vene saadikud on, on suuresti ju ju Keskerakonna reetnud? No eks see tööd tööd teevad mõlemat, nii Keskerakond kui ka praegu nagu kolmer, koalitsioon hakkavad selles suunas. Tundub olema nagu selge Vene parteil puhtal rahvuse põhjal loodud vene parteil ei ole nagu Tallinnas võimu juurde. Tähendab esialgu nii kaua küll, kuni nad, kuni neid on kolm või neli tükki, praegu aga üha rohkem ja rohkem räägitakse jälle taas sellest, et katsub, katsuvad ühineda. Kui see üks tuleb, siis see võib, muutud muuta teatud määral seda jõudu. Aga millest see sõltub, kas nad, kas nad püüavad ühineda, kas nad näevad selles mingisugust võimalust enda jaoks ja noh, ma arvan, et suuresti sõltub see ka ka nii-öelda rahvusvahelisest asjast seda looma, ehk siis Venemaa käitumine ei uju ja Venemaa survest Või see üleeuroopalise vene partei tegemise plaan, eks jah, ja kui mu mälu mind ei peta kuskil novembris peaks olema nüüd selle kõige suurema vene erakonna ühendatud Rahvapartei kongress, kus tuleb kõne alla Erakonna nime muutmine ja, ja, ja siis ettepanekute tegemine Tõid teistele jälle ühineda. Nii et noh, see, see võimalus on, et see on ka veel järel, järelikult peavad siis nii Keskerakond kui ka praegused kolmel hakkama mõtlema sellele, kuidas seda vene valijat üha rohkem rohkem sealt ära tagant tõmmatud. See, see tugevnev Vene Erakond, mis hakkama apteeki, ma ei võtaks nende kohta ära. Sisuliselt kujutab ette reaalset olukorda, kui need nii-öelda need ära hüppajad, eks ole, kes on siis olnud keskerakonnas keskfraktsioonist, Tallinnas hakkavad praegu valimiste lähenedes tegema propagandatööd kolmerry heaks. Ärme siis täpsusta, mis nimedega on tegemist ja mis erakondadega ütleme nende kolme, kolme r-i ka, et et kuidas valija Lasnamäel, Mustamäel ja kus iganes koplis võtab vastu selle selle info, mis, mis need pakuvad. Kuivõrd-kuivõrd nagu ühesõnaga nad näevad seda olukorda, et Savisaar ei, lubas palju, aga vene valija heaks midagi ei teinud, nagu nad räägivad, eks ole. Ja hoopis parem võimalus on, on töötada Res Publica rahvaliidu või siis reformi aegsest Mida pakkuma hakatakse, eks sõltub täpselt samamoodi, mida pakutakse festivali ajal, mida pakutakse vene valijale, eks, eks, eks see määrab ja valimiste tulemused. Ma kipun arvama, et me võime hästi palju teoreetilisi peagu arutleda, kuidas need sündmused edasi edasi arenevad, aga Me ei tea veel, mis selle aasta jooksul, mis kohalikel valimistel, mis veel juhtuda võib vene häälte andmise määrata mingisugused üks, kaks, kolm sündmust, mida me praegu ei tea, aga mis võivad selle aasta jooksul veel toimuda. Räägime asjast, mida me räägime rahast, see, see, see, see kipu nii loogiline olema. See vene valija otsustussee võib-olla hoopis mingisuguse emotsiooni põhjal. Äike meenutas siin konkreetselt 500 krooni lugu, eks ole. Kõik varastasid ja ütlesid, et nii ei ole õige ameti hääled osteti sellega. Varjamatult öeldakse see tegusõna on ostma, mitte mitte isegi Meetama, nende hääled osteti selle selle napi 500 krooniga. Nüüd Palts ütleb, et ta ei saa loobuda. Loomulikult, see on ju selge, naisa. Tõmbaksin endal tooli otsa. Kui poiss oleks tahtnud, valitses linnavalitsuses olnud Reformierakond ei oleks seda lasknud teha, noh see on nii selge. Ja neid ei saa, sellest loob ärimehena Palts. Noh, kindlasti nii loll ei ole, et seda ainult isegi küsimus, ainult, kuidas see, kuidas see jätkub, kui võetakse 500 krooni? Palju hääli läheb kaotsi. Nüüd on küsimus, et kui 500 krooni jääb alles ja makstakse edasi siis Tallinnas sisse kirjutatud või Tallinna elanikest pensionäridele siis kuidas seda nagu võetakse vastu, et kelle, kelle teene see on, et näed läheb ikka nagu nagu Savisaare teene kirja või see läheb juba pantide? Kuidas teda suudetakse nagu välja, ma arvan, ma arvan seda, et, et selleks ajaks on inimesed selle 500 krooniga niivõrd harjunud, et analüüsige, kelle teene see on lihtsalt asi, mis neil on kogu aeg nagu viimasel ajal olnud. Ja saatuslikuks saab see, kes ähvardab ära võtta. Elsa, klassikaline näide sellest, kuidas mitmeparteisüsteem on sunnitud paratamatult ise valijatele midagi pakkuma, sellepärast et sest, et noh olija ära võtta ei saa. Sest üks seadis sisse ja järgmine, kes võimule tuleb, see peab seda säilitama. Et pakun olnud midagi uut, selle 500-le tuleb juurde pakkuda. Veel 500 tuleks pakkuda siis riistade kokku tegelema. Kui linna eelarves ei ole ulatuks kolmneli või No midagi ja et, et tegelikult ei ole ju nii suure summa, eks, et, et põhimõtteliselt võiks veel panna otsa, kuigi ma arvan, et seda teed nii, et naljalt ei minda, et küsimus ongi selles, et, et milline on see konks, mida siis analüütikud ja eksperdid ja rahva küsitlejad ja ajakirjandus võib nimetada milliste sõnadega tahes kas, kas populismiks või või äraostmiseks, aga, aga selge on see, et see konks tuleb leida. Hea erakonnad peavad selle konkureerima. Sest et Karl on rohkem kui elu. Vaata ma ei ole hingelt provokaator, doktor, aga ma ütleksin sellise asja, et kui lugeda selle lõppeva nädala postimehest intervjuud Vene Föderatsiooni suursaadiku Eestis Konstantin Provaaloviga siis mida tema ütleb? Tema intervjuu mõte on see, et venelased tunnevad end Eestist tõrjutuna. Vanadel inimestel ei tule see 500 krooni anda, vaid tuleb anda kõigile. Ärme ütle venelastele, ütleme kõigile muulastele ja tule pandud 1000 krooni geneetilise koodi ja, ja, ja viidata tuleb Vene suursaadikule Konstantin Provaalovile. Ja enne valimisi selline väike lüke teha, noh, ma arvan, et kuidas, et see mõju kaasa arvatud see mõjub. Reaalreaalselt käib see läbi Vene kultuurikeskus. No puu selles ettepanekus oli väike väike iroonia, ma ei, ma ei usu, keegi poliitikutest tegelikult seda teed läheks, aga see näide lihtsalt sellest, kuivõrd absurdseks võib selliste valimiseelsete rahade ja boonuste maksmine maksmine minna. Mille alusel siis siis keegi pakub eestlastele nii-öelda 700 krooni keegi venelastele 800? Noh, tõusevad lastetoetused. Ta ütles, et sünnitoetuste maksmine jätkas kohe seal üks Balsi Balsi linnavalitsuses esimesi otsuseid oli see, et see jama, mis oli tekkinud selliseni, ta ütles ümber, see tuleb kohe kiiresti lõpetatud, tuleb edasi maksta. Noh loomulikult loomulikult elementaarsed asjad. Res Publical on tegelikult võimalus sama vana vana retoorikat ja ja sellist möödunud valimiste eelsel siis riigikogu valimiste eelsed nüüd korrata. Ega ei ole ju võimatu, et noh, tehakse, öeldakse lihtsalt, näete, lubasime, et Tallinna linnavalitsuse siis mitte linnapea ja abilinnapeade, vaid kogu selles majas töötava personali arv väheneb näiteks noh et meediaosakonnas, mis iganes seda nimetatakse avalikus avalike suhete osakonnas. Võtame nagu inimesi vähemaks viis või kuus inimest kokku on, et liiga liiga palju, liiga palju töötab seal, kui, kui see suudetakse reaalselt nagu ära teha, siis võetakse välja välja mängida vastavalt siis äkki jäädaksegi valija jääbki uskuma, et, et need on nagu Aga siis ei tohi, siis ei tohi teha seda rumalust viiakse ellu, see tegelikult ei olegi vist viidud ja kurjad keeled sosistavad, et võib-olla seda koalitsioonileppe lubadused pannakse kinni ajaleht, pealinn. Et jõudsime postkastiga. Jah, jah, eile või oli see, üleeile jõudis minu postkastiga ajaleht, mida tegelikult ei ole olemas enam, minul on ka selline tunne, et järgmistel kohalikel valimistel hakkavad need lubatud olema hästi konkreetsed et äärmiselt vähe instruks tähelepanu pöörama tegelikult nii oma poliitilise nägemusele, visioonile, maailma maailma Rottele. Aga lubadus on just täpselt selliseid hästi konkreetne lastetoetust, nii palju pensionäridele, nii palju vat vähendan linnavalitsuses seitse ametnikku, teine erakond lubab, et ametnik Kohaliku kohaliku kohaliku võimu asi, kohalik võim ei saagi ju nii väga. Jah, aga sellest on ikkagi väga-väga kahju, sest et on linnas hoopis tähtsamaid asju ja kui me tuleme sama temaatika juurde tagasi jõuan tagasi tulla, kui me meenutame seda, et noh, elukeskkond Tallinnas ja kogu see valutu majade ehitamine arututesse kohtadesse ja kõik nii edasi, linnakeskkond noh, kogu sellest tervikus ja täiuses, nagu ta peaks olema, nagu ta on mujal Euroopas, kohalike valimiste, eelkõige kõik see, mis, mis on inimese jaoks nagu tähtis siis seda, see, see nagu meil arutusel ei tule, meil räägitakse mingitest üksikutest, see on huvitav, ütleme, mida me oleme siin laua taga mitu korda öelnud, et kohalikul tasandil ei olegi oluline niivõrd see maailmavaade, mida üks või teine erakond seal ellu ellu viib või esiesindab pigem, sest nad on Pärnu tasandi, et Pärnu keskerakond erineb väga oluliselt maailmavaateliselt sellest erakonnast, kes on siin Tallinnas olnud. Nonii, me oleme sunnitud lõpetama meile eraldatud aeg on otsas, järgmine kord siis juhib siin laua taga vestlust hästi välja puhanud Mart Tummelas. Ja koosseis on teine, nautige vihmast nädalavahetust ja kuuleme jälle.